2-24-143397/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Otsuse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2025.a Tallinn Tsiviilasja number 2-24-143397 Tsiviilasi B2 Impact OÜ hagi K. V. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin Kostja: K. V. (isikukood xxxx) Hagihind 483,50 eurot Menetluse liik Lihtmenetlus, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista K. V.lt B2 Impact OÜ kasuks 03.04.2024.a E AS-iga sõlmitud krediidilepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 297,88 eurot ja viivis võlgnevuselt (297,88 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 26.11.2024.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude. 3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi K. V. vastu 03.04.2024.a E AS-iga sõlmitud krediidilepingust nr xxxx tuleneva intressi nõude 44,80 euro, viivise nõude 57,48 euro, meeldetuletuskirja tasu nõude 15 euro ja sissenõudmiskulude nõude 35 euro väljamõistmiseks. 4. Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud 69% ulatuses K. V. kanda ja 31% ulatuses B2 Impact OÜ kanda (TsMS § 163 lg 1). 5. Välja mõista K. V.lt menetluskulu summas 96,60 eurot, s.o tasutud riigilõiv B2 Impact OÜ kasuks. 6. Välja mõista K. V.lt B2 Impact OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (96,60 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. 7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2). 8. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 (2)

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostjale maksis iga kuu toetust Eesti Töötukassa. Lisaks sai kostja sotsiaaltoetust. Kostjal puudus töötasu. Kostja pangakontolt nähtub veel, et kostjal olid juba erinevad laenud, mis tähendab, et kostja on sattunud nö laenuorjusesse (Riigikohtu 19. veebruari 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, punkt 21). Seega ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 03.04.2024.a E AS-iga sõlmitud krediidilepingu nr xxxx alusel võlgnevus 297,88 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates nõude esitamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 2 (2)