1-11-10721/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-10721

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 07. novembril 2011.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-11-10721 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kriminaalasi

D.K KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 süüdistuses järgi käskmenetluses; Süüdistatav D.K, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, põhiharidusega, õpib: TT, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, alates 02.05.2011.a. kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld; RESOLUTSIOON Kohus juhindudes KrMS § -dest 173 lg 1 p 3 ja 4 ja § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 251 lg 1; 253 p 1; 254; 255 ja KarS § - dest 44 lg 1 ja lg 2; 56 lg 1; 57 lg 1 p 3; 60 lg 2; 66 lg 1; 83 lg 1 otsustas:

1. Süüdi tunnistada D.K KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 3,20.- (kolm eurot ja 20 eurosenti) s.o 320.- (kolmsada kakskümmend) eurot.

2. KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada kohtuotsuse jõustumisel D.K temale

mõistetud rahalist karistust tasuda ositi 6 (kuue) kuu vältel, kohustades D.K

igakuiselt tasuma riigi tuludesse temale mõistetud rahalisest karistusest võrdsetes

osades s.o 53,33 (viiskümmend kolm eurot ja kolmkümmend kolm eurosenti) eurot, kuni rahalise karistuse tasumiseni.

3. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank konto

nr 10220034796011 või Swedbank AS konto nr 221023778606. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus: „D.K 1-11-10721, rahaline karistus“. Tasumist tõendav kviitung edastada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleisse.

4. D.K suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata

kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

5. Käesolevas kriminaalasjas olev asitõend – kanepiõisikud massiga 0,89 g ja peenestatud

kanep massiga 0,25 g – millised asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

keemiaosakonnas - KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

2

6. KrMS § 173 lg 1 p 3 ja 4 ja § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel D.K-lt välja

mõista riigituludesse menetluskuluna:

• sundraha summas 417,03.- eurot;

• kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 112,04.- eurot;

• ekspertiisitasu - narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 11E-AN0364) - eest summas 168.- eurot; Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

AS SEB Pank konto nr. 10220034796011 või AS Swedbank konto nr. 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „ Sundraha 1-11-10721

D.K“, “Ekspertiisitasu 1-11-10721 D.K“ ja „Kaitsjatasu 1-11-10721 D.K“

. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

KrMS § 254 lg 6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud

kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja

üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. KrMS § 255 lg 1 ja 2 kohaselt kui

süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks

kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku § 154 järgi ning

menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse KrMS 10. peatüki sätteid.

SÜÜDISTUS

D.K süüdistatakse selles, et tema üritas ilma Schengeni konventsiooni artiklis 75

sätestatud tunnistuseta 24.04.2011.a. kella 17.00 ajal suunduda läbi Tallinnas Lootsi 13/4 asuva

Tallinna Reisisadama D-terminali laevale „Baltic Queen“ ning toimetada seejuures üle Eesti Vabariigi riigipiiri riigist välja Rootsi Kuningriiki enda kotti peidetuna 0,89 grammi kanepiõisikuid

(marihuaanat) ning ühekroonilise kupüüri sisse peidetult 0,25 grammi peenestatud kanepit

(marihuaana), kuid tegu jäi lõpule viimata D.K-st olenematutel põhjustel. Nimelt leiti

narkootiline aine marihuaana temale teostatud tollikontrolli käigus ja võeti seejärel tolliametnike poolt enne riigipiiri ületamist ära.

Kanep (v.a Euroopa Liidu põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid on kantud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning

sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” I nimekirja.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete

käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Seega pani D.K toime KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

ilma vastava kohustusliku dokumendita narkootilise või psühhotroopse aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamise katse.

3

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

03.10.2011.a. laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Vahur Verte poolt 30.09.2011.a. koostatud süüdistusakt D.K süüdistuses KarS § 392 lg

1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, sisaldades taotlust käesolevat kriminaalasja menetleda kriminaalmenetluse seadustikus reguleeritud käskmenetluse sätteid järgides,

kuna tegemist on teise astme kuriteoga KarS § 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab

karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, sh analüüsides

võimalikku karistusliiki st esmalt tuleb arvesse võtta asjaolu, et D.K on kriminaalkorras varem karistamata isik, isikut on väärteokorras kolmel korral karistatud rahatrahviga, kuid isik on trahvid peaaegu nõuetekohaselt tasunud s.t tasumata on väikseim rahatrahv.

Prokuröri abi V. Verte märgib kohtule esitatud taotluses, et KarS § 56 lg-st 2, et karistusliiki

vangistus võib mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega ning juhib kohtu tähelepanu sellele, et kuna D.K näol on tegemist isikuga, kes omandab hetkel Tallinna Teeninduskoolis haridust kokaerialal õppides, samuti on viimasel stabiilne

ja toetav sotsiaalne keskkond, siis ta leiab, et D.K on võimalik toimepandud teo eest

karistada ka kergemaliigilisema karistusega, s.o rahalise karistusega sh. karistusmäära üle otsustamisel tuleb arvesse võtta - KarS § 56 lg 1 – märgitud isiku süü ning samuti tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta karistust isiku süüd kergendavaid asjaolusid, milliseks käesolevaks hetkeks

on süü vabatahtlik ülestunnistamine ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, karistust

raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Prokuröri abi V. Verte selgitab, et D.K andis

tollikontrollis narkootilise aine vabatahtlikult välja ja samuti andis viimane kahtlustatavana

ülekuulamisel kuriteo toimepanemise asjaolude kohta üksikasjalikke ütlusi, D.K on oma süüd tunnistanud.

Samuti tuleks kohtul arvesse võtta tollikontrollis D.K valdusest leitud ja ära võetud

narkootilise aine kogus oli väike ja nimelt vastavalt ekspertiisiaktile oli fooliumpakendis oleva

taimse puru näol tegemist 0,89 g kanepiõisikutega (marihuaana) ja ühekroonilise kupüüri sisse

peidetud aine näol oli tegemist 0,25 g peenestatud kanepiga (marihuaana) s.t vastavalt kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadele loetakse narkootilise aine kanepi ühekordseks doosiks ca 0.8-1,0 grammi, seega on antud juhul leitud koguse näol tegemist umbkaudu ühe narkootilise aine kanepi doosiga.

Süüdistatava D.K suhtes koostatud süüdistusaktis prokuröri abi Vahur Verte märkis, et võttes arvesse süüdlase isikut ning toimepandud kuriteo tehiolusid (eeskätt leitud aine vabatahtlikku

loovutamist tolliametnikele ning äravõetud aine väikest kogust), samuti karistust kergendavaid

asjaolusid (süü ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus), esinevad prokuratuuri hinnangul

käesoleval juhul mõjusad alused mõistmaks isikule karistusraam oluliselt allapoole karistusraami keskmäära ja seetõttu on pidanud võimalikuks D.K karistamist viimase poolt toimepandud ja KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses s.o summas 32,00.- eurot, arvestades päevasissetuleku suuruseks KarS § 44 lg 2 kohaselt

3,20.- eurot, juhindudes KarS § 66 lg 1 on prokuröri abi taotlenud kohtult võimaldada D.K tasuda viimasele mõistetav rahaline karistus 6 kuu vältel.

KrMS § 251 lg 1, 2 ja 3 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks

kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus

prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Käskmenetlust ei kohaldata, kui

4

kahtlustatav on alaealine. Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada sõltuvusravi.

KOHTU SEISUKOHT JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Käesolevat kriminaalasja menetledes asub kohus seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud s.t vastab KrMS § 251 lg 1, 2 ja 3 nõuetele ja sellest tulenevalt kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et KrMS § 256 lg 1 kohaselt taotluse rahuldamise korral toimetab kohus käskmenetlust käesoleva seadustiku §-de 253 ja 254 kohaselt.

Kohus, kontrollinud ja uurinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke, süüdistatava D.K KarS §

392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise kohta kogutud tõendeid asub seisukohale, et D.K süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2.

Nimelt näeb seadusandja KarS § 392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.t keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseaduslik sisseja väljaveo kauba või vastava kohustusliku dokumendita või s.o

riikliku registri kandeta radioaktiivse aine, lõhkeaine, narkootilise või psühhotroopse aine,

narkootilise või psühhotroopse aine lähteaine, mittenarkootilise ravimi, ohtliku kemikaali või

jäätme, strateegilise kauba, tulirelva või laskemoona toimetamise eest üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri või riigipiiri – eest ette, kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Kohus märgib, et KarS § 392 lg 1 kuriteokoosseisu üheks objektiivseks koosseisuliseks tunnuseks

narkootilise või psühhotroopse aine olemasolu ja selle toimetamine üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri või riigipiiri.

Käesoleva kriminaalasjas kohtueelsel uurimisel on tuvastamist leidnud, et D.K 24.04.2011.a. suundudes kella 17.00 ajal läbi Tallinna Lootsi 13/4 asuva Tallinna Reisisadama D-

terminali laevale „Baltic Queen“ üritas ilma Schengeni konventsiooni artiklis 75 sätestatud

tunnistuseta üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetada Rootsi Kuningriiki enda kotti peidetuna 0,89

grammi kanepiõisikuid (marihuaanat) ning ühekroonise kupüüri sisse peidetult 0,25 grammi

peenestatud kanepit (marihuaanat), kuid tema tegu jäi lõpule viimata temast – D.K-st olenematutel põhjustel.

Antud fakti loeb kohus tõendatuks käesoleva kriminaalasja kohtueelsel uurimisel D.K poolt

02.05.2011.a. kahtlustatavana KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise ülekuulamise käigus antud ütlustega ja nimelt on D.K end süüdi tunnistanud

ning andnud ütlusi selle kohta, et 24.04.2011.a. soovis ta sõita laevaga Tallinnast Rootsi. Enda tarbeks võttis ta ka kaasa samal päeval Õismäelt 20 euro eest ostetud 1 grammi kanepit, millise ta jagas kahte pakikesse, millisest ühe pani ta purki, milles olid kunagi olnud tabletid ja teise osa pani ta ühekroonise kupüüri sisse, segamini tubakaga ja seejärel pükste taskusse. Hakates minema laeva

peale, reageeris tema – D.K peale koer. Ta toimetati kontrolli ja talt küsiti, kas tal on

marihuaanat ning tema kohe vastas, et jah on küll. Kontrolli käigus leitigi talt aine, tema – D.K oli šokis, et juhtus sedasi kanepiga vahele jääma, tagasi ta midagi ei aja, sest selline lugu ta rumalusest juhtus. Kanepit ta on ka varem suitsetanud, kuid väga head mälestust tal sellest ei olnud ja seepärast tahtis ta uuesti proovida, et kas nüüd meeldib. Minit luba tal kanepi kui narkoaine üle piiri toimetamiseks ei olnud ja ei ole olnudki (kd I tl 14-16)

Samuti kinnitab D.K poolt toimepandut ja viimase antud ütlusi käesoleva kriminaalasja menetluse käigus temalt – D.K-lt leitud ja ära võetud, 12.05.2011.a. Eesti Kohtuekspertiisi

5

Instituudi kohtuekspertide poolt läbi viidud narkootilise aine ekspertiisi käigus (ekspertiisiakt nr

11E-AN0364) tuvastatud, et fooliumpaberist pakendis olnud rohelised taimeosad massiga 0,89 g olid kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2 % (15%) ja 1 EEK kupüüris tehtud pakendis olnud roheline taimepuru massiga 0,25 g oli peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2 % (8,4 %) (kd I tl 9-10), sh Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu ja tollikeskuse ametnike poolt 24.04.2011.a. D.K suhtes

koostatud reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akt nr 11-12.1-5/11/1470, millise kohaselt

24.04.2011.a. suundus D.K Tallinnas Reisisadama D- terminalis olnud laevale Baltic Queen, pärast pardakaardi registreerimist markeeris reisijat narkokoer, reisija suunati täiendavasse

tollikontrolli. Küsimusele, kas on kaasas narkootikume vastas reisija jaatavalt ja nimelt D.K

võttis kotis olevast plastikpurgist hõbepaberisse pakitud rohekaspruunika taimse puru,

aine, mis kaalus 2,0 g reageeris positiivselt „Cannabis test“ kiirtestile, samuti leiti reisija

pükstetaskust ühekroonise kupüüri sisse pakitud rohekas – pruunikas aine, mis koos pakendiga kaalus 1,1 g. Aine isikult võeti ära ja pakendati kilekotti, mis suleti tollitõkendiga nr ET 0028483 (kd

I tl 2)ning kohtueelse menetleja poolt 26.04.2011.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga,

millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval teostatud menetlustoimingu – asitõendi vaatluse käigus vaadeldi ja fotografeeriti 24.04.2011.a. D.K juurest tollikontrolli käigus leitud ja

ära võetud fooliuminutsakat, mõõtmetega 2x3, millises oli rohekas taimne puru ja ühekroonise paberraha sisse pakitud taimset puru, märgitud asitõendid olid tolliametnike poolt pakendatud minigrip kilekotti ja suletud tollitõkendiga ET 0028483, vaadeldud asitõendeid fotografeeriti, fotod

lisati fototabelitesse ning peale vaatluse käiku esemed uuesti pakendati ja edastati ekspertiisiasutusse narkootilise aine ekspertiisi teostamiseks (kd I tl 6-7)

Karistusseadustiku § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist.

Kohus selgitab, et kanep (v.a Euroopa Liidu põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid on kantud sotsiaalministri

18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” I nimekirja.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Käesolevas kriminaalasjas asub kohus seisukohale, et D.K suundudes 24.04.2011.a. kella

17:00 ajal Tallinnas Lootsi 13/4 Reisisadama D-terminalis asuvale laevale Baltic Queen ning omades samal ajal 0,89 g kanepiõisikuid (marihuaana) ja 0,25 g peenestatud kanepit (marihuaanat),

1,07 g peenestatud kanepit, alustas vastavalt oma ettekujutusele KarS § 392 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, kuid, mis jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti Maksu – ja Tolliameti Põhja maksu – ja tollikeskuse ametnike poolt kinni, kes

toimetasid ta tollikontrolli, kus narkootiline aine – eelpool märgitud kanepiõisikud ja peenestatud

kanep – D.K-lt ära võeti, seega pani viimane toime KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo s.o II astme kuriteo katse. Käesolevas kriminaalasjas D.K õigusvastasust ja süüdvälistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus D.K süüd, tema isikut ning

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise

6

huvisid. D.K on varem kohtulikult karistamata, antud fakt on kohtule iseloomustavaks

asjaoluks, oma kuritegeliku käitumisega D.K kellelegi varalist kahju tekitanud ei ole,

käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. D.K on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, seda loeb kohus karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et D.K tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga tuleb talle karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses s.o summas 320.-. eurot. KarS § 66 lg 1 kohaldamisel võimaldada D.K tasuda temale mõistetud rahaline karistus 6 kuu vältel.

Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt D.K-lt kuuluvad välja mõistmisele

kohtumenetluse kulud s.t sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu ning ekspertiisitasu

eeluurimisel teostatud narkootilise aine ekspertiisi teostamise eest riigituludesse ning samuti asub kohus seisukohale, et KarS § 83 lg 1 alusel käesolevas kriminaalasjas asitõendiks olev taimeosad ja

taimepuru - kanep, milline asub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas hoiul kuulub kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimisele ja hävitamisele.

Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/