3-25-293/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedapellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
Legislator headnote
AI generated3-25-293/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
Full text
K O H T U O T S U S
E
e
s
t
i
V
a
b
a
r
n i m e l
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
1. aprill 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-293
Haldusasi
X kaebus tuvastada Kehtna valla toimingu, kaebaja 30.11.2024
selgitustaotlusele tähtaegselt vastamata jätmise, õigusvastasus
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vastustaja – XXX
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Rahuldada kaebus ja tuvastada Kehtna valla
toimingu, kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele
tähtaegselt vastamata jätmise, õigusvastasus.
2. Mõista Kehtna vallalt kaebaja kasuks välja
menetluskulud summas 20 eurot.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt
02.05.2025. Vastuseks esitatud
apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul
apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud
apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1
p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna
Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD
1. Tallinna Halduskohtu menetluses oli X kaebus Kehtna Vallavalitsuse kohustamiseks
vastata kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele.
2. 05.03.2025 saabus kohtule vastustaja seisukoht, milles vastustaja palus haldusasja
menetluse lõpetada, kuivõrd kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele on vastatud 04.03.2025 (vt
dtl 32-35) (samas kirjas on vastatud ka kaebaja 21.01.2025 kirjale).
3. Kaebaja teatas 06.03.2025 vastuseks kohtunõudele kohtule, et ei nõustu kaebuse
menetluse lõpetamisega ja soovib jätkata menetlust ning palub tuvastada 30.11.2024
selgitustaotlusele vastamata jätmise õigusvastasus.
Kaebaja märgib, et kuna vastustaja käitumine kaebaja selgitustaotlustele tähtaegselt
vastamata jätmisel on olnud korduv ja teadlik, siis on kaebajal preventiivne huvi
õigusvastasuse tuvastamiseks, et vältida vastustaja õigusvastast selgitustaotlustele vastamata
jätmist tulevikus.
4. 07.03.2025 määrusega otsustas kohus rahuldada kaebaja taotluse kaebuse nõude
muutmiseks ning jätkata haldusasja menetlust kaebuse nõudes tuvastada Kehtna valla
toimingu, kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele tähtaegselt vastamata jätmise, õigusvastasus.
Ühtlasi määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
5. 13.03.2025 teatas vastustaja kohtule, et ei jäta teadlikult kaebajale vastamata ega ka
ühelegi teisele vallakodanikule. Kaebaja väitega vastustaja ei nõustu. Kaebaja
selgitustaotlused on enamjaolt mahukad ning vajavad mitme ametniku koostööd. Ühes teises
kaebajaga seotud kohtulahendis, on vastustaja märkinud, et alates 2024 aasta detsembrist ei
tööta valla teenistuses ka enam juristi, kelle üheks ülesandeks oli selgitustaotluste ja
teabenõuetega tegelemine. Küll möönab vastustaja, et mõni vastus on viibinud, kuid veelkord
rõhutab vald, et see ei ole teadlik tegevus. Kindlasti ei ole õige eeldada, et vastustaja jätkab
sellist vastamata jätmise tegevust ka tulevikus.
Lähtudes eeltoodust, palub vastustaja kohtul otsus vastu võtta ja menetluskulud jätta kumbagi
poole enda kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ning tuvastada Kehtna valla toimingu, kaebaja
30.11.2024 selgitustaotlusele tähtaegselt vastamata jätmise, õigusvastasus.
7. Nimelt puudub poolte vahel vaidlus selles, et kaebaja esitas vastustajale 30.11.2024
selgitustaotluse koos lisadega (vt dtl 6-13).
06.01.2025 edastas kaebaja vastustajale meeldetuletuse selgitustaotlusele vastamiseks (dtl 14-
15). Peale meeldetuletuse saamist pikendas vastustaja oma 06.01.2025 kirjaga
selgitustaotlusele vastamise aega kuni 01.02.2025 (dtl 16). Nimetatud kirjale vastas kaebaja,
et ootab hiljemalt 01.02.2025 Kehtna Vallavalitsuse allkirjastatud vastust 30.11.2024
selgitustaotlusele (dtl 17).
Kaebaja ja vastustaja pidasid vahepeal veel täiendavat kirjavahetust, kuid vaidlust ei ole
selles, et selles ei vastatud kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele ega pikendatud ka
täiendavalt selgitustaotlusele vastamise tähtaega (vt dtl 18-23).
Vastustaja vastas kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele sisuliselt alles 04.03.2025 (vt dtl 32-
35) (samas kirjas on vastatud ka kaebaja 21.01.2025 kirjale).
8. MSVS § 6 kehtis 30.11.2024 järgmises sõnastuses: „Märgukirjale või selgitustaotlusele
vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest.
Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada
kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise
põhjusest.“
Seega tuli vastustajal vastata kaebaja selgitustaotlusele hiljemalt 30.12.2024 (kuivõrd
29.12.2024 oli pühapäev). Vastustaja selleks ajaks kaebaja selgitustaotlusele ei vastanud,
samuti ei olnud ta pikendanud selgitustaotlusele vastamise aega. Vastustaja pikendas
vastamise aega alles peale kaebajalt meeldetuletuse saamist 06.01.2025. Seega oli vastustaja
õigusvastases viivituses esiteks kaebaja selgitustaotlusele vastamisega perioodil
31.12.2024-05.01.2025.
Kuivõrd vastustaja pikendas vastamise aega kuni 01.02.2025, siis alates 06.01.2025-
01.02.2025 vastustaja õigusvastases viivituses ei olnud.
Samas vastustaja kaebaja selgitustaotlusele lubatud ajal - 01.02.2025 - ei vastanud. Vastustaja
vastas kaebaja 20.11.2024 selgitustaotlusele alles 04.03.2025 (vt dtl 32-35). Seega oli
vastustaja õigusvastases viivituses kaebajale vastamisel ka perioodil 02.02.2025-
03.03.2025.
9. Kohus selgitab, et vahepeal muutus ka õiguslik regulatsioon. Alates 28.12.2024 kehtib
MSVS § 6 järgmises sõnastuses: „Märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata,
kuid mitte hiljem kui 15 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral
lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut
teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.“ Samas kuivõrd
haldusmenetluse üldpõhimõtete kohaselt kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid
muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme (vt HMS § 5
lg 5), siis tuli vastustajal vastamisel lähtuda selgitustaotluse esitamise ajal kehtinud seaduse
sõnastusest.
10. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks.
Kaebaja on kandnud menetluskuluna 20 eurot (riigilõiv). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus
vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuludena kaebuselt tasutud riigilõivu summas 20
eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Daimar Liiv
Kohtunik