2-24-15266/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Määruse tegemise aeg ja koht

02.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-15266

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

TALLINN, MAHTRA TN 21 korteriühistu avaldus

L.H vastu kohustada võimaldama kasutada eriomandi

eset kanalisatsioonipüstikute vahetamiseks ja vana

küttesüsteemi demonteerimiseks ja uue küttesüsteemi

paigaldamiseks ning kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: TALLINN, MAHTRA TN 21 korteriühistu

(80136280), esindaja Lia Niitaru

Puudutatud isik: L.H (XXX)

RESOLUTSIOON:

1. Võtta tõendina käesoleva tsiviilasja juurde avaldaja põhikiri.

2. Kohustada L.H-d võimaldama korteriomandisse TALLINN, XXX, Tallinn

sissepääs, et viia läbi kanalisatsioonipüstiku vahetamiseks vajalikud tööd:

eemaldada šaht korteris x lae alt, et oleks näha uue püstiku ühenduskohta korteris x

ja vana toru ühendust korteris x; korteris x eemaldada šaht põrandast laeni, et

ühendada uus püstik katuse kanalisatsioonipüstikuga; lammutada vana

kanalisatsioonipüstik; paigaldada uus püstik; ühendada uus püstik korterist x, mis

laskub alla korterisse x, olemasoleva püstikuga korteris x; korteris x ühendada uus

püstik olemasoleva püstikuga, mis viib katusele; paigaldada uus toru haru wc poti

äravooluks ja ühendada wc pott; paigaldada uus toru haru ühendamiseks köögi

kanalisatsioonipüstikuga.

3. Kohustada L.H-d võimaldama korteriomandisse TALLINN, XXX, Tallinn

sissepääs, et viia läbi küttesüsteemi renoveerimiseks järgmised tööd: laskma

küttesüsteemist välja vee kahest püstikust, veenduma, et torud oleksid kuivad;

demonteerima kaheksandal korrusel ühendused, mis on tehtud, et käivitada

küttesüsteem kaheksale korrusele; paigaldama küttesüsteemi püstikud ja

radiaatorid avaldaja korteris; täitma küttesüsteemi püstikud veega, kontrollima

ühenduste tihedust, laskma õhku välja ja tegema vähemalt poole tunni jooksul

rõhukontrolli.

4. L.H on kohustatud määruse punktis 2 ja 3 nimetatud töid taluma ja võimaldama

nende tööde teotamiseks korterisse siseneda TALLINN, MAHTRA TN 21

korteriühistu poolt määratud töövõtjatel.

5. Välja mõista L.H-lt TALLINN, MAHTRA TN 21 korteriühistu kasuks 634,80 eurot.

6. Kohus jätab rahuldamata avaldaja nõude: vähendada summat 195,60 eurot

puudutatud isikule kanalisatsiooni vahetusega tekkiva kahju hüvitise võrra, kui

selline kahju peaks aset leidma ning vähendada summat 439,20 eurot küttesüsteemi

demonteerimise ja uue küttesüsteemi paigaldamisega tekkiva kahju hüvitise võrra,

kui selline kahju peaks aset leidma.

7. Jätta menetluskulud L.H kanda.

8. Välja mõista L.H-lt TALLINN, MAHTRA TN 21 korteriühistu kasuks

menetluskuluna 530 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot.

Asjaolud

1. TALLINN, MAHTRA TN 21 korteriühistu esitas 08.10.2024 Harju Maakohtule avalduse

L.H vastu, mida ta täpsustas 16.10.2024. Avaldaja palub kohustada L.H-d võimaldama

kasutada puudutatud isiku eluruumi TALLINN, XXX, Tallinn kanalisatsioonipüstikute

vahetamiseks ja vana küttesüsteemi demonteerimiseks ja uue küttesüsteemi

paigaldamiseks ning kahju hüvitamiseks.

2. Avalduse kohaselt otsustati 20.09.2018 korteriomanike üldkoosolekul, et

kanalisatsioonipüstikud vahetatakse uute vastu. Selleks sõlmis avaldaja töövõtulepingu

Xxx OÜ-ga. Lepingu punkti 1.2 kohaselt pidid tööd toimuma ajavahemikus 11.02.2019

kuni 30.03.2019. 11.03.2019 koostasid avaldaja juhatuse liikmed ja korteri X omanik I.H

prokolli, mille kohaselt puudutatud isik ei avanud ust püstikute vahetamise tööde

tegemiseks.

3. Kuna puudutatud isik suuliselt avaldas nõusolekut kanalisatsioonipüstikute vahetamiseks,

siis teavitas avaldaja puudutatud isikut, et 19.06.2024 tulevad santehnikud vahetama

kanalisatsioonitorustikke. H OÜ töömehi puudutatud isik korterisse ei lubanud ja tööd

jäid tegemata.

4. H OÜ hinnapakkumise kohaselt on kanalisatsioonipüstikute vahetamise tööde hind

võrreldes 2019. a., millal tööd pidi olema tehtud, kallinenud 195,60 euro võrra. Tööjõu

kulu 2024. a. 298,62 eurot, millest 2019. a. on tasutud 103,02 eurot (298,62 – 103,02 =

195,60).

5. 30.04.2024 korteriomanike üldkoosolekul otsustati küttesüsteemi renoveerimine. Selleks

sõlmiti küttesüsteemi renoveerimise leping OÜ-ga V E. Lepingu punkti 3.1 järgi tuli

töödega alustada 22.07.2024 ja tööd tuli lõpetada 30.09.2024. 01.08.2024 teatas

puudutatud isik juhatuse liikmele M.K-le kirjaliku teatega, et ta ei soovi oma korteris

küttesüsteemi, ta on üle läinud elektriradiaatoritele. Mõne aja möödudes esitas

puudutatud isik juhatuse liikmele M.K-le uue teate, milles nõudis püstikute lõikamist 8.

korrusel (puudutatud isiku korter asub 9. korrusel), enda rahule jätmist ning teavitas, et

keskkütte eest ta ei maksa.

6. 26.08.2024 teavitas OÜ V E avaldajat sellest, et 13.08.2024 ei lubanud puudutatud isik

töömehi oma korterisse uute radiaatorite panemiseks. Kuna puudutatud isik ei lubanud

töömehi oma korterisse, siis ei ole küttesüsteemi renoveerimise tööd lõpetatud ka korteris

X. 7. OÜ V E 14.10.2024 e-kirja kohaselt on puudutatud isiku korteris ja korteris X

küttesüsteemi renoveerimise lisatööde hinnaks 360 eurot lisaks käibemaks s.o. 439,20

eurot. Lisatöödeks on: kohalesõit ja tagasisõit objektilt – 1 tund/2 inimest; töö korterites –

3 tundi/2 inimest; vana metalli utiliseerimine – 1 tund/2 inimest; voolumõõturi rentimine

– 1 tund/1 inimene; soojusarvestussüsteemi paigaldamine – 1 tund/1 inimene. Tunni hind

on 40 eurot. Lisakulud kokku on 480 eurot, sellest tuleb lahutada 103 eurot, tööde eest

mis on juba tasutud, seega on lisatööde hinnaks 377 eurot, kuid töövõtja jääb oma

esimese pakkumise juurde, mille järgi on lisatööde hinnaks ilma käibemaksuta 360 eurot

ja koos käibemaksuga (360 : 100 x 22 = 79,20) 360 + 79,20 = 439,20 eurot.

8. 02.04.2025 selgitas avaldaja, et korterelamu on ehitatud 1983. a. 2019. aastaks olid

kanalisatsioonipüstikud amortiseerunud sellises ulatuses, et oli suur tõenäolisus

püstikutest lähtuva lekke tekkimiseks, mis kahjustaks eriomandi esemeid ja kaasomandi

eset ning tooks kaasa korteriomanikele täiendavaid kulusid kahjude hüvitamise näol.

Kuna peale kanalisatsioonipüsikute vahetamist oli ühistul kavas ka küttesüsteemi vahetus,

siis oletas avaldaja, et puudutatud isik tagab juurdepääsu küttesüsteemi vahetamiseks, sest

oli mõistlik arvata, et korteriomanik ei soovi jääda radiaatoriteta, mis annavad sooja tema

korteris. Kahjuks keeldus puudutatud isik juurdepääsu võimaldamisest ka küttesüsteemi

vahetuseks vajalike tööde jaoks. Kuna puudutatud isiku eriomandi eseme piires on

kanalisatsioonipüstikud vahetamata, siis püsib lekke tekkimise oht, siis pidas avaldaja

vajalikuks nõuda juurdepääsu nii küttesüsteemi kui ka kanalisatsioonipüstikute

vahetamiseks.

9. Praeguseks ajaks on avaldaja kokku leppinud ühe töövõtjaga - V E OÜ mõlema töö

tegemise s.o. nii küttesüsteemi renoveerimise kui ka kanalisatsioonipüstikute asendamise

tööde tegemise.

10. Kanalisatsioonipüstiku vahetamiseks avaldaja korteris nr X on vajalik teha järgmiseid

töid:



eemaldada šaht korteris X lae alt, et oleks näha uue püstiku ühenduskohta korteris X

ja vana toru ühendust korteris X;



korteris X eemaldada šaht põrandast laeni, et ühendada uus püstik katuse

kanalisatsioonipüstikuga;



lammutada vana kanalisatsioonipüstik;



paigaldada uus püstik;



ühendada uus püstik korterist x, mis laskub alla korterisse x, olemasoleva püstikuga

korteris X;



korteris X ühendada uus püstik olemasoleva püstikuga, mis viib katusele;



paigaldada uus toru haru wc poti äravooluks ja ühendada wc pott;



paigaldada uus toru haru ühendamiseks köögi kanalisatsioonipüstikuga.

11. Küttesüsteemi renoveerimiseks avaldaja korteris on vaja teha järgmiseid töid:



laskma küttesüsteemist välja vee kahest püstikust, veenduma, et torud oleksid kuivad;



demonteerima kaheksandal korrusel ühendused, mis on tehtud, et käivitada küttesüsteem

kaheksale korrusele;



paigaldama küttesüsteemi püstikud ja radiaatorid avaldaja korteris;



täitma küttesüsteemi püstikud veega, kontrollima ühenduste tihedust, laskma õhku välja

ja tegema vähemalt poole tunni jooksul rõhukontrolli.

12. Mõlema töö tegemiseks on puudutatud isiku eluruumi vajalik siseneda V E OÜ juhatuse

liikmel E S’il (isikukood xxx). Töömeeste nimesid ei saa kohtule esitada, sest tööd teeb

see töörühm, kes on konkreetsel päeval tööl ja vastava otsuse teeb E S.

Puudutatud isiku seisukoht

13. Puudutatud isik sai asja materjalid kätte 05.03.2025, kuid oma seisukohta ei esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

14. Esitatud avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p

13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 2 kohaselt, kohus võib hagita

asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega

on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus võib siinses vaidluses TsMS §

477 lg 2 järgi asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Õiguskirjanduses on

selgitatud, et istungi korraldamise vajaduse üle otsustab kohus, kes ei ole seotud

menetlusosaliste vastava taotlusega (TsMS III komm (2018), § 477, p 3.4.2.b). Kohus ei

pea antud asjas istungi läbiviimist vajalikuks, pooled on saanud võimaluse oma

seisukohad esitada kirjalikult.

15. Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, leiab et, avaldus

tuleb rahuldada.

16. Korteriomanik on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 3 järgi

kohustatud võimaldama teistel isikutel eriomandi eset kasutada, kui see on vajalik

kaasomandi eseme korrashoiuks. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset

seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike

huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite

kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. Kohus võttis TsMS § 477 lg 7 ls 2 alusel

tõendina käesoleva tsiviilasja juurde avaldaja põhikirja. Põhikirja p 2.2.1. kohaselt on

omanik kohustatud täitma käesolevat põhikirja, ühistu otsuseid ja juhatuse ettekirjutusi.

Punkti 2.2.4. järgi on omanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel

isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme seisukorra kontrollimiseks ja/või

korrashoiuks.

17. Puudutatud isik on TALLINN, XXX, Tallinn omanik (dtl 7-8) ja seega korteriühistu liige.

18. Kohus tuvastas, et 20.09.2018 korteriomanike üldkoosoleku päevakorras oli küsimus

kanalisatsioonipüstikute väljavahetusest uute vastu (dtl 9). Otsustati kinnitada

remonditööd. Kanalisatsioonipüstikute vahetuseks sõlmis avaldaja töövõtulepingu Xxx

OÜ-ga. Lepingu punkti 1.2 kohaselt pidid tööd toimuma ajavahemikus 11.02.2019 kuni

30.03.2019 (dtl 14-17). 11.03.2019 koostasid avaldaja juhatuse liikmed ja korteri X

omanik I.H protokolli, mille kohaselt puudutatud isik ei avanud ust püstikute vahetamise

tööde tegemiseks (dtl 18).

19. Kohus tuvastas, et 30.04.2024 korteriomanike korduva üldkoosoleku päevakorras (p 5)

oli remonditööde plaani kinnitamine 2024. aastaks mh otsustati küttesüsteemi

renoveerimine (dtl 20). Küttesüsteemi renoveerimiseks sõlmiti küttesüsteemi

renoveerimise leping OÜ-ga V E. Lepingu punkti 3.1 järgi tuli töödega alustada

22.07.2024 ja tööd tuli lõpetada 30.09.2024 (dtl 31-42). Majaelanikke on tööde

teostamise graafikust teavitatud (dtl 48-51). 01.08.2024 teatas puudutatud isik juhatuse

liikmele M.K-le kirjaliku teatega, et ta ei soovi oma korteris küttesüsteemi, ta on üle

läinud elektriradiaatoritele (dtl 44-45). Samasisuline teade on esitatud korduvalt (dtl 46-

47). 26.08.2024 teavitas OÜ V E avaldajat sellest, et 13.08.2024 ei lubanud puudutatud

isik töömehi oma korterisse uute radiaatorite panemiseks. Kuna puudutatud isik ei

lubanud töömehi oma korterisse, siis ei ole küttesüsteemi renoveerimise tööd lõpetatud ka

korteris X (dtl 52, 53).

20. Puudutatud isik pole kohtule esitanud ühegi vastuväidet seoses eelmärgitud ühistu

üldkoosoleku otsustega.

21. Riigikohus on leidnud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid,

nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike

kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (RKTKo

03.12.2014 nr 3-2-1-117-14, p 12).

22. Praegusel juhul on korteriühistu võtnud vastu otsused kanalisatsioonipüstikute

väljavahetuseks uute vastu ja küttesüsteemide renoveerimiseks. Tööde teostamiseks on

ühistu sõlminud lepingud ja nende tööde teostamiseks on vajalik juurdepääs eriomandi

esemele. Kuivõrd ühistu otsuste täitmiseks ning kaasomandi eseme korrashoiuks (so

kanalisatsioonipüstikute väljavahetuseks uute vastu ja küttesüsteemide renoveerimiseks)

oli vajalik juurdepääs puudutatud isiku eriomandi esemel (so korterile nr x), oli

puudutatud isikul KrtS § 31 lg 1 p-st 3 tulenevalt kohustus võimaldada õigustatud isikutel

eriomandi eset kasutada.

23. Avaldaja on teavitanud puudutatud isikut tööde toimumise aegadest, kuid puudutatud isik

ei ole võimaldanud ligipääsu oma korterisse tööde teostamiseks. Puudutatud isik on

teatanud ühistule, et ta ei soovi veekütet ja on ise üle läinud elektriküttele.

24. Puudutatud isikul on tulenevalt KrtS § 31 lg 1 p-st 3 ja § 12 lg-st 2 kohustus tagada

juurdepääs korterisisesele kanalisatsioonipüstikutele nende väljavahetuseks uute vastu ja

küttesüsteemide renoveerimiseks. Kuna puudutatud isik ei ole võimaldanud ligipääsu

oma korterisse tööde teostamiseks, on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult KrtS § 31

lg 1 p-s 3 nimetatud kohustuse täitmist, mistõttu tuleb esitatud avaldus selles nõudes

rahuldada. Taotletavad tingimused ligipääsu võimaldamiseks on piisavalt konkreetsed.

25. Avaldaja soovib, et puudutatud isik hüvitaks kahjuna lisakulud, mis tekivad seoses

puudutatud isiku korteris nende tööde läbiviimisega. 16.10.2024 avalduse täienduses (dtl

63) palub avaldaja välja mõista puudutatud isikult kanalisatsioonipüstikute vahetamise

lisakulud summas 195,60 eurot ja küttesüsteemi paigaldamise lisakulud summas 439,20

eurot. 02.04.2025 selgitas avaldaja, et mõlemad tööd teeb V E OÜ ja küttesüsteemi

renoveerimise lisatööde hinnaks kujuneb 360 eurot lisaks käibemaks s.o. 439,20 eurot ja

kanalisatsioonipüstikute vahetamise lisakulud summas 195,60 eurot (hinnapakkumine dtl

69-71).

26. VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kuulub rahuldamisele ka avaldaja nõue kahju

hüvitamiseks. Kuna puudutatud isik ei ole lubanud enda korterisse eelmärgitud tööde

teostamiseks, tekivad sellega seoses lisakulud tegevustega, mis on vajalikud tööde

teostamiseks. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh kahju tekitamise

tõttu kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulutusi, sealhulgas mõistlikke kulusid

hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud

nõuete esitamiseks (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24 ja seal viidatud praktika).

Puudutatud isik oleks saanud nende kulude tekkimist vältida, kui ta oleks lubanud tööde

teostamiseks korterisse korteriühistu teatatud ajal ja tööd oleks saadud läbi viia

plaanipäraselt. Kohus leiab, et tööde teostaja kirjeldatud tegevused tööde läbiviimiseks on

põhjendatud ja nendega seonduvad lisakulud mõistlikud (dtl 69-71). Puudutatud isikult

tuleb avaldajale välja mõista 634,80 eurot.

27. Kohus märgib avaldaja nõude punktide 1.3 ja 1.4 (dtl 63) kohta järgmist. Avaldaja on

palunud vähendada summat 195,60 eurot puudutatud isikule kanalisatsiooni vahetusega

tekkiva kahju hüvitise võrra, kui selline kahju peaks aset leidma ning vähendada summat

439,20 eurot küttesüsteemi demonteerimise ja uue küttesüsteemi paigaldamisega,

vähendada summat 439,20 eurot tekkiva kahju hüvitise võrra, kui selline kahju peaks aset

leidma. Kuivõrd need asjaolud (võimalikud puudutatud isikule kahju tekkimise asjaolud)

ei ole käesoleval hetkel teada, siis ei ole võimalik ennetavalt teostada taarvestust

võimaliku puudutatud isikule tekkiva kahjuga. Tasaarvestus on avaldajal võimalus teha

kahju tekkimisel kohtu vahenduseta. Kohus jätab vastavas osas nõude rahuldamata.

Menetluskulud

28. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

29. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud

isiku kanda.

30. 29.10.2024 taotluse järgi on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 894 eurot (6 tunni õigusabi eest, hinnaga 149 eurot tund). Avaldaja ei ole

käibemaksukohuslane.

31. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu TsMS § 138 kohaselt ja tuleb puudutatud isikul

hüvitada.

32. Kohus, hinnanud avaldaja lepingulise esindaja kulude suurust tervikuna (vt selle kohta

RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12), sh asja keerukust ja mahukust ja esitatud

dokumentide sisukust ja mahtu, leiab, et avaldajale on osutatud põhjendatud ja vajalikku

õigusabi 6 tundi. Kohus peab asja keerukust ja mahukust ning esindaja kvalifikatsiooni

arvestades põhjendatud tunnitasu suuruseks 80 eurot. Mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev asi oli pigem mittekeerukas ja keskmise

mahukusega, samuti, et avaldaja on pidanud avaldust korduvalt täpsustama, on maakohtu

hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 80 eurot. Sarnast seisukohta on

toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60. Avaldaja ei ole

käibemaksukohuslane. Seega tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada menetluskulud

summas 530 eurot (50+480).

33. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik