1-25-448/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-25-448

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-448

Kohtunik

Inna Ombler

Kriminaalasi

Rainer Rezev (ik 39712010825) KarS § 424 lg 2

järgi, kokkuleppemenetluses korras

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. märtsi 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Rainer Rezevi, apellatsioon

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Rainer Rezevi apellatsioon Harju Maakohtu 12. märtsi 2025

kokkuleppemenetluse otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse saab esitada vaid advokaadi

vahendusel, milleks on omakorda võimalik taotleda riigi õigusabi Riigikohtult. Kui

ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma

määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta

määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tegi 12. märtsil 2025 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas R.

Rezevi süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõistis karistuseks vangistuse 1 aasta ja 3 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.11.-

17.11.2024, s.o 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 1 aasta 2 kuud ja

28 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku

tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega

vastab vangistus 1 aasta 2 kuud 28 päeva üldkasulikule tööle 448 tundi. KarS § 69 lg 3

alusel määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse

jõustumisest. R. Rezev määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on R. Rezev kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud

1(3)

1-25-448

kontrollnõudeid kohustudes: elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; ilmuma

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati R. Rezevit

käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustati

käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid

ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja

poolt määratud sotsiaalprogrammis.

2. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati R. Rezevi suhtes lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks, mille algust arvata alates kohtuotsuse

jõustumisest. LS § 127 alusel on R. Rezev kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile.

3. Otsusega mõisteti R. Rezevilt välja menetluskulud, mis määrati tasumisele ositi.

4. R. Rezev esitas kokkuleppemenetluse otsusele apellatsiooni, milles taotleb mõistetud

karistuse leevendamist lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise osas. R. Rezev

väidab, et teeb Harjumaal ehitus- ja remonditöid, mis eeldavad autojuhtimist. Tema töö ja

sissetulek sõltuvad otseselt B kategooria juhtimisõiguse olemasolust. Ilma tööta kaotab

sissetuleku, aga tal on eelnevad rahalised kohustused riigi ees ja lisanduvad uued

kohtukulud ning peab ka üldkasuliku töö tunde tegema. Palub kaaluda juhtimisõiguse

peatamise tühistamist või tingimisi juhtimisõiguse säilitamist, et saaks kasutada sõidukit

üksnes tööülesannete täitmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus jätab R. Rezevi apellatsiooni läbi vaatamata KrMS § 318 lg 3 p-s 4 ja lg-

s 4 sätestatud apellatsiooniõiguse puudumise tõttu. Õigusliku aluse selleks annab KrMS §

326 lg 2 p 3.

6. Kokkuleppemenetluses on apellatsiooniõigus KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt

piiratud. Kokkuleppemenetluses on võimalik esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on

tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate normide (s.o KrMS-i 9. peatüki 2. jao sätete)

või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Lisaks võivad süüdistatav ja kaitsja esitada

apellatsiooni juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eelnimetatud alustele ei ole R.

Rezevi apellatsioonis tuginenud. Selliseid rikkumisi ei tuvastanud ka ringkonnakohus.

7. Apellatsioonist nähtuvalt vaidlustab R. Rezev tema suhtes kohaldatud lisakaristust ‒

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks. Lisakaristus takistavat tal töö tegemist

ja sissetulekute saamist.

8. KrMS § 245 lg 1 p 9 kohaselt peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma

läbirääkimiste käigus kokkuleppele muu hulgas süüdistatavale mõistetava karistuse liigis

ja määras. Maakohtu otsusega mõistetud lisakaristus ja selle tähtaeg vastavad sellele, mille

süüdistatav, tema kaitsja Sergei Politšev ja prokuratuur leppisid kokku 27.01.2025

kokkuleppe punktis 4 (Dtl 80-82). Harju Maakohtu 12.03.2025 istungil salvestatu kohaselt

2(3)

1-25-448

avaldas R. Rezev, et saab aru kokkuleppe sisust, on kokkuleppe sõlminud vabatahtlikult ja

jääb selle juurde. Seega oli süüdistatav R. Rezev, arvestades kokkuleppe sisu ja sellele

antud allkirja ning maakohtu istungi talletusest ilmnevat, nõus temale mõistetava

lisakaristusega.

9. Kuivõrd KrMS § 245 lg 1 p 9 kohaselt kuulub kokkuleppe esemesse karistuse liik ja määr,

kohaldub selle vaidlustamisele KrMS § 318 lg 3 p-s 4 ja lg-s 4 sätestatud

edasikaebepiirang. Seega puudub R. Rezevil apellatsiooniõigus, mistõttu tuleb tema

apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)