4-24-1017/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märtsil 2025, Tallinnas

Väärteoasja number

4-24-1017 (2317,24,001055)

Kohtunik

Katre Poljakova

Kohtuistungi sekretär

Mia Valge

Väärteoasi

Kristiina Jõgila Harju Maakohtule 17.03.2024

esitatud kaebus Politsei - ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M P

5.03.2024 otsusele väärteoasjas nr 2317,24,001055;

Menetlusalune isik

Kristiina Jõgila, isikukood: 49006306019, xxx

kodanik, emakeel xxx keel, töökoht: V AS, xxx,

elukoht: xxx, e-post: XXX;

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri Lääne –

Harju politseijaoskonna esindaja J P;

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus

otsustas:

1. Jätta muutmata Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M P 5.03.2024

otsus väärteoasjas nr 2317,24,001055, millega karistati Kristiina Jõgilat (Jõgila)

LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 85 (kaheksakümmend viis) trahviühiku

ulatuses s.o summas 340.- (kolmsada nelikümmend) eurot, LS § 236 lg 1 alusel

rahatrahviga 105 (ükssada viis) trahviühiku ulatuses s.o summas 420.- (nelisada

kakskümmend) eurot ja LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusega mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega 4 (neljaks) kuuks.

2. Kristiina Jõgilale LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest

karistuseks määratud rahatrahv summas 340.- (kolmsada nelikümmend) eurot

ja LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks

määratud rahatrahv summas 420.- (nelisada kakskümmend) eurot tuleb tal

tasuda 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks Politsei - ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

Lääne

–

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi uurija abi M P 5.03.2024 väärteoasjas nr 2317,24,001055

otsuses viidatud Rahandusministeeriumi arveldusarve(te)le, märkides ära

kohustusliku viitenumbri xxx.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses

VTMS § 204 lõike 1 punktis 1 või 2 toodud tähtaja jooksul või 45 päeva jooksul

arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadavaks, või ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu,

saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva

jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

5. Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 3 kaebemenetluses liiklusekspertiisiga

teostamisega tekkinud ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr xxx) summas 661.-

(kuussada kuuskümmend üks) eurot välja mõista riigi tuludesse kaebuse

esitajalt. Kohustada Kristiina Jõgilat tasuma väljamõistetud ekspertiisikulu 12

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohtuste täitmiseni

kohtuotsuse makseinfos märgitud ajaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele.

Makse tegemisel tuleb märkida viitenumber: xxx ja selgitusena „Kristiina Jõgila,

väärteoasi 4-24-1017, ekspertiisikulu.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning menetlusalusel

isikul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

6. Väärteoasjas olev digitaalne andmekandja ja sellel olev teave jätta väärteoasja

materjalide juurde.

7. Jätta menetlusaluse isiku Kristiina Jõgila kaebus rahuldamata.

8. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni

Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või

tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab

ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus

kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 2. aprillil 2025. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus:

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi uurija abi M P 5.03.2024.a koostatud otsusega väärteoasjas nr

2317,24,001055 karistati menetlusalust isikut Kristiina Jõgilat (Jõgila) LS § 223 lg 1 alusel

rahatrahviga 85 trahviühikut s.o summas 340.- eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 105

trahviühikut s.o summas 420.- eurot ning LS § 236 lg 2 alusel võeti Kristina Jõgilalt

lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks (väärteotoimik tl 14-17).

Märgitud väärteootsuse kohaselt Kristiina Jõgila 29.01.2024.a kella 18.02 ja kella 20.00

vahelisel ajal, Xxx juures, Maardu linnas, Harjumaal juhtis mootorsõidukit, ei hoidnud ohutut

külgvahet, mille tagajärjel riivas pargitud sõidukit Mazda reg märgiga xxx. Oma tegevusega

põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju T.W-le ja A T (varaline kahju fikseeritud fotodel).

Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei

olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma sellise

tegevusega heidetakse menetlusalusele isikule ette LS § - de 46 lg 3, § 169 lg 4 p.p 4, 5 ja §

169 lg 5 nõuete rikkumist ja LS § - de 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude

toimepanemist (kohtutoimik tl 1-3, väärteotoimik tl 14-17).

Kaebuse sisu ja asjaolud:

17.03.2024 menetlusalune isik Kristina Jõgila esitas Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise

menetleja väärteoasjas nr 2317,24,001055 17.03.2024 otsuse peale. Kristiina Jõgila palub

kohtul vaadata üle väärteoasjas nr 2317,24,001055 kogutud tõendid ja hinnata ta süü

tõendatavust.

Kristiina Jõgila märgib kohtule esitatud kaebuses, et olenemata sellest, et tema andis 13.02.24

aadressil Rahumäe tee 6/1 toimunud ülekuulamisel omapoolsed ütlused selle kohta, et tema

justkui sõitis 29.01.24 umbes kella 19 ja 20 vahel sõidukiga Audi A6 reg. nr-ga xxx ja

oletatavasti riivas oma sõidukiga teist sõidukit Mazda reg.nr-ga xxx, siis need ütlused said

antud sellisel põhjusel, et teda üle kuulanud menetleja A L surus talle peale ütlusi ning andis

mõista, et kui ta ennast süüdi ei tunnista, siis tuleb karistus väga karm. Kaebuse esitaja

Kristiina Jõgila kinnitab, et sellest tulenevalt ta ehmus ja ta tunnistas ennast tahtevastaselt

süüdi. Samuti andis mainitud menetleja talle mõista, et olenemata ta suulistest väidetest, et ta

kasutuses oleval sõidukil ei ole vigastusi, mis viitaksid 29.01.24 Maardus, Xxx valvekaamera

salvestisel toimunud sõidukite kontaktile, siis tuleb justkui tal endal tõendada vastupidist ja

vajadusel teha ekspertiis ta enda vahenditest, mis tõendaksid vastupidist.

Kristiina Jõgila märkis kaebuses, et Xxx valvekaamera salvestisel on näha sarnast sõidukit,

kuid sellelt ei ole tuvastatav ei sõiduki mark ega sõidukiregistreerimise number. Pärast ütluste

andmist kinnitas menetleja talle, et otsusest ei pruugi tulla üldse karistust, millest tulenevalt

pani ta allkirja oma ütluste kohta, sest ta usaldas menetlejat. Samuti ei võtnud menetleja

arvesse temapoolseid selgitusi enne ütluste andmist sõiduki xxx vaatluse käigus viidatud

vanadele vigastustele. Seda, et viidatud vigastused olid varasemad, mainis ta ka oma ütlustes.

Antud väidet võib kinnitada sõiduki xxx omanik A T, kes oli 15.02.24 kell 10:00 kutsutud A

L juurde tunnistusi andma, kuid keda tunnistajana antud menetluse käigus üle ei kuulatud,

olenemata et viimane avaldas soovi neid anda ja kinnitada ta väiteid. Kristiina Jõgila taotles

kohtule esitatud kaebuses A T tunnistajana ülekuulamist. Eeltoodut arvesse võttes taotles

Kristiina Jõgila kohtult tema suhtes väärteoasjas nr 2317,24,001055 tehtud otsuse tühistamist

ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu menetluse lõpetamist

(kohtutoimik tl 4-5).

Menetlus Harju Maakohtus

Käesolevat väärteoasja uuriti kaebemenetluse korras sisuliselt 10.04.2024, 29.04.2024 ja

26.02.2025 toimunud avalikel kohtuistungitel (kohtutoimik tl 12-14, 19-20, 34-37).

Harju Maakohtus 10.04.2024.a. toimunud kohtuistungil Kristiina Jõgila jäi täielikult kohtule

esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et väärteoaja materjalide juures oleva video pealt ei ole

tuvastatav, sõiduki mark, mudel ega number. Väärteootsuses märgitud ajal s.o kell 18.02 ei

saanud ta ka olla Ringi tn, sest ta liikus sellel ajal alles linnast koju. Kristiina Jõgila kinnitas

kohtus, et sel ajal kasutas tema halli värvi sõidukit Audi registreerimisnumbriga xxx.

Sarnaseid sõidukeid on Ringi tänaval vähemalt 5 tk. Kristiina Jõgila märkis, et tema

väärteootsuses märgitud ajal sündmuskohal ei viibinud, avariid ei põhjustanud ja

sündmuskohalt ära ei sõitnud. Sel ajal oli ta parasjagu auto omaniku juurest tagasi sõitmas

koju, linnast Xxx, Pirita – Koselt lahkus ta kella 17.45 paiku ning sealt Maardusse sõit

tipptunnil võtab aega kuskil 35 kuni 40 minutit (kohtutoimik tl 12 kuni 12 pöördel).

Kohtuvälise menetleja esindaja J P märkis, et kohtuväline menetleja kaebust õigeks ei võta

(kohtutoimik tl 12 pöördel).

Kohtuistungil andis kaebuse esitaja Kristiina Jõgila vastuseks kohtu ja kohtuvälise menetleja

esitatud küsimustele selgitusi selle kohta, et tõepoolest kohtuvälise menetleja juures tunnistas

ta oma süüd ja kaebuses ta oma süüd eitab, sellepärast, et kohtuväline menetleja ütles talle, et

miks aega raisata, et kirjutagu ta, et on süüdi ja samuti öeldi talle seda, et kui ta soovib

ekspertiisi, siis peab ta selle ise kinni maksma.

Kristiina Jõgila selgitas, et sõiduautol Mazda on väljaulatuv esistange must osa, lisaks on

autol üleval ja allpool kriimud, kui tema oleks oma autoga otsa sõitnud, siis see oleks

tähendanud seda, et tema auto uks oleks pidanud olema päris mõlkis, mitte ainult kriimudega

(kohtutoimik tl 13).

Kohtuvälise menetleja juures tunnistas ta oma süüd seetõttu, et talle suruti peale, et ta on

süüdi, et tema oli seal roolis. Ta leidis, et lihtsam on ennast süüdi tunnistada, et siis ei järgne

karistust, kuna tegemist ei olnud tähtsa asjaga ning kui ta end süüdi ei oleks tunnistanud, siis

oleks tulnud suur karistus (kohtutoimik tl 13 pöördel).

Kaebuse kohtuliku uurimise käigus kuulati tunnistajana üle A T, kes andis ütlusi selle kohta,

et kaebuse esitaja on talle teada. Samuti tunnistaja kinnitas, et sõiduauto Audi A6 reg nr xxx

29.01.2024 kuulus ja kuulub ka käesoleval ajal talle. Sel ajaperioodil kasutas seda sõidukit

Kristiina Jõgila. Tunnistaja kinnitas kohtus, et temale helistati mingi aeg politseist ja küsiti, et

mida ta asjast teab ja, kuna seda autot kasutas teine inimene, siis ta ütles politseile, et see

inimene võtab nendega ise ühendust.

Tunnistaja A T selgitas kohtust, et tema sõidukil on erinevad roostekahjustused, varasemad

kriimud, aga selliseid vigastusi ei esine, et sõiduk tehniliselt ei sõidaks. Rooste on sõidukile

tekkinud aja jooksul ning kriimude teket ta täpselt ei mäleta, ca paar aastat tagasi.

29.01.2024 kella 18 paiku õhtul tema selle sõidukiga ei sõitnud ei juhi ega kaasistujana. Talle

ei ole teada, et ta sõiduk oleks osalenud märgitud kuupäeval liiklusõnnetuses, seda, et see nii

oli ütles talle politsei. Tunnistajale ei olnud teada, et selle sõidukiga, sellel kuupäeval

toimunud liiklusõnnetusega tekitati sõidukile varaline kahju.

Kaebuse esitaja esitatud küsimustele vastas A T, et eelpool märgitud kuupäeval kella 18 paiku

oli ta Tallinnas, Xxx, ta pidi õhtul kella 19-ks minema tööle xxx ja ta hakkas liikuma umbes

kella 18.05 paiku (kohtutoimik tl 13 pöördel ja 14).

Harju Maakohtus 29.04.2024 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle T.W , kes andis

ütlusi selle kohta, et temale kuulub mootorsõiduk Mazda reg nr xxx. Tunnistaja kinnitas, et

tema sõiduk oli pargitud Xxx maja ees, trepikoja vastas. Sõidukil märkas ta vigastusi päev

hiljem peale liiklusõnnetuse aset leidmist siis, kui ta hakkas tööle minema. Nimelt avastas ta

autol vigastuse, autol oli näha kriimustusi vasaku esitule all. Tema palus majaesimeest, et

viimane vaataks kaamerasalvestuse üle. Kaamera on neil paigutatud Xxx majale ja talle anti

videosalvestus mälupulgal. Märgitud videos on näha, kuidas auto sõidab hoovist välja, keerab

risti ta autoga, autost väljusid kaks inimest, kes vaatasid auto üle, istusid seejärel uuesti

autosse ja sõitsid minema. Auto oli tumedat värvi, Audi sarnane auto, reg nr ei olnud näha.

Sarnast sõidukit nägi ta poeg ja ka ta ise, see oli pargitud Xxx maja ette, tegemist oli Audiga.

Tunnistaja kinnitab, et ta tegi sellest Audist fotod, sest ka sellel Audil oli vasakul näha

kriimustusi.

Kaebuse esitaja esitatud küsimustele kinnitas tunnistaja T.W , et fotod said Mazdast tehtud

sama päeva õhtul ja avaldus tehti politseisse 31. kuupäeval (kohtutoimik tl 19 ja 19 pöördel).

Käesoleva kaebuse kohtuliku uurimise käigus kuulati 26.02.2025 maakohtus toimunud

kohtuistungil eksperdina üle C.Y , kes on koostanud liiklusekspertiisi, liiklustrassoloogia

ekspertiisi käigus valminud ekspertiisiakti nr xxx (kohtutoimik tl 30 – 31, 34 pöördel – 35

pöördel).

Nii on ekspert C.Y kohtus kinnitanud, et liiklusekspertiisi läbi teostades vaatas tema

turvakaamera videosalvestisi, Nendel salvestistelt oli väga hästi näha, et sõiduauto Audi

manöövril, pöördel läks Mazdale vastu oma vasakpoolse külje tagumise osaga, sellepärast ei

võtnud ta arvesse ka Audi esiosal olevaid vigastusi, sest need ei saanud asjasse puutuda.

Ekspertiisiaktis on märgitud, et Mazdal olid vigastused, mis olid seostavad kõne all oleva

liiklusõnnetusega. Väitis ta seda seetõttu, et vigastustel olid iseloomulikud tunnused, kui

mõlema auto vigastused kokku panna, siis autol omavahel seostatavad vigastused on kollase

ja punase sõõri sees (vt ekspertiisiakti), vigastuste iseloom on sarnane, nende ulatus on

sarnane. Vigastused on tekitatud sama margi auto ja mudeliga, milline on kaebuse esitajal.

Ekspert märkis, kohtuistungil, et ekspertiisi puhul on kõige olulisem vigastuste ulatus, see,

kas mõõdulint või pulk on pandud sinna otse või väikse nurga all, ei muuda eksperdi arvamust

mitte mingil määral. Sõidukitel esinenud vigastused piltide pealt vaadates ühtisid omavahel

(kohtutoimik tl 34 pöördel – 35).

Kohtuvälise menetleja esitatud küsimustele selgitas ekspert C.Y , et kollase sõõri sees (vt

ekspertiisiakti) sõiduauto Audil olnud vigastustel nähtub sarnase värvi jääke, mis olid Mazdal,

samuti oli sarnane vigastuste iseloom ja selle paiknemine teise vigastuse suhtes. Videolt oli

näha, kuidas pööramise pealt sõiduauto Audi läheb vastu sõiduauto Mazda esistange nurgale

s.t tagaratta ees olev piirkond liigub autol mööda väiksemat kaart, kui esirattal ja, siis juht on

ise juba teisest objektist möödunud ja tagaratas liigub vastu Mazdat. Videolt oli näha, et

mõlemad sõidukid kontakteerusid ja kontakti tulemusel sõiduauto Mazda lausa liikus.

Kontakti käigus Mazda stange deformeerub niivõrd palju, et ta muutub ühtlaseks pinnaks

vastu sõiduautot Audi ning peale seda, kui stange vabaneb kontaktist, võtab ta oma endise

kuju tagasi (kohtutoimik tl 35 ja 35 pöördel).

Kaebuse esitaja Kristiina Jõgila kohtulike vaidluste käigus märkis, et tema kasutuses olnud

sõiduk ei viibinud liiklusõnnetuse sündmuskohal, sest tema jõudis Maardusse kuskil kell

kaheksa õhtul, tema autol olid vanad vigastused ja, keegi ei küsinud sõiduki omanikult, kas

kahju on talle tekitatud või mitte (kohtutoimik tl 35 pöördel – 36).

Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on täielikult tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja

on rikkumise toime pannud, olemas on sellekohased turvakaamera salvestused. Märgitud

salvestustest on näha, kuidas kaebuse esitaja ja sõiduki omanik sündmuskohal viibivad.

Videolt on näha, kuidas sõidukite vahel toimub kontakt. Mõlemaid sõidukeid on vaadeldud,

tuvastatud on vigastused ja läbi on viidud ekspertiis. Ekspert on kinnitanud, et sõidukitel

esinenud vigastused on seostatavad, kaebaja põhjustas liiklusõnnetuse ning selle eest on talle

määratud karistus, mis on proportsionaalne. Isik ei teavitanud liiklusõnnetusest, mõlemad

isikud sündmuskohal said aru, et sõidukite vahel toimus kontakt. Kaebuse esitajal tekkis

kohustus teavitada juhtunud liiklusõnnetusest, kuid ta ei teinud seda. Isikut karistati

rahatrahviga sanktsiooni alla keskmist määra. Hinnati kaebaja käitumist liiklusõnnetuse

toimumise järgselt, mõistetud karistus peab täitma oma eesmärki, sellepärast kohaldati ka

lisakaristust. Oluline on, et kaebaja ei põhjustaks ohtu teistele liiklejatele, selline käitumine ei

ole lubatav ja kaebaja tuleb ajutiselt liiklusest eemaldada. Kaebuse rahuldamiseks alused

puuduvad ja politsei otsus tuleb jätta muutmata (kohtutoimik tl 36).

Kaebuse esitaja Kristiina Jõgila repliigi korras märkis, et tema end süüdi ei tunnista

(kohtutoimik tl 36 pöördel).

Kohtuistungil 10.04.2024 avaldas ja uuris kohus järgmisi väärteoasjas kogutud tõendeid ja

nimelt:



Väärteoasja materjalide juures digitaalsel andmekandjal DVD-R olevaid

videosalvestuse faile, milliste sisu kinnitab kaebuse esitajale etteheidetud

liiklusõnnetuse põhjustamisest ja sündmuskohalt lahkumise kohta, samuti fotosid;



29.01.2024 koostatud liiklusõnnetuse akti nr 2101.24.0.016693, millisest nähtub, et

liiklusõnnetuse toimumise fakt on väärteoasja menetlejate poolt fikseeritud 29.01.2024

kell 18.02, Xxx juures, Maardus, Harjumaal. Liiklusõnnetuses on osalenud T.W

sõiduk Mazda reg nr xxx ja Kristiina Jõgila kasutuses, A T kuuluv sõiduk Audi A6,

reg nr xxx. Teostatud menetlustoimingu käigus tuvastati sõiduautol Mazda

kriimustuste jäljed vasakul esiosal ja sõiduautol Audi A6 reg nr xxx tuvastati

kriimustuste jäljed vasakul tagumisel uksel (väärteotoimik tl 1);



T.W esitatud süüteoteadet ja selle juurde lisatud fotot, millises teate esitaja annab

teada, et tema avastas 29.01.2024 oma sõidukil vigastused, mis oli pargitud Xxx,

Maardu, Harjumaa (väärteotoimik tl 2-3);



06.02.2024 kohtuvälise menetleja poolt koostatud sõiduki Mazda reg märk xxx

vaatlusprotokolli ja protokolli juurde digitaalsele andmekandjale lisatud fotosid

vaadeldust sõidukist. Teostatud menetlustoimingu käigus tuvastati sõiduautol Mazda

reg märk xxx vasakul esiosal oid kriimustuse jäljed (väärteotoimik tl 4, digitaalne

andmekandja);



06.02.2024 väärteoasja menetleja poolt koostatud asitõendi vaatlusprotokolli.

Märgitud tõendist nähtub, et teostatud menetlustoimingu käigus on vaadeldud Maardu

Xxx, hoone kaamerate salvestusi. Teostatud menetlustoimingu käigus on tuvastatud

(kaust Video), et 29.01.2024 kella 18.02 ajal sõidab Xxx maja ette sedaankerega

sõiduauto Audi, mis manöövril vasakule riivab oma vasakpoolse küljega pargitud

sõiduk vasakpoolset esiosa, pargitud sõiduk kontaktist kõigub (väärteotoimik tl 7);



Kristiina Jõgila suhtes Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju

politseijaoskonna uurija A. L 13.02.2024 koostatud väärteoprotokolli AB1616824

väärteoasjas nr 2317,24,001055, millises heidetakse Kristiina Jõgilale ette seda, et

tema 29.01.2024 kella 18.00 kuni 20.00 ajal Harjumaal, Maardu linnas, xxx juures

juhtis mootorsõidukit Audi A6 reg nr xxx, ei hoidnud ohutut külgvahet ,mille

tagajärjel riivas pargitud sõidukit Mazda reg märk xxx, oma tegevusega põhjustas

liiklusõnnetuse ja varalise kahju T.W-le ning A T (varaline kahju fikseeritud fotodel),

lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju

saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik,

rikkudes selliselt LS § - de 46 lg 3, § 169 lg 4 p.p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes

toime LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod (väärteotoimik tl

13);



Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M P 5.03.2024 koostatud otsust,

millisest nähtub, et väärteoasjas nr 2317,24,001055 karistati menetlusalust isikut

Kristiina Jõgilat LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 85 trahviühikut s.o summas 340

eurot, LS § 236 lg 1 alusel karistati rahatrahviga 105 trahviühikut s.o summas 420.-

eurot ning LS § 236 lg 2 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4

kuuks (väärteotoimik tl 14-17);



Kristiina Jõgila osas väljastatud karistusregistri õiendit, millisest nähtub, et

menetlusalusel isikul puudub kehtiv kriminaal – ja väärteokaristus, kuid viimasel on 6

arhiveeritud väärteokaristust, millisest 4 karistust on olnud seotud

liiklusalasteväärtegude toime panemisega (väärteotoimik tl 19-21);



Liiklusekspertiisi (liiklustrassoloogia) ekspertiisi käigus valminud ekspertiisiakti nr

xxx, millise maksumus on 661.- eurot. Märgitud ekspertiisiaktis kajastatud

ekspertarvamuse kohaselt vigastused sõiduauto Mazda Premacy reg märk xxx

vasakpoolsel nurgal on osaliselt tekkinud kontakteerumisel sõiduauto Audi A6 reg

märk xxx vasakpoolse külje tagaosaga ekspertiisiks esitatud materjalides olevatel

turvakaamera videosalvestistelt nähtuval hetkel. Sõiduautole Mazda Premacy reg märk

xxx ja Audi A6 reg märk xxx vaatlused on läbi viidud tarvapärasel viisil ning taoline

vaatluse läbiviimise viisi ei mõjuta ekspertiisi tulemust (väärteotoimik tl 30-33);

Kohtuotsuse motiivid:

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega,

samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud

kohtuistungil avaldatud kirjalikke, dokumentaalseid ja isikulisi tõendeid kogumis, asub

seisukohale, et Kristiina Jõgila esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning seda

alljärgnevatel põhjustel:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles

menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas

tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele

isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas

väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas

lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Puutuvalt menetlusalusele isikule LS § 223 lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb

kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt

on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu

tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

LS § 223 lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine,

kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

LS § 236 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest

politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

LS § 236 lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt

liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest

teatamata jätmise.

Esmalt annab kohus siis hinnangu Kristiina Jõgilale Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1

järgi kvalifitseeritud ja etteheidetud väärteo s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või

ettevaatamatusest tervisekahjustus. Säte kujutab endast blanketset spetsiifilise teokirjeldusega

süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada eeskätt liiklusseaduse sätete

kaudu. Esmalt tuleb tuvastada, kas menetlusalune isik vastab mootorsõiduki juhi tunnusele,

seejärel kontrollida, kas tema tegu rikkus liiklusnõudeid ja kas saabus sellega põhjuslikus

seoses olev tagajärg – varaline kahju või tervisekahjustus. Koosseisu subjektiivset külge

täidab teo suhtes nii tahtlik kui ka ettevaatamatu käitumine, nii ka tagajärje esimese

alternatiivi ehk varalise kahju puhul, tervisekahjustuse puhul on võimalik vaid ettevaatamatus.

Väärteoprotokolli pinnalt, mille kohaselt Kristiina Jõgila „ei hoidnud ohutut külgvahet“

järeldab kohus, et talle heidetakse ette teo toimepanemist ettevaatamatusest ehk

hoolsuskohustuse rikkumist. Järgnevalt kontrollib kohus, kas väärteoasjas kogutud tõendite

pinnalt saab järeldada, et Kristiina Jõgila pani toime talle etteheidetava teo.

Väärteoasjas nr 2317,24,001055 koostatud väärteoprotokolli AB1616824 kohaselt heidetakse

Kristiina Jõgilale ette seda, et tema 29.01.2024 kella 18.00 kuni 20.00 ajal Harjumaal, Maardu

linnas, xxx juures juhtis mootorsõidukit Audi A6 reg nr xxx, ei hoidnud ohutut

külgvahet ,mille tagajärjel riivas pargitud sõidukit Mazda reg märk xxx, oma tegevusega

põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju T.W-le ning A T (varaline kahju fikseeritud

fotodel), lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju

saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik, rikkudes

selliselt LS § - de 46 lg 3, § 169 lg 4 p.p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes toime LS § 223 lg

1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod (väärteotoimik tl 13).

Käesolevas kaebemenetluses ei ole vaidlust tekkinud üksnes selles, et kaebuse esitaja

29.01.2024 oli sõiduauto Audi A6 reg nr xxx kasutaja, omanikuks A T ning et kaebuse esitaja

29.1.2024 kõne all oleva sõiduautoga sõitis. Vaidlust ei ole tekkinud ka selles, et sõiduauto

Mazda reg märk xxx oli pargitud 29.01.2024 kella 18.00 – 20.00 vahel Xxx, Maardus,

Harjumaal ning, et märgitud sõiduauto kuulub T.W-le .

Kaebuse esitaja Kristiina Jõgila on kohtus kinnitanud, et 29.01.2024 tema kella 18.00 kuni

20.00 ajal Xxx maja juures ei viibinud, mootorsõidukit Audi A6 reg nr xxx sel hetkel seal ei

juhtinud s.t liiklusõnnetust ei põhjustanud, märgitud aadressil seisvale sõiduautole Mazda reg

nr xxx ta otsa ei sõitnud s.t ka liiklusõnnetusest politseid ta teavitamata ei jätnud.

Kohus kaebuse esitaja sellistele kohtus antud ütlustesse suhtub kriitiliselt ja antud ütlusi

usaldusväärseks ei pea ning seda alljärgnevatel põhjendustel:

KrMS § 61 lg 1, 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab

tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Riigikohus lahendis nr 1-20-9406 p.p 13 - 14 on märkinud, et kuigi KrMS § 61 kohaselt on

tõendite hindamisel määravaks kohtuniku siseveendumus, ei tähenda see seda, et kohtunik

võiks tõendiallika usaldusväärsuse üle otsustada pelgalt kõhutundele toetudes.

Siseveendumuse kujunemine tuleb kohtuotsuses veenvalt ära näidata, tuginedes nii

erialakirjanduses kui ka kohtupraktikas välja settinud tunnismärkidele, mis võimaldavad

üksikjuhtumi isepära arvesse võttes isikulise tõendiallika usaldusväärsust hinnata.

Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas ütlused on

järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud

samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Ütluste hindamisel peab kohus võtma arvesse kõiki ütluste

usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid, sh õiguskaitseorganite poole

pöördumisele eelnenud sündmuste käiku. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.

veebruari 2021. a otsus nr 1-19-10157/71, p-d 9-10.) Samuti on Riigikohus selgitanud, et

tunnistaja ütluste usaldusväärsus sõltub muu hulgas ka tunnistaja isikuomadustest ja tajumise

asjaoludest. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab ka see, kui ta suudab üksikasjalikult

osutada näiteks aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt

aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu,

vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud.

Käesoleval hetkel on kohtule teada fakt, märgitut on kinnitanud kaebuse esitaja Kristiina

Jõgila ka kohtus, et kohtuvälise menetleja juures menetlusaluse isikuna ütlusi andes tunnistas

ta oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumises.

Ka kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas kohtus, et Kristiina Jõgila tunnistas end

liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ja andis detailseid ütlusi aset leidnud väärteo

toimepanemise kohta, kuid nüüd on viimane muutnud oma meelt, öeldes, et tema neid

väärtegusid toime pannud, liiklusõnnetuse sündmuskohas viibinud ei ole.

Kohus märgib, et kaebemenetluses puudub kohtul võimalus hinnata menetlusaluse isiku

kohtuvälisele menetlejale menetlusaluse isikuna antud ütlusi sisuliselt.

Kristina Jõgila poolt kohtus antud ütluseid peab ebausaldusväärseteks ja eluliselt mitte

usutavateks, kuna need ei haaku teiste väärteoasjas dokumentaalsetes, digitaalsetes ning

menetluslikes tõendites sisalduva teabega, seega jätab kohus tema poolt kohtus antud ütlused

tõendikogumist välja.

Kohtule tutvumiseks esitatud, digitaalsetel andmekandjatel olevatest videosalvestistest nähtub

üheselt kaebuse esitajale etteheidetud väärtegude toimepanemise aeg s.o 29.01.2024 kell

18.02 (vt videosalvestusel olevaid andmeid). Märgitud videosalvestuselt on näha, kuidas

eelpool märgitud kuupäeval, kellaajal läheneb seisvale sõiduautole sedaankerega Audi A6

(videolt sõiduki registrimärk ei ole tuvastatav), lähenev sõiduk vasakpööret tehes riivab

seisvat sõiduautot.

Kohtus tunnistajana üle kuulatud T.W on kinnitanud, et videos olev sõiduauto, millisele otsa

sõideti oli tema sõiduauto Mazda reg nr xxx, märgitud fakti toetab ka käesolevas väärteoasjas

koosatud liiklusõnnetuse akt, sündmuskoha vaatlusprotokoll.

Videosalvestustest on näha, kuidas eelpool märgitud Audit juhtinud juht ei hoia ohutut

külgvahet seisva sõidukiga ning riivab oma vasakpoolse külje tagaosaga seisvat sõidukit.

Samuti on märgitud videosalvestisest näha, kuidas kohe peale sõidukite kontakti aset leidmist

sõiduautost Audi väljuvad juhikohalt naisterahvas ja kõrvalistuja kohalt meesterahvas,

viimased käivad ümber oma auto ja uurivad oma sõidukit ning seejärel istuvad asutosse tagasi

ja lahkuvad sündmuskohalt. Vaatamata sellele, et Kristiina Jõgila eitab oma viibimist

29.01.2024 kella 18.02 ajal Xxx hoone juures ja tema poolt juhtud sõidukiga liiklusõnnetuse

tekitamist s.t sõitmist oma kasutuses olnud sõiduautoga vastu seisvat sõiduautot Mazda reg nr

xxx, loeb kohus tuvastatuks, et ta sündmuskohal viibis ja temale etteheidetud väärteod toime

pani. Videosalvestustest nähtuvalt, on naisterahvas, kes väljus sedaankerega sõiduki

juhikohalt sarnane kaebuse esitajaga ning kohus on veendumusel, et kaebaja oli selleks

isikuks, kes temale väärteoprotokollis ja otsuses etteheidetud ajal, kohas, etteheidetud

väärteod toime pani.

Käesoleva väärteoasja kohtuliku uurimise käigus Kristina Jõgila ei ole andnud üheseid

selgitusi selle kohta, et kus ta täpsemalt liiklusõnnetuse ajal viibis. Kehtiva kohtupraktika

kohaselt juhul, mil menetlusalune isik otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama

tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse

nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev menetlusalune isik jätab esitamata

oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete

kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks

tõlgendada isiku s.t menetlusaluse isiku kasuks.

Käesolevas väärteoasjas on Kristiina Jõgila juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et tema varalist

kahju tekitanud A T ei ole, samuti mitte T.W-le . Kohtus on tunnistajana üle kuulatud A T,

kes on kohtus kinnitanud, et temale on kaebuse esitanud isik teada, viimane kasutas

29.01.2024 temale kuluvat sõiduautot Audi A6 registrimärgiga xxx. Kohtus on A T

tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud, et temale teadaolevalt 29.01.2024 tema sõiduk

liiklusõnnetuses ei osalenud ja talle ei ole teada, et sellel kuupäeval toimunud

liiklusõnnetusega oleks talle varalist kahju tekitatud.

Kohus tunnistaja A T sellistesse ütlustesse suhtub kriitiliselt. Käesolevas väärteoajas on

tuvastamist leidnud fakt, et tunnistajale kuuluval sõiduautol tuvastati 29.01.2024 kriimustuste

jäljed vasakul tagumisel uksel (vt liiklusõnnetuse akt, samuti sõiduki vaatlusprotokolli ja

fotosid digitaalsel andmekandjal). Kohtus on tunnistaja A T selgitanud, et tema sõidukil olid

erinevad roostekahjustused, varasemad kriimud, kuid need vigastused ei olnud sellised, et

sõiduk ei oleks saanud sõita. Kohtus tunnistaja ei rääkinud sellest, et tema sõiduki tagumisel

uksel olid vigastused, ometigi need tuvastatud väärteoasja menetlejate poolt on. Kohus on

seisukohal, et tunnistajapoolne tõe moonutamine, temal tekkinud varalise kahju eitamine on

kohut eksitav.

Väärteoasjas on kohtus tunnistajana üle kuulatud T.W , kelle ütlusi peab kohus

usaldusväärseteks ning haakuvateks käesolevas väärteoasjas kaebuse esitajale etteheidetud ja

tuvastatud asjaoludega.

Nii on tunnistaja T.W kohtus kinnitanud, kuidas tema avastas, et ta sõidukile oli otsa

sõidetud, tunnistaja on kirjeldanud kohtust tema sõidulike tekitatud vigastusi, tekitatud kahju,

samuti on viimane selgitanud, kuidas ta on veendumusel, et just kaebuse esitaja juhitud

sõidukiga tegu toime pandi ning viimane on selgitanud, kuidas ta sai enda valdusesse

videosalvestused, millistest nähtub aset leidnud liiklusõnnetuse tekitamine ja peale seda

sündmuskohalt lahkumine.

Kohtu hinnangul kaebuse esitaja Kristiina Jõgila sellekohaseid väiteid, et tema ei ole

liiklusõnnetust toime pannud, peale aset leidnud liiklusõnnetust sündmuskohalt lahkunud

lükkab ümber veel käesoleva väärteoasja kaebemenetluse käigus liiklusekspertiisi teostamise

käigus tuvastatu k.a ekspertiisi läbi viinud ekspert C.Y kohtus antud ütlustega tuvastatu.

Liiklusekspertiisi (liiklustrassoloogia) ekspertiisi käigus on valminud ekspertiisiakti nr xxx.

Märgitud ekspertiisiaktis kajastatud ekspertarvamuse kohaselt vigastused sõiduauto Mazda

Premacy reg märk xxx vasakpoolsel nurgal on osaliselt tekkinud kontakteerumisel sõiduauto

Audi A6 reg märk xxx vasakpoolse külje tagaosaga ekspertiisiks esitatud materjalides olevatel

turvakaamera videosalvestistelt nähtuval hetkel. Sõiduautole Mazda Premacy reg märk xxx ja

Audi A6 reg märk xxx vaatlused on läbi viidud tarvapärasel viisil ning taoline vaatluse

läbiviimise viisi ei mõjuta ekspertiisi tulemust.

Nii on ekspert C.Y andnud üksikasjalikke selgitusi selle kohta, kuidas, millistele asjaoludele

tuginedes jõudis ta ekspertiisiaktis avaldatud veendumusele, et miks just sõiduauto Audi A6,

reg märgiga xxx ja sõiduauto Mazda Premacy reg märgiga xxx on olnud omavahel kontaktis

ning kohtul puudub alus ja igasugune põhjus eksperdi poolt tuvastatu osas kahelda, sest

sõidukite omavahelist kokkupuute toimumist kinnitab ka väärteoasja materjalide juurde

lisatud, digitaalsel andmekandjal olevad videosalvestustes talletatud teave.

Võttes arvesse kõne all olevatel sõidukitel peale liiklusõnnetuse toimumist tuvastatud

kahjustuste olemasolu, leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on sedastatavad LS § 46

lg 3 sätestatud kohustuse eiramine.

LS § 46 lg 3 kohaselt sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet. Kristiina Jõgila seda

sõidukit Audi reg nr xxx 29.01.2024 juhtides ei teinud vaid riivas enda poolt juhitud

sõidukiga pargitud sõiduautot Mazda reg nr xxx, tekitades sellega varalist kahju sõiduki

omanikele.

LS § 2 p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel

liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline

kahju. Väärteotoimikus olevatest sõidukite osas koostatud vaatlusprotokollidest,

liiklusõnnetuse aktist, väärteoasja materjalide juurde lisatud fotodest ja liiklusekspertiisi

(liiklustrassoloogia) ekspertiisi teostamise tulemusel selgunud asjaoludele tuginedes on

tuvastatav, et mõlemal sõidukil esinesid kahjustused.

Arvestades vaatlusprotokollidest nähtuvaid sõiduki vigastusi, saab väita, et tekkinud on

varaline kahju sõiduki omanikele.

Tunnistajana üle kuulatud T.W on kinnitanud varalise kahju teket, tunnistaja A T seda teinud

ei ole. Vaatamata tunnistaja A T poolt varalise kahju tekke mitte kinnitamist asub kohus

seisukohale, et ka tema sõidukil tekkisid sõidukile kraapejäljed, sõiduki endisesse olukorda

viimiseks oleks tal tulnud teha kulutusi. See, et sõiduki omanik sõidukit remontida ei

soovinud, on tema valik. Soovi puudumine vigastuste remontimiseks ei ole kahju tekkimist

välistavaks asjaoluks.

Seega on tõendamist leidnud, et toimunud on liiklusõnnetus, mille tagajärjel on tekitatud

teistele isikutele varaline kahju, s.o täidetud on LS § 223 lg 1 objektiivne koosseis.

Lõpuks peab kohus hindama menetlusaluse isiku tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje

tunnuste esinemist. Menetlusalune isik ise oma süüd ei tunnista ning väitis, et tema

liiklusnõudeid rikkunud ei ole ning liiklusõnnetust põhjustanud ei ole. Kohus juhib siinkohal

tähelepanu KarS § 15 lg-le 3, mille kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui

ettevaatamatu tegu. Seega ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult,

vaid piisab juba hooletusest. Kuna käesoleval juhul on juba eelpool tuvastamist leidnud

hoolsuskohustuse rikkumine menetlusaluse isiku poolt, siis tuleb kontrollida, kas sellise teo

tulemusena saabuv oht oli objektiivselt etteaimatav ja kas see realiseerunud oht oli

toimepanijale äratuntav.

Kohtu hinnangul pidi menetlusalune isik võimalikuks pidama, et kui ta parkivatest autodest

oma kasutuses oleva sõiduautoga möödudes ei ole piisavalt tähelepanelik ja hoolas, ei hoia

ohutut külgvahet, siis selle tagajärjel võib ta mõnda teist samas hoovis pargitud sõidukit

kahjustada. Kohtu hinnangul tekitas menetlusalune isik varalise kahju hooletusest, sest kuigi

ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, siis tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral oleks ta siiski pidanud seda ette nägema.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 46 lg 3 sätestatud kohustust ja

pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumise, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

Järgnevalt annab kohus hinnangu kaebuse esitajale etteheidetud väärteo osas, milline on

kvalifitseeritud LS § 236 lg 1 järgi. Kaebuse esitajale heidetakse ette LS § 169 lg 4 p.p 4, 5 ja

lg 5 sätestatu rikkumist.

LS § 236 lg-s 1 nähakse ette liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi vastutus juhuks, mil isik

on rikkunud liiklusõnnetusest politseile teatamise nõudeid, kui teatamine oli kohustuslik.

Menetlusaluse isiku õiguslik tegutsemiskohustus tulenes LS § 169 lg-st 5, sest sõiduki juhina

oli ta põhjustanud liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju ja varalise kahju saaja ei

olnud teada.

LS § 169 lg-s 5 ette nähtud kohustus - teatada kohe politseile liiklusõnnetusest - on piiratud

reservatsioonidega. Isikul on teatamiskohustus esmajoones siis, kui liiklusõnnetuses osalenud

sõidukite juhtidel on tekkinud lahkarvamus, kui varalise kahju saaja ei ole teada, kui varalise

kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle

vältimise tagajärjel. Isiku vastutuse LS § 236 järgi välistab see, kui ta teavitab kohe politseid

liiklusõnnetuse toimumisest ja tegutseb politsei korralduse järgi.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Kristiina Jõgila põhjustas 29.01.2024 liiklusõnnetuse ja

teada on ka fakt, et politseid ta liiklusõnnetuse aset leidmisest ei teavitanud.

Kaebuse kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud, väärteomaterjalide juures olevatest

videosalvestustest nähtub üheselt, kuidas peale liiklusõnnetuse põhjustamist naiste – ja

meesterahvas koos väljuvad sõidukist ja hakkavad oma autot üle vaatama. Kohtu hinnangul

märgitud isikute käitumine viitab üheselt sellele, et mõlemale isikule oli üheselt arusaadav, et

liiklusõnnetus aset leidis. Miks menetlusalune isik seda tunnistada ei taha ei ole kohtule teada.

Kohus asub seisukohale, et Kristiina Jõgila pidi arusaama mh kokkupõrke heli kuulma ja

kokkupõrget tajuma, vastasel juhul ei oleks ta koos kaasreisijaga autost väljunud ja tekkinud

kahju hindama läinud, vaid oleks sõidukit peatamata sedasi sõitnud.

Kohus hinnates videosalvestuses olevate isikute käitumist, peale sõidukist väljumist ja

sõidukite kontrollimist, said nad või pidid aru saama, et toimus liiklusõnnetus ja selle

tagajärjel tekkis ka varaline kahju. Käesolevas väärteoasjas ei ole teada, et kaebuse esitaja

oleks teadnud, kes oli, on sõiduauto Mazda reg nr xxx omanikuks, kahju saajaks. Ilmselgelt

Kristiina Jõgilat see ka ei huvitanud, sest videolt on üheselt näha, kuidas sõidukit juhtinud

naisterahvas – ja kaassõitjana olnud meesterahvas sõidukisse istuvad ja liiklusõnnetuse

sündmuskohalt lahkuvad, jättes teavitamata liiklusõnnetuse tekkest politseid.

Riigikohus lahendis 4-16-6037 p 22 on märkinud, et mootorsõiduk on liikluses suurema ohu

allikas, mistõttu on sõiduki juhtimine allutatud kindlatele reeglitele. Juhtimisõiguse saamiseks

peab isik vastama liiklusseaduses sätestatud mootorsõidukijuhile esitatavatele nõuetele ning

juhtimisõiguse säilitamiseks täitma sõidukijuhi kohustusi. Muu hulgas on mootorsõidukijuhi

kohustuseks LS § 169 lg-s 5 ette nähtud nõue, mis eeldab konkreetsete asjaolude ilmnemisel,

et liiklusõnnetusest tuleb teatada politseile. Kuigi liiklusõnnetusest teatamine võib kaasa

aidata toimepandud süüteo avastamisele ja süüdlase tuvastamisele, saab LS § 169 lg-s 5

sätestatud kohustuse olemasolu õigustada liiklusohutuse tagamisega, kuid ka vajadusega

kaitsta teiste inimeste elu, tervist ja vara ning muid kaalukaid õigushüvesid (nt

looduskeskkonda). Sellise järelduse saab teha ka LS § 169 lg-tes 1-4 ja 6-8 märgitu pinnalt.

Liiklusõnnetusest teatamata jätmine võib endaga kaasa tuua rasked või raskemad tagajärjed.

Näiteks võib kokku põrganud sõidukite tõttu toimuda uus liiklusõnnetus, millega kaasneb

varaline kahju või teise inimese tervisekahjustus või surm. Samuti võib teatamata jätmisest

tingitud kahjulik tagajärg väljenduda selles, et kannatanule ei hüvitata varalist kahju, kui

süüdlane jääb tuvastamata. Viimati kirjeldatud tagajärg võinuks saabuda ka praeguses asjas,

kui liiklusõnnetuse põhjustaja oleks jäänud tuvastamata.

LS § 169 lg 4 p.p 1- 5 kohaselt liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud

kõik järgmised tingimused: inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses

osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli, liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht

ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse

küsimuses ühel meelel, hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide

liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed, nimetatud on varalise kahju tekitamise eest

vastutav isik ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides

2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Märgitud sätte p.p 4, 5

nõudeid ei täitnud, end ta liiklusõnnetuse põhjustajana üles ei andnud ja samuti ei huvitanud

teda seisva sõiduki s.t varalise kahju saaja isik.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalune isik sai liiklusõnnetuse põhjustamisest

aru, kuid jättis sellest politseile teatamata ja lahkus sündmuskohalt s.t tõendamist on leidnud

fakt, et kaebuse esitaja Kristiina Jõgila rikkus LS -dest 169 lg 4 p.p 4, 5 ja lg 5 tulenevaid

nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 236 lg 1 järgi.

Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud vähemalt kaudse tahtlusega. Vaatamata sellele,

et menetlusalune isik end temale esitatud väärteosüüdistuses süüdi tunnistanud ei ole, oleks

pidanud viimane mootorsõidukit juhtides olema ettevaatlikum, veennuma sõiduohutuses ja

vältima vara kahjustamist.

Seda menetlusalune isik ei teinud ning põhjustas liikluskahju. Menetlusalune isik pidi

takistuse ilmnedes (enda ees seisvat sõidukit nähes) pidama võimalikuks süüteokoosseisule

vastava asjaolu (LS § 223 lg 1) saabumist (kui ta ei hoia õhtut külgvahet enda sõitva ja

teeääres seisva sõidukiga ning kokkupõrke toimumise korral) ja möönma seda ja kontrollima,

kas ikka tõesti on kõik korras või on ta põhjustanud sõidukitele liikluskahju ja tal on sellest

tekkinud kohustus täita. Käesoleva väärteoasja menetluse raames on tuvastamist leidnud fakt,

et liiklusõnnetusest teatas politseisse hoopis teise sõiduki Mazda omanik, antud fakt on

tõendamist leidnud tunnistaja T.W sellekohaste kohtus antud ütlustega ja viimase poolt

politseile esitatud sellekohase süüteoteatega.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist

leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime LS

§ 236 lg 1 ettenähtud väärteo. Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab

tulla järeldusele, et Kristiina Jõgila käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud

väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 ja LS § 236

lg 1 ettenähtud väärtegudena. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et

menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime

pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime LS § 16 lg 1, § 33

lg 2 p 8, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist

väärtegudega LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 mõttes ning need süüteod on õigesti

kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi uurija abi M P, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik

VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust

koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks

kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata

väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati

menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 85

trahviühikut ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 105

trahviühikut ning lisaks LS § 236 lg 2 alusel lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse ära

võtmisega 4 kuuks.. Seega menetlusalusele isikule karistuste määramine on toimunud

kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistused mahuvad ettenähtud sanktsiooni

piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse

lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8).

Karistuse määramine LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse

mootorsõiduki -, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui

sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise

nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut,

arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Eelmärgitud sätted võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (LS § 223 lg 2) ja kolmest kuust üheksa

kuuni (LS § 236 lg 2).

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

Hinnates Kristiina Jõgila süü suurust LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav

keskmisena, kuivõrd tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o

varalise kahju tekitamisega ja sõidukitele tekitatud kahjustused ei ole kohtu arvates rahalise

kahju mõttes küll eriti suured, sõidukitel olid kraapejäljed, kuid vaatamata sellele vajavad

need sõiduki omanike poolt likvideerimist, parandamist.

Puutuvalt LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurusesse on

tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei

jäetud. Kohus leiab, et ka selle väärteo puhul on tegemist keskmise pigem suurema süüga.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Käesoleval hetkel on kohtule teada, et menetlusalune isik kaebemenetluses kohtus on oma

algselt avaldatud positsiooni muutnud, viimane kohtus oma seotust temale etteheidetud

väärtegude toimepanemises tunnitanud ei ole ning andnud kohtus oma käitumist õigustavaid

ütlusi.

Kristiina Jõgila suhtes on kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks kohaldada viimase suhtes

toime pandu eest ka lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol ja seda 4

kuuks. Kohus sellist kohtuvälise menetleja otsus peab asjakohaseks ja põhjendatuks.

Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille

kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab

vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades

kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude

toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega tuleb esmajoones lähtuda

isiku süüst, mida kohus on eelpool hinnanud erinevaid väärtegusid eraldi hinnates alla

keskmisena. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna

turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub

lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika

kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust

kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise

võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa

isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis

puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks

viidata sellele, et väärteoasja materjalide kohaselt pani menetlusalune isik toime kaks

järjestikust väärtegu, mis väärtegude kogumi tõttu muudab menetlusaluse isiku süü

suuremaks. Seejuures on kummagi väärteo eest võimalik määrata või mõista karistusena

rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, mis on füüsilisele isikule kohaldatavast võimalikust

karistusest suurim, samuti võib kummagi väärteo eest mõista karistuseks aresti ja kohaldada

põhikaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Lisaks sellele on kummagi väärteo

toimepanemise korral võimalik kohaldada ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega

on seadusandja jaoks tegemist ohtlike väärtegudega, mille eest on ette nähtud ka ranged

karistused. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut

edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks märkida ka

asjaolu, et kuigi menetlusalusel isikul kehtiv karistus LS § -de 223 või § 236 ettenähtud

väärteo eest puudub, näitab juba lisakaristuse aluseks olev seadusenorm ise, s.o LS § 223 lg 2

või 236 lg 2, et lisakaristuse kohaldamisel ei ole varasem karistus samalaadse süüteo eest

lisakaristuse kohaldamise vajalikuks tingimuseks ning süüteo enda ohtlikkus näeb

lisakaristuse kohaldamise võimaluse ette ka süüteo esmakordse toimepanemise korral. Seega

on seadusandja pidanud LS § 223 ja § 236 ettenähtud väärtegude ka esmakordset

toimepanemist juba iseenesest niivõrd ohtlikuks, et on selle eest lisaks põhikaristusena

juhtimisõiguse äravõtmisele ette näinud juhtimisõiguse äravõtmise ka lisakaristusena.

Juba eelnevalt on kohu selgitanud, et karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus

sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus

vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse

süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise

puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline

ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma

teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.

Nagu kohus juba eelpool leidis, on antud juhul tuvastatud kahe järjestikuse väärteo

toimepanemine, s.o liiklusõnnetuse põhjustamine ja liiklusõnnetusest teavitamata jätmine,

millised süüteod viitavad omakorda oma iseloomu tõttu ka hoolimatule suhtumisele oma

teosse. Seega on kõik lisakaristuse määramise eeltingimused täidetud.

Kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtule esitatud, kaebuse esitaja suhtes väljastatud

karistusregistri andmetest nähtub, et isikul küll hetkel kehtivaid karistusi ei ole, kuid talon

mitmeid arhiveeritud väärteokaristusi, millised on seotud liiklusalaste väärtegude

toimepanemisega ning kohtu hinnangul märgitu iseloomustab ilmekalt kaebuse esitaja

negatiivset suhtumist kehtivasse õigus – ja liikluskorda, viimane on hoolimatu. Kohus asub

seisukohale, et kaebuse esitaja Kristiina Jõgila liikluses autojuhina osaledes on ükskõikse

suhtumisega ning viimase suhtes lisakaristuse kohaldamine, kohtuvälise menetleja poolt

valitud määras on põhjendatud. Käesolevas kaebemenetluses kohus ei ole tuvastanud Kristiina

Jõgila osas karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Antud juhul on kohtuväline

menetleja kohaldanud üldmenetlust, kohtuväline menetleja on põhjendanud kaebuse esitaja

suhtes kohaldatud karistuse valikut ning kohus ei pea vajalikuks kohtuvälise menetleja

avaldatud seiskohta täiendada või muuta. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja

määratud karistuste määrasid lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase

isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kohus ei saa nii või teisiti

kaebuse esitajale rangemat karistust mõista. Kohus loodab, et menetlusaluse isiku põhjustatud

liiklusõnnetus, sellele järgnenud väärteomenetlus ja määratud karistused sunnivad

menetlusalust isikut edaspidi hoiduma liiklusalaste süütegude toimepanemisest ja suunavad

menetlusalust isikut Kristiina Jõgilat tähelepanelikkusele ning teiste liiklejatega arvestamisele.

Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad loodetavasti ka

teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara

kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt

kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskuluks on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul

riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega

tekkinud kulud. Käesolevas kaebemenetluses on teostatud liiklusekspertiis, millise

maksumuseks on 661.- eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral

hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kaebemenetluses on kohus tuvastanud

Kristiina Jõgila süülise käitumise temale etteheidetud väärtegudes, millised on kvalifitseeritud

LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. Märgitust tulenevalt kuulub liiklusekspertiisi teostamisega

seotud menetluskulu summas 661.- eurot välja mõistmisele Kristiina Jõgilalt. KrMS § 180 lg

3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesoleval hetkel ei ole kohtule esitatud ühtegi

tõendit selle kohta, millise alusel oleks võimalk väita, et kaebuse esitajalt välja mõistetav

menetluskulu tasumine käiks talle üle jõu, seetõttu ei pea kohus vajalikuks kõne all olevat

menetluskulu jätta riigi kanda. Kohus tõdeb, et Kristiina Jõgilal tuleb tasuda ka temale

karistusena mõistetud rahatrahvid, milliste kogusumma on küllaltki suur, märgitust tulenevalt

peab kohus võimalikuks võimaldada temalt välja mõistetud menetluskulu ekspertiisikulu näol

tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohtuste täitmiseni kohtuotsuse

makseinfos märgitud ajaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Kohus selgitab, et kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning menetlusalusel

isikul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

VTMS § 132 p 2 kohaselt võib kohus kaebemenetluses tühistada kohtuvälise menetleja otsuse

täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku

olukorda.

Võttes arvesse teadmist, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse

ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega

kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest

tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning kohus jätab vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata

ning esitatud kaebuse rahuldamata.

Kohus juhindub VTMS § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 ja KrMS § - dest 175 lg 1 p 3 ja § 180

lg, 1 3;

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/