2-25-2066/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-25-2066

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2066

Tsiviilasi

H. V. hagi E. V. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

3150 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: H. V. (isikukood xxxx, e-post xxxx)

Kostja: E. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post

xxxx)

Asja läbivaatamine

25.02.2025.a kohtuistung, osalesid hageja ja kostja

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista välja E. V.ilt H. V.i kasuks elatis üheteistkümnel (11) kuul aastas summas

271 eurot alates 06.02.2025.a kuni H. V. omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või

õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatist

ei tule tasuda ühel (1) kuul aastas, kas juulis või augustis.

3. Tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.

4. E. V. tasub elatise hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäeval H. V.i arveldusarvele nr

xxxx.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei

määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1(5)

2-25-2066

Hageja nõue ja põhjendused

1. H. V. esitas 06.02.2025.a hagi E. V.i vastu täisealise lapse elatise nõudes. H. V. palub E.

V.ilt õpingute ajaks välja mõista elatise 350 eurot kuus.

Hageja on võtnud kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et saada kostja kontaktandmed,

et temaga elatise maksmise jätkamise teemal ühendust võtta. Esmalt pöördus hageja oma

venna poole, et küsida temalt kostja kontaktandmeid. Vend vastas, et küsib kostja käest

luba nende edastamiseks, kuid ei andnud sellele vastust. Seejärel pöördus hageja kostja

töökoha poole, paludes nende kaudu kostja kontaktandmeid, kuid töökoht keeldus

vajalikku teavet väljastamast. Lisaks palus hageja isapoolne onu kostjapoolsel onul

küsida kostja käest kontaktandmeid. Kostja ei andnud aga nõusolekut nende

edastamiseks ega võimaldanud kontakti loomist. Nendest asjaoludest tulenevalt ei ole

hagejal olnud võimalik kostjaga enne kohtusse pöördumist ühendust võtta.

Käesolevaga esitab hageja kostja vastu hagi ülalpidamiskohustuse täitmise nõudes.

Kostja on hageja ema. Hageja õpib päevases õppes ning kooli kõrvalt tööl käia ei jõua

ega saa. Hagejal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö tõttu eeldada

sissetuleku hankimist. Hagejat peab üleval tema isa. Hageja pere on 2-liikmeline –

hageja ja tema isa. Hageja on täisealine õpinguid jätkav laps, kes taotleb kostjalt elatise

välja mõistmist kuni 21-aastaseks saamiseni.

Hageja palub tema kasuks välja mõista elatise alates 01.12.2024.a tagasiulatuvalt enne

hagiavalduse esitamist perioodil 01.12.2024-04.02.2025.a summas 750 eurot (350 eurot

kuus x 2+veebruari 4 päeva eest 50 eurot) ja alates 05.02.2025. a igakuine elatis 350

eurot kuus kuni õpingute lõppemiseni või 21-aastaseks saamiseni.

Hageja kulutused on eluasemekulud, toidukulud, kulutused transpordile, sidekulud,

kulutused tervishoiule, kulutused hügieenitarvetele, kulutused koolikohustuste

täitmiseks, kulutused riietele ja jalanõudele ja muud vältimatud püsikulutused.

Kostja täitis hageja ülalpidamiskohustust kuni 2024.a novembrini. Alates 2024.a

detsembrist pole kostja hagejale ülalpidamist andnud ega hagejaga kontakteerunud.

Hageja vältimatud ja põhjendatud kulud ühes kuus kokku on 800 eurot.

Hageja kulud ühes kuus:

1. Eluasemekulud 273.85

2. Kulutused toidule 350

3. Kulutused transpordile 10

4. Sidekulud 62

5. Kulutused tervishoiule 25

6. Kulutused hügieenitarvetele 10

7. Kulutused koolikohustuste täitmiseks 20

8. Kulutused riietele ja jalanõudele 50

Hageja kulud kokku 800.85 eurot

Hageja nõue:

Mõista kostjalt E. V.ilt hageja H. V.i kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku

01.12.2024 – 04.02.2025.a summas 775 eurot (350 eurot kuus x 2+veebruari 6 päeva eest

75 eurot);

Mõista kostjalt E. V.ilt hageja H. V.i kasuks elatis alates hagiavalduse esitamisest

06.02.2025.a 350 eurot kuus kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui

hageja 21-aastaseks saamiseni kuni 28.11.2027.a.

Kostja vastuväited

2. Kostja teatas kohtule, et on nõus tasuma elatist igas kuus 250 eurot. Mõned hageja

2(5)

2-25-2066

kulutused on kostja arvates liialdatud. Kostja enda rahalised võimalused on väga

piiratud.

Kohtu põhjendused ja järeldused

3. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, rahuldab hagi osaliselt.

6. Perekonnaseaduse (PkS) §-de 96 ja 97 kohaselt alaealine laps ja laps, kes täisealiseks

saanuna omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist, mida PkS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PkS § 99 kohaselt ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi.

7. Hageja H. V. sai xxxx.a täisealiseks. Hageja isa on R. V. ja hageja ema on kostja E. V..

Hageja elab koos isaga. Kostja tasus hagejale elatist igas kuus kuni hageja täisealiseks

saamiseni.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatis summas 350 eurot kuus alates

01.12.2024.a kuni hagi esitamiseni 06.02.2025.a ning sealt edasi igakuiselt 350 eurot

kuus kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-

aastaseks saamiseni.

9. Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu, olles nõus tasuma elatist igas kuus 250 eurot.

10. Täisealise isiku puhul eeldatakse, et ta on võimeline ise endale elatist teenima. Vaid

juhul, kui täisealisel isikul puuduvad vahendid enda ülalpidamiseks ning esineb mõjuv

põhjus, miks isik ei saa ise endale elatist teenida, tekib täisealisel õigus elatist nõuda.

Hageja õpib Xxxx xxxx päevaõppes. Nii hageja kui ka tema vanemate huvides on, et

hageja omandaks vähemalt keskhariduse. Põhiharidusega inimese võimalused temale

sobiv töö leida on väga piiratud. Seega on olemas põhjus, miks hageja ei saa ise

ülalpidamist teenida.

Hageja elab koos isaga ning isa peab teda üleval.

Kostja ei ole seadnud kahtluse alla hageja väiteid, et hageja isa võimalused hagejale

ülalpidamist anda on piiratud.

11. Kohtul tuleb kindlaks teha, millised on hageja vajadused ning millised hageja nimetatud

kulutused ei ole põhjendatud. Kohus analüüsib hageja kulusid ühes kuus.

Hageja selgitusest kohtuistungil ilmnes, et 273.85 eurot on hageja ja tema isa

eluasemekulud kokku. Kulud tuleb vastavalt elamispinna elanike arvule jagada kahega

ning seega hageja enda eluasemekulu on 137 eurot. Nimetatud kulu on põhjendatud.

Kohtu hinnangul on põhjendatud ja ei vaja eraldi analüüsimist hageja kulud transpordile

10 eurot, tervishoiule 25 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot ning koolikohustuste

täitmiseks 20 eurot.

Kulutusteks riietele ja jalanõudele on hageja nimetanud 50 eurot. Selline kulu kindlasti ei

ole ülepaisutatud, aga kuna nii hageja kui ka kostja võimalused on piiratud, hindab

3(5)

2-25-2066

kohus, et mõistlik ja võimalik riiete ja jalanõude kulu on 40 eurot kuus.

12. Kostja väitis, et hageja toidukulu 350 eurot on liialdatud ning kostja enda toidukulu on

väiksem. Kohtu seisukoht on, et 350 eurot ei ole liialdatud kulu. Hageja on xxxx-aastane

veel kasvav noormees. Kohtu arvates on usutav, et hagejale vajalikud toidukogused pole

mitte lihtsalt kostja omadest suuremad, vaid võivad olla kaks kuni kolm korda suuremad.

13. Hageja nimetatud sidekulu 62 eurot on kirjalike tõenditega tõendatud. 62 eurot on

kindlasti liialdatud kulu. Kohtupraktikas tavaline ja mõistlik sidekulu on 10 kuni 30

eurot. Kuna hageja vajab kooli jaoks pidevalt internetivõimalust ning kuna hageja on

täisealine ning tema sidekulud on seetõttu mõistetavalt suuremad, kui on lastel, arvestab

kohus, et tema mõistlik sidekulu on 30 eurot.

14. Hageja mõistlikud ja põhjendatud kulud on seega

1. Eluasemekulud 137

2. Kulutused toidule 350

3. Kulutused transpordile 10

4. Sidekulud 30

5. Kulutused tervishoiule 25

6. Kulutused hügieenitarvetele 10

7. Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 20

8. Kulutused riietele ja jalanõudele 40

Hageja põhjendatud kulud on seega kokku 622 eurot

15. Käesoleval aastal on lapsetoetuse suurus 80 eurot. Hageja vajadused on seega 80 euro

ulatuses kaetud lapsetoetusega. Vanemate kanda jääb summa 542 eurot, millest kummagi

vanema osa peaks olema 271 eurot.

16. PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Eeltoodust nähtuvalt tuleb

täisealisele lapsele elatise väljamõistmisel arvestada kostja ka vajadusi ja materiaalseid

võimalusi.

Nähtuvalt kostja seletusest kohtuistungil on tema majanduslik olukord halb: „töötan

lasteaias assistendina; käin mitmel kohal tööl; teen tööampse, et ellu jääda“.

17. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel, et hageja on osaliselt võimeline ise endale elatist

teenima. Seda ajal, kui tal ei ole koolikohustust.

Hageja seletas kohtuistungil, et seni ta töötanud ei ole. Suvine koolivaheaeg kestab

tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõikest 7 ja haridus- ja teadusministri

määrusest 21.11.2023 nr 45 „2024/2025., 2025/2026. ja 2026/2027. õppeaasta

koolivaheajad“ 2 kuud ja 20 päeva.

Arvestades, et hageja on alles xxxx-aastane, peab kohus põhjendatuks, et hageja töötab

suvel ühe kuu. Elatist tuleb tasuda seega 11 kuud aastas.

18. Hageja on esitanud nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks pooleteist kuu eest

alates 01.12.2024.a kuni hagi esitamiseni 06.02.2024.a.

PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist.

4(5)

2-25-2066

Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Täisealise lapse ülalpidamise

kohustus ei ole nn automaatne, nagu seda on alaealise lapse ülalpidamine. Täisealine laps

peab tõendama, et ta ei saa endale ise ülalpidamist teenida, peab tõendama oma vajadusi

ja kulusid. Kohus hindab täisealise isiku vajadusi ja kulusid ning tuvastab, kas

täisealiseks saanud lapse vanemal on kohustus elatist tasuda ning kui suures summas.

19. Kohus mõistab elatise välja kuni hageja õpingute jätkamiseni, kuid mitte kauem kui

hageja 21-aastaseks saamiseni. Olukorras, kus hageja lõpetab gümnaasiumiõpingud, kuid

ei jätka õpinguid kõrgkoolis, ei ole kostjal kohustust elatist tasuda.

20. Hageja palub määrata kohtuotsuse täitmise kord, nimetades oma pangakonto ja soovides

elatist saada iga kuu 10.kuupäevaks.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et elatis tuleb

tasuda 10. kuupäeval kalendrikuu eest ette hageja pangakontole.

Menetluskulude jaotus

21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte

menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda,

siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Haide Rimmel

kohtunik

5(5)