3-25-619/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-619

Haldusasi

X-i riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Asendada kohtumääruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1. X (taotleja) esitas 13. märtsil 2025 Tallinna Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud

pöördumise, millest nähtus soov saada riigi õigusabi. Taotlus registreeriti haldusasjana nr 3-25-

619.

2. Tallinna Halduskohus tegi 13. märtsil 2025 määruse, millega andis X-i riigi õigusabi taotluse

kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Sama määrusega jättis kohus X-i taotluse käiguta

ning andis taotlejale aega puuduste kõrvaldamiseks (taotluse täpsustamiseks ning vaidlustatava

otsuse esitamiseks) 5 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus märkis määruses, et X-i

taotlusest ei ole võimalik üheselt aru saada, millisel eesmärgil on kohtusse pöördutud (s.o kas

soovitakse üksnes riigi õigusabi taotluse lahendamist või pöördumist tuleb käsitada ka kaebusena,

milles on esitatud mh esialgse õiguskaitse taotlus Politsei- ja Piirivalveameti otsuse

vaidlustamiseks). X sai kohtumääruse koos selle juurde lisatud riigi õigusabi taotluse blanketiga

kätte 13. märtsil 2025.

3. Tartu Maakohus edastas 20. märtsil 2025 Tallinna Halduskohtule X-i riigi õigusabi taotluse

(blanketil) käesoleva asja juurde lisamiseks. Lisaks edastas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 25.

märtsil 2025 Tallinna Halduskohtule PPA 4. novembri 2024. a otsuse nr 15.3-3.1/2635-1, millega

jäeti X-i tähtajalise elamisloa taotlus (registreeritud PPA-s 6. juunil 2024 nr-ga 1069295772) läbi

3-25-619

vaatamata ning PPA 6. märtsi 2025. a otsuse nr 15.3-3.1/2635-16, millega tagastati X-i vaie 4.

novembri 2024. a otsuse peale.

4. Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 2025. a määrus jõustus kohtualluvusel asja üleandmist

puudutavas osas 29. märtsil 2025 ning haldusasja nr 3-25-619 materjalid edastati 31. märtsil 2025

Tartu Halduskohtule.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et kuna X on vastusena Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 2025. a määrusele

edastanud kohtule üksnes blanketil riigi õigusabi taotluse ning muid täpsustusi esitanud ei ole,

tuleb asuda seisukohale, et taotleja sooviks oli käesolevas asjas üksnes riigi õigusabi taotlemine.

6. X-i 13. märtsi 2025. a taotlusest nähtub, et taotleja soovib õigusabi, kuna ta ei ole rahul

sellega, et PPA tagastas otsusega nr 15.3-3.1/2635-16 tema vaide, mille ta esitas PPA 4.

novembri 2024. a otsuse nr 15.3-3.1/2635-1 peale. X märgib, et ta soovib, et tema elamisluba

jääks jõusse ning viitab sellele, et ta on püüdnud parandada kõik vead, millele PPA on

varasematele vaietele antud vastustes viidanud. Hilisemas ehk 20. märtsil 2025 Tallinna

Halduskohtusse blanketil saabunud riigi õigusabi taotluses märgib taotleja, et ta soovib riigi

õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Probleemi kirjeldusena,

mille lahendamiseks isik riigi õigusabi taotleb, märgib X „PPA taotlus elamisloa keeldumises“.

Taotleja märgib veel, et ta ei tunne põhjalikult Eesti Vabariigi seaduseid ning ta soovib jääda

elama Eestisse pere ja laste juurde.

Kuna asjas kogutud dokumentidest nähtuvalt on taotleja juba saanud kohtueelses menetluses enda

vaidele vastuse ning tema järgmiseks sammuks oleks kaebusega kohtusse pöördumine, käsitab

kohus taotleja riigi õigusabi taotlust nii, et selles soovitakse riigi õigusabi isiku esindamiseks

halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5).

7. Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu

ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke

kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud

alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.

8. RÕS § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja

võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

8.1. Tulenevalt HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piirangust ei saaks taotleja kohtus

vaidlustada eraldiseisvalt üksnes PPA 6. märtsi 2025. a otsust nr 15.3-3.1/2635-16, millega

tagastati tema vaie PPA 4. novembri 2024. a otsuse peale. Taotlejal tuleks eelkõige vaidlustada

vaide esemeks olevat haldusakti, mistõttu mõistab kohus, et taotleja soovib riigi õigusabi

vaidlustamaks PPA 4. novembri 2024. a otsust nr 15.3-3.1/2635-1. Taotleja õiguste kaitse

seisukohast ei oma praegusel juhul määravat tähtsust asjaolu, kas X-i 10. novembril 2024

esitatud vaie PPA otsuse nr 15.3-3.1/2635-1 peale tagastati õiguspäraselt või mitte.

8.2. Kohus leiab, et taotleja võimalus saavutada kohtumenetluses PPA 4. novembri 2024. a otsuse

nr 15.3-3.1/2635-1 tühistamine ei ole kuigi tõenäoline. PPA jättis selle otsusega taotleja

tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata välismaalaste seaduse (VMS) § 219 lg 1 p 6 alusel,

mille kohaselt loetakse tähtajalise elamisloa taotlus ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi

vaatamata, kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. Kuna

2(3)

3-25-619

taotleja viibib vahi all Viru Vanglas, siis kohaldub talle VMS § 43 lg 3, mille kohaselt Eestis

kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse Eestis viibimise seaduslik alus

on sama paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus (s.o vahetult seadusest,

kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida) ja neil ei pea

kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud välismaalaste seaduses ega

muus seaduses sätestatud seaduslikku alust.

8.3. Kohtupraktika on järjekindlalt kinnitanud, et kinnipidamisasutuses viibiva välismaalase

tähtajalise elamisloa taotluse VMS § 219 lg 1 p 6 (koostoimes VMS § 43 lg-ga 3) alusel läbi

vaatamata jätmisel tegutseb PPA õiguspäraselt (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 31. augusti 2023. a

otsus asjas nr 3-22-1330 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2024. a otsus asjas nr 3-23-

692 ning 13. augusti 2024. a määrus asjas nr 3-24-1407). Seega tuleb väljakujunenud

kohtupraktika pinnalt asuda seisukohale, et taotleja võimalus oma õiguse kaitseks on vähene.

Praegusel juhul ei ole ka tegemist olukorraga, kus taotleja võiks kinnipidamisasutusest lähiajal

vabaneda.

8.4. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et taotlejal on haldusasjas nr 3-23-869 pooleli vaidlus,

milles taotleja soovib PPA 27. veebruari 2023. a otsuse nr 15.3-3.2/92-1 tühistamist. Nimetatud

otsusega keeldus PPA taotlejale tähtajalise elamisloa andmisest, tegi talle lahkumisettekirjutuse

Eesti Vabariigist välja saatmiseks Venemaa Föderatsiooni sundtäitmisega pärast tema vanglast

vabanemist ning kohaldas taotlejale sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse

täitmisest. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks on selles asjas määratud 23. aprill

2025. Kohus leiab, et taotlejal on võimalik oma õigusi elamisloa saamisel jätkuvalt kaitsta asjas

nr 3-23-869 ning kohute infosüsteemist nähtub, et taotlejat esindab selles asjas ka

vandeadvokaadist esindaja.

9. Eelnevat arvestades jätab kohus X-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel

rahuldamata.

10. Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

3(3)