Legislator Case Law & Legislation
3-25-535/12 AI generated

3-25-535/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-535/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas 27. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule ilma passita jäeti ilma oma õigustest määral, mis moodustab sekkumise eraellu. Kaebaja ei saa

Legislator headnote

AI generated

3-25-535/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule ilma passita jäeti ilma oma õigustest määral, mis moodustab sekkumise eraellu. Kaebaja ei saa

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-535

Määruse kuupäev

1. aprill 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti tegevuse peale

RESOLUTSIOON

Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest. Määrus tõlgituna vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lilitškin esitas 27. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastu.

Kaebuse kohaselt jäeti ENSV kodanik ilma ENVL kodaniku passist, see muudeti kehtetuks ja

ilma passita jäeti ilma oma õigustest määral, mis moodustab sekkumise eraellu. Kaebaja ei saa

minna tööle ning talle ei osutata meditsiiniabi, kaebaja ei saa hääletada, kasutada

notariteenuseid. Passi asemele väljastati reisidokument. Kaebajalt võeti ära kodakondsuse

alusõigus. Avaldaja viibis territooriumil alates 1986. aasta 26. juunist.

Muu tuvastamiskaebuse võib esitada tähtajatult. Kaebaja palub tuvastada õigusvastasus ja

mõista välja avalik-õiguslikes suhetes tekitatud kahju hüvitis summas 1500 eurot. Sealhulgas

politseipoolne protseduurinormide jätkuv rikkumine, seotud otsese keelelise

diskrimineerimisega. Elamisloast keeldumised alates 2017. aastast. Õigusvõimest ilmajätmise

eest hüvitada mittevaraline kahju summas 35 000 eurot, mis jätkub, vältab alates 1992.

aastast.

PPA kohustamise kaebus, rahalise kompensatsiooni väljamõistmine õigusvõime õiguse

jätkuva rikkumise eest. Kahju väljamaksmises 50 000 eurot peab tagama kannatanu jaoks

varalise olukorra alates 1992. aastast. Erinevused tõid avaldaja ja vähemusgrupi jaoks kaasa

meelevaldse äraütlemise passiga dokumenteerimises kodakondsuses. Kaebaja on ilma jäetud

õigusest osaleda riigi asjaajamises nii vahetult kui ka vabalt valitud esindajate kaudu ning

õigusest hääletada ja olla valitud perioodilistel valimistel. Kaebaja sai rikkumistest teada

1992. aastal ja see jätkub.

Kaebaja soovib menetlusabi, määrata tõlk ja advokaat.

Õigusvastasuse tuvastamise nõue, põhiõiguste ja vabaduste rikkumine PPA poolt ja

kohustamine dokumenteerida avaldaja passiga identifitseerimiskaardiga, kanda kõikidesse

registritesse. Sellega ennistatakse osaliselt põhiõigused ja volitused reguleeritakse rahalise

kompensatsiooniga summas 136.500 eurot nende võimude kuritegude eest alates 1992 aastast,

mis jätkuvad.

2. Tartu Halduskohus võttis 6. märtsi 2025. a määrusega haldusasja materjalide juurde

väljavõtte kaebaja vabakasutuskontost ajavahemiku 27. oktoober 2024 kuni 26. veebruar

2025. a kohta (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse käiguta ja andis kaebuse

esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega kolm päeva alates määruse resolutsiooni p 2

jõustumisest (resolutsiooni p 3) ning jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata (resolutsiooni p 4).

3. Tartu Ringkonnakohus tagastas 26. märtsi 2025. a määrusega kaebaja määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 2 teise lause kohaselt riigilõivu

määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata,

kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei

ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja

läbivaatamist.

5. Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2025. a määruse resolutsiooni p-ga 2 jäeti kaebaja riigilõivu

tasumisest vabastamise taotlus rahuldamata ning resolutsiooni p-ga 3 kohustati teda

kõrvaldama kaebuses esinevad puudused, s.o tasuma riigilõivu 1050 eurot ja esitama

riigilõivu tasumist tõendav dokument kolme päeva jooksul Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2025.

a määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest.

6. Arvestades, et Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2025. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus 27.

märtsil 2025, hakkas riigilõivu tasumise 3-päevane tähtaeg kulgema 28. märtsil 2025 ning

viimane päev riigilõivu tasumiseks oli 31. märts 2025. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei

ole kaebaja kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti esitanud. Ka kohtute

infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud.

7. Riigilõivu tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse

võtmise üheks eelduseks. Seega ei ole kaebus ilma riigilõivu tasumata menetletav.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p

2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu.

9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)