2-24-14283/23 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-14283

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.04.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-14283

Tsiviilasi

Osaühingu S.A.CITO hagi R.O. vastu võla nõudes

Hagihind

1052,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing S.A.CITO (registrikood: 10797175;

aadress: XXX, Viru-Nigula vald, 43406 Lääne-Viru

maakond; e-post: XXX);

Seaduslik esindaja: juhatuse liige I.A. (Tel: xxxxxxxxxx;

e-post: XXX);

Kostja: R.O. (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, xxxxx

XXX; Tel: XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlustoiming

Kirjalik menetlus

Lõpplahend

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing S.A.CITO hagi osaliselt.

2. Välja mõista R.O.-lt Osaühingu S.A.CITO kasuks üürilepingust tulenev võlgnevus

928,91 eurot, millest 924,89 eurot on põhinõue ja 4,02 eurot 16.07.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista R.O.-lt Osaühingu S.A.CITO kasuks viivis põhinõudelt 924,89 eurot

12,25% aastas alates 17.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 99 % ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda.

2. Määrata kindlaks Osaühingu S.A.CITO menetluskulud summas 245 eurot, mis on

hagilt tasutud riigilõiv.

3. Välja mõista R.O.-lt Osaühingu S.A.CITO kasuks 242,55 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

1 (8)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing S.A.CITO esitas 21.09.2024 hagi R.O. vastu võla nõudes. Hagiavalduse

kohaselt sõlmisid pooled 17.12.2023 üürilepingu. Lepinguga andis hageja kostjale üürile

korteri xxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx vald, xxxxxxxxx. Kostja pidi igakuiselt tasuma

üüri (160 eurot kuus ning alates 01.05.2024 200 eurot kuus) ja kõrvalkulusid. Hageja

esitas igakuiselt arveid. Kostja rikkus korduvalt üürilepingut, kuna ei tasunud arveid

õigeaegselt. Kostja lõpetas 08.05.2024 ühepoolselt üürilepingu. 14.05.2024 vabastas

kostja korteri ja viis enda asjad, kuid jättis korteri koristamata. Korteris oli tekitatud

kahju, s.o rikutud mööbel ja korter oli koristamata. Hageja saatis kostjale meeldetuletusi

võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei vastanud tähitud kirjadele ega e-kirjadele võlgnevuse

tasumise osas. Kostjal on tasumata järgmised arved: üüritasu 03.2024 eest summas 160

eurot (arve nr 211, maksetähtaeg 15.03.2024), KÜ arve 03.2024 eest summas 149,96

eurot (arve nr 240314 maksetähtaeg 20.04.2024), KÜ arve 04.2024 eest summas 143,22

eurot (arve nr 240414 maksetähtaeg 20.05.2024), üüritasu 04.2024 eest summas 160

eurot (arve nr 356, maksetähtaeg 15.04.2024), üüritasu 05.2024 eest 103,22 eurot (16

päeva eest, arve nr 356, maksetähtaeg 16.05.2024), KÜ arve 05.2024 eest summas 53,49

eurot (16 päeva eest, arve nr 240514, maksetähtaeg 20.06.2024) ja kompensatsioon

tekitatud kahju ja koristuse jne eest summas 395 eurot (arve nr 117 maksetähtaeg

03.07.2024). Hageja tasaarvestas enda nõuded tagatisrahaga 240 eurot, jäägiks jäi 933,65

eurot. Hageja selgitas, et kompensatsioon 395 eurot koosneb: koristuskulud 100 eurot,

uus lukk ja lukusüdamiku vahetus 35 eurot, katkine vannitoapeegel 25 eurot, määrdunud

voodi 80 eurot, rikutud tugitool 30 eurot, rikutud diivan 80 eurot, kaks tooli 30 eurot ja

tapeedi kahjustus 15 eurot. Hageja on viivist arvestanud summalt 933,65 määras 12,25%

aastas (seadusjärgne viivis, mis on väiksem kui lepingujärgne viivisemäär) perioodil

04.07.2024-16.07.2024 summas 4,06 eurot. Hageja palus välja mõista täiendava viivise

12,25% aastas alates 17.07.2024 kuni 933,65 euro tasumiseni.

2. Kohus võttis hagi 08.10.2024.a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama. Kuna kostja hagile ei vastanud, määras kohus tagaseljaotsuse

tegemise aja.

3.

25.02.2025 saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele. Kostja soovis võlgnevuse tasuda

maksegraafiku alusel.

4. Hageja hinnangul oli kostjal piisavalt aega võtta ühendust hagejaga või tasuda mingid

summad. Kostja võib võtta laenu ja tasuda hagejale kohe ning leppida laenuandjaga

kokku maksegraafikus. Samuti saab kostja esitada maksegraafiku pakkumise

kohtutäiturile.

5. Kohus palus 08.03.2025 kirjaga kostjal kinnitada, kas tema hagivastus oli hagi õigeksvõtt

või mitte, kuivõrd kostja hagivastuse sõnastusest nähtuvalt ta nõude summa üle ei

vaielnud. Samuti selgitas kohus pooltele võimalust määrata kohtulahendi tegemisel

kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg või sõlmida kompromiss. Kohus andis kostjale

tähtaja enda ettepanekute esitamiseks. Kostja sai kirja kätte 10.03.2025, kuid ei esitanud

midagi.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus lahendab asja TsMS § 405 alusel lihtmenetluse sätete kohaselt.

2 (8)

7. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja kui üürnik ja hageja kui üürileandja sõlmisid

19.12.2023 tähtajalise üürilepingu perioodiks 17.12.2023-17.12.2024 (dtl 18-21).

Lepinguga anti kostjale üürile eluruum aadressil xxxxxxxxx, xxxxxxxlinn,xxxxxxx vald,

XXX. Üürilepingu lisaks 1 on eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt (dtl 20) ja lisaks 2

üürilepingu täiendus ja meeldetuletused üürnikule (dtl 21). Eluruumi valdus anti kostjale

üle 17.12.2023 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel.

Seega on oli poolte vahel sõlmitud üürileping VÕS § 271 mõttes.

8. Hagiavalduse kohaselt on hageja üürilepingu öelnud erakorraliselt üles 08.05.2024 (dtl

39) kuna kostja ei tasunud tekkinud üüri- ja kommunaalkulude võlgnevust ka pärast

mitmeid meeldetuletusi ja kirju (dtl 30-38). Esimese kirja võlgnevuse tasumiseks saatis

hageja kostjale 01.02.2024 (dtl 30). Poolte kirjavahetusest nähtuvalt andis kostja korteri

valduse üle 14.05.2024 (dtl 41). Kostja ei ole vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist ega

esitanud vastuväited korteri valduse üleandmise aja osas. Hageja on 30.05.2024 kostjale

kirjutanud, et ta ei ole saanud korterivõtmeid (dtl 41). Üürileping on lõppenud ning kõik

lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks. Hageja on hagis esitanud kostja

vastu tasumata üüri, korteriühistu arvete ning kahjustatud esemete hüvitiste, luku

vahetuse kulu ja koristuskulude nõuetes.

9. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürnik maksma üürileandjale talle kasutamiseks antud asja

eest tasu ehk üüri. VÕS § 292 lg 1 ja 2 kohaselt peab üürnik maksma lisaks üürile ka

muid üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid, kui selles on kirjalikku taasesitamist

võimaldavad vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda

isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ega seondu lepingueseme

parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Üürnik peab mõistlikus,

proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis

hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (edaspidi hoone korrashoiu- ja

parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kokku lepitud. VÕS § 293 kohaselt kannab üürileandja asjaga seotud

maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Lepingu p 2.1 kohaselt on üüri suuruseks 160 eurot kuus kuni 30.04.2024. Alates

01.05.2024 on üür kuni lepingu lõpuni 200 eurot kuus. Lepingu p 2.2.1, 2.2.2 ja 2.2.3

kohaselt peab üürnik lisaks tasuma kõik kõrvalkulud ja kõik hoone lepingujärgses seisis

hoidmiseks ja parendamiseks vajalikud kulud kogu ulatuses, sh kõigi tarbitud

kommunaalteenuste (sealhulgas soe ja külm vesi, kanalisatsioon, prügivedu, üldelekter,

küte) eest vastavalt kehtestatud tariifidele ja arvestite näitudele teenust pakkuva või seda

vahendava isiku poolt esitatud arvete alusel, korteriühistu või kolmanda isiku poolt

osutavad haldus ja hooldusteenusete kulud (sh majanduskulud, raamatupidamiskulud,

kindlustuskulud, koristuskulud, avariiteenuste kulud, reservfondi kulud, kindlustuskulud)

ning hoone remondiks või parendamiseks tehtud kulud (sh remondilaen ja selle kulud,

renoveerimislaen/kredex ja selle kulud) vastavalt teenust pakkuva või seda vahendava

isiku poolt esitatud arvete alusel.

10. Hagi kohaselt on kostja jätnud tasumata üüri ja kõrvalnõuded perioodil 03.2024-

16.05.2024. Hageja on kohtule esitanud järgmised arved (dtl 22-24, 28-29, 56):

-

01.03.2024 üüriarve nr 211 summas 160 eurot maksetähtajaga 15.03.2024.

-

01.05.2024 üüriarve nr 356 summas 520 eurot (sisaldab võlga 320 eurot märtsi ja

aprilli eest ja üüri mai eest 200 eurot) maksetähtajaga 15.05.2024. Hagis nõuab hageja

mai üüri perioodi 01.05.2024-16.05.2024 eest summas 103,22 eurot.

3 (8)

-

Korteriühistu 31.03.2024 arve nr 240314 (periood märts 2024) summas 149,96 eurot

maksetähtajaga 20.04.2024.

-

Korteriühistu 30.04.2024 arve nr 240414 (periood aprill 2024) summas 143,22 eurot

maksetähtajaga 20.05.2024).

-

Korteriühistu arve 31.05.2024 nr 240514 (periood mai 2024) summas 103,64 eurot

maksetähtajaga 20.06.2024). Hagis nõuab hageja kõrvalkulusid perioodi 01.05.2024-

16.05.2024 summas 53,49 eurot.

-

Hageja 26.06.2024 koondarve 117 kahju ja koristamise (395 eurot), üüri ja

kommunaalkulude eest kokku summas 933,65 eurot maksetähtajaga 03.07.2024. Hagi

kohaselt on kahju ja koristamise hüvitis kujunenud järgmiselt: koristus 100 eurot, uus

lukk ja lukusüdamiku vahetus 35 eurot, katkine vannitoa peegel 25 eurot, määrdunud

voodi 80 eurot, rikutud tugitool 30 eurot, rikutud diivan 80 eurot, kaks tooli 30 eurot,

tapeedi kahjustus 15 eurot.

Hageja üürinõue kostja vastu on kokku 423,22 eurot, kõrvalkulud kokku 346,67 eurot

ning kahjustatud esemete, lukuvahetuse kulud ja koristuskulud kokku 395 eurot. Hagejal

on kostja vastu kokku nõudeid 1164,89 euro ulatuses.

11. Kohus leiab, et hageja on tõendanud üürivõlgnevuse 423,22 euro ning kõrvalkulud

võlgnevuse 346,67 euro ulatuses. VÕS § 271, § 292 lg 1 ja 2, § 293 ja lepingu p 2.1,

2.2.1-2.2.3 alusel on üüri ja kõrvalkulude nõuded põhjendatud. Kostja ei ole nimetatud

nõuetele esitanud vastuväiteid. Poolte kirjavahetusest (dtl 32) nähtub, et kostja on

võlgnevust aktsepteerinud ning palunud täiendavaid tähtaegu võlgnevuse tasumiseks. Ka

hagivastuses (dtl 85) ei esitanud kostja hageja nõuetele vastuväiteid, vaid soovis

võlgnevuse tasuda maksegraafiku alusel. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks üüri ja

kõrvalkulude võlgnevus välja mõista. Hageja on palunud kostjalt välja mõista

üürivõlgnevuse 423,22 eurot ning kõrvalkulude võlgnevuse 355,43 eurot (hagis märts-

aprill 301,94 eurot, mai 53,49 eurot). Kohus leiab, et kõrvalkulude võlgnevus on hagis

arvutatud valesti. Korteriühistu arvete alusel perioodil märts-mai 2024 kujuneb nõude

suuruseks hoopis 346,67 eurot (149,96+143,22+53,49). Hagis märgitud märts-aprill

võlgnevus ei ole 301,94 eurot (hagi p 1.3 selgitused), vaid on 293,18 eurot.

Üürivõlgnevus on hageja poolt arvutatud korrektselt. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja üürivõlgnevuse 423,22 eurot ja kõrvalkulude võlgnevuse 346,67 eurot.

12. Hageja nõuab kostjalt kahjustatud esemete (katkine vannitoa peegel 25 eurot, määrdunud

voodi 80 eurot, rikutud tugitool 30 eurot, rikutud diivan 80 eurot, kaks tooli 30 eurot,

tapeedi kahjustus 15 eurot), lukuvahetuse kulude 35 eurot ja koristuskulude hüvitist 100

eurot, kokku 395 eurot.

VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu

lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud

asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle

üleandmisaktis toodud seisundis. Sama sätte lõike 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja

hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi on üürniku

valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel,

mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle

andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis

kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kui üüritud asja üleandmisel koostati asja

üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-46-09 p 10 märkinud, et AÕS § 36 lg 1 kohaselt

omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis

4 (8)

võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Sellest sättest tulenevalt piisas praegusel juhul

eluruumi valduse üleandmiseks hagejale sellest, kui kostja vabastas eluruumi, teatas

sellest hagejale ja ei teinud hagejale edaspidi takistusi ruume vallata. Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et kostja ei kasutanud üürilepingu lõppedes rohkem üürilepingu eset.

Kuna täidetud on tingimus, et pärast üürilepingu lõppemist ei ole kostja enam üürilepingu

esemeks olevat eluruumi vallanud ega ole teinud hagejale takistusi ruume vallata, on

kohus seisukohal, et ruumide otsene valdus on hagejale üle läinud 14.05.2024. Korteri

otsene valdus oli üürileandjale üle antud ilma tema või tema esindaja kohalolekuta.

VÕS § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja

seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui

üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt,

välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega

avastada.

Asja materjalidest nähtuvalt kontrollis hageja korteri üle pärast selle valduse saamist.

Hageja edastas 26.06.2024 kostjale arve nr 117 (dtl 42), milles sisaldus tasu kahjustatud

esemete, luku vahetuse ja koristamise kulud. Kostja vastas hagejale 04.07.2024 (dtl 42),

et tema pole nõus maksma vannitoa peegli ja toolide eest, sest need olid katki juba siis

kui tema sinna läks. Samuti nähtub poolte kirjavahetusest (dtl 41), et kostja oli 14. maiks

2024 viinud ära oma asjad, kuid tal jäi korter koristamata. Hageja kirjutas 30.05.2024

kostjale, et ta pole saanud kätte korterivõtmeid (dtl 41).

Kohus leiab, et hageja on järginud VÕS § 336 lg-s 1 toodud tähtaja nõuet. Seadus ei näe

ette, mis aja jooksul peaks üürileandja korteri seisundit kontrollima. Kohus leiab, et

olukorras, kus valdus vabastati 14.05.2024 ning üürileandja teostas enne arve esitamist

nii ülevaatuse, koristuse kui ka lukkude vahetuse umbes kuu jooksul korteri valduse

saamisest, on tähtaega järgitud. Üürilepingu esemel esinevate puuduste korral on hagejal

õigus esitada üürilepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mida hageja on ka

teinud.

13. VÕS § 276 lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud asja kasutama hoolikalt ja vastavalt

sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.

Lepingu p 3.1.5 kohaselt peab üürnik hüvitama täielikult eluruumi (kaasaarvatud

lepinguga üürileandja poolt kasutada antud sisustuse, kodutehnika, furnituurid, elektri- ja

sidesüsteemid jms) hävimisest ja/või kahjustumisest tuleneva kahju k.a loomade poolt

tekitatud kahju kui üürileandja on andnud loa looma üüripinnal pidada, mis tekib ajal, kui

eluruum oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine või kahjustumine toimus

asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta eluruumi hariliku kulumise,

seisukorra halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad eluruumi lepingujärgse

kasutamisega.

Lepingu p 3.1.6 kohaselt peab üürnik omal kulul kõrvaldama eluruumis ilmneva puuduse,

mida saab kõrvaldada eluruumi harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või

hooldamisega.

VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal,

kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei

tulenenud temast. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest,

mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.

Seega vastutab üürnik üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema

kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist,

5 (8)

kahjustusi ja muutusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõude lahendamiseks kohtul

kindlaks teha, millises seisundis anti kostjale üüripind üle ning millises seisundis see

tagastati.

Kohus märgib, et VÕS § 334 ja üürilepingu punkti 3.1.5 ja 3.1.6 eesmärk ei ole, et üürnik

peaks tagastama ruumid täpselt samasuguses seisus, nagu need üürnikule lepingu täitmise

perioodi alguses üle anti. Sätete eesmärk on, et üürnik saab asja sihipäraselt kasutada ning

et üürnik selle sihipärase kasutamise käigus tekkinud kahjustuste eest ei vastuta.

Üürnikule kasutada antud esemed tuleb tagastada tervetena.

19.12.2023 allkirjastatud eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis (dtl 54) on pooled kirja

pannud, mis esemed igas toas korteri üleandmisel olid (sh vannitoapeegel, voodi

magamistoas, tugitool elutoas, diivan elutoas, kolm tooli köögis). Ühtegi märget korteris

asuvatest võimalikest puudustest ei ole. Kostja on akti allkirjastanud. Seega tuleb

eeldada, et korter ja selle sisustus anti üürnikule üle heas seisukorras, sh sisustusesemed

tervetena. Kostja on oma kirjas hagejale märkinud, et vannitoapeegel ja kaks tooli olid

katki juba korteri üleandmisel. Korteri üleandmisel on kostja enda allkirjaga kinnitanud,

et ta on korteri ja selle sisustuse hoolikalt üle vaadanud (lepingu p 3.1.1, dtl 52). Kohtule

pole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks hagejat VÕS § 282 lg 2 p 1 alusel

viivitamata teavitanud asja lepingutingimustele mittevastavusest. Kostja ei ole esile

toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu ta puuduste eest ei vastutaks.

Kohtul puudub seega alus kahelda, et kirjeldatud vigastused on tekkinud ajal, mil korter

oli kostja kasutuses. Seega on hageja nõue katkise peegli, tugitooli, kahe tooli ja tapeedi

hüvitamiseks põhjendatud. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kulud lukkude

vahetamisele, määrdunud voodi puhastamisele ja korteri koristamisele. Hagist ja sellele

lisatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks võtmed hagejale üle andnud. Olukorras, kus

pärast lepingu lõppemist jäävad võtmed üürnikule ja tal on tegelikult korterile kaudne

valdus, kuigi tal puudub seaduslik alus korterit kasutamiseks, on põhjendatud korteri ukse

luku vahetamine ja selleks kulude tegemine. Samuti on põhjendatud koristuskulud,

arvestades, et kostja korterit, aga ka nt voodit, enne äraandmist ei koristanud. Kostja on

avaldanud kohtule hagivastuses soovi kohustuse täitmiseks sõlmida maksegraafik. Kohus

leiab, et kostja sisuliselt tunnistab, et ta vastutab puuduste eest.

14. Hageja on esitanud arve nr 117, mis sisaldab kahjustunud esemete, luku vahetuse ja

koristuskulusid summas 395 eurot.

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või

kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3

sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse

või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS

§ 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või

kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb

väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3

kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja

6 (8)

väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva

VÕS § 132 lg-le 1.

Kohus leiab, et hageja nõutud summa on põhjendatud. Kohus arvestab seejuures asjaolu,

et tegemist ei olnud uue korteriga ega uute sisustusesemetega. Hageja nõutud

kahjuhüvitis vastab tegelikule olukorrale ning hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja

ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul jätta nõude

osaliselt või tervikuna rahuldamata. Hageja on oma väiteid tõendanud ning kostjal lasus

omakorda kohustus tõendada, et ta kahjustuste eest ei vastuta. Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista 395 eurot.

Kokku on hageja põhinõue 1164,89 eurot (423,22+346,67+395). Hageja on kostja

makstud tagatisraha 240 eurot arvestanud põhinõude katteks (hagi p 1.3 selgitus). VÕS §

308 alusel on see võimalik. Tagatisraha on tasutud üürilepingust tulenevate nõuete

tagamiseks. Hagejal on nõue üürniku vastu ning ta on oma nõudest vähemalt kahe kuu

jooksul pärast üürilepingu ülesütlemist teatanud, mistõttu puudub kostjal alus tagatisraha

tagasinõudmiseks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudena 924,89

eurot.

15. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu on põhjendatud ning kohus on selle kostjalt välja

mõistnud, on hagejal õigus nõuda ka viivist

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

Lepingu p 2.5 kohaselt on pooled üüri maksemisega viivitamise korral leppinud kokku

kõrgemas viivisemääras kui seadusjärgne viivisemäär. Hageja nõuab nii üüri,

kõrvalnõuete kui ka kahjuhüvitise eest viivist seadusjärgses määras, mis on kohtu

hinnangul võimalik. Hagejal ei ole kohustust nõuda viivist kõrgemas määras. Hageja

nõuab kostjalt viivist põhinõudelt 933,65 eurot arve nr 117 maksetähtajale järgnevast

päevast 04.07.2024-16.07.2024 12,25% aastas (seadusjärgne määr). Hageja on viivist

arvestanud 4,06 eurot. Hageja on arvestanud viivise korrektselt, kuid kuna kohus rahuldas

hageja põhinõude osaliselt, s.o summas 924,89 eurot, siis tuleb viivis vastavalt sellele

ümber arvutada. Kostja ei ole esitanud viivisenõuetele sisulisi vastuväiteid. Seega puudub

alus viivisenõude rahuldamata jätmiseks või vähendamiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista viivis 4,02 eurot (12,25% aastas põhinõudelt 924,89 eurot perioodil

04.07.2024-16.07.2024).

Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivise 12,25%

aastas alates 17.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus leiab, et täiendava viivise

nõue on TsMS § 367 alusel võimalik ja see tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja täiendava viivise põhinõudelt 924,89 eurot 12,25% aastas alates

17.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

7 (8)

Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja

1% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot (dtl 59). Kohus

leiab, et nimetatud menetluskulu on põhjendatud.

Kohus jättis menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda ja 99% ulatuses kostja kanda. Hageja

menetluskuludest (245 eurot) jääb hageja kanda seega 2,45 eurot ja kostja kanda 242,55 eurot.

Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid

tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 242,55

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

8 (8)