Legislator Case Law & Legislation
3-24-2479/7 AI generated

3-24-2479/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-24-2479/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X esitas 2. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et Politsei- ja Piirvalveamet jättis talle õigusvastaselt tutvustamata tema suhtes 11. juulil 2024

Legislator headnote

AI generated

3-24-2479/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: X esitas 2. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et Politsei- ja Piirvalveamet jättis talle õigusvastaselt tutvustamata tema suhtes 11. juulil 2024

Keywords

AI generated
seized documents missing case documents journalist access to files criminal investigation files communication with defense counsel violence against officials
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-2479

Määruse kuupäev

31. märts 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i

kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks 11. juuli 2024. a sündmuste

protokollimisel

ning

protokollide

väljastamiseks

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 2. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et

Politsei- ja Piirvalveamet jättis talle õigusvastaselt tutvustamata tema suhtes 11. juulil 2024

teostatud menetlustoimingute raames koostatud menetlusdokumendid. Samuti taotleb ta, et

kohus kohustaks PPA-d väljastama talle kõik tema suhtes 11. juulil 2024 teostatud

menetlustoimingute raames koostatud menetlusdokumendid, mille väljastamine pole seadusega

keelatud.

Kaebuse kohaselt viibis kaebaja 11. juulil 2024 kell 14.30 kuni 19.30 Narva politseijaoskonnas,

kus ta oli kinni peetud ja allutatud turvakontrollile. Ta otsiti kinnipidamise käigus läbi ning

temalt konfiskeeriti mobiiltelefonid Xiaomi ja Huawei, mikrofon Boya, mobiiltelefoni statiiv

3-24-2479

ning SIM-kaart. Kaebaja väitel algatati tema suhtes kriminaal- ja väärteomenetlus. Kaebajale

anti korraldus lõpetada menetlustoimingutest video- ja helisalvestiste tegemine ning kustutada

salvestised. Kaebuse kohaselt ei tutvustanud PPA kaebajale tema suhtes läbi viidud

menetlustoimingute dokumente, v.a turvakontrolli protokolli. Ta esitas PPA-le 20. juulil 2024

ja 6. augustil 2024 taotlused 11. juulil 2024 koostatud menetlusdokumentide väljastamiseks,

kuid PPA väljastas talle 15. augusti 2024. a vastusega üksnes kinnipidamise protokolli. PPA

15. augusti 2024. a vastuses esitatud väide, et talle anti menetlusdokumentide koopiad kätte 12.

juulil 2024 Narva politseijaoskonnas, ei vasta tõele.

Kaebaja taotleb kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist maksejõuetuse

tõttu.

2. Kohus mõistis kaebuse ja selle lisade põhjal, et PPA oli kaebajale andnud tema turvakontrolli

protokolli ja kinnipidamise protokolli. Kohus tegi PPA-le kohtunõude, paludes kohtule teada

anda, millised menetlusdokumendid, millele PPA 15. augusti 2024. a vastuses nr 2.1-3/27289-8

viitas, anti kaebajale üle 12. juulil 2024. Samuti palus kohus selgitada, kas kaebuse p-des 3–10

loetletud toimingute osas koostati ja anti kaebajale kätte asjakohased menetlusdokumendid.

3. PPA selgitas 10. oktoobri 2024. a vastuses kohtunõudele, et X tuli 11. juulil 2024 Narva

politseijaoskonna teenindussaali ja hakkas seal teenindaja tööd filmima. Ta ei allunud

korraldustele panna ära telefon, mille ta oli pannud kolmhargiga laua nurgale, kaamera

suunatud töötaja poole. Sündmusele reageeris patrullekipaaž. X liikus koos politseiametnikega

menetlusruumi, kus hakkas nõudma selgitusi, sest ta ei saanud aru, miks ei tohi filmida. PPA

koostas korrakaitseseaduse § 46 alusel isiku kinnipidamise protokolli, vallasasja hoiule võtmise

protokolli, küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokolli ning isiku turvakontrolli protokolli.

Kriminaal- ega väärteomenetlust isiku suhtes ei alustatud. Politseiametnike vormikaamera

salvestisega on fikseeritud, et politseijaoskonnast lahkudes pakuti X-ile 11. juulil 2024

kaasavõtmiseks tema suhtes koostatud protokollide koopiaid, kuid ta keeldus nendest. 12. juulil

2024 anti X-ile politseijaoskonnas üle vallasasja hoiule võtmise protokolli koopia, küsitlemise

ja dokumendi nõudmise protokolli koopia koos tema kirjaliku taotlusega ning isiku

turvakontrolli protokolli koopia koos tema kirjaliku taotlusega. 15. augustil 2024 saadeti X-i e-

posti aadressile isiku kinnipidamise protokolli koopia. Seega on kõik dokumendid, mis 11. juuli

2024. a juhtumiga seoses vormistati, isikule kättesaadavaks tehtud.

4. Kohus jättis 26. novembri 2024. a määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat

kõrvaldama kaebuses esinevad puudused, s.o täpsustama kaebuse alust ja eesmärki.

5. Kaebaja esitas 2. detsembril 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles täpsustas, et

tema kaebuse eesmärk on tutvuda PPA koostatud, kuid talle tutvustamata jäetud protokollidega

(s.o vallasasja hoiule võtmise protokolli ning küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokolliga),

ning tuvastada, et PPA keeldus tema suhtes 11. juulil 2024 teostatud haldus- ja

menetlustoimingute (sh vahetu sunni kasutamise) ning antud haldusaktide (politseiametnike

korralduste) protokollimisest õigusvastaselt. Kaebaja märkis avalduses, et kaebuse p-s 1

loetletud Narva politseijaoskonnas 11. juulil 2024 teostatud haldus- ja menetlustoimingute ning

antud haldusaktide olemasolu kinnitavad politseiametnike vormikaamerate heli- ja

videosalvestised.

KOHTU SEISUKOHT

3-24-2479

6. Kaebaja on kohtule esitanud kohustamis- ja tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p-d 2 ja 6).

7. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus kontrollib liitkaebuse lubatavust iga

nõude osas eraldi (HKMS § 37 lg 3).

I

8. Kohus leiab, et tuvastamiskaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Nimetatud

sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub

asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

9. Tuvastamiskaebuse esitamisele on seaduses sätestatud kaebeõiguse piirangud.

Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on isikul halduskohtus üksnes juhul, kui kaebuse esitamine

on isiku õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4) ning üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kohtupraktika järgi on tuvastamiskaebuse

esitamine lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Tuvastamiskaebuse esitamine ei

ole lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse

rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist.

Praeguses asjas ei ole tuvastamiskaebuse esitamise eeldused täidetud. Kaebaja palus kaebuses

tuvastada, et 11. juulil 2024 koostatud menetlusdokumentide talle tutvustamata jätmine oli

õigusvastane. Puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud täpsustuse kohaselt palub kaebaja

kohtul tuvastada, et PPA keeldus tema suhtes 11. juulil 2024 teostatud haldus- ja

menetlustoimingute ning antud haldusaktide protokollimisest õigusvastaselt. Kaebaja ei ole

selgitanud, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg

4). Kohtule pole ka asja materjalide põhjal äratuntav, et menetlustoimingute, toimingute või

haldusaktide protokollide koostamata jätmine või koostatud protokollide kaebajale

tutvustamata jätmine oleks takistanud kaebajal oma õigusi realiseerimast. Kaebajal on võimalik

esitada protokollide koostamata või tutvustamata jätmise väide konkreetse toimingu või

haldusakti vaidlustamise käigus. Pelgalt protokollide koostamata või tutvustamata jätmise

õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale õiguslikku eelist. Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamist seoses Narva politseijaoskonnas 11. juulil 2024 toimunud

sündmustega (haldusasi nr 3-24-2477) ning kohus võttis 13. veebruari 2025. a määrusega

kaebuse menetlusse. Kohus kontrollib kahju hüvitamise nõude lahendamisel vastustaja

tegevuse õiguspärasust ning selle nõude abil on võimalik kaebaja õiguslikku positsiooni

parandada – seega on kaebajal oma õiguste kaitseks tuvastamiskaebusest tõhusam

õiguskaitsevahend.

10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuvastamiskaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud.

Seepärast tagastab kohus X-i kaebuse vastavas osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse

ilmselge puudumise tõttu.

II

11. Kohustamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

12. Kohtu hinnangul ei ole kohustamiskaebusel eduväljavaateid.

3-24-2479

12.1. Kaebaja palus kaebuses, et kohus kohustaks PPA-d väljastama talle kõik tema suhtes 11.

juulil 2024 teostatud menetlustoimingute raames koostatud menetlusdokumendid, mille

väljastamine pole seadusega keelatud. Samas kinnitas kaebaja kaebuses ja puuduste

kõrvaldamise avalduses, et PPA andis talle turvakontrolli protokolli koopia ja kinnipidamise

protokolli koopia. Kaebaja täpsustas puuduste kõrvaldamise avalduses, et ta soovib tutvuda

kahe talle tutvustamata jäetud PPA protokolliga: vallasasja hoiule võtmise protokolli ning

küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokolliga.

Kaebaja ei ole kohtule esitatud kaebuses vastu vaielnud vastustaja väitele, et ta keeldus 11.

juulil 2024 menetlusdokumente vastu võtmast. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, miks ta

keeldus 11. juulil 2024 menetlusdokumentide vastuvõtmisest. Vastustaja kinnitas kohtule, et

kaebajale anti 12. juulil 2024 politseijaoskonnas isiklikult muu hulgas üle nii vallasasja hoiule

võtmise protokolli koopia kui ka küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokolli koopia. Selle

üle, et kaebaja käis 12. juulil 2024 politseijaoskonnas, vaidlust pole. Kohtule ei ole asja

materjalide põhjal äratuntav, miks oleks PPA pidanud jätma kaebajale osa protokolle andmata,

kui need olid olemas. Seepärast saab pidada vähetõenäoliseks, et PPA keeldus kaebajale

protokolle väljastamast. Juhul, kui protokolle ei koostatud, ei oleks kohtul võimalik kohustada

PPA-d protokolle kaebajale väljastama.

12.2. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kaebaja ei ole

esile toonud, et mõni tema materiaalsetest õigustest oleks kaitseta jäänud. Kaebajal on võimalik

taotleda vaidlusaluste protokollide väljanõudmist oma materiaalsete õiguste kaitsmise käigus.

13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

14. Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse

tagastamise tõttu läbi vaatamata.

15. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja

§ 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen