3-24-2125/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2125

Määruse kuupäev

31. märts 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Vahur Siku (Sikk) kaebus Lõuna ringkonnaprokuratuuri tegevusele

seoses kriminaalasjaga nr 1-23-6086

RESOLUTSIOON

Tagastada Vahur Siku kaebus haldusasjas 3-24-2125.

Edasikaebamise

kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Vahur Sikk esitas 20. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et esitab

tulenevalt riigivastutuse seadusest Lõuna ringkonnaprokuratuuri vastu kahju hüvitamise

nõude kohtu äranägemisel väidetava valesüüdistuse esitamise eest. Kaebaja põhjendab, et

prokuratuur on talle esitanud süüdistuse kriminaalasjas nr 1-23-6086 ning pole süüdistust

ümberlükkamatult tõendanud, vaid on selle rajanud puhtalt fantaasialennule ja ametniku

kaitsetahtele. Kaebaja nõuab enda õigeksmõistmist Riigikohtu ootel olevas kriminaalasjas nr

1-23-6086 ja kahjunõude täitmist prokurörilt, kes esitas valesüüdistuse ning avalikku

vabandust. Kaebaja sõnul jäi tema kahtlustus või arvamus vanglal kontrollimata, mis ei

andnud mingit õigust pöörata kaebaja enda kaebus tema vastu vangla poolt. Kaebaja arvates

tuleb süüdistaja võtta valesüüdistuse esitamise eest vastutusele.

2. Kohus leiab, et V. Siku kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lõike 1 punkti 1 alusel, kuna kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei

kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4

lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

3. Kriminaalasju menetleb maakohus (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 18) ning ka

uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevust saab KrMS § 230 lõike 1 järgi vaidlustada maakohtus.

Samuti saavad kriminaalkohtumenetluses tehtud maakohtu lahendid olla vaidlustatavad

üksnes KrMS-s ettenähtud korras. Kriminaalmenetlus on reguleeritud muust avaliku võimu

teostamisest eraldi ja kriminaalmenetluse toimingute ning otsustuste õiguspärasuse kontroll

3-24-2125

toimub üldjuhul kriminaalmenetluse reeglite kohaselt ja kriminaalmenetluse raames

üldkohtutes (Riigikohtu 31.augusti 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-35-10, p 52). Halduskohtu

pädevuses ei ole võtta riiklikku süüdistajat vastutusele väidetava valesüüdistuse esitamise eest

või mõista isikut kriminaalasjas õigeks. Halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetluse

toimingutesse, sh hinnata prokuröri ega ka maakohtu lahendite õiguspärasust. Kaebajal oli

võimalik esitada kõik oma vastuväited uurimisasutuse või prokuratuuri, samuti kriminaalasja

lahendava kohtu tegevuse peale tema suhtes läbiviidavas kriminaalasjas nr 1-23-6086.

4. Ka kahju hüvitamise nõude osas ei kuulu kaebus halduskohtu pädevusse.

Kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt

menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju

hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju

tekitati. SKHS § 11 lõike 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes

juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või

alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema

sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju

hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on

ebainimlikult või alandavalt koheldud. SKHS § 14 lõige 2 sätestab, et taotluse kahju

hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel esitab isik kriminaalmenetluses prokuratuurile ja

väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. Pärast kohtueelset menetlust on kaebuse

lahendamine maakohtu pädevuses (SKHS § 17). Seega on seadusandja ka süüteomenetlusega

tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks ette näinud eraldi menetluskorra ning

halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust ega

lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebusi.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V. Siku kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel

halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt)