3-24-2177/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2177

Määruse kuupäev

31. märts 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vanglalt varalise kahju summas 44,50 eurot

hüvitamise nõudes seoses kambrist kadunud teepakkidega

Menetlusosalises

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus haldusasjas nr 3-24-2177.

2. Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks kaebuse esitamisel.

3. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 25. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla ametnike tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja vangla tekitatud varalise

kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et tema kambrist E11-3095 läksid perioodil 8. mai

2024 kuni 9. mai 2024 kaduma mh kinnine pakk musta teed 250 grammi, kinnine pakk musta

teed 100 grammi ning lahtine purutee, umbes 100 grammi. Kaebaja väitel võttis kadunud

asjad ära tema kambrit koristanud kaaskinnipeetav. Kaebaja arvates oleks vanglaametnik

pidanud juures viibima, kui koristaja oli tema kambris. Kuna kaebajale kuuluvad asjad on

endiselt puudu, ilma et keegi teaks, kuhu need jäid, siis sellega tekitati kaebajale varaline

kahju 5 eurot ja 0,44 senti ning 5,08 eurot teenustasu, s.o kokku 10,50 eurot. Kahjunõude

sisse läheb kaebaja arvates ka mahaarvestamine tema arvele kantud summast (50 eurot),

millest 25 eurot läks nõuete fondi ja 10 eurot vabanemisfondi. Kahjunõude lõplik summa on

kokku 45,50 eurot. Kaebaja nõuab kas kahju hüvitamist rahaliselt või siis asendada kaotsi

läinud asjad ehk tee. Kaebaja osutab, et ta on esitanud kaebuse asjaoludega seoses Tartu

Vanglale 26. mail 2024 kahju hüvitamise taotluse nr 2-24/2-2/5198 ning vangla on jätnud 25.

juuli 2024. a otsusega nr 1-13/24/354-3 tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja

palub vanglalt välja nõuda 8. mai 2024 ja 9. mai 2024 videosalvestised. Kaebuses on esitatud

ka riigilõivust vabastamise taotlus.

3-24-2177

2. Tartu Vangla esitas Tartu Halduskohtule 30. augustil 2024 vastusena kohtunõudele

kaebusega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid. Seoses videosalvestistega teatas Tartu

Vangla 20. septembril 2024 kohtule, et vanglal ei ole õnnestunud kohtu viidatud

videosalvestisi kätte saada. AS Telegrupp projektijuhti selgituste kohaselt on rivist välja

läinud videosalvestus massiivi üritatud erinevate vahenditega remontida ja oli lootust, et ehk

käesoleva nädala lõpuks saadakse massiiv tööle, kuid kahjuks ei ole ootused selliselt

realiseerunud. Tartu Vanglale ei ole ka kohtunõudele vastamise hetkel videosalvestised

kättesaadavad, mistõttu ei ole võimalik selles osas kohtunõuet täita. Juhul kui spetsialistidel

õnnestub massi taas töökorda saada ja selgub, et videosalvestisi on võimalik kätte saada, siis

esitab vangla need esimesel võimalusel halduskohtule.

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. Kaebuse põhjendustest ja kohtueelse menetluse materjalidest lähtudes mõistab kohus, et

kaebaja soovib esitada Tartu Vangla vastu varalise kahjunõude seoses 8. või 9. mail 2024

tema kambrist kaduma läinud teepakkidega. Kaebaja nõuab teepakkide kaotsimineku eest

hüvitiseks 45,50 eurot või alternatiivselt tee asendamist. Kaebuse kohaselt maksid kambrist

kaduma läinud teepakid kokku 5,44 eurot ning sisseostude tegemisega kaasnev teenustasu oli

5,08 eurot. Samuti tuleb kaebaja arvates tema hüvitamisnõude sisse arvestada vanglasisesele

isikuarvele kantud 50 eurost vangistusseaduse (VangS) § 44 lõike 2 alusel tehtud

kinnipidamised rahaliste nõuete täitmiseks summas 25 eurot ning vabanemisfondi summas 10

eurot.

5. Kohus leiab, et praegune hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21

alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

6. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva

subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda

analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati

nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa

1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav varaline kahjuhüvitis 45,50 eurot on sellest piirist

väiksem, siis saab juba nõutava hüvitise suurust ja HKMS § 133 lõikes 1 sisalduvat

regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet selles osas väheintensiivseks. Samuti ei

saanud teepakkide kaotsiminek kaebaja kambrist iseenesest olla tema õigusi niivõrd

intensiivselt riivav, et selles osas oleks põhjendatud täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine

ja kohtuotsuse tegemine.

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

3-24-2177

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8

lõige 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline

olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Eeltoodud sätetest

tulenevalt kuulub kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku

võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teoga, millega

rikuti mõnda isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb

põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida

esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole

täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

8. Tartu Vangla on 25. juuli 2024. a kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/24/354-3

toonud välja järgmised vaidlusaluste teepakkide kaotsimineku intsidendiga seonduvad

asjaolud:

8.1.

Kaebaja paiknes 7. mail 2024 E11 osakonna kambris 3095 ning seoses

enesevigastamisega toimetati ta relvastatud valve all kiirabiga erakorraliselt 7. mai 2024. a

õhtul kella 21:29 ajal SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Kaebaja

saabus SA Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO-st tagasi vanglasse samal õhtul kell 23:46.

Seejärel paigutati kaebaja vanglasiseselt ümber psühhiaatriaosakonna kambrisse 1222vc.

Kaebaja isiklikud asjad jäid 7. mail 2024 temast maha E11 osakonna kambrisse 3095.

Kaebaja paigutati 8. mail 2024 edasi III üksuse E2 osakonna kambrisse 1166tvc. Tartu

Vangla 8. mai 2024. a käskkirjaga number 2-24/1-2/169 kohaldati kaebaja suhtes

tagasiulatuvalt alates 7. maist 2024 julgeolekuabinõusid, sh eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist ning isiklike riiete ja esemete kasutamise keeldu.

8.2.

Tartu Vangla Teabe- ja uurimisosakonna (TUO) spetsialisti J. Paluoja 31. mail 2024

koostatud õiendi kohaselt käis 9. mail 2024 E11 osakonna kambris 3095, milles paiknes

eelnevalt kaebaja, koristamas kinnipeetavast eluosakonna koristaja. Vestluse käigus TUO

ametnikuga selgitas kinnipeetavast koristaja, et viskas kambrist ohtlike jäätmete kotti verise

plastiktopsi, kus oli kohvi sees, mõned lahtised teekotikesed, mis olid verega ning verise

voodipesu. Ülejäänud kaebaja asjad kambris tõstis kinnipeetavast majandusabitööline

transportkärule. Kinnipeetavast majandusabitöölise selgituste kohaselt ei olnud kambris 3095

kinniseid teepakke.

8.3.

TUO on kaebajale 31. mai 2024. a pöördumises nr 6-48/24/44-1 „Teade

väärteomenetluse nr 650024000056 alustamata jätmisest“ vastanud, et TUO menetleja K.

Uusen on kontrollinud 7. mai 2024. a valvurite kehakaamerate salvestisi, millelt nähtub, et

kambris nr 3095 asuvate kappide peal on kaebaja erinevad esemed, muuhulgas ka erinevad

topsikud. Kehakaamerate salvestiselt nähtub veel, et kamber on verekahtlase määrdumisega

koos. TUO menetleja K. Uusen on muuhulgas kontrollinud 8. mai 2024. a valvekaamera nr

E11-2 12 videosalvestist, millelt nähtub, et 8. mail 2024 kella 16.21 paiku siseneb

kinnipeetavast koristaja kambrisse nr 3095 ning tal on käes ohtlikke jäätmete kott.

Videosalvestiselt nähtub, et koristaja siseneb kambrisse ning ukse juurde paneb ühe musta

prügikoti ning teise kollase ohtlike jäätmete koti. Kell 16.30 peatab valvur koristamise, kotid

pannakse kambrisse ning valvur ja koristaja lahkuvad kambri juurest. Koristaja jätkab kambri

nr 3095 koristamist 9. mail 2024 kella 15.19 paiku ning korduvalt käivad kambri juures ka

valvurid. Kell 16.00 tõstab koristaja kambri ukse juurde kollast värvi koti, ühe paberkoti ning

suure musta prügikoti. Koristaja siseneb kambrisse põrandamopiga ning korduvalt käib ja

viskab kambrist erinevaid esemeid prügikotti, muuhulgas ka verise voodipesu. Kell 16.42

toob valvur kambri juurde transportkäru. Koristaja lahkub kambri juurest ning koristab edasi

eluosakonda. Vahepeal kambri juures liikumist ei toimu ning kell 19.37 tõstab koristaja

kaebaja kambris olevad asjad transportkärusse ning liigub valvuriga kambrijuurest ära.

3-24-2177

Menetleja sõnul on ilmselge, et verised esemed visatakse ära. Menetlejal puudub

informatsioon, et esemed oleks kellegi poolt tahtlikult ära võetud nende ebaseadusliku

omastamise eesmärgil.

8.4.

Menetluse käigus on ilmnenud, et kambrit käis kinnipeetavast majandusabitööline

koristamas kahel korral – 8. mail 2024 kell 16:21-16:30 ning 9. mail 2024 kell 15:19-16:42,

so on kokku umbes poolteist tundi (92minutit). Seejuures visati ära kõik verega määrdunud

esemed kui bioloogiliselt ohtlikud jäätmed. Tartu Vangla meditsiinitöötaja L. Raimla 8. mail

2024 koostatud ettekandest nr 2-24-2012 nähtub, et kaebaja enesevigastamise tulemusel

tekkinud verejooks oli nii suuremahuline, et ta oli koheselt vajalik toimetada kiirabiga

haiglasse. Tartu Vangla valvuri S. Leola 7. mail 2024 koostatud ettekandest nr 2-24-2008

nähtub, et kaebajat hoiti kuni kiirabi saabumiseni kambris 3095 kinni.

9. Tartu Vangla ei ole kaebaja kahjunõude lahendamisel leidnud tõendeid selle kohta, et

vanglaametnike tegevuse vahetu tagajärjena oleks 8. või 9. mail 2024 kaebaja kambrist nr

3095 kaduma läinud teepakid. Kahju hüvitamise taotluse menetluse raames ei ole ilmnenud

selliseid tõendeid, mis viitaksid sellele, et ametnikud oleksid kinnipeetava kambrist ära

võtnud kinniseid teepakke. Tõendamist ei ole leidnud ka see, et kõnealused teepakid 7. mail

2024 kaebaja kambris üldse olid ning need kellegi poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil

ära võeti. Kaebaja väärteoteate raames on TUO menetleja K. Uusen kontrollinud 7. mai 2024.

a valvurite kehakaamerate salvestisi ning ka 8. mai 2024. a valvekaamera nr E11-2 12

videosalvestist ega tuvastanud, et kaebaja kambrist oleks kellegi poolt tahtlikult kõnealused

esemed ära võetud nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kogutud tõendite pinnalt ei

alustatud väärteomenetlust, sest ükski asjaolu ei viidanud asjade ebaseaduslikule

omastamisele kellegi poolt. Tartu Vanglal küll ei ole olnud tehniliste rikete tõttu antud

intsidendiga seonduvaid videosalvestisi kohtule võimalik esitada, kuid kohtul ei ole praegusel

juhul alust arvata, et TUO menetleja oleks asjaolusid ebaõigesti hinnanud. Kohus ei pea

tõenäoliseks, et praeguse kohtumenetluse tulemusel võiks kaebaja väited leida tõendamist.

Kaebaja ei ole kohtule esitanud ega viidanud mingitele muudele täiendavatele tõenditele, mis

tema väiteid kinnitaks.

10. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul välistada asjaolu, et kõnealused teepakid võidi

kambri koristamise käigus ära visata, kuivõrd kaebaja enesevigastamise tulemusel tekkinud

verejooks oli suuremahuline, kaebaja viibis kuni kiirabi saabumiseni kambris 3095 ning

kambri koristamiseks kulus kinnipeetavast majandusabitöölisel kokku poolteist tundi.

Eelnimetatud asjaoludest saab järeldada, et kamber ning kambris olnud asjad olid oluliselt

verekahtlase määrdumisega koos. Lahtist verd ning sellega määrdunud esemeid saab pidada

erikäitlust vajavateks meditsiinilisteks jäätmeteks, mis võivad olla nakkusohtlikud ning need

tuli vanglal koguda ja pakendada nende tekkimise kohas vastavaks otstarbeks ettenähtud

kottidesse (Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2018. a määrusega vastu võetud „Tartu linna

jäätmehoolduseeskiri“ § 20). Verega määrdunud asjad võisid kujutada ka ohtu vanglas

viibivate isikute julgeolekule. Taolised esemed on kinnipeetavatele keelatud (VangS § 15

lõike 2 punkt 1). Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et käesoleval juhul pani kaebaja ennast ise

olukorda, kus tema tegevuse tulemusel võisid tema isiklikud asjad hävida, rikneda või

kasutuskõlbmatuks muutuda.

11. Kohus nõustub Tartu Vanglaga ka selles osas, et isegi kui menetluse käigus oleks leidnud

tuvastamist, et kambri koristamise käigus teepakid vangla majandusabitöölise poolt

ebaseaduslikult omastati, ei saaks ka ainuüksi sellest asjaolust lähtuvalt järeldada, et vangla

oleks käitunud kuidagi õigusvastaselt. Sellisel juhul oleks tegemist teise kinnipeetava

tegevusega tekitatud kahjuga ning vastutust kannaks teepakid omastanud kinnipeetav.

3-24-2177

Vanglaametnikul ei olnud kohustust viibida kaebaja kambris koristustööde tegemise ajal.

Sellist kohtustust ei tulene kaebaja viidatud Tartu Vangla kodukorra punktist 1.7.19.

Nimetatud säte keelab kinnipeetaval muuhulgas viibida temale mitte ettenähtud kambris.

Ilmselgelt oli kaebaja kambris koristustöid teostanud kaaskinnipeetaval seal viibimiseks luba

olemas.

12. Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule, et kohtumenetluse tulemusel võiks leida kinnitust

asjaolu, et vangla oleks kaebaja asjade käitlemisel käitunud õigusvastaselt, mistõttu on

kaebaja kasuks teepakkide väidetava kaotsimineku eest varalise kahjuhüvitise väljamõistmine

ebatõenäoline.

13. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne

ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS

§ 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.

14. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise

taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

15. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige

3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)