2-12-39403/178 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-12-39403

Kohtuasi

M.C avaldus tehingute tegemiseks nõusoleku

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

M.C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (eestkostja): M.C (isikukood XXX), esindaja

vandeadvokaat Raul Ainla

Puudutatud isik (eestkostetav): N.D (isikukood: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18.04.2024 määrus ja saata tsiviilasi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada M.C määruskaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. M.C (avaldaja, eestkostja) esitas 19.02.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palus

kohtult nõusolekut eestkostetavaga N.D (puudutatud isik, eestkostetav) järgmiste tehingute

tegemiseks:

1)

puudutatud isik annab endale kuuluva ½ suuruse mõttelise osa korteriomandist

(registriosa nr XXXXXXX, XXX) avaldaja omandisse;

2-12-39403

2)

avaldaja annab endale kuuluvad 9/20 suuruse mõttelise osa kinnistust (registriosa nr

YYYYYYY, TTT) ja 9/20 suuruse mõttelise osa kinnistust (registriosa nr KKKKKK,

KKK) puudutatud isiku omandisse;

3)

avaldaja seab puudutatud isiku kasuks ½ suuruse mõttelise osale korteriomandist

(registriosa nr XXXXXXX, XXX) eluaegse isikliku kasutusõiguse.

Avalduse ja selle täienduse kohaselt avaldaja soovib koos puudutatud isikuga asuda elama

Võrru. Seoses Võrru elama asumisega soovib avaldaja Võrus asuvate

kinnistute omandiõiguse üle anda puudutatud isikule. Avaldaja selgitas, et

Võrus aadressil TTT asuval kinnistul asub eramu, mis on avaldaja lapsepõlvekodu, kus

elamistingimused ja miljöö on oluliselt paremad, kui Tallinnnas Lasnamäel. Eramu juurde

kuulub aed, kus puudutatud isik saab pidevalt viibida värskes õhus ning

temal on ka tegevust (saab teha jõukohast aiatööd ja muid vajalikke töid).

Võru on väikelinn ning kõik vajalik asub nö käe-jala juures. Avaldajal on

Võrus parem puudutatud isiku eest hoolt kanda, kui Tallinna korteris

elades. Puudutatud isikule jääb Tallinnas asuva korteri eluaegne isiklik

kasutuõigus, mis jätab talle alati võimaluse Tallinnasse tagasi pöörduda.

2. Maakohus kuulas 08.04.2024 telefoni teel ära avaldaja, kes selgitas, et puudutatud isikule

kuuluva korteriomandi mõttelise osa üleandmise vajadus on ajendatud avaldaja soovist

korraldada enda varaga seotud toiminguid selliselt, et pärast tema lahkumist ei oleks vaja

testamendiga laste vahel vara ümber jagada. Avaldaja hinnangul on temale kuuluva Võrus

asuva TTT kinnistu osa väärtus maksimaalselt 20 000 eurot ja puudutatud isikule kuuluva

korteriomandi osa väärtus umbes 70 000 eurot. Avaldaja nägemus on see, et vahetustehinguga

loobuks puudutatud isik vaid sellest osast enda varast (mõttelisest osast korteriomandile), mis

vastab avaldajalt vastu saadava vara väärtusele.

Puudutatud isiku seisukoht

3. Maakohus kuulas 08.04.2024 telefoni teel ära ka puudutatud isiku. Maakohus veendus, et

puudutatud isik ei ole võimeline oma seisukohta väljendama. Maakohtul oli võimalik aru

saada, et avaldaja on temaga Võrus elamisest rääkinud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 18.04.2024 määrusega avaldus rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

4.1. Maakohus leidis, et avaldaja ei ole piisavalt põhjendanud, kuidas tehingu tegemine on

eestkostetava huvides. Maakohus järeldas avaldaja telefoni teel toimunud ärakuulamisest, et

eestkostetavale kuuluva korteriomandi mõttelise osa üleandmise vajadus on ajendatud

avaldaja soovist korraldada enda varaga seotud toiminguid selliselt, et pärast tema lahkumist

ei oleks vaja testamendiga laste vahel vara ümber jagada. Sellest lähtudes asus maakohus

seisukohale, et tehingu tegemine ei ole mitte eestkostetava huvides, vaid eestkostja huvides.

4.2. Maakohus selgitas, et kohtu roll perekonnaseaduse (PKS) §-s 187 nimetatud tehinguteks

nõusoleku andmisel on tagada see, et eestkostja ei teeks eestkostetava nimel tehingut, mis ei

ole eestkostetava parimates huvides. Maakohus leidis, et käsitletav vahetustehing asetaks

eestkostetava majanduslikult halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles eestkostetav

praegu on ning ei esine asjaolusid, mis õigustaksid eestkostetava varaga sellise tehingu

tegemist. Eestkostetavale vastu antava vara väärtus on avaldaja selgitustel väiksem, kui

korteriomandi väärtus, millest eestkostetav loobub. Eestkostetaval ei ole Võrru elama

2-12-39403

asumiseks vaja ilmtingimata omada kinnisasja Võrus, kui see kinnisasi kuulub eestkostjale,

kes saab lubada eestkostetaval Võrus elada sõltumata sellest, et kinnisasi ei kuulu

eestkostetavale. Maakohus arvestas ka sellega, et pikemas perspektiivis on eestkostetavale

kuuluv ½ suurune mõtteline osa Tallinnas asuvast korteriomandist kõrgema väärtusega, kui

9/20 suurune mõtteline osa Võru linnas asuvast kinnisasjast.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi

maakohtule uueks arutamiseks.

5.1. Avaldaja leidis, et maakohtul puudub õigus tugineda avaldajaga peetud telefonivestlusele

ja seda ei saa arvestada. Avaldaja pole ärakuulamist taotlenud ega mäleta, et oleks

telefonikõnes kinnitanud, et eestkostetavale kuuluva korteriomandi mõttelise osa üleandmise

vajadus on ajendatud avaldaja soovist korraldada enda varaga seotud toiminguid. Maakohus

on jätnud sisuliselt lahendamata avalduse, mis on esitatud puudutatud isiku huvides.

Vahetustehingu tulemusena paraneksid puudutatud isiku elutingimused ja oleks tagatud

elukoht nii Tallinnas kui Võrus.

5.2. Maakohus oleks pidanud telefoni teel ärakuulamise vormistama sellisesse menetluslikku

vormi, mis võimaldab avaldajal tutvuda kõne täpse sisuga ja seda kontrollida (st kõne

salvestama ning selle protokollima-stenografeerima). Avaldaja hinnangul seda liiki asjades on

protokollimine ilmselgelt vajalik, et menetlusosalistel ja kõrgematel kohtuastmetel oleks

võimalus ärakuulamisel avaldatut kontrollida. Avaldaja leidis, et telefonikõne vabas vormis

määruses refereerimine on ebapiisav ning seda ei saa tõendina kasutada.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule

TsMS § 667 lg 2 alusel. Määruskaebus rahuldatakse.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tsiviilasja menetlemisel oluliselt rikkunud

menetlusõiguse norme. Avaldaja on puudutatud isiku eestkostja. TsMS § 219 lg 2 p 1

sätestab, et perekonnaasjas võib kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda

puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku

huvide kaitseks. Esindaja tuleb määrata, kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on

oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. Avaldaja palus avalduses kohtu luba

tehingute tegemiseks tema ja puudutatud isiku vahel, mistõttu ei pruugi nende huvid kattuda.

Lisaks on maakohus ärakuulamisel ise tuvastanud, et puudutatud isik ei ole võimeline oma

seisukohta väljendama. Eeltoodust tulenevalt olnuks maakohtul vajalik määrata puudutatud

isikule tema seisukoha väljaselgitamiseks ja huvide kaitseks esindaja.

9. TsMS § 552 lg 2 kohaselt küsib kohus valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või

eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad.

Maakohus ei ole kohalikult omavalitsuselt käesolevas asjas seisukohta küsinud.

2-12-39403

10. Olukorras, kus ei ole selgitatud välja puudutatud isiku (esindaja kaudu) seisukohta

tehingute küsimuses ega küsitud kohaliku omavalitsuse seisukohta, ei ole ringkonnakohtu

arvates võimalik hinnata, kas tehingud vastavad puudutatud isiku huvidele või mitte.

11. Arvestades, et maakohus on puudutatud isiku ja kohaliku omavalitsuse seisukohad jätnud

täielikult välja selgitamata, ei ole selles osas tegemist menetlusnormi rikkumisega, mida

ringkonnakohus saaks ise kõrvaldada. Maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise

rikkumise tõttu tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

12. Täiendavalt märgib kolleegium, et PKS § 180 lg 1 p 1 kohaselt eestkostja ei saa

eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja,

eestkostja abikaasa, registreeritud elukaaslane, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend,

välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi. TsMS § 209

lg 2 sätestab, et erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud

toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga

erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul

otstarbekas. Eeltoodust tulenevalt on tegemist tehingutega, kus võib olla vajalik erieestkostja

määramine.

13. Mis puudutab avaldaja etteheiteid seonduvalt tema ärakuulamisega, siis ringkonnakohus

ei nõustu avaldajaga, et maakohus rikkus tema ärakuulamisel menetlusõiguse norme. TsMS §

477 lg 4 järgi võib kohus menetlusosalise ära kuulata sõltumata menetlusosalise taotlusest.

Ärakuulamine võib toimuda ka telefonitsi. Kohus ei pidanud ärakuulamise kohtu vormistama

protokolli, vaid võis märkida ärakuulamisega seotud asjaolud menetlust lõpetavas määruses

(TsMS § 477 lg 4, lg 8), mida maakohus ongi teinud. Mis puudutab ärakuulamisel saadud

informatsiooni käsitlemist tõendina, siis TsMS § 229 lg 2 teine lause sätestab, et kohus võib

hagita menetluses lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu

hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all.

14. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt

asja lahendamise tulemusest.

15. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, ei ole

tegemist menetlust lõpetava määrusega ja seega ei saa määruse peale TsMS § 696 lg-st 3 ja 4

tulenevalt määruskaebust esitada (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p-d 11).

(allkirjastatud digitaalselt)