3-25-815/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-815

Määruse kuupäev

2. aprill 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X-i kaebus süüteomenetluses ning kaitsja ja eestkostja

tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 6).

Asjaolud

1. Kaebaja X esitas 31.03.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille nõudeks on ajavahemikul

2014-2019 süüteomenetluses tekitatud kahju 3600 euro hüvitamine. Vastustajatena on

märgitud Antsla vald ning Politsei- ja Piirivalveamet. Kolmanda isikuna on märgitud Eesti

Advokatuur. Nõude aluseks on see, et kaebaja oli väärteoasjades kinni peetud 54 päeva ja

kriminaalasjas 2 päeva (12-13.10.2019), kuigi 2014. aasta sügisel tehtud ekspertiisi alusel ei

olnud kaebaja süüvõimeline, ta ei olnud võimeline osalema kohtus ja süüdimõistmisel

kandma karistust. 08.12.2014 määrati kaebaja eestkostjaks Antsla Vallavalitsus. Politsei- ja

Piirivalveamet oli teadlik, et kaebaja ei ole võimeline karistust kandma. Eestkostja või

väärteomenetluses kaebajale määratud kaitsja oleks pidanud esitama kaebaja nimel

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude.

Kohtu seisukoht

2. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel,

kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on

halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei

näe ette teistsugust menetluskorda.

3. Kaebuse aluseks on esiteks see, et väärteomenetlustes ja kriminaalmenetluses oleks tulnud

arvesse võtta 2014. aasta sügisel tehtud ekspertiisi tulemus. Sellise nõude lahendamiseks näeb

teistsuguse menetluskorra ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS).

SKHS § 1 lg 1 alusel sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise alused, ulatuse ja korra. SKHS § 23 lõikest 2 tuleneb, et pärast selle seaduse

jõustumist ehk alates 01.05.2015 esitatud taotlus riigi poolt isikule alusetult vabaduse

võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks lahendatakse SKHS-s sätestatud alusel ja korras.

Praegune kahju hüvitamise taotlus on esitatud pärast 01.05.2015. Kaebajal tuleb esitada

väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõue vastava väärteo kohtuvälisele menetlejale

ning kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõue prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2)

ning hiljem vajadusel pöörduda maakohtu poole.

Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et SKHS § 14 lg 4 alusel tuleb taotlus kahju

hüvitamiseks SKHS § 7 alusel (s.o alusel, et menetleja rikkus süüliselt menetlusõigust)

esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama

kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest

või selle põhjustanud sündmusest arvates.

4. Kaebuse aluseks on ka kaebaja etteheited tema kaitsjana ja eestkostjana tegutsenud

isikutele, kes kaebaja hinnangul oleksid pidanud esitama kaebaja nimel kahju hüvitamise

taotluse. Need vaidlused ei ole avalik-õiguslikud.

Eestkostja vastutust oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest reguleerib

perekonnaseadus ning advokaadi vastutust võlaõigusseadus. Tegemist on eraõiguslike

vaidlustega, mille lahendamine on maakohtu pädevuses.

5. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada riigilõivu küsimust või lahendada

kaebaja menetluslikke taotlusi.

6. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks