Legislator Case Law & Legislation
1-25-1789/5 AI generated

1-25-1789/5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 1-25-1789/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada Ilmar Kikas süüdi karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista kohaldamata. Määrata Ilmar Kikasele katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust

Legislator headnote

AI generated

1-25-1789/5 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Määrata Ilmar Kikasele katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust

Keywords

AI generated
lack of prosecutorial standing authorization to sue violation of procedural rules recusal of public prosecutor missing case documents locus standi
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. aprill 2025, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-1789 (22261000484)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

Ilmar Kikas süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav

Ilmar Kikas (isikukood: 35605010313; elukoht: XXX-i ;

töökoht: XXX ; karistatus: XXX ; tõkend: ei ole

kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Ilmar Kikas süüdi karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista

karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. Määrata Ilmar Kikasele katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust

3 (kolm) kuud ei pöörata täitmisele, kui Ilmar Kikas ei pane katseajal toime uut

tahtlikku kuritegu.

2. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ilmar Kikaselt kriminaalmenetluse kuludena

sundraha 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot 50 senti, riigi õigusabi tasu 69

(kuuskümmend üheksa) eurot 54 senti ja sundtoomise kulud 78 (seitsekümmend

kaheksa) eurot 40 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 812

(kaheksasada kaksteist) eurot 44 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 67 (kuuskümmend

seitse) eurot 70 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus

tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu

määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse

võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99925700010376

ning selgituse “Ilmar Kikas, otsus nr 1-25-1789, menetluskulu“.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Ilmar Kikaselt väljamõistetavast sundrahast 664,50

eurot ja kaitsjatasust 69,54 eurot riigi kanda.

3. Asitõendid ja salvestised:

DVD plaat salvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p1 alusel toimiku materjalide juurde.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub

edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt

tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Ilmar Kikast süüdistatakse selles, et tema omades vaba juurdepääsu XXXas asuvasse eramusse,

varastas sealt tuvastamata ajal välisukse võtme ja tungis 04.06.2022.a. valdaja M.R tahte

vastaselt kannatanu elamiseks kasutatavasse eramusse XXX . Võttis toast laualt kaasa M.R-ile

kuuluva kehtiva Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi. Ilmar Kikas tagastas varastatud võtme ja

M.R-ile kuuluva kehtiva Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi 22.08.2022.a jättes eelnimetatud

esemed ümbrikus trepile aadressil XXX .

Valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega, pani Ilmar Kikas

toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg

1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Ilmar Kikas 1 aastase

katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel

lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas,

et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku

kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 266 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise

kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu

alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Ilmar Kikase kaitsja esinemise eest

kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 139,08

eurot.

KrMS § 176 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks erikulud, milleks on kriminaal-

asjas sundtoomise kulud 78,40 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus-

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle

jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Ilmar Kikaselt väljamõistetavast sundrahast ja kaitsjatasust

on põhjendatud jätta 50% riigi kanda.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 812,44 eurot:

sundraha 664,50 eurot, riigi õigusabi tasu 69,54 eurot ja sundtoomise kulud 78,40 eurot.

Menetluskulude tasumine määrata ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused

Kriminaalasja juures olev asitõendina DVD plaat salvestisega tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1

alusel toimiku materjalide juurde.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või

kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik