1-25-1648/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-1648

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-1648

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Thea Tikenberg

Nadežda Paukson

Kriminaalasi

Kirill Volnov süüdistatuna KarS § 318 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Reelika Ratassepp

Süüdistatav

Kirill Volnov – isikukood 50007280881, xxxx kodanik,

viibimiskoht xxxx, xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht

xxxx, varem kriminaalkorras karistatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Kirill Volnov KarS § 318 lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 2

kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.03.2023

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-816 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o

vangistusega 2 aastat 3 kuud ja 20 päeva ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 5

kuud ja 20 päeva.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 01.04.2025.

Välja mõista Kirill Volnovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 307,44 eurot

riigituludesse.

Kohustada Kirill Volnovi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 136,37 eurot.

Menetluskulud summas 1636,44 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700009882. Selgitusse võib märkida: „Kirill Volnov, kriminaalasi 1-

25-1648, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Jätta kaitsja sõidukulu 3,66 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Kirill Volnovi süüdistatakse selles, et tema, viibides 21.11.2023 kell 15.58 kuni 16.19

aadressil xxxx asuva xxxx kolmanda korruse ruumis nr xxxx kriminaalasjas nr 23922500109

kannatanuna ülekuulamisel, keeldus ilma seadusliku aluseta kriminaalmenetlusseadustiku

(KrMS) §-i 38 lg 1 p 3 ja §-de 71-73 mõttes ütluste andmisest. Kirill Volnovile tutvustati

vahetult enne ütluste andmist kannatanu õigusi, sh KrMS § 71 lg 1 p-des 1-5 loetletud isikute

õigust keelduda ütluste andmisest, ja kohustusi ning teda hoiatati, et kannatanuna ütluste

andmisest seadusliku aluseta keeldumisele võib temale järgneda kriminaalvastutus KarS §

318 järgi. Kirill Volnov teatas, et ta keeldub ütluste andmisest, sest annaks ütluseid lähedase

isiku vastu. Seejärel selgitati Kirill Volnovile uuesti, keda kriminaalmenetluse seadustiku

järgi loetakse lähedaseks isikuks. Kirill Volnov kinnitas, et saab sellest aru, kuid ei anna

ütluseid lähedase isiku vastu ja täpsustas, et nad ei ole kahtlustatavaga sugulased ega

elukaaslased, aga tunnevad üksteist juba neli aastat. Kriminaalmenetluses 23922500109 ei ole

Kirill Volnov kahtlustatava suhtes KrMS § 71 lg 1 p-des 1-5 nimetatud isik ning ei esine teisi

KrMS §-dest 71-73 tulenevaid ütlustest andmisest keeldumise aluseid.

Seega pani Kirill Volnov oma tahtliku tegevusega toime KarS § 318 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu poolt kriminaalmenetluses ütluste andmisest

aluseta keeldumine.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Kirill Volnovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.03.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kirill Volnovi süüdi tunnistamist KarS § 318 lg 1 järgi

ja tema karistamist vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada süüdistatavale

mõistetud karistust (kaks kuud vangistust) Harju Maakohtu 14.03.2023 otsusega

kriminaalasjas nr 1-23-816 mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o kokkuleppe sõlmimise

kuupäeva 06.03.2025 seisuga 2 aastat 4 kuud ja 17 päeva vangistust ning mõista temale

liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda

kohtuotsuse kuulutamise päev.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu

307,44 eurot riigituludesse.

Jätta kaitsja sõidukulu 3,66 eurot riigi kanda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik