4-25-216/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

4-25-216

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2025.a, Rapla, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-25-216 (263024004550)

Kohtunik

Endla Ülviste

Väärteoasi

Rauno Meeritsa kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 27.12.2024.a

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 263024004550

liiklusseaduse (LS) § 224 lg 1 järgi.

Menetlusosalised

Menetlusalune isik: Rauno Meerits

isikukood: 38912266019; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht:

xxx; e-post: xxx

Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri

Kesk-Eesti

politseijaoskonna

Rapla

menetlusgrupp, eriasjade uurija Piret Pesti.

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS §-dest 120 lg 1 ja 132 p 2 kohus

otsustas:

1. Rahuldada Rauno Meeritsa kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 27. detsembri 2024.a üldmenetluse otsus Rauno

Meeritsale LS § 224 lg 1 järgi määratud karistuse osas ja teha uus otsus.

2. Mõista Rauno Meeritsale LS § 224 lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest

karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB

pank AS-is, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbank AS-is, või nr EE 701 7000 1700 1577

198 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 4100081886 ning

selgitus „Rauno Meerits, väärteoasi 4-25-216, rahatrahv“.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei

ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust

1 (6)

4-25-216

esitanud.

Kohtuotsuse ärakiri saata Rauno Meeritsale ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb

Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on

kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 02. aprillil

2025.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuväline menetlus

1. 02.12.2024.a väärteoprotokollis tuvastati, et Rapla maakonnas, Ülejõe-Ridaküla tee 2-l

kilomeetril juhtis 02.12.2024.a kell 8.15 mootorsõidukit Volkswagen Sharan

registreerimismärgiga xxx B-kategooria juhtimisõigust omav Rauno Meerits, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,14 mg/l.

Sellise tegevusega rikkus Rauno Meerits LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 1

järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Kohtuvälise menetleja 27.12.2024.a otsusega tunnistati Rauno Meerits süüdi LS § 224 lg 1

järgi ja temale määrati karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.

3. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud temale

inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusaluse isiku süü rikkumise

toimepanemises on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tõendusliku alkomeetri

väljatrükiga ja menetlusaluse isiku enda ütlustega. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime

tahtlikult. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning teo õigusvastasust välistavad

asjaolud puuduvad.

4. Süüd suurendavaks asjaoluks luges kohtuväline menetleja seda, et menetlusalusel isikul on

karistusregistri väljavõtte kohaselt üks kehtiv ning kuus arhiveeritud liiklusalast

väärteokaristust, kuid sellele vaatamata jätkab Rauno Meerits õiguskorra rikkumist. Rauno

Meerits ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et enne mootorsõiduki juhtima asumist oleks ta

kontrollinud enda väljahingatavas õhus võimalikku alkoholisisaldust taadeldud alkomeetriga.

Kohtuväline menetleja on arvamusel, et Rauno Meerits kontrollis oma joovet

indikaatorvahendiga, mis andis valenegatiivse tulemuse. Kuna Rauno Meeritsat on

karistusregistri andmetel varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest

rahatrahviga ning samuti lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, siis on ilmselge,

et määratud karistused ei ole täitnud karistuse eesmärke, s.o ei ole mõjutanud isikut edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ning ei ole taganud õiguskorra kaitsmise huvisid.

5. Kokkuvõttes leidis kohtuväline menetleja, et järjekordne rahatrahv ei avaldaks Rauno

Meeritsale karistuslikku ega ka eripreventiivset mõju.

Menetlusaluse isiku kaebus

6. 16.01.2025.a esitas Rauno Meerits eelnimetatud otsusele kaebuse, milles palub karistuse

muutmist. Lubadeta ei saa tööl käia ja last kooli viia. Tema töö on seotud sõitmisega, millest

2 (6)

4-25-216

pere toimetulek sõltub. Mõõtis hommikul enda alkomeetriga ja sai näiduks nulli. Ta ei istu rooli

alkoholijoobes ja ei ole ka eelnevalt ühtegi korda istunud. 05.02.2025.a esitas Rauno Meerits

kaebuse täienduse, selgitades, et ta ei tööta ametlikult, vaid teeb juhutöid ja sellepärast ongi load

väga tähtsad. Elab perega xxx. Ei ole jõudnud muuta rahvastiku registris elukohta ära.

Elukaaslane ostis selle maakoha. Sealt on kooli 20-25 km ja esimese bussipeatuseni ca 3,5 km.

Bussiliiklus on väga kehv. Rauno Meerits on nõus maksma vana trahvi ja uue trahvi ühe kuu

jooksul.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht

7. Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebusega ning väärteoasja materjalidega, asub seisukohale,

et alus otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puudub.

8. Kaebaja märgib kaebustes, et lubade ei saa ta käia tööl ning last kooli viia.Kohtuväline

menetleja kontrollis kaebuses toodud väiteid ning selgitas välja, et Tervisekassa andmetel ei ole

Rauno Meeritsal kehtivat ravikindlustust. Seega ei ole Rauno Meeritsal ametlikku töökohta.

9. Rahvastikuregistri andmetel on Rauno Meeritsal üks laps, kelle elukoht on xxx, seega sama,

mille Rauno Meerits märkis oma elukohaks 27.01.2025 esitatud kaebuses. Eesti hariduse

Infosüsteemi andmetel õpib XX XX Kooli 8. klassis. Google Maps andmetel on xxx Holstre

koolist 350 meetri kaugusel. Kohtuväline menetleja ei leia, et sellise vahemaa läbimiseks on

mootorsõiduki kasutamine hädavajalik.

10. Karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam

karistus. Samuti ei pea karistus olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma

põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude

toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on väärteoasjas tehtud otsuses piisava põhjalikkusega

põhjendanud karistuse mõistmisel olulisi asjaolusid menetlusaluse isiku süü hindamisel.

Arvestades Rauno Meeritsa rikkumist, varasemat liikluskäitumist ja asjaolu, et eelnevad

karistused ei ole piisavat mõju avaldanud ning isik jätkab liiklusalaste õigusrikkumiste

toimepanemist, leiab kohtuväline menetleja, et põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine omab konkreetse menetlusaluse isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, mahub

etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et

tänaseni ei ole Rauno Meerits tasunud temale liiklusrikkumise eest 05.05.2021.a määratud

rahatrahvi, millele viitas ka kohtuväline menetleja oma 27.12.2024.a koostatud otsuses.

11. Kokkuvõttes on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise

menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ning palub jätta Rauno Meeritsa kaebus

rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

12. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133

loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite

analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel

tuginetud.

13. Kohus, olles uurinud kirjalikke tõendeid, hinnanud Rauno Meeritsa kaebuses ning

kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas väljendatut, leiab, et väärteo toimepanemine Rauno

Meeritsa poolt on tõendamist leidnud, kuid temale määratud karistus ei ole kooskõlas KarS § 56

lõikes 1 sätestatud karistamise alustega.

3 (6)

4-25-216

14. Menetlusalusele isikule heidetakse ette LS §-s 224 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu täitmist

ja selles vaidlus puudub. Rauno Meerits tunnistas kohtuvälises menetluses, et ta juhtis

02.12.2024.a kella 8:15 ajal Ülejõe-Ridaküla tee 2-l kilomeetril mootorsõidukit lubatud alkoholi

piirmäära ületades.

15. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et 02.12.2024.a kella 8:15

ajal juhtis Rauno Meerits Ülejõe-Ridaküla tee 2-l kilomeetril mootorsõidukit juhile keelatud

seisundis, tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,19 mg/l ± 0,05 mg/l,

seega mitte vähem kui 0,14 mg/l.

16. Rauno Meerits kõrvaldati 02.12.2024.a alates kella 08:14 mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91

lg 2 p 2 alusel, Rauno Meerits on otsuse omakäeliselt allkirjastanud.

17. 02.12.2024.a kell 8:19 kuni 8:24 kasutati Rauno Meeritsa seisundi kindlakstegemiseks

tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0080. Tõendusliku alkomeetri

lõplik lugem oli 0,19 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-

0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,14 mg

alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Väljatrükk on allkirjastatud menetlusaluse isiku ja

mõõtja poolt. Menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õigusi korrakaitseseadusest tulenevalt

ning selgitati toimingu eesmärki ja põhjust ning isik nõustus alkoholijoobe tuvastamisega

tõendusliku alkomeetriga.

18. Rauno Meeritsa poolt väärteoprotokollis antud ütluste kohaselt tarvitas ta eelmisel päeval

alkoholi, saunas 4 õlut ja hiljem 2 pitsi viina. Tema alkomeeter näitas hommikul nulli.

19. Menetlusalusele isikule heidetakse ette LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemist. LS § 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas

õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi

mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes

liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

20. Rauno Meerits on oma käitumisega täitnud LS §-s 224 sätestatud süüteo objektiivse

koosseisu. Puudub vaidlus selles, et Rauno Meerits juhtis mootorsõidukit. Ta on vahetult

mootorsõiduki juhtimiselt tabatud. Väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et Rauno

Meerits juhtis mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades, tema ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,14 mg/l. Antud asjaolu kinnitab

väärteotoimikus olev tõendusliku alkomeetri väljatrükk. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt

tarbis ta eelmisel päeval saunas alkoholi.

Menetlusalusel isiku väljahingatavast õhust tuvastati etanooli sisaldus 0,19 mg/l ± 0,05 mg/l,

mis vastab LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivsele tunnusele alkoholisisalduse osas.

Eeltoodust järeldub üheselt, et Rauno Meerits tarvitas enne mootorsõiduki juhtimist alkoholi

koguses, millest tulenevalt oli mootorsõidukit juhtides tema väljahingatavas õhus etanooli

sisaldus vähemalt 0,14 mg/l.

21. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra menetlusaluse isiku poolt väljahingatavas

õhus ja tema ütlusi, leiab kohus, et Rauno Meerits pani väärteo toime ettevaatamatusest. Rauno

4 (6)

4-25-216

Meeritsa ütlustest nähtub, et tema isiklik alkomeeter näitas, et tema väljahingatavas õhus

puudub alkohol. Kuna politsei tuvastas tõenduslikku alkomeetrit kasutades menetlusaluse isiku

väljahingatavas õhus lubatust suurema alkoholisisalduse, siis ei olnud menetlusaluse isiku

isiklik alkomeeter töökorras ega nõuetekohaselt taadeldud, mistõttu selle mõõtetulemus ei olnud

usaldusväärne. Kohustundliku mootorsõidukijuhina ei oleks tohtinud sellise alkomeetri

mõõtetulemust usaldada.

Kohus ei tuvastanud ühtegi Rauno Meeritsa teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu.

Rauno Meerits rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo.

22. Kohtu hinnangul ei ole Rauno Meeritsale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus

kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga.

23. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Rauno Meeritsal üks kehtiv väärteokaristus lubatud

sõidukiiruse ületamise eest LS § 227 lg 2 järgi 19.04.2021.a, mille eest teda karistati

rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

24. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku

karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse

arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Erandid eeltoodud üldreeglist on sätestatud KarRS §

5 lg-s 2. Viidatud loetelus ei ole sätestatud erandit, mis lubaks isikule karistuse mõistmisel tema

varasema karistatuse tuvastada kustunud karistusandmetele toetudes. KarRS § 20 loetelus on

sätestatud õigus saada andmeid registri arhiivist. Viidatud loetelus ei ole kohtuvälise menetleja

õigust saada väärteomenetluses registri arhiivi andmeid. Seega puudus kohtuvälisel menetlejal

õigus saada registri arhiivis olevaid andmeid Rauno Meeritsa kohta, neid väärteo toimikule

lisada ning kohtuvälisel menetlejal puudus karistuse määramisel alus tugineda kuuele

arhiveeritud liiklusalasele väärteokaristusele. Lisaks eeltoodule ei saaks arhiveeritud

karistusandmeid arvestada karistuse määramisel eripreventiivsete kaalutluste all ka seetõttu, et

varasemad õigusrikkumised pole seotud käesoleva süüteoga, sest isegi karistusregistri arhiivi

kantud andmete kohaselt pole Rauno Meeritsat varem kunagi karistatud samaliigilise (LS § 224

või KarS § 424) süüteo toimepanemise eest.

25. Juhtimisõiguse äravõtmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga, see karistus ei täida

mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega on

juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud juhul, kui rahatrahv ei ole eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtuväline menetleja

ei ole oma otsuses aga vähimalgi määral põhjendanud, miks rahatrahv ei kanna endas karistuse

eesmärke ning juhtimisõiguse äravõtmine on vältimatult vajalik, selleks, et mõjutada Rauno

Meeritsat edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

26. Karistamise aluseks on isiku süü, Rauno Meeritsa teosüü on keskmisest väiksem, arvestades

tuvastatud alkoholi määra ja seda, et ta pani väärteo toime ettevaatamatusest. Menetlusaluse

isikuna ülekuulamisel on Rauno Meerits oma tegu sisuliselt tunnistanud, mida saab kohtu

hinnangul arvestada karistust kergendava asjaoluna. Karistuse liigi ja määra valikul ei ole

kohtuväline menetleja arvestanud Rauno Meeritsa süü suurust ega tema karistust kergendava

asjaoluga ning ei ole vähimalgi määral arvestanud Rauno Meeritsa isikut, s.o tema varasema

karistuse puudumist samaliigilise süüteo toimepanemises. Põhjusteks, miks tuleb Rauno

Meeritsale määrata sanktsioonis ettenähtud raskem karistuse liik, on kohtuväline menetleja

toonud asjaolud, et Rauno Meeritsal on üks rahatrahv tasumata ja tal on kuus arhiveeritud

liiklusalast väärteokaristust. Kohus selgitab, et toimiku andmete kohaselt on Rauno Meerits oma

5 (6)

4-25-216

ainsa liiklusväärteo toime pannud 19.04.2021.a, s.o enam kui kolm ja pool aastat tagasi ning

asjaolu, et rahatrahv 120 eurot on tasumata ei välista uuesti karistusena rahatrahvi kohaldamist,

mis on eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Tegemist on pigem juhusliku eksimusega

(ka kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et Rauno Meerits kontrollis oma joovet

indikaatorvahendiga, mis andis valenegatiivse tulemuse), mitte korduva ja tahtliku

harjumuspärase käitumisega, mistõttu Rauno Meerits pole sedavõrd ohtlik, et ta tuleb liiklusest

kõrvaldada.

27. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja Rauno Meeritsale karistust määrates

kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohus rahuldab Rauno Meeritsa kaebuse ja tühistab

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 27. detsembri 2024.a

otsuse Rauno Meeritsale LS § 224 lg 1 järgi määratud karistuse osas.

28. Kohus teeb karistuse mõistmise osas uue otsuse ning mõistab Rauno Meeritsale LS § 224

lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohus arvestab karistuse

mõistmisel menetlusaluse isiku keskmisest väiksemat süüd, karistust kergendava asjaoluna süü

tunnistamist ja seda, et tema eelmise, teiseliigilise liiklusväärteo toimepanemisest on möödunud

enam kui 3,5 aastat ning leiab, et rahatrahv keskmises määras on piisav, et mõjutada

menetlusalust isikut edaspidi süütegude toimepanemist hoiduma.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik

6 (6)