3-25-340/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-340

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtus registreeriti 12. veebruaril 2025 Xi kaebus, mille kohaselt on tema

kaebus toetuste õiguspärase maksmise kohta kohtus menetluses. Uue kaebusega taotleb ta ka

moraalse kahju hüvitamist. Kaebaja kirjeldab heaolu langust ja elurõõmu kaotust. Kaebuse

kohaselt saab kaebaja hüvitist vaesuse määras ning tema liikumise ja töötamise vabadus on

piiratud. Kaebaja viitab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 2 p-le 3. Kaebaja palus eraldi

asja mitte algatada ja liita see asjaga nr 3-24-3307.

2. Tartu Halduskohus andis 12. veebruari 2025. a määrusega Xi kaebuse kohtualluvuse järgi

üle Tallinna Halduskohtule.

3. 28. veebruaril 2025 registreeriti Tallinna Halduskohtus kaebaja kaebus Eesti Töötukassa

tekitatud kahju hüvitamiseks.

4. Tallinna Halduskohus jättis kaebaja kaebuse 5. märtsi 2025. a määrusega käiguta. Kohus

andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Selleks tuli kaebajal: selgitada ja tõendada, millist riigi-

vastutuse seaduse (RVastS) §∙9 lg-s 1 nimetatud õigushüve on tema puhul rikutud; esitada

hüvitise suurus ning selgitus, kuidas summa kujunes; kaebus allkirjastada.

5. Kaebaja esitas 5. märtsil 2025 kohtule avalduse. Avalduse kohaselt ei saanud kaebaja aru,

mida kohus taotleb. Kaebaja leiab, et kuna kohtumenetluses on tema kaebus asjas nr 3-24-3307,

kus ta on esitanud nii kahju hüvitamise aluse kui ka hüvitise summa ja selle kalkulatsiooni, on

talle arusaamatu eraldi kohtuasja nr 3-25-340 algatamine. Kaebaja selgitas, et mis puudutab

RVastS § 9 lg-t 1, siis on alanduseks see, et tema inimväärikust on kahjustatud. Kaebaja on

asetatud vaesusesse. Sõnumisaladust pole töötukassa rikkunud. Seda tegi sundravil viibimise

ajal psühhiaater. Selline tegevus on põhiseaduse vastane ja kriminaalkorras karistatav.

6. Halduskohus jättis 21. märtsi 2025. a määrusega kaebuse teist korda käiguta ja määras

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Selleks tuli

kaebajal tasuda riigilõiv 350 eurot või esitada menetlusabi taotlus. Samuti tuli kaebaja esitada

12. veebruari 2025. a kaebus allkirjastatult. Määruses selgitas kohus kaebajale ka seda, miks on

praegune asi registreeritud eraldi asjast nr 3-24-3307 ning millisel juhul kohus haldusasjad

liidab.

7. Kaebaja vastas kohtu 21. märtsi 2025. a määrusele samal päeval, märkides, et töötukassa

tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks on kohus algatanud asja nr 3-24-3307 ning see kõik

kuulub ühe asja alla. Kaebaja leiab, et asi nr 3-25-340 tuleks ära lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja sai kohtute infosüsteemi andmetel 21. märtsi 2025. a määruse kätte samal päeva.

Määruses ettenähtud puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema 22. märtsist 2025.

Viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli seega 28. märtsil 2025. Kaebaja ei ole ettenähtud

tähtaja jooksul kaebuse puuduseid kõrvaldanud.

9. Kaebaja leiab, et tema 12. veebruari 2025. a kaebus tuleks liita asjaga 3-24-3307, sest tegu

on sama kohtuasjaga.

10. Haldusasi nr 3-24-3307 on kaebaja esitanud kaebuse töötukassa tegevuse peale, nõudes

varalise kahju hüvitamist. 12. veebruari 2025. a kaebuses taotles kaebaja moraalse kahju

hüvitamist, samuti kirjeldas ta heaolu langust ja elurõõmu kaotust. Seetõttu mõistis kohus

avaldust nii, et kaebaja taotleb lisaks kohtumenetluses olevale varalise kahju hüvitamisele

(asjas nr 3-24-3307) ka mittevaralise kahju hüvitamist. Kohtu 21. märtsi 2025. a määruse järgi

plaanis kohus kaebaja nõuete liitmist pärast seda, kui kaebaja kaebuse puudused kõrvaldab.

11. Riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise

kaebuse läbivaatamise eest (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12). Praeguses asjas ei ole tegu

kehavigastuse või terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Kaebaja on 5. märtsi

2025. a avalduses märkinud, et tema puhul on toimunud inimväärikuse alandamine vaesusesse

jätmise tõttu. Kaebus pole seega riigilõivuvaba. Kaebaja ei esitanud kohtule mittevaralise kahju

hüvitise suurust, mistõttu määras kohus riigilõivu riigilõivuseaduse § 60 lg 3 alusel. Selle

kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel riigilõivu 350 eurot, kui nõutava hüvitise summa jäetakse

kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kaebaja ei ole

riigilõivu tasunud ega esitanud ka menetlusabi taotlust tema riigilõivust vabastamiseks.

12. Kohus on kaebaja tähelepanu juhtinud ka sellele, et kohtule esitatavad avaldused, sh

kaebus peavad olema allkirjastatud (HKMS § 50 lg 1, § 54 p 7). Kaebaja pole 12. veebruari

2025. a avaldust allkirjastanud.

13. Kohus tagastab kaebajale 12. veebruari 2025. a allkirjastamata kaebuse, millelt ta pole

tasunud riigilõivu (HKMS § 121 lg 1 p 2). Mõlemad puudused on olulised ja takistavad asja

läbivaatamist. Kohtule esitatavate avalduste allkirjastamata jätmise korral pole kohtul võimalik

veenduda, et kaebuse on esitanud kaebaja ise ja mitte keegi teine tema eest. HKMS § 104 lg 2

teise lause järgi kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata määratud tähtpäevaks riigilõivu

tasumata jätmise korral, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

14. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Pihel Sarv

2(3)

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)