2-24-142449/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-142449

Tsiviilasi

Placet Group OÜ hagi A. A. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Placet Group OÜ (registrikood 11198910)

Hageja lepinguline esindaja: Darina Koivunen

Kostja: A. A. (isikukood xxxx)

Hagihind

2279,43 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A. A.lt Placet Group OÜ kasuks 25.03.2024.a laenulepingust nr xxxx

tulenev põhivõlgnevus 1577,74 eurot ning viivis võlgnevuselt (1577,74 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 21.11.2024.a kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

3. Jätta rahuldamata Placet Group OÜ hagi A. A. vastu 25.03.2024.a laenulepingust nr

xxxx

tuleneva põhivõlgnevuse 371,17 euro, intressi nõude 211,77 euro,

sissenõudmiskulude nõude 10 euro, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 108,75

euro väljamõistmiseks.

4. Jätta Placet Group OÜ menetluskulud 77% ulatuses A. A. kanda ja 23% ulatuses

Placet Group OÜ kanda (TsMS § 163 lg 1).

5. Välja mõista A. A.lt menetluskulu kokku summas 269,50 eurot, s.o tasutud riigilõiv.

6. Välja mõista A. A.lt Placet Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (269,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

Edasikaebamise kord

1 (3)

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus,

tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel

kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

Kostja arvelduskonto väljavõttest perioodil 27.09.2023.a kuni 25.03.2024.a nähtub, et kostja on

sattunud nö laenuorjusesse (Riigikohtu 19. veebruari 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, punkt

21). Kostjal oli lepingu sõlmimisel mitmeid tarbijalepingutest tulenevaid kohustusi (k.a hageja

juures). Seega ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohus leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 25.03.2024.a laenulepingu nr TL4070113 alusel võlgnevus

1577,74 eurot (laenusumma 2375 - tagasimaksed kogusummas 797,26) ning viivis VÕS § 113 lg 1

kohaselt alates nõude esitamisest.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 350 eurot ja õigusabikulud

150 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja nimekirja tõendavaid

tõendeid vastavalt 19.02.2025.a kohtumääruse resolutsiooni punktile 9 (dtl 142), mille põhjal saaks

2 (3)

kohus hinnata õigusabikulude tasu summas 150 eurot vastavust TsMS § 175 lg 1.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hageja on tasunud asjas riigilõivu 350 eurot, siis peab

kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule, muid kulutusi kohus põhjendatuks ei pea.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

3 (3)