2-25-4192/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-4192 Tsiviilasi R.Z. hagi Terviseameti vastu kahju hüvitamiseks Menetlustoiming hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R.Z. (isikukood XXX) Kostja Terviseamet (registrikood 70008799) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hageja taotlus hagiavalduse tagasivõtmiseks ja jätta tsiviilasi nr 2-25- 4192 läbi vaatamata. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 3. Määrus toimetada kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 1. R.Z. (hageja) esitas 17. märtsil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Terviseameti (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. 2. Hagiavalduse kohaselt on hagejal diagnoositud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mida on süstitud nii tahtevastaselt kui sundravi korras. Hagejat on pidevalt represseeritud diagnoosi alusel, piiratud tema liikumisvabadust juhiloale tervisetõendi mitteandmises ja teatud aladel töötamist mittevõimaldamisega. Hageja tervis on käesolevalt häiritud sügavast depressioonist ja tahteaktiivsuse langusest (tekkis sundravil olles), mis on aastaid püsiv koos erinevate sõltuvushäiretega. Hageja on seisukohal, et kuna 28. veebruaril 2025 teostatud ekspertiis hageja suhtes ei tuvastanud xxxxxxxxxxxxx, siis on tegu vale diagnoosi ja raviga, mille tõttu nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitist määras 200 000 eurot. 1

2-25-4192 3. Hageja esitas 30. märtsil 2025 taotluse menetluse ootele panemiseks seoses selguse saamiseks võimaliku diagnoosi ja valeravi kohta kuna käesoleval aastal toimub hageja puude tuvastamine. Hageja selgitas, et kui selgub, et diagnoosi pole, siis jätkab hageja protsessi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja võtab hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 alusel võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 426 lg 1 näeb ette, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 5. Kohus ei ole hageja 17. märtsil 2025 esitatud avaldust menetlusse võtnud. Hageja on esitanud kohtule taotluse menetluse ootele panemiseks ja avaldanud, et peale hageja suhtles puude tuvastamise osas selguse saamist soovib hageja protsessiga jätkata. Kohus käsitleb antud taotlust hagiavalduse tagasivõtmise avaldusena enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Kohus rahuldab hageja taotluse hagiavalduse tagasivõtmiseks. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik peale puude tuvastamist või tuvastamata jätmist pöörduda uuesti kohtu poole kui hagiavalduses toodud väited ja asjaolud on saanud kinnitust. 6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja pole menetluses osalenud, seega kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Külli Puusep kohtunik 2