Legislator Case Law & Legislation
3-25-293/9 AI generated

3-25-293/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-293/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Legislator headnote

AI generated

3-25-293/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

E

e

s

t

i

V

a

b

a

r

n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

1. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-293

Haldusasi

X kaebus tuvastada Kehtna valla toimingu, kaebaja 30.11.2024

selgitustaotlusele tähtaegselt vastamata jätmise, õigusvastasus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – XXX

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus ja tuvastada Kehtna valla

toimingu, kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele

tähtaegselt vastamata jätmise, õigusvastasus.

2. Mõista Kehtna vallalt kaebaja kasuks välja

menetluskulud summas 20 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt

02.05.2025. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1

p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Halduskohtu menetluses oli X kaebus Kehtna Vallavalitsuse kohustamiseks

vastata kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele.

2. 05.03.2025 saabus kohtule vastustaja seisukoht, milles vastustaja palus haldusasja

menetluse lõpetada, kuivõrd kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele on vastatud 04.03.2025 (vt

dtl 32-35) (samas kirjas on vastatud ka kaebaja 21.01.2025 kirjale).

3. Kaebaja teatas 06.03.2025 vastuseks kohtunõudele kohtule, et ei nõustu kaebuse

menetluse lõpetamisega ja soovib jätkata menetlust ning palub tuvastada 30.11.2024

selgitustaotlusele vastamata jätmise õigusvastasus.

Kaebaja märgib, et kuna vastustaja käitumine kaebaja selgitustaotlustele tähtaegselt

vastamata jätmisel on olnud korduv ja teadlik, siis on kaebajal preventiivne huvi

õigusvastasuse tuvastamiseks, et vältida vastustaja õigusvastast selgitustaotlustele vastamata

jätmist tulevikus.

4. 07.03.2025 määrusega otsustas kohus rahuldada kaebaja taotluse kaebuse nõude

muutmiseks ning jätkata haldusasja menetlust kaebuse nõudes tuvastada Kehtna valla

toimingu, kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele tähtaegselt vastamata jätmise, õigusvastasus.

Ühtlasi määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

5. 13.03.2025 teatas vastustaja kohtule, et ei jäta teadlikult kaebajale vastamata ega ka

ühelegi teisele vallakodanikule. Kaebaja väitega vastustaja ei nõustu. Kaebaja

selgitustaotlused on enamjaolt mahukad ning vajavad mitme ametniku koostööd. Ühes teises

kaebajaga seotud kohtulahendis, on vastustaja märkinud, et alates 2024 aasta detsembrist ei

tööta valla teenistuses ka enam juristi, kelle üheks ülesandeks oli selgitustaotluste ja

teabenõuetega tegelemine. Küll möönab vastustaja, et mõni vastus on viibinud, kuid veelkord

rõhutab vald, et see ei ole teadlik tegevus. Kindlasti ei ole õige eeldada, et vastustaja jätkab

sellist vastamata jätmise tegevust ka tulevikus.

Lähtudes eeltoodust, palub vastustaja kohtul otsus vastu võtta ja menetluskulud jätta kumbagi

poole enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ning tuvastada Kehtna valla toimingu, kaebaja

30.11.2024 selgitustaotlusele tähtaegselt vastamata jätmise, õigusvastasus.

7. Nimelt puudub poolte vahel vaidlus selles, et kaebaja esitas vastustajale 30.11.2024

selgitustaotluse koos lisadega (vt dtl 6-13).

06.01.2025 edastas kaebaja vastustajale meeldetuletuse selgitustaotlusele vastamiseks (dtl 14-

15). Peale meeldetuletuse saamist pikendas vastustaja oma 06.01.2025 kirjaga

selgitustaotlusele vastamise aega kuni 01.02.2025 (dtl 16). Nimetatud kirjale vastas kaebaja,

et ootab hiljemalt 01.02.2025 Kehtna Vallavalitsuse allkirjastatud vastust 30.11.2024

selgitustaotlusele (dtl 17).

Kaebaja ja vastustaja pidasid vahepeal veel täiendavat kirjavahetust, kuid vaidlust ei ole

selles, et selles ei vastatud kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele ega pikendatud ka

täiendavalt selgitustaotlusele vastamise tähtaega (vt dtl 18-23).

Vastustaja vastas kaebaja 30.11.2024 selgitustaotlusele sisuliselt alles 04.03.2025 (vt dtl 32-

35) (samas kirjas on vastatud ka kaebaja 21.01.2025 kirjale).

8. MSVS § 6 kehtis 30.11.2024 järgmises sõnastuses: „Märgukirjale või selgitustaotlusele

vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest.

Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada

kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise

põhjusest.“

Seega tuli vastustajal vastata kaebaja selgitustaotlusele hiljemalt 30.12.2024 (kuivõrd

29.12.2024 oli pühapäev). Vastustaja selleks ajaks kaebaja selgitustaotlusele ei vastanud,

samuti ei olnud ta pikendanud selgitustaotlusele vastamise aega. Vastustaja pikendas

vastamise aega alles peale kaebajalt meeldetuletuse saamist 06.01.2025. Seega oli vastustaja

õigusvastases viivituses esiteks kaebaja selgitustaotlusele vastamisega perioodil

31.12.2024-05.01.2025.

Kuivõrd vastustaja pikendas vastamise aega kuni 01.02.2025, siis alates 06.01.2025-

01.02.2025 vastustaja õigusvastases viivituses ei olnud.

Samas vastustaja kaebaja selgitustaotlusele lubatud ajal - 01.02.2025 - ei vastanud. Vastustaja

vastas kaebaja 20.11.2024 selgitustaotlusele alles 04.03.2025 (vt dtl 32-35). Seega oli

vastustaja õigusvastases viivituses kaebajale vastamisel ka perioodil 02.02.2025-

03.03.2025.

9. Kohus selgitab, et vahepeal muutus ka õiguslik regulatsioon. Alates 28.12.2024 kehtib

MSVS § 6 järgmises sõnastuses: „Märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata,

kuid mitte hiljem kui 15 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral

lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut

teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.“ Samas kuivõrd

haldusmenetluse üldpõhimõtete kohaselt kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid

muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme (vt HMS § 5

lg 5), siis tuli vastustajal vastamisel lähtuda selgitustaotluse esitamise ajal kehtinud seaduse

sõnastusest.

10. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks.

Kaebaja on kandnud menetluskuluna 20 eurot (riigilõiv). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus

vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuludena kaebuselt tasutud riigilõivu summas 20

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik