1-25-1616/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-1616

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-1616

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Dmitri Balabanov süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9

järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Merit Ratnik

Süüdistatav

Dmitri Balabanov – isikukood 38812220311, xxxx

kodakondsusega, viibimiskoht xxxx, elukoht puudub

emakeel xxxx, valdab xxxx, xxxx haridusega, töökoht

xxxx, varem kriminaalkorras karistatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Dmitri Balabanov KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi ning mõista

karistuseks vangistus 10 kuud.

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetav kergem karistus kaetuks

Harju Maakohtu 28.10.2024 otsusega nr 1-24-4742 mõistetud raskema karistusega ning

mõista liitkaristuseks vangistus 5 aastat 1 kuu ja 29 päeva.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 05.03.2024.

Välja mõista Dmitri Balabanovilt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu

798 eurot riigituludesse.

Kohustada Dmitri Balabanovit tasuma väljamõistetud ekspertiisikulu 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 66,50 eurot.

Menetluskulu summas 798 eurot tuleb tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700009853. Selgitusse võib märkida: „Dmitri Balabanov,

kriminaalasi 1-25-1616, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Jätta kaitsetasu summas 210,82 eurot riigi kanda.

Välja mõista Dmitri Balabanovilt kannatanu G OÜ kasuks 3856 eurot, mis tuleb kanda

G OÜ arvelduskontole nr xxxx Xxxx AS-is.

Asitõendid – plastdetailid (asuvad hoiul PPA asitõendite laos) – hävitada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Dmitri Balabanovi süüdistatakse selles, et tema olles 19.07.2023 Harju Maakohtu otsusega

nr 1-23-3440 süüdimõistetud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (episoodid 07.10.22-08.10.22,

21.10.2022, 30.10.22-31.10.22), uuesti tungis 10.04.2023 täpselt tuvastamata ajal aknaklaasi

lõhkumise teel G OÜ-le kuuluvasse pandimajja aadressil xxxx ja võttis sealt võõra vallasasja

omastamise eesmärgil 8 kuldketti koguväärtusega 3553 eurot, kuldkõrvarõngad väärtusega 58

eurot ja kuldsõrmuse väärtusega 245 eurot.

Seega pani Dmitri Balabanov toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, mis

on toimepandud süstemaatiliselt ja sissetungimisega.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Dmitri Balabanovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 25.03.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Dmitri Balabanovi süüdi tunnistamist Kars § 199 lg 2 p-

de 8, 9 järgi ja tema karistamist vangistusega 10 kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel,

moodustades liitkaristuse eelmise, s.o Harju Maakohtu 28.10.2024 otsusega nr 1-24-4742

mõistetud karistusega, lugeda enne eelmist kohtuotsust toimepandud kuriteo eest mõistetav

karistus, 10 kuud vangistust, kaetuks Harju Maakohtu 28.10.2024 otsusega mõistetud raskema

karistusega, s.o 5 aasta 1 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega ning liitkaristuseks mõista 5

aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust, mille ärakandmist arvestada alates eelmise kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-24-4742 mõistetud karistuse kandmise algusest, s.o alates 05.03.2024.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või

seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Plastdetailid (hoiul PPA asitõendite hoidlas) –

hävitada.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 ja § 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 798 eurot riigituludesse.

Jätta kaitsetasu summas 210,82 eurot riigi kanda.

Kuna käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust,

siis juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas

kriminaalasjas sundraha välja ei mõisteta.

Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb

süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.

See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad

uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas

õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis

on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

DNA-ekspertiisi tulemused, mis on kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele, kuuluvad

süüdistatavalt väljamõistmisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik