4-24-3638/26 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-24-3638

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025. a, Pärnu

Väärteoasja number

4-24-3638 (2670,24,005160)

Kohtunik

Anu Tammeniit

Väärteoasi

Martin Söödi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II

18.10.2024. a otsusele väärteoasjas nr 2670,24,005160.

Kaebuse esitaja

Kaitsja

Martin Sööt (ik: 37204270299; elukoht: XXX; tel:

XXX; e-post: XXX)

vandeadvokaat Heldur Otti

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur Pärnu

politseijaoskond (registrikood: 70008747; aadress: A.

H. Tammsaare pst 61, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu

maakond)

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna uurija Aire Lünekund ja ekspert

Kristi Kostenok

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 1511 lg 1; VTMS § 2, VTMS § 29

lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135 kohus otsustas:

1. Rahuldada Martin Söödi kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

menetlusgrupi II 18.10.2024. a otsus väärteoasjas nr 2670,24,005160 täies ulatuses

ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Menetluskulud, s.o valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu 2200 eurot,

jätta riigi kanda.

1 (8)

4-24-3638

4. Mõista Eesti Vabariigilt Martin Söödi kasuks välja 2200 (kaks tuhat kakssada)

eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Nimetatud summa kanda

Advokaadibüroo Järve, Otti ja Partnerid OÜ arvelduskontole number

EE111010902001087000 SEB Pank AS-i ja selgitusse märkida „menetluskulude

hüvitamine väärteoasjas nr 4-24-3638”.

5. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele

menetlejale ning jõustumisel Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. VTMS § 156 lg 1 sätestab,

et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama

paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb

kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse

pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 02.04.2025. a.

Asjaolud ja menetluskäik

24.09.2024. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

menetlusgrupi II uurija Aire Lünekund väärteoprotokolli (tl 7-8) selle kohta, et 01.09.2024. a

kella 17.50 ajal X tänaval X linnas X vallas X maakonnas Eesti Leegioni moodustamise 82.

aastapäeva ja ,,Lihula samba“ teisaldamise 20. aastapäeva mälestuskoosolekul oli Martin

Söödi pükstel püksirihmal pannal, millel oli kujutatud haakristi, millega eksponeeris avalikult

Natsi-Saksamaa sõjakuriteo sh genotsiidi toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid

toetaval või õigustaval viisil. Selle teoga pani Martin Sööt toime väärteo, milline on

kvalifitseeritav karistusseadustiku (KarS) § 1511 lg 1 järgi.

18.10.2024. a otsusega nr 2670,24,005160 (tl 11-13) määrati kohtuvälise menetleja poolt

eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest Martin Söödile KarS § 1511 lg 1 järgi

karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.

Kaebuse sisu

04.11.2024. a esitas Martin Sööt kaitsja Heldur Otti vahendusel Pärnu Maakohtule kaebuse

koos lisadega väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebuses leitakse, et otsusel puudub otsuse

koostanud kohtuvälise menetleja allkiri. Samuti pole asjas kogutud tõendeid selle kohta, et

menetlusalune isik oleks väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas haakristi püksirihma

pandlal kandnud ja eksponeerinud Natsi-Saksamaa poolt sõjakuritegude ja genotsiidi

toimepanemist toetavas või õigustavas kontekstis. Kogutud ei ole tõendeid selle kohta, et

menetlusalusel isikul oleks otsene või kaudne tahe toetada või õigustada Natsi-Saksamaa

tegusid. Lisaks puudub väärteoprotokollis faktiline teokirjeldus asjaoludest, mille alusel saaks

asuda seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud KarS § 1511 lg 1 järgi

kvalifitseeirud väärteo.

Kaitsja leiab kokkuvõttes, et praeguses asjas on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust ja

kohaldatud vääralt materiaalõigust, sest väärteomenetlust ei ole lõpetatud VTMS §-s 29

sätestatud asjaoludel, menetleja ei ole otsusele alla kirjutanud, menetleja otsust ei ole

2 (8)

4-24-3638

põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud, menetleja otsuse lõpposa järeldused

ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele ja materiaal- s.o karistusõigust on kohaldatud

ebaõigesti.

Kaebuses palutakse tühistada täielikult Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna uurija Aire Lünekundi 18.10.2024. a väärteoasja nr 2670,24,005160

üldmenetluse otsus ja mõista Martin Söödi kasuks Eesti Vabariigilt välja praeguse asja

kohtuvälises ja kohtulikus menetluses kantud kõik menetluskulud.

06.11.2024. a esitas kaitsja avalduse, milles märkis, et 04.11.2024. a kaebuses esineb ebaõige

väide seoses sellega, et 18.10.2024. a otsusel puudub ametiisiku allkiri. Kaitsja selgitas, et

kaebuse koostamisel võttis kaitsja aluseks menetlusaluse isiku poolt talle saadetud otsuse faili,

millel puudus menetlusaluse isiku teada menetleja allkiri. Asjaolusid kontrollides selgus, et

18.10.2024. a otsus on siiski menetleja poolt allkirjastatud. Kaebaja palub jätta kaebeväite

sellest, et karistusotsust ei ole allkirjastatud, tähelepanuta. Ülejäänud osas jääb kaebuse esitaja

kaebuses esitatud seisukohtade juurde.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna uurija Aire Lünekund

oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule märgib, et kohtuväline menetleja ei nõustu

kaebusega ning kohtuväline menetleja jääb oma otsuse ja selles esitatud põhistuse juurde.

Väärteomenetluse lõpetamiseks puudub alus. Kohtuväline menetleja hinnangul otsusega

mittenõustumine ei anna alust väärtoemenetluse lõpetamiseks ja otsusega mittenõustumine ei

muuda otsuse sisu automaatselt väärteomenetlusõigust rikkuvaks.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid kaebuse juurde ning palusid Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonnas menetlusgrupi II 18.10.2024. a otsuse tühistada ja

mõista välja menetluskulud.

Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonnas menetlusgrupi II 18.10.2024. a otsuse muutmata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse koos lisadega, kohtuvälise menetleja kirjaliku

seisukoha, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused,

leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Martin Söödile ette, et 01.09.2024. a kella 17.50 ajal

kui toimus X tänaval X linnas X vallas X maakonnas Eesti Leegioni moodustamise 82.

aastapäeva ja ,,Lihula samba“ teisaldamise 20. aastapäeva mälestuskoosolek, oli Martin Söödi

pükstel püksirihma pannal, millel oli kujutatud haakristi, millega Martin Sööt eksponeeris

avalikult Natsi-Saksamaa sõjakuriteo sh genotsiidi toimepanemisega seotud sümbolit neid

tegusid toetaval või õigustaval viisi.

Kohtu hinnangul vastab eelnimetatud väärteoprotokoll VTMS § 69 sätestatud

väärteoprotokolli sisu nõuetele.

3 (8)

4-24-3638

Vaidlust ei ole selles, et Martin Sööt osales 01.09.2024. a X tänaval X linnas X vallas Pärnu

maakonnas Eesti Leegioni moodustamise 82. aastapäeva ja „Lihula samba“ teisaldamise 20.

aastapäeva mälestuskoosolekul. Seda kinnitavad nii menetlusalune isik Martin Sööt ise kui ka

tunnistajad T.R, L.Y ja Üllar Kütt.

Vaidlus seisneb selles, kas nimetatud üritusel kandis Martin Sööt pükstel püksirihma, mille

pandlal oli kujutatud haakristi, millega eksponeeris avalikult Natsi-Saksamaa sõjakuriteo sh

genotsiidi toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.

Tunnistaja Üllar Kütt, kes on Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna juht, andis kohtus ütlusi, et igal aastal augusti lõpus või septembri alguses

on Lihulas avalik mälestusüritus. Nimetatud mälestusüritus toimus ka 01.09 ühes Lihulas

asuvas parkimisplatsil. Seal parkimisplati juures on post, mille küljes on kaamera, mis on

mõeldud avalikus kohas käitumise üldnõuete täitmise järelevalveks. Sellele kaamerale on

ligipääs paljudel politseiametnikel ja ka tunnistajal endal. Umbes 10 minutit enne ürituse

algust pani tunnistaja arvuti tööle ja vaatas, kas sellel avalikul üritusel peetakse kinni

reeglitest. Tunnistaja lisas, et keegi vaatas veel seda kaamerat, kuivõrd kaamerat liigutati,

pöörati ja suumiti. Tunnistaja ei tea, kes veel seda kaamerat vaatas, kuid märkis, et tema ise

seda kaamerat ei liigutanud. Mingil hetkel suumiti kaamera Martin Söödi püksirihma peale,

kus oli näha haakrist.

Tunnistaja kirjeldas seda pannalt vana metallist kandilise pandlana, mille keskel on haakristi

kujutis.

Kohtuistungil vaadati kahte kaamerasalvestist nimetatud sündmusest. Tunnistaja Üllar Kütt

kinnitas, et tegemist on samade videotega, mida ta vaatas kaamerast. Nimetatud

kaamerasalvestiste kohta on koostatud ka 12.09.2024. a asitõendi vaatlusprotokoll, millest

nähtub, et vaadeldud on Lihula avaliku ruumi kaamerasalvestist ajavahemikul 01.09.2024. a

kell 17:29:59 kuni 01.09.2024. a kell 19:29:59. Vaatlusprotokollis on märgitud, et videost

nähtub, et 00:21:17 minutil on näha avaliku koosoleku osalejate hulgas meesterahvast, kellel

on seljas tume pikkade varrukatega särk, jalas on pikad tumedad püksid ning pükstel on

püksirihm hallikat värvi pandalaga. Sellest on vaatlusprotokolli lisatud foto nr 1. Sama isiku

püksirihma pandlal on vaatlusprotokolli kohaselt 00:13:23 minutil näha Natsi-Saksamaa

kujutisena haakristi. Selle kohta on vaatlusprotokolli lisatud foto nr 2.

Kohus esitas kohtuistungil tunnistajale Üllar Kütile tutvumiseks eelnimetatud foto nr 2.

Tunnistaja märkis, et foto kvaliteet ei ole hea, kuid ütles, et ta näeb sealt teatud nurkasid, aga

väga selgelt selle pildi pealt aru ei saa. Tunnistaja lisas, et selle pildi pealt konkreetselt ei loe

seda välja, mida ta nägi video pealt. Tunnistaja sõnul tuvastas ta video pealt, et püksirihma

pandlal oli haakrist. Ta ei olnud seal ise kohapeal ja ta ei tea, et seal parklas oleks mõni

politseiametnik olnud. Tunnistaja andis järgmisel päeval menetlusgrupi juhile teada, et tema

arvates antud avalikul üritusel demonstreeriti Natsi-Saksamaa sümboleid. Pannal oli nähtaval

kohal ja seda ei oldud varjatud.

Samuti kuulati kohtuistungil üle tunnistaja T.R. Kohus tuvastas, et tunnistaja tunneb Martin

Sööti ning nad kuuluvad mõlemad X Klubisse. Tunnistaja märkis, et tema korraldas

01.09.2024. a Lihulas toimunud mälestusüritust ja seal oli ta ise ka kohal. Tunnistaja ei

pannud tähele, et Martin Söödil oleks seal üritusel olnud keelatud natsliku sümboolikat.

Samuti ei tulnud üritusel talle keegi ütlema või kuidagi viitama, et keegi oleks märganud

üritusel natsliku sümboolika kandmist või oleks sellest häiritud olnud. Tunnistaja lisas, et ta

4 (8)

4-24-3638

on kinnistel klubisisestel üritustel näinud, et Martin Sööt on kandnud sümboolikat.

Sümboolika kasutamine kinnistel üritustel on pigem seotud X Klubi sümboolikaga. Tunnistaja

selgitas, et neil on oma klubi särk, millel on sümboolika peal. Lisaks märkis tunnistaja, et ta

on näinud, et Martin Söödil on püksirihm, mille pandlal on haakrist. Ta nägi seda kinnisel

jõulupeol, mitte Lihulas toimunud mälestusüritusel. Tunnistaja kirjeldas, et see pannal, mida

ta on varem Martin Söödil näinud, on ümmargune, ümberringi on kirjad ja pärg ning keskel

on väikselt Saksa riigi kotkas ja väike haakrist kotka küünte vahel.

Kohus näitas kohtuistungil tunnistajale 12.09.2024. a asitõendi vaatlusprotokolli fotot nr 2,

millel on kujutatud Martin Söödi poolt 01.09.2024. a mälestusüritusel kantud pannalt.

Tunnistaja arvab, et tegemist on sama pandlaga, mida Martin Sööt on kandnud kinnisel

üritusel. Samas lisas tunnistaja, et selle foto pealt ei näe mitte midagi ja see on väga raskesti

äratuntav.

01.09.2024. a Lihulas toimunud mälestusüritusel osales ka tunnistaja L.Y . Ta tunneb samuti

Martin Sööti ja on X Klubi juht. Tunnistaja sõnul ei näinud ta 01.09.2024. a Martin Söödil

sellist pannalt, millel oleks olnud kujutatud haakristi. Ta ei ole kunagi Martin Söödil sellist

pannalt näinud. Samuti ei ole ta kuulnud, et keegi oleks rääkinud või juhtinud tähelepanu

sellele, et keegi oleks Lihulas toimunud mälestusüritusel kandnud natsliku sümboolikat.

Menetlusaluse isik Martin Sööt andis kohtuistungil ütlusi, et 01.09.2024. a Lihulas toimunud

mälestusüritusel kantud püksirihma pannal oli stiliseeritud pannal ning seal peal ei olnud

haakristi. Martin Söödi sõnul oli varasemalt, kui ta selle kunagi turult ostis, pandla keskel

haakrist, kuid ta lihvis selle 7-8 aastat tagasi maha. Martin Sööt selgitas, et pandla peal on

veel kotkas, mis on siiani alles. Haakristi enam pandla peal ei ole, vaid on märk „E“ käsi

mõõgaga. Seda märki nimetatakse Eesti Leegioni krae embleemiks. Martin Sööt selgitas, et

see pannal oli tal vöö peal seoses antud päeva kontekstiga, pidades silmas just neid Eesti

sõdureid, kes osalesid kaitselahingutes. Martin Söödi sõnul ei teinud keegi talle sellel üritusel

mingeid märkusi. Kohus näitas Martin Söödile fotot nr 2. Martin Sööt märkis, et kui võõras

seda pannalt vaatab, siis on näha võibolla kotkast, võibolla ümmargust pannalt, kuid seda

peab vaatama poole meetri kauguselt ja teravalt, sest pandla läbimõõt on ainult 5-6 cm.

Kohus on seisukohal, et väärteomenetluses kogutud tõenditega ei ole võimalik tuvastada, et

Martin Sööt 01.09.2024. a Lihulas toimunud mälestusüritusel kandis püksirihma, mille

pandlal oli kujutatud haakristi. Menetluse käigus ei ole püksirihma pannalt reaalselt

vaadeldud, vaid haakristi kujutis pandlal on kohtuvälise menetleja hinnangul tuvastatud

tunnistaja Üllar Küti ütlustega ja videosalvestisega ning videosalvestisest tehtud

kuvatõmmistega, mille kohta on koostatud 12.09.2024. a asitõendi vaatlusprotokoll.

Kohtuväline menetleja ei pidanud vajalikuks minna Lihula mälestusüritusele kohapeale, et

fikseerida võimalikud rikkumised, ka pandlal olev täpne kujutis, vaid toimunud sündmus ja

püksirihmal olev pannal on fikseeritud läbi kaamerapildi. Tunnistaja Üllar Kütt on küll

väitnud, et tema nägi videosalvestisel pandlal haakristi, kuid kohus vaadates videosalvestisi

pandlal haakristi ei tuvasta. Kohtu hinnangul ei ole võimalik üheselt öelda, et

videosalvestistelt või vaatlusprotokollis olevatelt fotodelt oleks näha haakristi. Kohus on

seisukohal, et videotelt ja fotodelt on näha, et pannal on ümmargune ja hallikat värvi. Samuti

paistavad pandla keskelt kõrgemad nurgad või triibud, kuid nende osas ei saa tõsikindalt väita,

et tegemist oleks haakristiga. Menetlusalune isik väitis kohtule, et tema on haakristi juba 7-8

aastat tagasi pandlalt maha lihvinud. Tunnistaja T.R ütles, et ta on kunagi ammu näinud

Martin Söödil haakristiga pannalt, kuid mitte viimasel ajal.

5 (8)

4-24-3638

Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole kogutud tõenditega võimalik tuvastada, et 01.09.2024. a

Lihulas toimunud mälestusüritusel kandis Martin Sööt püksirihma, mille pandlal oli haakrist

ning kohus ei saa seda ka teisiti kontrollida, siis VTMS § 2 ja KrMS § 7 lg 3 koosmõjus tuleb

tõlgendada väärteomenetluses kõrvaldamata kahtlus menetlusaluse isiku kasuks. Seega tuleb

püksirihma pandlal oleva kujutise kahtlus tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kohus peab

lähtuma kogutud tõenditest ja ei saa oletada, et püksirihma pandlal oli haakrist.

Asja juurde on esitatud ka SA Eesti Mälu Instituudi 23.09.2024. a eksperthinnang. Nimetatud

eksperthinnang on koostatud X Klubi poolt kavandatud mälestuskivi kohta ning

eksperthinnangust on näha erinevad Saksa sõjaväega seotud sümbolid. Kohtuvälise menetleja

hinnangul näitab see eelnimetatud sümboolika kasutamise hoiakut. Samuti on kohtuväline

menetleja esitanud PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna juhi Indrek Püvi 28.08.2024.

a seisukoha sümboolika avalikust eksponeerimisest. Kohus juhib tähelepanu, et see on seotud

27.07.2024. a Sinimägedel toimunud Eesti kaitselahingute 80. aastapäevale pühendatud

mälestuspäevaga, kui politsei kontrollis X Klubi liikmete riietusesemetel esinevat

sümboolikat. VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli

ulatusega ning kohus ei tohi väljuda väärteoprotokolli piiridest. Kohtu hinnangul ei ole

eelnimetatud dokumendid seotud käesoleva väärteoga, mistõttu ei oma need tõendamiseseme

asjaolude tuvastamisel tähtsust.

Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul võimalik tuvastada Martin Söödi käitumises

KarS § 1511 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. Seega on kohus seisukohal, et

Martin Söödi teos puuduvad väärteo tunnused, mistõttu tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg

1 p 1 alusel lõpetada.

Küll aga peab kohus vajalikuks märkida, et kui kohus oleks tuvastanud, et Martin Söödi

pandlal oli kujutatud haakristi, siis kas võis olla täidetud KarS § 1511 lg 1 koosseis.

KarS § 151¹ lg 1 sätestab, et väärteona on karistatav agressiooniakti, genotsiidi,

inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku

eksponeerimise neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Seega KarS § 1511 lg 1 objektiivne

koosseis eeldab agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo

toimepanemisel kasutatud sümbolit, sellise sümboli avalikku eksponeerimist ja

agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamist või õigustamist.

Kohtu hinnangul on haakrist käsitletav KarS § 1511 sätestatud sümbolina agressiooniakti,

genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisel. Vastab tõele, et haakristil

on olnud mitmeid ajaloolisi tähendusi, kuid käesoleval ajal on see üldteada asjaolu, et

haakristi seostatakse eelkõige Natsi-Saksamaa sõjakuritegudega. Seda kinnitab ka

karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 585

SE II, milles on asutud seisukohale, et haakrist on sümbol, mis on seotud

Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei poolt toime pandud genotsiidi ja inimsusevastaste

kuritegudega.

Mis puudutab sümboli avaliku eksponeerimist, siis Riigikohus on lahendis nr 4-22-3610 p-s

10 märkinud, et avalik eksponeerimine ei ole samastatav avaliku koha mõistega KarS §-de

262-263 tähenduses; avalikult toimepanduks tuleb lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol

tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele (nt avalik

6 (8)

4-24-3638

internetigrupp) või konkretiseerimata isikutele (nt nimeliste kutseteta koosolek). Kohus

märgib, et 01.09.2024. a Lihulas toimunud mälestusüritus oli avalik üritus. Seda kinnitas ka

üritust korraldanud tunnistaja T.R, kelle sõnul oli tegemist avaliku üritusega ja see oli

politseis registreeritud. Sinna üritusele oleks saanud tulla igaüks. Püksirihma pandlal ehk

nähtaval kohal haakristi kandmine sellisel üritusel, kuhu on juurdepääs kõikidele inimestele,

on kohtu hinnangul avalik eksponeerimine. Küll aga võib tekkida küsimus, et kui püksirihma

pannal on juba iseenesest väike, millel on peal samuti väike haakrist, siis kas see on ikka

silmatorkav ja kõrvalistele isikutele näha. Martin Sööt selgitas kohtuistungil, et pandla

läbimõõt on ainult 5-6 cm ja sümboli läbimõõt võib-olla 7-8 mm ning see sümbol ei paista

hästi välja. Käesoleval juhul ei tuvastanud kohus tõendite pinnalt, et Martin Söödi püksirihma

pandlal oli haakrist, kuid kui tuvastatud oleks pandlal keelatud sümbol, siis tuleks kohtul

hakata hindama ka seda, kas sellise väikese sümboli kandmine oleks käsitletav avaliku

eksponeerimisena.

Riigikohus on lahendis nr 4-22-3610 p 10 märkinud ka, et nii seda, kas sümbol seondub

rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on

toetav või õigustav, tuleb sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse

sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega (nt teatud tähendusega kuupäev või

ajaline distants mõnest sündmusest), kohta (nt etendus/lavastus või poliitiline

demonstratsioon) ja viisi (nt svastika käesidemel või kujutis svastika viskamisest prügikasti).

Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei

pea olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma

eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud

kõrvaltvaatajal. Martin Söödi sõnul ei ole ta õigustanud ega toetanud Natsi-Saksamaa

sõjakuritegusid. Samuti ei ole ta selle kohta kusagil midagi hüüdnud ega karjunud. Kohus

märgib, et selleks, et toetada või õigustada rahvusvahelist kuritegu ei olegi nõutav, et selle

kohta peaks midagi ütlema. Teatud juhtudel saab lugeda sõjakuritegude toetamiseks või

õigustamiseks ka vastava sümboli eksponeerimist. Kohtu hinnangul on igale keskmisele

mõistlikule inimesele teada, et haakrist on seotud Natsi-Saksamaa sõjakuritegudega. Samuti

omab tähtsust see, millise sündmuse taustal sümbolit eksponeeritakse. Eesti Leegioni

moodustamise aastapäeva ja ,,Lihula samba“ teisaldamise aastapäeva mälestuskoosolekul on

ajaline seos Natsi-Saksamaaga.

Seega kokkuvõttes agressiooniakti, genotsiidi,

inimsusevastase kuritegu või sõjakuritegu toetavat või õigustavat viisi tuleb sisustada

keskmise mõistliku inimese seisukohast ning see sõltub ka sümboli kasutamise ajast, kohast ja

eksponeerimise viisist.

Lisaks märgib kohus, et KarS § 1511 koosseisu täitmiseks on vajalik tuvastada ka subjektiivne

külg. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS

§ 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 17 lg 1

sätestab, et isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane

tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel

ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse

vormideks kergemeelsus ja hooletus. Riigikohus on lahendis nr 4-23-4296 p 18 märkinud, et

näiteks hooletuse korral tuleb menetlejal võtta seisukoht küsimuses, kas tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral oleks menetlusalune isik pidanud sümboli üldlevinud

tähendust teadma. Rahvusvahelise kuriteoga seotud sümboli avalik kasutamine on

karistusväärne siis, kui keskmine mõistlik kõrvaltvaataja tajuks sümbolit ja selle

eksponeerimise viisi koosseisupärase toetusavaldusena. Selline tõlgendus aitab vältida ohtu,

mis võib kaasneda mh selliste sümbolite kergekäelise või teadmatu (kuid välditava)

7 (8)

4-24-3638

kasutamisega.

Kohus asus eelnevalt seisukohale, et Martin Söödi käitumises ei ole võimalik käesoleval juhul

tuvastada KarS § 1511 lg 1väärteo tunnuseid ning menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb

lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab Martin Söödi kaebuse, tühistab Politsei- ja

Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II 18.10.2024. a

otsuse väärteoasjas nr 2670,24,005160 täies ulatuses ning lõpetab väärteomenetluse VTMS §

29 lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud

VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

Kaebuse esitaja kaitsja esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 2200 eurot koos

käibemaksuga (tl 39-40). Kaitsja palus menetluskulud välja mõista vastaspoolelt. Kohus on

seisukohal, et kaitsja poolt kaitsetegevusele kulunud aeg on mõistlik, põhjendatud ning

vajalik.

Kuivõrd käesolevas asjas kohus lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis

tuleb menetluskulud, s.o valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu 2200 eurot koos

käibemaksuga, jätta riigi kanda.

Nimetatud kulu tuleb Eesti Vabariigilt Martin Söödi kasuks välja mõista valitud kaitsjale

makstud tasu katteks ning summa kanda Advokaadibüroo Järve, Otti ja Partnerid OÜ

arvelduskontole number EE111010902001087000 SEB Pank AS-i ja selgitusse märkida

„menetluskulude hüvitamine väärteoasjas nr 4-24-3638”.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Tammeniit

Kohtunik

8 (8)