Legislator Case Law & Legislation
3-25-798/4 AI generated

3-25-798/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-798/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 28. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule Alates 1. aprillist 2024 on kinnipeetavatel õigus saada ja saata pakke. Justiitsministri 30.

Legislator headnote

AI generated

3-25-798/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: märtsil 2025 Tartu Halduskohtule Alates 1. aprillist 2024 on kinnipeetavatel õigus saada ja saata pakke. Justiitsministri 30.

Keywords

AI generated
redraft revocation of bankruptcy changed financial circumstances conversion rates for the ECU vat reassessment pre-existing condition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-798

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vangla peale seoses postipakiga

jalanõude saamisega

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla

Kaebuse tagastamine

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 28. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles märgib kokkuvõtlikult järgmist.

Alates 1. aprillist 2024 on kinnipeetavatel õigus saada ja saata pakke. Justiitsministri 30.

novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 741 lg 1 p 4 sätestab, et

kinnipeetaval on lubatud pakiga saada riideesemeid ja jalanõusid vahetult enne vabanemist ja

vangla direktori määratud ametniku loal vastavalt vajadusele. Kaebaja on korduvalt pöördunud

3-25-798

vangla poole taotlustega, et tal lubataks saada postipaki teel kaks paari spordijalanõusid. Tema

olemasolevad spordijalanõud on muutunud räbalateks ning vanglas teenust osutava kaupluse e-

poes müüakse jalanõusid selliste hindadega, mille ostmiseks peaks kaebaja arvele laekuma 350-

700 eurot. Kaebajal ja tema lähedastel ei ole sellist raha. Sellise summa eest jalanõude soetamine

ei ole mõistlik, arvestades, et väljaspool vanglat maksavad spordijalanõud ca 40-70 eurot.

Vangla keeldub kaebajale seadusevastaselt jalanõude paki teel saamiseks loa andmisest.

Tegemist on väärikust alandava ja ebainimliku kohtlemisega, sest teiste isikute ees katkiste

jalanõudega käima sundimine on alandav ja ebainimlik. Kaebaja soovib, et kohus tunnistaks

vangla tegevuse talle postipakiga spordijalanõude saatmise mittelubamisel õigusvastseks ning

keelaks vanglal postipakiga jalanõude saatmise/saamise piiramise. Kaebaja leiab, et kaebuse

eesmärgi saavutamiseks on kõige tõhusam esitada keelamiskaebus, mille võib esitada

kohtueelset menetlust eelnevalt läbimata.

Kaebaja soovib ka asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist, sest vangla kohaldatud piirangute

rakendamist ei ole võimalik pärast põhiasja sisulist lahendamist täies ulatuses heastada. Teiste

isikute ees katkistes jalanõudes käimine on inimväärikust alandav ja ebainimlik, mistõttu esineb

kaebaja arvates tal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu

tasumisest kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 1. aprillil 2025 kohtule dokumendid, mis

puudutavad kaebajale väljastpoolt vanglat pakiga jalanõude saatmist. Lisaks edastati kaebaja

vabakasutuskonto väljavõte ning selgitused selle kohta, miks kaebajale ei ole väljastpoolt vanglat

jalanõude saatmist lubatud.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

4. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

5. Kohtu hinnangul on X-i kaebusest nähtuvalt tema eesmärgiks, et vangla lubaks tal väljastpoolt

vanglat postipakiga saada kaks paari spordijalanõusid. Olenemata sellest, millised nõuded

kaebaja praegusel juhul selle eesmärgi saavutamiseks kohtule esitanud on (s.o vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamine, vanglale keelava ettekirjutuse tegemine), leiab kohus, et kaebusega

kaitstava õiguse riivet ei saa pidada intensiivseks ning asjas kogutud dokumentidele tuginedes ei

saa kaebust pidada ka edulootusi omavaks.

5.1. HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui

tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Arvestades seda, et

kaebaja eesmärgiks on saada endale kaks paari spordijalanõusid, siis saab eeldada, et varaliselt

hinnatava hüve väärtus jääb praegusel juhul alla 1000 euro. Kuigi spordijalatseid toodetakse ja

müüakse väga erineva hinnatasemega, saab kaebaja väidetest järeldada, et tema soovitavad

jalatsid HKMS § 133 lg-s 1 nimetatud piirmäära ei ületaks.

Lisaks nähtub Viru Vangla 1. aprilli 2025. a vastusest kohtunõudele, et kaebaja ei ole vanglas

jalanõudeta. Tal on kambris kahed kulunud, kuid kasutuskõlblikud spordijalanõud

spordijalanõud Puma ning Nike ning lisaks ka sandaletid Ecco. (1. aprilli 2025. a vastuses

3-25-798

kohtunõudele, dtl 10). Samuti on usutav, et vangla ei jätaks kinnipeetavat jalanõudeta, kui ta neid

ise soetada ei saa. Seega ei ole kaebaja õigusi praegusel juhul intensiivselt riivatud.

5.2. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks. Esmalt märgib

kohus, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks oleks kõige tõhusam nõue kohustamisnõue pakiga

jalanõude saatmise lubamiseks, mitte kaebaja välja toodud tuvastamis- või keelamisnõue. Samas

ei pea kohus praegusel juhul vajalikuks suunata kaebajat nõude konkretiseerimisele, sest kohus

ei pea asjas kogutud dokumentidele tugides võimalikuks järeldust, et vangla oleks kaebajale

pakiga jalanõude saatmise mittelubamisel õigusvastaselt tegutsenud.

5.3. VSkE§ 741 lg 1 p 4 sätestab, et kinnipeetaval on lubatud pakiga saada riideesemeid ja

jalanõusid vahetult enne vabanemist ja vangla direktori määratud ametniku loal vastavalt

vajadusele. Vaidlus puudub selles, et kaebaja on eluaegset vanglakaristust kandev kinnipeetav

ning kohtule teadaolevalt ei vabane ta vanglast lähiajal. Seega on tal võimalik väljastpoolt

vanglat saada jalanõusid üksnes vajaduse korral, mida vanglaametnik hindab talle viidatud

sättest tuleneva kaalutlusõiguse alusel. Asja materjalidest nähtuvalt ei vaja kaebaja vangla

hinnangul väljastpoolt vanglat jalanõusid, sest ta on kambris mitut paari jalanõusid ning talle

laekuvad regulaarselt rahalised kanded, mistõttu on tal võimalik jalanõud soetada vanglas e-poe

teenusepakkuja Macro Trade Baltic OÜ kaudu (dtl 24-25). Vangla viitab, et kaebajal on võimalik

soetada spordijalanõud vanglateenistuse vahendusel kauplusest, sest tal on aasta jooksul olnud

piisavalt rahalisi vahendeid jalanõude soetamiseks. Juhul, kui kinnipeetaval puuduvad rahalised

vahendid jalanõude soetamiseks, siis on tal võimalik taotluse alusel saada vajaduspõhiselt

jalanõud vangla vahendusel, kuid spordijalatseid vangla ei väljasta.

5.4. Kohus nõustub vanglaga selles, et arvestades kaebaja vabakasutuskontolt (dtl 41-48)

nähtuvaid sissetulekuid, ei oleks kaebaja jaoks olnud võimatu või ebamõistlikult keeruline

vangla vahendatava e-poe kaudu spordijalanõude soetamine. Kuigi asja materjalidest ei nähtu,

millise hinnaga e-poes spordijalanõusid müüakse, peab kohus usutavaks, et spordijalanõud on

võimalik osta hinnaga, mis jääb alla 100 euro. Kaebaja on viimase aasta jooksul e-poes

kulutanud üle 200 euro. Samuti nähtub 1. aprilli 2025. a vastusest kohtunõudele, et kaebajal on

kambris olemas kaks paari kasutuskõlblikke spordijalanõusid. Kuigi need on kulunud, pole

tõendatud, et need oleksid räbaldunud ja sedavõrd halvas seisukorras, et nende kandmine

alandaks kaebaja väärikust. Ka kaebaja ise ei ole pidanud jalanõusid sellisel määral

kasutuskõlbmatuteks, et oleks soovinud need ära visata ja oleks sellest teavitanud

vanglaametnikku (vt Viru Vangla kodukorra p 1.11.4).

Üheks põhjuseks, miks kaebaja soovib saada jalanõusid vabadusest, on asjaolu, et kaebaja

kahtleb vangla vahendatavas e-poes müüdavate jalanõude kvaliteedis (dtl 12 ja 15). See asjaolu

ei saa aga olla põhjuseks, miks lubada vabadusest jalanõude saatmist. Kui kaebaja ostetud kaup

ei ole kvaliteetne, on kaebajal võimalik kasutada asjakohaseid õiguskaitsevahendeid (s.o kauba

parandamise või asendamise nõue). Kohus leiab, et kaebajal ei saa olla ootust, et ta saaks endale

soetada meelepärased jalatsid, vaid jalanõud peavad vastama igapäevase kasutamise vajadusele.

Jalanõude soetamise võimatuse korral tagab need vangla. Kohtupraktikas on leitud, et arvestades

Eesti klimaatilisi tingimusi ning seda, et avalik võim on kohustatud tagama põhiõiguse tervise

kaitsele (põhiseaduse § 28) ja kinnipeetavate inimväärika kohtlemise (vangistusseaduse § 41),

tuleks vanglal tagada ka ilmastikule vastavate jalatsite olemasolu vähemasti neile

kinnipeetavatele, kellel endal need puuduvad (Riigikohtu 27. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3- 3-

1-59-16, p 11). Viru Vangla 1. aprilli 2025. a vastusest kohtunõudele nähtub, et vangla eeltoodust

ka juhindub. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul järeldada, et vangla keeldumine kaebajale

spordijalanõud vabadusest postipakiga saatmise lubamisest oleks õigusvastane. Seda järeldust ei

muudaks ka, kui kohus suunaks kaebajat esitama keelamis- ja tuvastamisnõudest

eesmärgipärasemat kohustamisnõuet.

3-25-798

6. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

7. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

8. Kaebaja on asjas esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg 1).

8.1. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu 20 eurot. X palub end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada.

Kohus lähtub taotleja majanduslikku seisu hinnates HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu

üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-35-15 ning halduskolleegiumi 19. märtsi

2025.a määruse asjas nr 3-22-2402 (p 9) seisukohtadest. Esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus

menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. Arvestades

taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttes (28. november 2024 kuni 27. märts 2025 kohta)

kajastatut, vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu 20 eurot tasumisest

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

8.2. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

8.3. Kohus mõistab, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutada, et tal oleks

kohtumenetluse ajal võimalik kasutada vabadusest postipakiga saadetavaid spordijalanõusid.

Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas

tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu 27. juuni 2017. a

määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Arvestades Viru Vangla 1. aprilli 2025. a vastuses

kohtunõudele märgitut, et kaebajal on kambris olemas kaks paari kasutuskõlblikke

spordijalanõusid, puudub kohtu hinnangul kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole

olukorras, kus tal puuduksid kohtumenetluse ajal jalanõud. Asjaolu, et olemasolevad jalanõud on

kulunud, ei ole piisav põhjus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik