2-25-774/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-774

Tsiviilasi

X hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX; viibimiskoht xxx)

Kostja: Y (isikukood XXX; registreeritud elukoht xxx)

Menetlustoiming

Istung 31.03.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada X ja Y abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis.

3. Taastada Y lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi Q. Y nimeks jääb

pärast kohtuotsuse jõustumist Q.

4. Jätta menetluskulud abielu lahutamise nõudes poolte endi kanda.

5. Vabastada X hagiavalduselt riigilõivu summas 50 eurot riigituludesse tasumise

kohustusest.

Edasikaebamise kord

Pooled on loobunud edasikaebeõigusest.

Hageja nõue, nõude asjaolud ja kostja vastuväited

Harju Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja soovib

abielu lahutada , sest abielulised suhted lõppesid 2022.aastal ja hagejal puudub kostjaga

kontakt.

Kostja hagil ei vastanud.

31.03.2025 algusega kell 13.00 toimunud kohtuistungile jäi hageja enda nõude juurde ja palus

abielu lahutada. Hageja ei pidanud abieluliste suhete taastamist võimalikuks. Kostja nõustus

istungil abielu lahutamisega ega pidanud samuti võimalikuks abieluliste suhete taastamist.

Kostja soovis taastada abielu lahutamise järgselt abielueelse perekonnanime Q. Pooled

loobusid edasikaebeõigusest.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kui

kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1).

Rahvastikuregistri andmete kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx Tallinna

Perekonnaseisuametis. Hageja on esile toonud, et abielulised suhted on pöördumatult

lõppenud 2022.aastast ning hageja ei soovi abielulisi suhteid kostjaga taastada. Kostja oli

31.03.2025 istungil nõus abielu lahutamisega ega pidanud samuti abieluliste suhete taastamist

võimalikuks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohtu hinnangul nähtub hageja tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud, hageja on

avaldanud soovi abielu lahutada ja kostja on sellega nõustunud ning PKS §-s 67 toodud

eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Seega kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu,

mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Tallinn Perekonnaseisuameti.

Kostja taotles 31.03.2025 istungil lahutatava abielu eel kantud nime taastamist ja soovib

kanda pärast abielulahutust perekonnanime Q. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või

perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud

perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõike 2

p-de 1-2 järgi võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud

perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus rahuldab kostja

taotluse, mistõttu tuleb taastada Y lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi Q ning

seega Y nimeks jääb pärast kohtuotsuse jõustumist Y.

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

31.03.2025 istungil esitasid pooled avalduse edasikaebeõigusest loobumise kohta.

TsMS § 180 lg 1 p 1 ja 3 sätestavad, et menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude

kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja

vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmiseest või muude kohtukulude või

menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest ja et menetlusabi saaja ei pea

maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema

kohe või täies ulatuses. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele

advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd,

kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohus andis 03.02.2025 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult käesolevas

asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest.

TsMS § 190 lg 2 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud

täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud

menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui hageja või

tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi

vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies

ulatuses välja.

Kuna kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 poolte enda kanda, siis tuleks hagejal

justkui tagastada riigituludesse hagiavalduselt tasumisele kuuluv riigilõiv summas 100 eurot.

Võttes arvesse, et pooled on loobunud edasikaebeõigusest ja kui hageja ei oleks saanud

menetlusabi, oleks hagejal õigus osaliselt riigilõivu tagastamisele, oleks hagejal antud juhul

riigi ees kohustus summas 50 eurot. Kuna kohus tuvastas, et hagejal ei ole sissetulekut või

muid rahalisi vahendeid, mille arvelt käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisel tasumisele

kuuluvat riigilõivu, samuti registritesse kantud kergesti võõrandatavat vara, ning puuduvad

andmed, et hageja majanduslik olukord oleks paranenud, peab kohus põhjendatuks vabastada

hageja TSMS § 190 1g 7 alusel riigilõivu tasumisest riigituludesse hagiavalduselt tasumisele

kuulunud 50 euro osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik