3-25-541/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-541

Määruse kuupäev

2. aprill 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses tema suhtes alates 18. detsembrist 2024

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas

määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas 18. detsembri 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/336 X (kaebaja)

suhtes samast päevast alates täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud

kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramist. Käskkirja kohaselt saatis psühholoog Tartu Vangla peavalvesse

teabe selle kohta, et 18. detsembril 2024 toimus kaebaja ja psühholoogi vahel vestlus, milles

kaebaja rääkis psühholoogile, kuidas kavatses tema suhtes vägivalda kasutada, kuid vestluse

asukoha muutumise tõttu jäi kaebaja plaan katki. Kaebaja väljendas, et tal on olnud selliseid

mõtteid ka teise psühholoogi puhul. Psühholoog tundis, et tegemist on potentsiaalselt ohtliku

olukorraga. Peaspetsialist-korrapidaja andis korralduse kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid kohe pärast asjaolude tuvastamist. Kaebaja käitumine on ettearvamatu ja

ta on ohuks vanglas viibivatele isikutele. Tuginedes eeltoodule ja isiku varasemale

käitumisele on reaalne oht, et kaebaja võib ilma igasuguse hoiatuseta kedagi rünnata. Tartu

Vangla lõpetas 10. jaanuari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/11 kaebaja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise.

3-25-541

2. Kaebaja esitas 25. detsembril 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses tema suhtes alusetult täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega

summas 2000 eurot, millele lisandub 1000 eurot iga päeva eest, mil ta alusetult lukustatud

kambris viibib. Vangla võttis kaebajalt vabaduse ning alandas tema väärikust. Kaebaja

täiendas taotlust 29. detsembril 2024, nõudes ka varalise kahju hüvitamist seoses kaebaja

tööhõivest eemaldamisega. Kaebaja nõudis vanglalt saamata jäänud töötasu väljamaksmist

tagasiulatuvalt 2,63 eurot iga päeva eest, mil tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid

kohaldatakse.

3. Tartu Vangla jättis 26. veebruari 2025. a otsusega nr 1-2/2-25/104-1 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata. Tartu Vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja nõudnud vangla

18. detsembri 2024. a käskkirja nr 2-24/1-2/336 kehtetuks või tühiseks tunnistamist

vaidemenetluse korras. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid

preventiivsel eesmärgil võimaliku raske õigusrikkumise ärahoidmiseks, temast reaalselt

tuleneva ohu vältimiseks ja selle ennetamiseks. Kuivõrd kaebaja kandis sellel hetkel

vanglakaristust mh võimuesindaja vägivallaga ähvardamise eest ning ta on eelnevalt nii

vanglateenistuse ametnikke kui ka kaaskinnipeetavaid füüsiliselt rünnanud, siis on

kaalutlemisel tuginetud ka ohuhinnangule, milles on võetud arvesse isiku varasemaid

samalaadseid süütegusid. Vangla ei ole jätnud mõne tähtsust omava asjaoluga arvestamata või

tuginenud ebaõigele kaalutlusele. Vaidlusaluses käskkirjas ei esine ka menetlus- ja vormivigu.

Kaebaja suhtes oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine õiguspärane. Samuti ei saa

julgeolekuabinõude kohaldamist pidada väärikust alandavaks. Ka varalise kahju nõue pole

põhjendatud, kuna kaebajat ei rakendatud tööle õiguspäraselt.

4. Kaebaja esitas 5. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot seoses tema suhtes alates 18.

detsembrist 2024 õigusvastaselt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kaebaja

suhtes kohaldati alusetult julgeolekuabinõusid, kuna psühholoog koostas valedel faktiväidetel

põhineva ettekande. Samuti ei tutvustatud kaebajale õigeaegselt täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja. Vangla võttis kaebajalt vabaduse, alandas tema

väärikust ning põhjustas kaebajale kannatusi ja ebameeldivusi. Kaebaja taotleb riigi õigusabi

korras esindaja määramist.

5. Tartu Vangla esitas kohtule 12. märtsil 2025 vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

6. Tartu Halduskohus jättis 13. märtsi 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale

riigilõivu summas 60 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja 7 päeva

määruse kättesaamisest arvates. Kohus märkis, et kohtu esialgsel hinnangul on kaebuse

edulootused vähesed, mistõttu on tema menetlusabi taotluse rahuldamine ebatõenäoline.

Ühtlasi selgitas kohus, et määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

7. Kaebaja esitas 20. märtsil 2025 Tartu Ringkonnakohtule halduskohtu määruse peale

määruskaebuse ja taotles ringkonnakohtult riigi õigusabi. Tartu Ringkonnakohus tagastas 21.

märtsi 2025. a määrusega kaebaja määruskaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja

taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus selgitas

kaebajale, et tal puudub edasikaebeõigus halduskohtu 13. märtsi 2025. a määruse peale.

3-25-541

8. Kaebaja esitas 21. märtsil 2025 Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse.

KOHTU SEISUKOHT

9. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

10. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise

ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja

2). Tartu Halduskohus jättis 13. märtsi 2025. a määrusega X kaebuse käiguta ja andis

kaebajale riigilõivu summas 60 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks tähtaja

7 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohtute infosüsteemi andmete järgi sai kaebaja

määruse avaliku e-toimiku vahendusel kätte samal päeval. Kaebuselt riigilõivu tasumise või

menetlusabi taotluse esitamise tähtaeg hakkas seega kulgema 14. märtsil 2025 ning möödus

20. märtsil 2025.

11. Riigilõivu tasumise või menetlusabi taotluse esitamise tähtaja kulgemist ei mõjuta asjaolu,

et kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 13. märtsi 2025. a määruse peale Tartu Ringkonnakohtule

määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis 21. märtsi 2025. a määrusega rahuldamata, ning

seejärel ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, mis on käesoleval hetkel

menetlusse võtmise otsustamisel. Tartu Ringkonnakohus selgitas 21. märtsi 2025. a määruses

kaebajale, et halduskohtu 13. märtsi 2025. a määrus on korraldav määrus HKMS § 11 lg 2, §

178 lg 1 ja § 188 lg 3 mõttes ning selline määrus ei ole ringkonnakohtusse edasikaevatav. Nii

nähtub ka halduskohtu 13. märtsi 2025. a määruse edasikaebamise korras märgitust ning see

tuleneb ka HKMS § 203 lg-st 1, mille järgi saab määruskaebuse esitada üksnes siis, kui

seadus seda lubab või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Halduskohtu määruse puhul

halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette ei näe ning see määrus ei

takistanud ka asja edasist menetlust, kuna kaebajale anti sellega võimalus menetluse jätkamise

saavutamiseks kas tasuda riigilõiv või esitada taotlus menetlusabi saamiseks. Kuivõrd

halduskohtu 13. märtsi 2025. a määruses on selgesõnaliselt märgitud, et määruse peale ei saa

määruskaebust esitada ning et kui kaebaja määratud tähtajaks puudusi ei kõrvalda, siis on

halduskohtul õigus kaebus määrusega selle esitajale tagastada, siis ei saanud kaebaja eeldada,

et määruse vaidlustamine talle kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega

pikendab. Samuti on kaebajal ulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus (kaebaja

esitas 2024. a halduskohtule 10 kaebust ja 26 riigi õigusabi taotlus, 2025. a on kaebaja

esitanud halduskohtule juba kolm kaebust ja kolm riigi õigusabi taotlust), mistõttu ei pea

kohus usutavaks, et kaebajale jäi arusaamatuks, mis ajaks ta puudused kõrvaldama peab.

12. Käesoleva määruse tegemise seisuga on riigilõivu tasumise või menetlusabi taotluse

esitamise tähtaeg möödunud. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud ega menetlusabi taotlust

esitanud, samuti ei ole kaebaja riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega

riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse

selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

3-25-541

14. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

14.1. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja

taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt

halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr

3-25-248, 3-25-185, 3-24-3511, 3-24-3464, 3-24-2868, 3-24-2199 jne). Eeltooduga on

tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja

advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste

puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

14.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

15. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)