2-24-144687/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.aprill 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-24-144687

Kohtuasi

B2 Impact OÜ (endine nimi OK Incure OÜ) hagi J. M.

vastu 2679,08 euro nõudes.

Hagihind

3199 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endine nimi OK Incure OÜ,

registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Kristiine

linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10617), hageja esindaja:

P. M. (e-post: XXX );

Kostja: J. M. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX )

Kohtuistungi kuupäev

03.03.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ (endine nimi OK Incure OÜ) hagi J. M. vastu

osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt J. M.lt (isikukood 49012075211) B2 Impact OÜ kasuks:

2.1 Lepingust nr 883618663111 sissenõutavaks muutunud põhiosa 905,19 eurot;

sissenõutavaks muutunud intressid summas 12,66 eurot; sissenõutavaks muutunud

viivis summas 28,90 eurot;

2.2. Lepingust nr 797717944115 sissenõutavaks muutunud põhiosa 531,47 eurot;

sissenõutavaks muutunud intressid summas 7,43 eurot; sissenõutavaks muutunud

viivis summas 30,68 eurot;

2.3 Lepingust nr 593418786821 sissenõutavaks muutunud põhiosa 349,79 eurot;

sissenõutavaks muutunud intressid summas 4,89 eurot; sissenõutavaks muutunud

viivis summas 13,42 eurot;

2.4. Lepingust nr 964218968449 sissenõutavaks muutunud põhiosa 304,73 eurot;

sissenõutavaks muutunud intressid summas 4,26 eurot; sissenõutavaks muutunud

viivis summas 14,64 eurot;

1(7)

2.5. Lepingust nr 691017670065 sissenõutavaks muutunud põhiosa 191,32 eurot;

sissenõutavaks muutunud intressid summas 2,68 eurot; sissenõutavaks muutunud

viivis summas 7,34 eurot;

2.6. Lepingust nr 625017863246 sissenõutavaks muutunud põhiosa 184,04 eurot;

sissenõutavaks muutunud intressid summas 2,57 eurot; sissenõutavaks muutunud

viivis summas 7,06 eurot;

2.7. Lepingust nr 643718968998 sissenõutavaks muutunud põhiosa 134,29 eurot;

sissenõutavaks muutunud intressid summas 1,88 eurot; sissenõutavaks muutunud

viivis summas 5,15 eurot;

2.8. Lepingust nr 643917659257 sissenõutavaks muutunud põhiosa 68,35 eurot;

sissenõutavaks muutunud intressid summas 0,96 eurot; sissenõutavaks muutunud

viivis summas 2,62 eurot.

3. Välja mõista J. M.lt hageja B2 Impact OÜ kasuks võlgnevuse sissenõudmisega

kaasnenud meeldetuletuskirja tasu 15,00 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35,00

eurot.

4. Välja mõista J. M.lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis käesoleva hagiavalduse

resolutsiooni punktis 2 nimetatud lepingu põhinõude tasumata osalt kuni selle

kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 10.01.2025 kuni

põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Välja mõista J. M.lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud (riigilõiv) 420

eurot

ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ esitas 05.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2679,08 euro saamiseks. Kohus tegi 10.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis

on kätte toimetatud 21.12.2024 etoimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik J. M.

esitas 21.12.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 02.01.2025 kohtumäärusega anti asi

üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule.

2. B2 Impact OÜ esitas 09.01.2025 Viru Maakohtule hagi J. M. vastu võlgnevuse nõudes.

Hageja palus:

1. Rahuldada hagi täies ulatuses.

2(7)

2. Välja mõista kostjalt J. M. hageja B2 Impact OÜ kasuks hagiavalduse nõue summas

2901,44 eurot sh:

2.1. Lepingust nr 883618663111 sissenõutavaks muutunud põhiosa 905,19 eurot;

sissenõutavaks muutunud intressid summas 31,34 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis

summas 28,90 eurot;

2.2. Lepingust nr 797717944115 sissenõutavaks muutunud põhiosa 531,47 eurot;

sissenõutavaks muutunud intressid summas 36,62 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis

summas 30,68 eurot;

2.3 Lepingust nr 593418786821 sissenõutavaks muutunud põhiosa 349,79 eurot;

sissenõutavaks muutunud intressid summas 14,56 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis

summas 13,42 eurot;

2.4. Lepingust nr 964218968449 sissenõutavaks muutunud põhiosa 304,73 eurot;

sissenõutavaks muutunud intressid summas 15,88 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis

summas 14,64 eurot;

2.5. Lepingust nr 691017670065 sissenõutavaks muutunud põhiosa 191,32 eurot;

sissenõutavaks muutunud intressid summas 7,96 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis

summas 7,34 eurot;

2.6. Lepingust nr 625017863246 sissenõutavaks muutunud põhiosa 184,04 eurot;

sissenõutavaks muutunud intressid summas 7,66 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis

summas 7,06 eurot;

2.7. Lepingust nr 643718968998 sissenõutavaks muutunud põhiosa 134,29 eurot;

sissenõutavaks muutunud intressid summas 5,59 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis

summas 5,15 eurot;

2.8. Lepingust nr 643917659257 sissenõutavaks muutunud põhiosa 68,35 eurot;

sissenõutavaks muutunud intressid summas 2,84 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis

summas 2,62 eurot.

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud

meeldetuletuskirja tasu 15,00 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35,00 eurot.

4. Välja mõista kostjalt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis käesoleva hagiavalduse

resolutsiooni punktis 2 nimetatud lepingu põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase

tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 10.01.2025 kuni põhinõude

rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Hagi asjaolude kohaselt sõlmis kostja hagejaga 8 krediidilepingut. Kõikide lepingute puhul on

kostja teinud mõned tagasimaksed, kuid siis lõpetanud tagasimaksete tegemise.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt on tema sissetulekuteks laste rahad,

elatis, puudetoetused, kostja töövõimetustoetus ja mingid väiksemad summad, mida ta teenib,

kui midagi maha müüb. Kostja ei tööta, sest tal on mitmed psüühikahäired. Lisaks on tema

ülalpidamisel kaks alaealist last, kellest üks on keskmise puudega ja teine raske puudega.

Krediidiandja pakkus kostjale krediiti ja andis pidevalt positiivseid vastuseid

järelmaksutaotlustele. Lisaks saatis krediidiandja pidevalt uusi pakkumisi. Esialgu suutis

kostja tagasimakseid teha, kuid hiljem muutusid tagasimaksed nii suureks, kus tagasi tuli

maksta 800 eurot kuus. Isegi siis, kui kostja oli juba makseraskustes, saatsid krediidiandjat

talle jätkuvalt uusi krediidipakkumisi. Kostja on püüdnud mõne laenuandjaga kokkuleppeid

sõlmida ja tasub kuni 50 eurot kuus.

MENETLUSE KÄIK

3(7)

4. 03.03.2025 kohtuistungil jäi hageja oma hagieseme ja hagis toodud asjaolude juurde.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud.

Hageja väitis kohtuistungil, et kostja näitas oma sissetulekut natuke suuremana, kui see

tegelikult oli. Laenude

väljastamise hetkel, on krediidiandja hinnanud teda

krediidivõimeliseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.

6. Hagi ese- hageja nõuab tarbijakrediidilepingutest (8 lepingut) tulenevate kohustuste

täitmist.

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

7. Kostja vastuväidetest tuleneb, et krediidiandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

VÕS § 403 lg.1 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

VÕS § 403⁴ lg.13 paneb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamise koormise krediidiandjale.

8. Vaidlust ei ole selle üle, et krediidiandja sõlmis kostjaga perioodil alates 10.10.2023-

30.11.2023 (ca 1,5 kuu jooksul) sõlminud kokku 8 erinevat krediidilepingut. Igakuine

maksekohustus krediidiandjale moodustas peale kaheksanda lepingu sõlmimist 189,08 eurot.

Kostja tegelik sissetulek moodustas 1714,44 - 1717,55 eurot (mis koosnes peretoetusest,

elatisest, puudetoetustest, töövõimetoetusest).

Kostja olemasolevad finantskohustused olid seal perioodil vastavalt 650-750 eurot. Kostja

majapidamiskulud olid 350 eurot kuus. Seega, arvestades kostja kohustusi, jäi temale ja tema

kahele alaealisele puudega lapsele elamiskuludeks (toit, ravimid, riietus jms) ca 600-700 eurot

ehk ca 200-233 eurot pereliikme kohta.

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimine:

9.1 Leping nr 643917659257 (järelmaksuleping summas 198 eurot) sõlmiti 10.10.2023.

Lepingu kohaselt oli igakuise osamakse suurus 37,05 eurot. Intressimäär oli 11,90%.

Krediidikulukuse määraks oli 49,56% aastas. Kostja tegi ebaregulaarseid tagasimakseid

kokku 148,20 eurot, millest on arvestatud põhiosa 129,69 eurot, intressi katteks 10,55 eurot,

haldustasu katteks 8,00 eurot. Tagasimaksed katkesid jaanuaris 2024.

Järelmaksulepingu lepingu sõlmimisel oli krediidiandjale teada, et kostja näitas oma

sissetulekud veidi suurema (1800 eurot), kui tegelik sissetulek (1714,44), krediidiandja teadis,

et kostjal on juba finantskohustused summas 650 eurot ja kostja majapidamiskulud on 350

eurot kuus. Seega krediidiandja pidi mõistma, et kostjale ja tema kahele lapsele jääb toiduks,

ravimiteks ja riietuseks kokku 600-700 eurot;

9.2 Leping nr 691017670065 (järelmaksuleping summas 221 eurot) sõlmiti 11.10.2023.

4(7)

Lepingu kohaselt oli igakuise osamakse suurus 13,65 eurot. Intressimäär 11,90%.

Krediidikulukuse määraks oli 49,75 % aastas. Kostja tegi ebaregulaarselt tagasimakseid

kokku 54,60 eurot, millest on arvestatud põhiosa 29,68 eurot, intressi katteks 16,12 eurot,

haldustasu katteks 8,80 eurot. Tagasimaksed katkesid jaanuaris 2024.

Järelmaksulepingu lepingu sõlmimisel oli krediidiandjale teada, et kostja näitas oma

sissetulekud veidi suurema (1800 eurot), kui tegelik sissetulek (1714,44), krediidiandja teadis,

et kostjal on juba finantskohustused summas 650 eurot ja kostja majapidamiskulud on 350

eurot kuus. Seega krediidiandja pidi mõistma, et kostjale ja tema kahele lapsele jääb toiduks,

ravimiteks ja riietuseks kokku 600-700 eurot;

9.3 Leping nr 625017863246 (järelmaksuleping summas 228 eurot) sõlmiti 18.10.2023.

Lepingu kohaselt oli igakuise osamakse suurus 17,15 eurot. Intressimäär oli 11,90%.

Krediidikulukuse määraks oli 49,45% aastas. Kostja tegi ebaregulaarselt tagasimakseid kokku

68,60 eurot, millest on arvestatud põhiosa 43,96 eurot, intressi katteks 15,84 eurot, haldustasu

katteks 8,80 eurot. Tagasimaksed katkesid jaanuaris 2024.

Järelmaksulepingu lepingu sõlmimisel oli krediidiandjale teada, et kostja näitas oma

sissetulekud veidi suurema (1800 eurot), kui tegelik sissetulek (1714,44), krediidiandja teadis,

et kostjal on juba finantskohustused summas 650 eurot ja kostja majapidamiskulud on 350

eurot kuus. Seega krediidiandja pidi mõistma, et kostjale ja tema kahele lapsele jääb toiduks,

ravimiteks ja riietuseks kokku 600-700 eurot;

9.4 Leping nr 797717944115 (järelmaksuleping summas 544,44 eurot) sõlmiti 22.10.2023.

Lepingu kohaselt oli igakuise osamakse suurus 23,27 eurot kuus. Intressimäär 19,70%.

Krediidikulukuse määraks oli 49,81% aastas. Kostja tegi ebaregulaarselt tagasimakseid kokku

93,08 eurot, millest on arvestatud põhiosa 12,97 eurot, intressi katteks 68,51 eurot, haldustasu

katteks 11,60 eurot. Tagasimaksed katkesid jaanuaris 2024.

Järelmaksulepingu lepingu sõlmimisel oli krediidiandjale teada, et kostja näitas oma

sissetulekud veidi suurema (1800 eurot), kui tegelik sissetulek (1714,44), krediidiandja teadis,

et kostjal on juba finantskohustused summas 650 eurot ja kostja majapidamiskulud on 350

eurot kuus. Seega krediidiandja pidi mõistma, et kostjale ja tema kahele lapsele jääb toiduks,

ravimiteks ja riietuseks kokku 600-700 eurot;

9.5 Leping nr 883618663111 (järelmaksuleping summas 957,99 eurot) sõlmiti 21.11.2023.

Lepingu kohaselt oli igakuise osamakse suurus 30,84 eurot. Intressimäär 9,90%.

Krediidikulukuse määraks oli 25,90 % aastas. Kostja tegi tagasimakseid ebaregulaarselt

summas kokku 77,43 eurot, millest on arvestatud põhiosa 52,80 eurot, intressi katteks 15,93

eurot, haldustasu katteks 8,70 eurot.

Järelmaksulepingu lepingu sõlmimisel oli krediidiandjale teada, et kostja näitas oma

sissetulekud veidi suurema (1800 eurot), kui tegelik sissetulek (1714,44), krediidiandja teadis,

et kostjal on juba finantskohustused summas 650 eurot ja kostja majapidamiskulud on 350

eurot kuus. Seega krediidiandja pidi mõistma, et kostjale ja tema kahele lapsele jääb toiduks,

ravimiteks ja riietuseks kokku 600-700 eurot.

9.6 Leping nr 593418786821 (järelmaksuleping summas 388,64 eurot) sõlmiti 24.11.2023.

Lepingu kohaselt oli igakuise osamakse suurus 20,06 eurot. Intressimäär 11,90%.

Krediidikulukuse määraks oli 23,71% aastas. Kostja tegi tagasimakseid ebaregulaarselt

summas kokku 77,43 eurot, millest on arvestatud põhiosa 52,80 eurot, intressi katteks 15,93

eurot, haldustasu katteks 8,70 eurot. Tagasimaksed katkesid jaanuaris 2024. Seejuures

Järelmaksulepingu lepingu sõlmimisel oli krediidiandjale teada, et kostja näitas oma

sissetulekud veidi suurema (1800 eurot), kui tegelik sissetulek (1714,44), krediidiandja teadis,

et kostjal on juba finantskohustused summas 650 eurot ja kostja majapidamiskulud on 350

eurot kuus. Seega krediidiandja pidi mõistma, et kostjale ja tema kahele lapsele jääb toiduks,

ravimiteks ja riietuseks kokku 600-700 eurot.

9.7 Leping nr 643718968998 (järelmaksuleping summas 174,40 eurot) sõlmiti 30.11.2023.

Lepingu kohaselt oli igakuise osamakse suurus 16,22 eurot. Intressimäär oli 11,90%.

5(7)

Krediidikulukuse määraks oli 22,87% aastas. Kostja tegi ebaregulaarselt tagasimakseid kokku

48,66 eurot, millest on arvestatud põhiosa 40,11 eurot, intressi katteks 8,55 eurot, haldustasu

katteks 0 eurot. Tagasimaksed katkesid jaanuaris 2024.

Järelmaksulepingu lepingu sõlmimisel oli krediidiandjale teada, et kostja näitas oma

sissetulekud veidi suurema (1800 eurot), kui tegelik sissetulek (1717,55 eurot), krediidiandja

teadis, et kostjal on juba finantskohustused summas 800 eurot ja kostja majapidamiskulud on

350 eurot kuus. Seega krediidiandja pidi mõistma, et kostjale ja tema kahele lapsele jääb

toiduks, ravimiteks ja riietuseks kokku 450-550 eurot;

9.8 Leping nr 964218968449 (järelmaksuleping summas 339 eurot) sõlmiti 30.11.2023.

Lepingu kohaselt oli igakuise tagasimakse suurus 30,84 eurot. Intressimäär 14,90%.

Krediidikulukuse määraks oli 49,53% aastas. Kostja tegi tagasimakseid ebaregulaarselt kokku

76,53 eurot, millest on arvestatud põhiosa 34,27 eurot, intressi katteks 22,26 eurot, haldustasu

katteks 5,10 eurot. Tagasimaksed katkesid jaanuaris 2024.

Järelmaksulepingu lepingu sõlmimisel oli krediidiandjale teada, et kostja näitas oma

sissetulekud veidi suurema (1800 eurot), kui tegelik sissetulek (1714,44), krediidiandja teadis,

et kostjal on juba finantskohustused summas 750 eurot ja kostja majapidamiskulud on 350

eurot kuus. Seega krediidiandja pidi mõistma, et kostjale ja tema kahele lapsele jääb toiduks,

ravimiteks ja riietuseks kokku 500-600 eurot.

10. Maakohus on seisukohal, et kuigi krediidiandjale võis krediidilepingu sõlmimisel tunduda,

et kostja sissetulek on piisav (ca 1714 eurot), siis pidanuks krediidiandja mõistma, et reaalselt

oli kostja kasutada 500-600 eurot, millest tuleb katta ka pere toidu, riietuse ja ravimite kulud.

Ka kostjale krediidivõtjana võis lepingu sõlmimisel tunduda osamaksete suurus väiksena ja

talle või tekkida petlik tunne, et ta suudab need tasuda, kuid kui detsembriks 2023 kujunes

tagasimaksete kogusumma (30,84+16,22+20,06+30,84+23,27+17,15+13,65+37,05) 189,08

eurot, jäi kostja perele kasutada tegelikkuses 300-400 eurot ehk 100-130 eurot pereliikme

kohta. Krediidiandja oleks pidanud tähelepanelikult kontrollima kostja finantskohustusi,

asjaolu, et kostja sissetulekud moodustusid ainult toetustest, et kostja ei tööta ja tema

ülalpidamisel on kaks last.

Kohus on seisukohal, et krediidiandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

kui sõlmisid kostjaga uusi tarbijakrediidilepinguid, teades juba 10.10.2023 (Leping nr

643917659257), et kostjal oli juba siis finantskohustusi summas 650 eurot, kostja

majapidamiskulud on 350 eurot kuus ning kostjale ja tema kahele lapsele jääb toiduks,

ravimiteks ja riietuseks kokku 600-700 eurot.

Krediidiandja poolt pakutud tarbijakrediidid ei ületanud keskmist tarbijalaenude kulukuse

määra. Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb

kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS

§ 4034 lg 1). Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on VÕS §

4034 lg 7 kohaselt tühine üksnes intressikokkulepe.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS §

4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS §

4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on võimalik osaliselt rahuldada.

VÕS § 94 lg.1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Eesti Panga statistikateate kohaselt oli tarbimislaenude keskmine intressimäär 4,0 %.

Seega kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja lepingutest tuleneva põhinõude,

6(7)

intressi määraga 4,0% ja viivise.

MENETLUSKULUD

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda.

12. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt menetluskuluna välja mõista ainult

riigilõivu, kokku 420 eurot.

Hageja tasus riigilõivu hagihinnalt 3199,02 eurot kokku 420 eurot. Kuigi kohus rahuldas

hagi osaliselt (vähendades intressinõudeid), siis moodustab rahuldatud hagi hagihind 3041,97

eurot, millelt kuuluks samuti tasumisele riigilõiv 420 eurot. Seega kuulub riigilõiv kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses. Õigusabikulude väljamõistmise nõuet ei ole

hageja esitanud.

13. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja

taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu (riigilõiv) 420 eurot,

samuti viivis menetluskulud (420 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

14. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

15. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik

7(7)