2-24-18073/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

02.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18073

Tsiviilasi

G.Y hagi Aktiva Finance Group OÜ ja Swedbank

P&C Insurance AS-i vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr

022/2024/293 ja 034/2024/1304

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja G.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja

riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Kostja I Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Kostja II Swedbank P&C Insurance AS (registrikood

11269248)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.01.2025 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada G.Y määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 372 lg 5).

Asjaolud

1. G.Y (hageja) esitas 28.11.2024 Harju Maakohtule hagi Aktiva Finance Group OÜ (kostja I)

ja Swedbank P&C Insurance AS-i (kostja II) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjades nr 022/2024/293 ja 034/2024/1304.

Hagi asjaolude kohaselt algatas kohtutäitur Kristiina Feinman kostja I avalduse alusel hageja

suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 034/2024/1304, milles nõutakse 2522,36 euro tasumist.

Kohtutäitur Elin Vilippus algatas kostja II avalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse

täiteasjas nr 022/2024/293, milles nõutakse 4362,95 euro tasumist.

Hageja sai 28.12.2022 tuttavaks isikutega, kes veensid teda investeerimisplatvormi kaudu

investeerima. Esialgu investeeris hageja 100 eurot, hiljem aga võttis investeerimiseks

erinevatest laenuettevõtetest laenu. 2023. aasta aprilliks oli hageja investeerinud 50 000 USA

dollarit. Osa raha väljavõtmiseks nõuti hagejalt täiendava 5000 dollarit investeerimist ja

hageja mõistis, et on sattunud pettuse ohvriks.

Hageja võttis kostjalt I laenu 2000–3000 eurot, mille investeeris platvormile. Hageja ei tea

täpselt, kuidas tekkis kostjal II tema vastu nõue. Kuna kostjad I ja II ei veendunud, et hageja

kasutab raha ohutult, siis on kostja II nõue alusetu ja põhjendamatu ning hageja ei pea kostjale

II laenu tagastama.

Kostjate nõuded hageja vastu ei ole tõendatud ega hagejale arusaadavad. Kostjad ei ole

hagejale laenude andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja lepingulise esindaja arvates ei pruugi hageja aru saada keerulisematest majandus- ja

õigustehingutest ning esindaja on soovitanud isikul taotleda endale eestkostja määramist.

Esindaja ei välista, et isik ei olnud tehingute tegemise ajal oli teovõimeline.

2. Maakohus jättis 10.12.2024 määrusega hagi käiguta ning selgitas hagejale täitemenetluse

seadustiku (TMS) §-st 221 tulenevaid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise

aluseid ja palus hagejal täpsustada, mis on täitemenetlustes täitedokumentideks ning mis on

TMS § 221 lg-s 1 nimetatud nõude alus kummagi sissenõudja puhul.

3. Hageja esitas 06.01.2025 hagi täienduse, milles tõi täiendavalt välja, et täiteasjas nr

034/2024/1304 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 18.04.2024 kohtumäärus (maksekäsk)

tsiviilasjas nr 2-24-108094 ning täiteasjas nr 022/2024/293 Pärnu Maakohtu 17.10.2023

kohtumäärus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-23-135292.

Maakohtu määrus

4. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest leidis, et hagi

on perspektiivitu.

Maakohus märkis, et juhul kui täitedokumentideks on kohtulahend, piirab sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt TMS § 221 lg 2, mille kohaselt on TMS §

221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need

põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada

olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse

käigus. Jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu

TsMS § 702 jj alusel. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta

vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi

jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga

lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses (vt RKTKm 15.06.2022, 2-20-17088, p

9.3).

Hageja tõi välja, et täitemenetlused on algatatud jõustunud maksekäskude alusel. Hageja ei

ole välja toonud TMS § 221 lg 1 kohaseid aluseid sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamiseks. Seega ei ole hagis esile toodud asjaoludel tegemist olukorraga, kus oleks alust

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hageja nimetatud täitedokumentide alusel.

Määruskaebus

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus

määrus, millega saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Lisaks palub hageja määrata talle psühhiaatriline ekspertiis.

Maakohus jättis tähelepanuta, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-134-07 p-s 11 märkinud, et

TMS § 221 lg-t 1 tuleb tõlgendada laiendavalt ning lubada võlgnikul esitada hagi ka sellise

põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud.

Hagejat meelitati investeerima. Nii kergekäeline inimeste usaldamine viitab sellele, et ta ei

saanud aru mida ja miks ta teeb. Hageja ei anna aru oma tegudest, kui see puudutab

keerulisemaid tehinguid. Hageja teadmatust kasutati ära.

Kostjad ei uurinud, millisteks eesmärkideks hageja raha vajas ega hoiatanud teda

investeerimisriski vastu. Kostjad oleksid pidanud tuvastama, kas hageja mõistab

investeerimise tähendust ning kas ta teeb seda ise või kõrvalise isiku juhendamisel. Samuti ei

kontrollinud kostjad hageja teovõimelisust ja võimet aru saada sõlmitavast lepingust ja sellega

võetavatest kohustustest.

Hageja esindajal on tekkinud kahtlus, et hageja ei ole teovõimeline. Hageja ei pruukinud aru

saada ka tsiviilasjades 2-23-135292 ja 2-24-108094 menetlusdokumentide tähendusest, kohtu

kirjadele vastamise vajadusest ega vastamata jätmise õiguslikest tagajärgedest.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus vabastas hageja menetlusabi korras riigilõivu 70 euro tasumisest määruskaebuse

esitamisel. Seejärel jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663

lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

7. Maakohus leidis ekslikult, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning et

praegusel juhul ei saa vaidlust jõustunud kohtulahendite üle uuesti avada.

7.1. Hagi asjaolude kohaselt on täiteasjades nr 022/2024/293 ja 034/2024/1304

täitedokumentideks maksekäsud tsiviilasjades nr 2-23-135292 ja 2-24-108094. Hageja sõnul

ei tea ta täpselt võlausaldajate nõuete aluseks olevaid asjaolusid, kuid ta eeldab, et tegemist on

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuetega. Hageja on mh seisukohal, et võlausaldajad ei

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijakrediidi tunnustele vastava lepingu

kehtivust. Esiteks tuleb hinnata, kas krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale on

seadusega kooskõlas (võlaõigusseaduse (VÕS) § 406 lg 1). Teiseks tuleb kontrollida, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴ lg 1). Kui kõne-

alust liiki leping ei ole tühine vastuolu tõttu viidatud või varem kehtinud samatähenduslike

imperatiivsete normidega, peab kohus kontrollima, kas leping on sõlmitud tüüptingimustel,

kas need on saanud lepingu osaks ja kas tüüptingimused kehtivad (vt nt RKTKm 12.06.2024,

2-23-116386, p-d 14.1 ja 14.2).

Euroopa Kohus on leidnud, et liikmesriikidel on kohustus tagada isikutele tõhusad liidu

õigusest tulenevad õigused. Selle kohustusega on hõlmatud eelkõige direktiivist 93/13

tulenevad õigused. Liikmesriigi kohtu kohustust kontrollida omal algatusel, ega lepingu-

tingimused pole ebaõiglased, õigustab tarbijatele pakutava kaitse aluseks oleva avaliku huvi

olemus ja tähtsus. Seetõttu ei saa tagada lepingutingimuste võimaliku ebaõiglase laadi tõhusat

kontrolli, kui kohtuotsuse seadusjõud oleks kohtulahenditel, millest ei nähtu, et selline

kontroll on toimunud (EKo 07.11.2024, C-178/23, p-d 36–38). Ringkonnakohus leiab, et

samad põhimõtted kohalduvad ka tarbijakrediidi sätetest, sh direktiivist 2008/48 tulenevate

tarbijate õiguste puhul.

Eeltoodu põhjal järeldub, et kuna maksekäsu kiirmenetluses ei ole kohus kontrollinud

tarbijakrediidi tunnustele vastava lepingu kehtivust (sh vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist), ei oma need lahendid seadusjõudu. Sellises olukorras on hagejal õigus TMS § 221

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga kohtusse pöörduda.

Seega tuleb maakohtul asja lahendamisel hinnata, kas hagis nimetatud täitedokumentidest

tulenevad nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest ning kui jah, siis kas need lepingud on

kehtivad.

7.2. Hageja lepinguline esindaja on lisaks avaldanud kahtlust hageja teovõime osas ning

leidnud, et hageja ei pruugi käesoleval hetkel ega pruukinud ka laene võttes ning maksekäsu

kiirmenetlustes oma tegude tagajärgedest aru saada. Maakohtul tuleb TsMS § 204 alusel

kontrollida hageja tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu

ning lahendada hageja taotlus talle psühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks.

8. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

9. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)