3-24-2479/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX esitas 2. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et Politsei- ja Piirvalveamet jättis talle õigusvastaselt tutvustamata tema suhtes 11. juulil 2024
Legislator headnote
AI generated3-24-2479/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: X esitas 2. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et Politsei- ja Piirvalveamet jättis talle õigusvastaselt tutvustamata tema suhtes 11. juulil 2024
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
J õ h v i k o h t u m a j a
KOHTUM Ä ÄR US
Kohtuasja number
3-24-2479
Määruse kuupäev
31. märts 2025
Kohtunik
Ene Andresen
Kohtuasi
X-i
kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse
õigusvastasuse tuvastamiseks 11. juuli 2024. a sündmuste
protokollimisel
ning
protokollide
väljastamiseks
kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X
Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X-i kaebus.
2. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi
vaatamata.
3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X esitas 2. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et
Politsei- ja Piirvalveamet jättis talle õigusvastaselt tutvustamata tema suhtes 11. juulil 2024
teostatud menetlustoimingute raames koostatud menetlusdokumendid. Samuti taotleb ta, et
kohus kohustaks PPA-d väljastama talle kõik tema suhtes 11. juulil 2024 teostatud
menetlustoimingute raames koostatud menetlusdokumendid, mille väljastamine pole seadusega
keelatud.
Kaebuse kohaselt viibis kaebaja 11. juulil 2024 kell 14.30 kuni 19.30 Narva politseijaoskonnas,
kus ta oli kinni peetud ja allutatud turvakontrollile. Ta otsiti kinnipidamise käigus läbi ning
temalt konfiskeeriti mobiiltelefonid Xiaomi ja Huawei, mikrofon Boya, mobiiltelefoni statiiv
3-24-2479
ning SIM-kaart. Kaebaja väitel algatati tema suhtes kriminaal- ja väärteomenetlus. Kaebajale
anti korraldus lõpetada menetlustoimingutest video- ja helisalvestiste tegemine ning kustutada
salvestised. Kaebuse kohaselt ei tutvustanud PPA kaebajale tema suhtes läbi viidud
menetlustoimingute dokumente, v.a turvakontrolli protokolli. Ta esitas PPA-le 20. juulil 2024
ja 6. augustil 2024 taotlused 11. juulil 2024 koostatud menetlusdokumentide väljastamiseks,
kuid PPA väljastas talle 15. augusti 2024. a vastusega üksnes kinnipidamise protokolli. PPA
15. augusti 2024. a vastuses esitatud väide, et talle anti menetlusdokumentide koopiad kätte 12.
juulil 2024 Narva politseijaoskonnas, ei vasta tõele.
Kaebaja taotleb kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist maksejõuetuse
tõttu.
2. Kohus mõistis kaebuse ja selle lisade põhjal, et PPA oli kaebajale andnud tema turvakontrolli
protokolli ja kinnipidamise protokolli. Kohus tegi PPA-le kohtunõude, paludes kohtule teada
anda, millised menetlusdokumendid, millele PPA 15. augusti 2024. a vastuses nr 2.1-3/27289-8
viitas, anti kaebajale üle 12. juulil 2024. Samuti palus kohus selgitada, kas kaebuse p-des 3–10
loetletud toimingute osas koostati ja anti kaebajale kätte asjakohased menetlusdokumendid.
3. PPA selgitas 10. oktoobri 2024. a vastuses kohtunõudele, et X tuli 11. juulil 2024 Narva
politseijaoskonna teenindussaali ja hakkas seal teenindaja tööd filmima. Ta ei allunud
korraldustele panna ära telefon, mille ta oli pannud kolmhargiga laua nurgale, kaamera
suunatud töötaja poole. Sündmusele reageeris patrullekipaaž. X liikus koos politseiametnikega
menetlusruumi, kus hakkas nõudma selgitusi, sest ta ei saanud aru, miks ei tohi filmida. PPA
koostas korrakaitseseaduse § 46 alusel isiku kinnipidamise protokolli, vallasasja hoiule võtmise
protokolli, küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokolli ning isiku turvakontrolli protokolli.
Kriminaal- ega väärteomenetlust isiku suhtes ei alustatud. Politseiametnike vormikaamera
salvestisega on fikseeritud, et politseijaoskonnast lahkudes pakuti X-ile 11. juulil 2024
kaasavõtmiseks tema suhtes koostatud protokollide koopiaid, kuid ta keeldus nendest. 12. juulil
2024 anti X-ile politseijaoskonnas üle vallasasja hoiule võtmise protokolli koopia, küsitlemise
ja dokumendi nõudmise protokolli koopia koos tema kirjaliku taotlusega ning isiku
turvakontrolli protokolli koopia koos tema kirjaliku taotlusega. 15. augustil 2024 saadeti X-i e-
posti aadressile isiku kinnipidamise protokolli koopia. Seega on kõik dokumendid, mis 11. juuli
2024. a juhtumiga seoses vormistati, isikule kättesaadavaks tehtud.
4. Kohus jättis 26. novembri 2024. a määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat
kõrvaldama kaebuses esinevad puudused, s.o täpsustama kaebuse alust ja eesmärki.
5. Kaebaja esitas 2. detsembril 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles täpsustas, et
tema kaebuse eesmärk on tutvuda PPA koostatud, kuid talle tutvustamata jäetud protokollidega
(s.o vallasasja hoiule võtmise protokolli ning küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokolliga),
ning tuvastada, et PPA keeldus tema suhtes 11. juulil 2024 teostatud haldus- ja
menetlustoimingute (sh vahetu sunni kasutamise) ning antud haldusaktide (politseiametnike
korralduste) protokollimisest õigusvastaselt. Kaebaja märkis avalduses, et kaebuse p-s 1
loetletud Narva politseijaoskonnas 11. juulil 2024 teostatud haldus- ja menetlustoimingute ning
antud haldusaktide olemasolu kinnitavad politseiametnike vormikaamerate heli- ja
videosalvestised.
KOHTU SEISUKOHT
3-24-2479
6. Kaebaja on kohtule esitanud kohustamis- ja tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p-d 2 ja 6).
7. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb
alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus kontrollib liitkaebuse lubatavust iga
nõude osas eraldi (HKMS § 37 lg 3).
I
8. Kohus leiab, et tuvastamiskaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Nimetatud
sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub
asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
9. Tuvastamiskaebuse esitamisele on seaduses sätestatud kaebeõiguse piirangud.
Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on isikul halduskohtus üksnes juhul, kui kaebuse esitamine
on isiku õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4) ning üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei
leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kohtupraktika järgi on tuvastamiskaebuse
esitamine lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Tuvastamiskaebuse esitamine ei
ole lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse
rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist.
Praeguses asjas ei ole tuvastamiskaebuse esitamise eeldused täidetud. Kaebaja palus kaebuses
tuvastada, et 11. juulil 2024 koostatud menetlusdokumentide talle tutvustamata jätmine oli
õigusvastane. Puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud täpsustuse kohaselt palub kaebaja
kohtul tuvastada, et PPA keeldus tema suhtes 11. juulil 2024 teostatud haldus- ja
menetlustoimingute ning antud haldusaktide protokollimisest õigusvastaselt. Kaebaja ei ole
selgitanud, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg
4). Kohtule pole ka asja materjalide põhjal äratuntav, et menetlustoimingute, toimingute või
haldusaktide protokollide koostamata jätmine või koostatud protokollide kaebajale
tutvustamata jätmine oleks takistanud kaebajal oma õigusi realiseerimast. Kaebajal on võimalik
esitada protokollide koostamata või tutvustamata jätmise väide konkreetse toimingu või
haldusakti vaidlustamise käigus. Pelgalt protokollide koostamata või tutvustamata jätmise
õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale õiguslikku eelist. Kohtute infosüsteemist
nähtuvalt on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab varalise ja
mittevaralise kahju hüvitamist seoses Narva politseijaoskonnas 11. juulil 2024 toimunud
sündmustega (haldusasi nr 3-24-2477) ning kohus võttis 13. veebruari 2025. a määrusega
kaebuse menetlusse. Kohus kontrollib kahju hüvitamise nõude lahendamisel vastustaja
tegevuse õiguspärasust ning selle nõude abil on võimalik kaebaja õiguslikku positsiooni
parandada – seega on kaebajal oma õiguste kaitseks tuvastamiskaebusest tõhusam
õiguskaitsevahend.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuvastamiskaebuse esitamise eeldused ei ole täidetud.
Seepärast tagastab kohus X-i kaebuse vastavas osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse
ilmselge puudumise tõttu.
II
11. Kohustamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava
õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine
ebatõenäoline.
12. Kohtu hinnangul ei ole kohustamiskaebusel eduväljavaateid.
3-24-2479
12.1. Kaebaja palus kaebuses, et kohus kohustaks PPA-d väljastama talle kõik tema suhtes 11.
juulil 2024 teostatud menetlustoimingute raames koostatud menetlusdokumendid, mille
väljastamine pole seadusega keelatud. Samas kinnitas kaebaja kaebuses ja puuduste
kõrvaldamise avalduses, et PPA andis talle turvakontrolli protokolli koopia ja kinnipidamise
protokolli koopia. Kaebaja täpsustas puuduste kõrvaldamise avalduses, et ta soovib tutvuda
kahe talle tutvustamata jäetud PPA protokolliga: vallasasja hoiule võtmise protokolli ning
küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokolliga.
Kaebaja ei ole kohtule esitatud kaebuses vastu vaielnud vastustaja väitele, et ta keeldus 11.
juulil 2024 menetlusdokumente vastu võtmast. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, miks ta
keeldus 11. juulil 2024 menetlusdokumentide vastuvõtmisest. Vastustaja kinnitas kohtule, et
kaebajale anti 12. juulil 2024 politseijaoskonnas isiklikult muu hulgas üle nii vallasasja hoiule
võtmise protokolli koopia kui ka küsitlemise ja dokumendi nõudmise protokolli koopia. Selle
üle, et kaebaja käis 12. juulil 2024 politseijaoskonnas, vaidlust pole. Kohtule ei ole asja
materjalide põhjal äratuntav, miks oleks PPA pidanud jätma kaebajale osa protokolle andmata,
kui need olid olemas. Seepärast saab pidada vähetõenäoliseks, et PPA keeldus kaebajale
protokolle väljastamast. Juhul, kui protokolle ei koostatud, ei oleks kohtul võimalik kohustada
PPA-d protokolle kaebajale väljastama.
12.2. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kaebaja ei ole
esile toonud, et mõni tema materiaalsetest õigustest oleks kaitseta jäänud. Kaebajal on võimalik
taotleda vaidlusaluste protokollide väljanõudmist oma materiaalsete õiguste kaitsmise käigus.
13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust
seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et
kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14. Kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks jääb kaebuse
tagastamise tõttu läbi vaatamata.
15. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja
§ 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Ene Andresen