2-23-10900/16 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-10900

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi L.N K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

14 625 eurot 50 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

11930038), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Alla

Žulinskaja

Kostja: L.N K. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

25. november 2024; edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista L.N K. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja 2915 eurot 90 senti (s.o

põhinõue 2788 eurot 74 senti ja intress 127 eurot 16 senti).

3. Mõista L.N K. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis põhinõudelt (2788

eurolt 74 senti) alates 11. märtsist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Mõista L.N K. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Intress

Põhiosa

10.04.2025

1,02

179,07

10.05.2025

0,38

107,88

5. Mõista L.N K. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta menetluskuludest 25% L.N K. ja 75% TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.

7. Mõista L.N K. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskulud 317 eurot 50

senti.

8. Mõista L.N K. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (317 eurolt 50 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. TF Bank (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas 1. augustil 2023 Tartu Maakohtule L.N K.

(kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevuse 9654 eurot 51

senti, sissenõutavaks muutunud viivise 3272 eurot 10 senti ja viivise põhivõlalt (7160 eurolt 74

sendilt) alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni määras 0,065%

päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 3. augustil 2021 võlatunnistuse nr 249591 ja

maksekokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et tema võlgnevus hageja ees on 9594

eurot 51 senti (põhivõlg 7160 eurot 74 senti, viivis 330 eurot 72 senti, intress 986 eurot 81 senti,

graafiku viivis 1016 eurot 24 senti ja kahjuhüvitis 50 eurot). Sellele lisandub ühekordne

lepingutasu 60 eurot. Kostja kohustus tagastama võlgnevuse maksegraafiku alusel perioodil

28. august 2021 kuni 28. november 2021. Kostja ei ole kohustust täitnud.

11. detsembri 2024 menetlusdokumendis täpsustas hageja, et pooled sõlmisid 8. septembril

2017 lepingu, mille alusel sai kostja 4000 euro suuruse laenu. Pooled sõlmisid 4. mail 2018

lisalaenulepingu, mille alusel sai kostja täiendavalt 4500 euro suuruse laenu. Perioodil

5. oktoobrist 2017 kuni 22. maini 2020 on kostja tasunud 5482 eurot 36 senti. Hageja loovutas

oma nõude kostja vastu Rediem Capital AB-le.

2. Kostja ei ole kirjalikult hagile vastanud. Kohtuistungil selgitas kostja, et summade suhtes on

selgust vaja. Võimalik, et kostja esitab pankrotiavalduse.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Kohtule on hagi esitanud TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaal. 15. novembri 2024 kompromissis on hagejaks märgitud Rediem Capital

AB. Kohus selgitas 22. novembri 2024 kirjas, et ei pea kompromissi kinnitamist võimalikuks ka

seetõttu, et kohtule ei ole esitatud nõude loovutamise dokumente ega hageja asendamist taotlust.

Hageja selgitas 25. novembri 2024 kohtuistungil, et nõue on loovutatud Rediem Capital AB-le,

hageja esitab kohtule nõude loovutamise ja hageja asendamise taotluse. 11. detsembri 2024

menetlusdokumendis on hagejaks märgitud Rediem Capital AB ja on märgitud, et nõue on

loovutatud Rediem Capital AB-le. Kuigi menetlusdokumendis on viidatud lisale nr 5, on selleks

lisaks võõrkeelsed dokumendid ning Rediem Capital AB antud volikiri (dtl 93 – 94). Kohtule

esitatud dokumentidest ei nähtu nõude loovutamist tõendavaid dokumente. Samuti ei ole hageja

hagi muutnud selliselt, et väljamõistetud summa kuuluks maksmisele nõude loovutamise teel

omandanud õigusjärglasele (Rediem Capital AB-le). Selliseks hagi muutmiseks ei ole asjaolu, et

viimases menetlusdokumendis on hagejaks märgitud Rediem Capital AB. Samuti eeldaks

Rediem Capital AB menetlusse astumine poolte nõusolekut (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 210 lg 3). Kohtule ei ole esitatud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vastavat

nõusolekut. Eelneva tõttu on hagejaks jätkuvalt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 210 lg 2 sätestab, et vaidlusaluse eseme omandi või

muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule

(eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. TsMS § 460 lg 1 järgi kehtib jõustunud

kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste

õigusjärglaseks. Seega kehtib otsus ka Rediem Capital AB suhtes.

5. Praeguses asjas esitas hageja hagi kostja vastu tulenevalt poolte vahel 3. augustil 2021

võlatunnistusest nr 249591 ja maksekokkuleppest (dtl 11 – 13). Kohus selgitas nii 22. novembri

2024 kirjas kui ka 25. novembri 2024 kohtuistungil, et tüüptingimustega lepinguna vormistatud

konstitutiivne võlatunnistus, mille eesmärk on välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni

kohaldumist, on käsitletav võlaõigusseaduse (VÕS) § 421 teises lauses nimetatud

kokkuleppena. Vastavalt eeltoodule kohaldub vaidlusalusele võlasuhtele tarbijakrediidi

regulatsioon, st hagejal tuleb tõendada, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja selgitas 11. detsembri 2024 menetlusdokumendis, et pooled on sõlminud kaks

laenulepingut – 8. septembri 2017 laenulepingu (dtl 65 – 66; eritingimused dtl 67 – 69; Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 70 – 71), mille alusel sai kostja 4000 euro suuruse

laenu (dtl 73) ning 4. mai 2018 laenulepingu (dtl 77 – 78; eritingimused dtl 79 – 82; Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 83 – 84), mille alusel sai kostja täiendavalt 4500 euro

suuruse laenu (dtl 86). Kostja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud (kostja ei esitanud kohtu

määratud ajaks ehk 6. jaanuariks 2025 oma seisukohta hageja viimase menetlusdokumendi

osas).

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

7. Kohus on eelnevalt selgitanud, et hageja ja kostja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud

VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes

andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus-

ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida

krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu

ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui

kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

8. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda.

8. septembri 2017 laenulepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 26,22% aastas. Lepingu

sõlmimise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,92% aastas. 4. mai 2018

laenulepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 22,57% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,81% aastas. Seega ei ületa lepingute järgne krediidi

kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

9. VÕS § 4034 lg-st 1 tuleneb krediidiandjale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohustus. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise

kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

10. Kohus selgitas 25. novembri 2024 eelistungil, et hagejal tuleb esitada tõendid

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja ei ole 11. detsembri 2024

menetlusdokumendis selgitanud, kuidas ta on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud,

samuti ei ole hageja esitanud vastavaid tõendeid.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine,

vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei

saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest

tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise

tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-

134930, p 10).

12. Kuivõrd hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud kostja

viivituses kolme järjestikkuse osamaksega ning ei seega ei olnud VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3

sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Leping ei olnud kehtivalt üles öeldud.

13. Hageja on 11. detsembri 2024 menetlusdokumendis toonud välja nõude ümberarvutused.

Kostja sai 8500 euro suuruse laenu (4000 + 4500). Kostja on tasunud kokku 5482 eurot 36 senti

(dtl 131 – 132). 11. detsembri 2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud 2388 eurot 42 senti

(põhivõlgnevus 2268 eurot 01 senti ja intress 120 eurot 41 senti). Sellele lisandub ka 10.

jaanuari 2025, 10. veebruari 2025 ja 10. märtsi 2025 maksed (173 eurot 73 senti, 175 eurot 81

senti ja 177 eurot 94 senti). Kohtuotsuse tegemise aja (2. aprilli 2025) seisuga on

sissenõutavaks muutunud kokku 2915 eurot 90 senti (2388,42 + 173,73 + 175,81 + 177,94). See

summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või

ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda

pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

TsMS § 369 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt hageja esitatud

graafikule (dtl 125 – 126). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 10. aprilli 2025 ja 10.

mai 2025 osamaksed.

14. Viivise kohta märgib kohus järgmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (2788 eurot 74 sendilt) VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11. märtsist 2025 kuni põhinõude tasumiseni.

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt

põhiosa summadelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

15. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2915

eurot 90 senti (s.o põhinõue 2788 eurot 74 senti ja intress 127 eurot 16 senti) ja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt

hageja esitatud graafikule (10. aprilli 2025 ja 10. mai 2025 maksed). Samuti mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (2788 eurot 74 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 11. märtsist 2025 kuni põhinõude tasumiseni. Samuti mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa summadelt

alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

16. Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 12 926 eurot 61 senti) ja seda, et kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja 2915 eurot 90 senti (lisanduvad ka aprilli ja mai maksed), rahuldab

kohus hagi ca 25% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jääb menetluskuludest 25% kostja ja 75%

hageja kanda.

17. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1417 eurot (riigilõiv

910 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja

esitanud.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 507 eurot (4 x

169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks

vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja

ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks

pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot.

Arvestades vaidluse keerukust ja mahtu, samuti asjaolu, et asjas toimus kohtuistung ning hageja

esitas omapoolsed täpsustused, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks 3 h. Hageja

lepingulise esindaja kulu on seega 360 eurot (3 x 120).

18. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1270 eurot (910 + 360). ). Kostjalt tuleb

mõista hageja kasuks välja menetluskulud 317 eurot 50 senti (1270 x 0,25). Vastavalt hageja

taotlusele tuleb kostjal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (317 eurolt 50

sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik