3-24-774/26 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-24-774

Otsuse kuupäev

31. märts 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

Anatoli Goltsi, Irina Goltsi, Ljudmilla Smirnova, Zoja Koromnova,

Natalja Smolkina ja Sergei Žilkini kaebus Mustvee Vallavolikogu 28.

veebruari 2024. a otsuse nr 7 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I – Anatoli Golts

Kaebaja II – Irina Golts, esindaja Anatoli Golts

Kaebaja III – Ljudmilla Smirnova, esindaja Anatoli Golts

Kaebaja IV – Zoja Koromnova, esindaja Anatoli Golts

Kaebaja V – Natalja Smolkina, esindaja Anatoli Golts

Kaebaja VI – Sergei Žilkin, esindaja Anatoli Golts

Vastustaja – Mustvee vald

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 30. aprill 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

3-24-774

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mustvee Vallavolikogu võttis 28. veebruaril 2024 vastu otsuse nr 7 „Mustvee valla

haridusasutuste ümberkorraldamine“, mille punkt 1 sätestab järgmist:

1. Korraldada Mustvee Vallavalitsuse hallatava asutuse Peipsi Gümnaasiumi, registrikood

75027100, tegevus ümber järgmiselt:

1.1. jaotada 31. augustist 2024 Peipsi Gümnaasium kaheks eraldi üksuseks gümnaasiumiks ja

põhikooliks;

1.2. lõpetada 31. augustil 2024 koolitustegevus üldkeskhariduse tasemel, kusjuures

gümnaasiumiosa liita alates 1. septembrist 2024 Avinurme Gümnaasiumiga, registrikood

75024001, ja luua Avinurme Gümnaasiumi Mustvee õppekoht, kus 2024/2025 õppeaastal

10. klassi vastuvõttu ja koolitustegevust ei toimu, 2024/2025 õppeaastal toimub

koolitustegevus 11. ja 12. klassis ning 2025/2026 õppeaastal toimub koolitustegevus 12.

klassis;

1.3. liita alates 1. septembrist 2024 põhikooli osa Mustvee Kooliga, registrikood 75027117;

1.4. lõpetada 31. augustil 2024 Peipsi Gümnaasiumi tegevus iseseasva asutusena.

2. Anatoli Golts, Irina Golts, Ljudmilla Smirnova, Zoja Koromnova, Natalja Smolkina ja

Sergei Žilkin esitasid Tartu Halduskohtule 13. märtsil 2024 kaebuse Mustvee Vallavolikogu

28. veebruari 2024. a otsuse nr 7 tühistamiseks. Kaebajate lapsed õppisid kaebuse esitamise

ajal Peipsi Gümnaasiumis.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebajad leiavad, et Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7

vastuvõtmisel volikogus rikuti menetlusreegleid. Vastu võetud otsus ei vasta ühelegi enne

istungit volikogu liikmetele saadetud eelnõudest. Eelnõust nr 2 on volikogu istungil jäetud

välja Lohusuu kooli III õppeastme sulgemise otsus.

Mustvee Vallavolikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni liige on Lohusuu kooli õpetaja Julija

Ossipenko. Julija Ossipenko abikaasa Vitali Ossipenko on Mustvee vallavolikogu liige ja

eelarve- ja majanduskomisjoni liige, st ta on ametiisik. Mustvee Vallavolikogu haridus- ja

noorsootöökomisjoni liikmeteks on ka Riina Müürsepp, kes on õpetaja Mustvee Koolis ja

Peipsi Gümnaasiumis, ning Mari Pärn, kes on õpetaja Avinurme Gümnaasiumis. Tulenevalt

korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 11 lõike 1 punktist 1 ei tohi ametiisik teha otsust või

toimingut iseenda ja endaga seotud isiku suhtes, abikaasa on KVS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel

seotud isik.

Koolide hoolekogult arvamuse küsimine kooli tegevuse ümberkorraldamisel on koolipidaja

jaoks kohustuslik tegevus. Peipsi Gümnaasiumil puudus kuni 27. veebruarini 2024

õigusvõimeline hoolekogu, kuivõrd vallavalitsus ei nimetanud juba novembris 2023 valitud

lapsevanemate ning vilistlaste esindajaid hoolekogu liikmeteks. Uusi ning õiguspäraseid

3-24-774

hoolekogu liikmeid ei kutsutud hoolekogu istungile, kus nad saanuks realiseerida oma õigusi

ja kohustusi kooli reorganiseerimise suhtes seisukoha andmisel. Seetõttu ei saa lugeda 26.

jaanuaril 2024. a osalises koosseisus kogunenud seltskonna 30. jaanuari 2024. a kirjalikult

esitatud seisukohti Peipsi Gümnaasiumi hoolekogu arvamuseks. Hoolekogu esitas arvamuse

MTÜ Hea Hariduskorraldus raporti kohta, kui tutvumiseks ei esitatud volikogu otsuse

eelnõud ega seletuskirja. Samuti rikuti hoolekogu erakorralise koosoleku kokkukutsumise

korda, sest hoolekogu liimetele ei saadetud vähemalt üks tööpäev enne koosoleku toimumist

materjale. Vallavalitsuse 27. veebruari 2024. a korraldusega nr 85 kinnitati Peipsi

Gümnaasiumi hoolekogu koosseisu õpilaste esindajana Emilie Mägi, kes aga ei ole andnud

nõusolekut hoolekogusse kandideerimiseks ega osalenud kandidaadina mingitel koolisisestel

valimistel. Peipsi Gümnaasiumi ja Lohusuu kooli õpilasomavalitsustelt ei ole küsitud

arvamust koolide sulgemise kohta. Kogukonnakogusid koolivõrgu ümberkujundamise

protsessi ei kaasatud.

2017. aastal sõlmisid Avinurme vald, Kasepää vald, Lohusuu vald, Saare vald ja Mustvee

linn, ühinevate omavalitsustena ühinemislepingu, mille alapunktid 7.1.2 ja 7.3.1 nägid ette

üldise põhimõtte seniste koolide säilitamiseks. Mustvee valla arengukavas on sätestatud, et

Mustvee valla koolivõrk on hetkel asukohtade osas optimaalne, kuid lähiaastatel on vajalik

välja töötada kooliastmete jätkusuutlikkuse kriteeriumid (liitklasside tulevik, kolmas kooliaste

jms). Samuti vajab lahendamist gümnaasiumihariduse pakkumine (asukohad, õppesuunad,

turundus jm). Gümnaasiumihariduse andmise lõpetamist Mustvee linnas ei ole arengukavas

ette nähtud. Peipsi Gümnaasiumi arengukava 2022--2026 ei näe ette kooli jagunemist ega

gümnaasiumiastme sulgemist. Koalitsioonilepingu järgi jätkub gümnaasiumihariduse

andmine nii Avinurmes kui Mustvees.

Vaidlustatud otsus ei sisalda motivatsiooni, mis põhjendaks otsuse vastuvõtmist. Otsus

sisaldab kehtivate õigusaktide ümberkirjutust ega võimalda mõista otsuse resolutiivosa sisu.

Kuivõrd vaidlustav otsus on vastuolus ka otsuse eelnõu seletuskirjaga, siis ei ole haldusakt

motiveeritud, haldusorgani otsustusprotsess pole jälgitav ning kontrollitav.

MTÜ Hea hariduskorraldus 2023. a raportile tuginemist ei saa lugeda õiguspäraseks. Ebaselge

on, millisel alusel valiti raporti koostajaks vastselt asutatud mittetulundusühing, kelle

referentsis mistahes analoogsete uuringute läbiviimine puudub. Mustvee vald ei viinud läbi

hankemenetlust raporti tellimiseks. Raporti sisust tulenevalt on tegemist ilmselt dokumendiga,

mille puhul lõpptulemus oli tellija poolt eksperdile ette antud.

Õpilaskoht Peipsi Gümnaasiumis on valla kõikidest koolidest kõige odavam. Ei ole selgitatud,

miks suletakse gümnaasiumiaste koolis, mille pidamine on omavalitsusele rahaliselt soodsam

kui allesjäävas Avinurme Gümnaasiumis.

Peipsi Gümnaasiumis pakutav haridus ei ole halvem kui Avinurme Gümnaasiumis. Ebaõiged

on väited kvalifitseeritud pedagoogide vähesusest Peipsi Gümnaasiumis, samuti väited

õpetajate puuduliku keeleoskuse või kõrge vanuse kohta. Peipsi Gümnaasiumis on enamus

vastavaid näitajad paremadki, kui Mustvee koolis ning Avinurme Gümnaasiumis

Peipsi Gümnaasiumis gümnaasiumiosa õpilaste jaoks puudub tegelik alternatiiv keskhariduse

omandamisel. Riik soovib suurendada kohustuslikku õppetööd kuni õpilase 18. eluaastani,

kuid Mustvee vald vähendab selleks vajalikke koolikohti. Tartu linnas ei ole vabu

gümnaasiumikohti. Avinurme Gümnaasium ei paku samuti piisavalt õppekohti, sest peagi

suletakse ka naabervallas Iisaku Gümnaasium, mille õpilastele on samuti parimaks valikuks

3-24-774

jätkata kooliteed Avinurmes. Peipsi Gümnaasium on täna ainsaks valikuks Kallastelt pärit

õpilastele, kelle koolitee Avinurme sõitmiseks oleks enam kui 60 km pikk, samuti puuduvad

sobivad ühistranspordiliinid. Vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajahetkel ei olnud õpilastele

tagatud transpordivõimalused koolitöös osalemiseks. Peipsi Gümnaasiumis õppis

märkimisväärsel hulgal õpilasi, kelle elukoht oli valla äärealadel või isegi

naaberomavalitsustes. Mustvee vald on alles 9. septembri 2024. a käskkirjaga nr 14-2/24/10

asunud lahendama õpilastranspordiga seonduvaid probleeme.

14. veebruaril 2024 on Haridus- ja Teadusministeerium teinud Mustvee vallale järgmise

ettepaneku alustada läbirääkimisi Peipsi Gümnaasiumis gümnaasiumiastmes olevate

õppekohtade üle andmisest riigile ja suunamisest läheduses asuvatesse riigi õppeasutustesse.

Seega on tulevikus riik valmis võtma vastutuse kvaliteetse gümnaasiumihariduse pakkumise

osas ning korraldama õpilaste transpordi- ja olmemured õppetöö üleviimisel kodust

kaugemale. Tekkinud olukorras on õpilaste suunamine Avinurme Gümnaasiumisse

tõenäoliselt vaid ajutiseks vahesammuks enne üldkeskhariduse õppe viimist

riigigümnaasiumidesse. Asjakohane on asuda riigiga läbirääkimistesse ning alles seejärel

kujundada seisukoht üldkeskhariduse õppe võimalustest Mustvee vallas.

Mustvee Kool tegutseb ilma koolitusloata, sest haridus- ja teadusministri 11. juuni 2024

käskkirjaga nr 1.1-2/24/158 tunnistati kehtetuks Mustvee Gümnaasiumi koolitusluba.

Kulutusi Mustvee linna uue hariduskeskuse asukohavaliku analüüsi hinnapakkumisele ei

tutvustatud vallavolinikele koolivõrgu ümberkorraldamise mõjuna vallaeelarvele. Sellega oli

takistatud vallavolinike võimalus pädeva ning kaalutlusõiguse õigeks teostamiseks vajalikel

eelteadmistel põhineva otsustuse tegemine. Kavandades uue hariduslinnaku rajamist, olid

mistahes muudatused Mustvee senises hariduskorralduses ennatlikud ja mittevajalikud.

Vallavolinikke on eksitatud ka koolivõrgu ümberkorraldustega kaasneva kulude kokkuhoiu

osas. Mustvee koolis teostatud remonttööde jaoks oli vald sunnitud võtma laenu. Peipsi

Gümnaasiumil on jätkuvalt küte taga, mida ei saa ka reguleerida. Kulutustega ei arvestatud

koolivõrgu ümberkorraldamise otsuse tegemisel, vastavat infot vallavolinikele ei jagatud.

Mustvee kooli ruumid ei ole hetkel üleüldse sobivad õppetööks – ruumides esineb suvistest-

sügistest remonditöödest hoolimata katuse läbijooks (ruumides kogutakse erinevate

anumatega läbi lae tilkuvat vett) ja paljude klasside aknaid ei ole võimalik avada (nõuetele

mittevastav õhuvahetus ning sisekliima). Mustvee koolimaja ruumid on ka arutult

ülerahvastatud. Seda hoolimata asjaolust, et õppetöö on viidud osaliselt koolimajast välja.

Näiteks viiendad klassis õpivad 2024/2025 õppeaastal viies erinevas hoones, mis paiknevad

Mustvee linna erinevates osades. Õpilaste jaoks ei vaheldu õppetunnid mitte vahetundidega,

vaid kiirustamisega mööda linnatänavaid, sh tuleb lastel autoliikluse keskel joosta ka selleks,

et söögivahetunniks sööklasse jõuda. Mustvee koolis ei ole nõuetekohaselt tagatud hariduslike

erivajadustega õpilaste tugisüsteemi toimimine. Peipsi Gümnaasiumi üldkeskhariduse

klassikomplektid paigutati samuti ümber niigi ülerahvastatud Mustvee kooli. Kuivõrd

ruumipuudus ning pedagoogilise kaadri kvalifikatsiooni mittevastavus ei võimalda seni

põhikoolina toimetanud koolis üldkeskhariduse andmist, toimub gümnaasiumiklasside

õppetöö 2024/2025 õppeaastal mõnedel päevadel Mustvee koolis, teistel päevadel Avinurme

Gümnaasiumi ruumides. Mustvee kooli ning Peipsi Gümnaasiumi õpilastest moodustati

segaklassid. Erinevast keelekeskkonnast pärit õpilasi õpetatakse ühiselt, sealhulgas ka

väljaspool 1. ja 4. klassi, kus üleminek eestikeelsele õppele pidigi toimuma 2024/2025

õppeaastal. Klassides on nii õpetajatel kui kaasõpilastel keelatud vene keele kasutamine.

3-24-774

Õppetöö seesugune korraldus halvendab nii eesti kui vene õppekeelega õpilaste hariduse

kvaliteeti.

Vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel ei analüüsitud koolivõrgu ümberkorraldamise mõjusid valla

rahvastikule ning maksutuludele.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Olukorras, kus õpilaste arv väheneb,

koolivõrk vajab täiendavaid rahalisi vahendeid, on kohalikul omavalitsusel õigus ja kohustus

kaaluda, kuidas tagada optimaalne ressursside kasutamine. Avalikes huvides on koolivõrgu

ülalpidamisele kuluvate eelarveliste vahendite mõistlik ja eesmärgipärane kasutamine. Valla

madal finantsvõimekus sunnib nii põhitegevuse kui investeerimistegevuse kulude

kavandamisel kaaluma alternatiivkulusid ning otsima võimalusi otstarbekaks ja optimaalseks

ressursikasutuseks. Mustvee Kooli ja Peipsi Gümnaasiumi eraldi koolihoonetes pidamine

kulutab ebaotstarbekalt nii personali- kui majandamiskuludeks minevaid ressursse.

Ümberkorralduse tulemusel saab tagada hariduse jätkusuutlikkuse piirkonnas ning kasutada

haridusvaldkonna ressursse otstarbekamalt, suunates senisest enam vahendeid õppe- ja

arendustegevusse, tugiteenustesse ja konkurentsivõimelisematesse palkadesse ning

lähiaastatel taasluua investeerimisvõimekus. Kokkuhoid ei ole üksnes püsikulude

vähenemises, mis kaasneb koolimaja sulgemisega, vaid ka ära langevate

investeerimiskohustustega (suletava koolihoone renoveerimiseks). Mustvee vallas

haridusvõrgu korrastamiseks esineb väga kaalukas avalik huvi tagada kõigile valla õpilastele

turvaline ja toetav õppekeskkond, samuti õpetajatele head töötingimused ja motiveeriv

töötasu, mis on kaalukam, võrreldes kaebajate huviga säilitada senine elukorraldus ja nende

lastele tuttav õppekeskkond.

Peipsi Gümnaasiumi hoones andmesidevõrk vajaks ajakohastamist, kuna praegune on

ehitatud pika aja jooksul ja osade kaupa, sisaldades mitmeid erinevaid võrguseadmeid,

kusjuures suur switch arvutiklassis on osaliselt piksest kahjustatud. Sisustuses pole suuremaid

uuendusi aastaid tehtud. Algklassid kasutavad 2010. aasta paiku Rootsist humanitaarabina

saadud reguleeritavaid koolilaudu ja -toole, mis pole aga mugavad (on liiga kõrged,

reguleerimine toimub jalatoe tõstmise kaudu). Ülejäänud klassiruumides on enamasti teistelt

omavalitsustelt saadud kasutatud koolilauad ja -toolid. Arvutiõpetuse klassis on kasutusel

kõvad mittereguleeritavad toolid. Söökla mööbel on amortiseerunud, mõningaid halvemas

seisukorras toole on üle värvimisega parandatud. Hoone elektripaigaldis klassiruumides (v.a

keemia-füüsika klass) ei vasta nõuetele, seda on püütud osade kaupa parandada.

Klassiruumide viimistlus on suuresti aegunud ja ebasobiv (tume vineerkate seinal ja laes),

väheste rahaliste vahendite tõttu piirduti eelmisel aastal põrandate ja I klassi seinte

värvimisega. Sööklahoone esimese korruse ruumide seinad vajaksid kapillaarniiskuse

sissetungist tingituna krohvi ja värvkatte vahetust või seinte allosa katmist niiskuskindla

paneeliga. Samuti on ebamõistlik teha erinevates koolides tegevusi (nt dokumentide haldus,

andmete koondamine/edastamine), mida on vaja teha seoses sellega, et tegemist on

juriidiliselt eraldiseisvate asutustega.

Mustvee vald tagab ka pärast Peipsi Gümnaasiumi ümberkorraldamist kaebajate lastele

võimaluse omandada tasuta ja kehtestatud nõuetele vastavat põhiharidust samas linnas

paiknevas koolis paralleelklassides. Uuest õppeaastast on koolis esimest klassi üks komplekt.

Kõiki teisi klasse on kaks ehk õppetöö toimub paralleelklassides. Need lapsed, kes seni on

õppinud peamiselt vene keeles, jätkavad samadel tingimustel oma klassijuhatajaga, muutuseks

on vaid vastavalt seadusele eestikeelse õppemahu suurenemine. Paralleelklassides õppimine

võimaldab nii eesti emakeelega kui eesti keelest erineva ema- või kodukeelega lastel paremini

ja võimetekohasemalt õppida. Neljas klass õpib küll ühesuguse õppekava alusel, kuid eesti

3-24-774

emakeelega ja eesti keelest erineva ema- või kodukeelega lapsed õpivad mitmeid õppeaineid

eraldi. Ainus sisuline erinevus on see, et õppetöö hakkab toimuma samas linnas teistes

hoonetes ning õpilased hakkavad koolis käima ühes koolimajas. Samuti võimaldatakse praegu

Peipsi Gümnaasiumi gümnaasiumiosas õppivatel õpilastel õppida Mustvees. 10. klassi

Mustvee õppekohas järgmisel õppeaastal ei avata, kuid õpilastel on võimalik minna õppima

Avinurme Gümnaasiumisse, mis asub Mustveest 24 km kaugusel. Vald ei suuda ülal pidada ja

tagada kvaliteetset õpet kahes gümnaasiumis, kus Avinurme Gümnaasiumi gümnaasiumiosas

õpib 39 õpilast ja Peipsi Gümnaasiumi gümnaasiumiosas osas 22 õpilast.

Vallavolikogu liikmetel on õigus teha õigusakti eelnõu kohta parandusettepanekuid. Lohusuu

Kooli tegevuse ümberkorraldamise väljajätmine otsuse eelnõust ei riku kuidagi kaebajate

subjektiivseid õigusi.

Peipsi Gümnaasiumis puuduvad dokumendid õpilasesinduse moodustamise kohta.

Õpilasesinduse olemasolu koolis ei ole kohustuslik. Mustvee linna kogukonnakogu

moodustati 15.02.2020. 30.05.2018 määrus nr 19 „Mustvee valla kogukonnastatuut“ § 3 lõike

4 kohaselt kogukonna liikme volitused kehtivad neli aastat ja § 5 lõike 3 kohaselt

kogukonnakogu vanema volitused kestavad kaks aastat. Sama määruse § 4 lõige 5 sätestab, et

kogukonnakogu koosolekud protokollitakse ja protokollid avalikustatakse valla

dokumendiregistris. Viimane Mustvee linna kogukonna koosoleku protokoll on registreeritud

Mustvee valla dokumendiregistris 30. septembril 2021. Seega Mustvee linna piirkonna

kogukonnakogu ei tegutse ja selle vanema volitused on lõppenud. Seega eraldi

kogukonnakogu teavitada ei olnud võimalik. Kogukonnal oli võimalus kaasa rääkida Mustvee

Kultuurikeskuses toimunud avalikul arutelul. Seadusest ei tulene kohustust kooli tegevuse

ümberkorraldamisel ära kuulata kõigi õpilaste vanemaid eraldiseisvalt. Lisaks hoolekogule on

oma arvamuse Mustvee vallas haridusasutuste ümberkorraldamise kohta (sh Peipsi

Gümnaasiumi tegevuse lõpetamine iseseisva asutusena) esitanud ka mitmed Peipsi

Gümnaasiumi õpilaste vanemad. Seisukoha esitasid 1., 2. ja 4. klassi lapsevanemad ehk ka

kaebaja I, kaebaja VI, 7. klassi lapsevanemad ehk ka kaebaja II ja kaebaja IV, 8. klassi

lapsevanemad ehk kaebaja IV ning ka 9. klassi lapsevanemad ehk kaebaja V.

Vaidlustatav otsus ei ole vastuolus arengukavadega. Kaebajate viide 2017. aastal sõlmitud

ühinemislepingule on asjakohatu, kuna leping kehtis 4 aastat ehk kuni 2021. aastal kohaliku

omavalitsuse volikogu valmistulemuste väljakuulutamiseni. 2018. aastal nenditi Mustvee

valla arengukavas, et Mustvee valla koolivõrk on hetkel asukohtade osas optimaalne, kuid

lahendamist vajab gümnaasiumihariduse pakkumine (asukohad, õppesuunad, turundus jm).

See ei tähenda, et senine gümnaasiumihariduse andmine peaks samasuguselt jätkuma. Samuti

ei ole vallavolikogule siduv Peipsi Gümnaasiumi arengukava aastateks 20222026, milles ei

ole ette nähtud kooli jagunemist ega gümnaasiumiastme sulgemist.

Mustvee valla hankekorra § 9 lõike 1 kohaselt asjade ostmisel ja teenuste tellimisel ning

ehitustööde tellimisel, mille eeldatav maksumus on alla 5000 euro, võib teha ettepaneku

pakkumuse esitamiseks ühele või mitmele isikule. MTÜ Hea hariduskorraldusel on kogemus

mitmetele omavalitsustele hariduskorralduslike dokumentide koostamisel.

Õpilaskoha maksumus ei saa olla haridusasutuste ümberkorraldamise aluseks. Peipsi

Gümnaasiumi hoonesse ei ole võimalik üle viia lisaks Mustvee Kooli õpilasi, kuna hoone

pind seda ei võimalda, hoone vajab remonti ja sisustus uuendamist.

3-24-774

Kehalise kasvatuse tunnid on toimunud Mustvee Kooli õpilastele ja Peipsi Gümnaasiumi

õpilastele juba enne põhikooliosa liitmist Mustvee Kooliga Mustvee spordihoones ja

tööõpetuse tunnid tööõpetuse klassis, Narva tn 16. See, et Peipsi Gümnaasiumi õpilastel tuleb

nüüd mõnisada meetrit rohkem liikuda, ei ole ebamõistlik piirang. Õpilased liiguvad koos

õpetajaga ja liiklusohutus on tagatud.

Koolivõrgu ümberkorraldusel on arvestatud ruumide suuruse ja õpilaste arvuga. Mustvee

Kooli kasutatavaks pinnaks on üle 2000 ruutmeetri ning enne 2015. aastat õppis Mustvee

gümnaasiumis kuni 300 õpilast. Peipsi Gümnaasiumi ühendamisel õpib praeguses Mustvee

Kooli hoones 165 õpilast. Ruumid on värskelt remonditud, kaasaegse valgustuse ja oma

sööklaga. Gümnaasiumiosa, kus kahe (11. ja 12.) klassi peale õpib kokku 11 õpilast, õppetöö

toimub neljal päeval nädalas Mustvee Kooli õppekohas ja ühel päeval nädalas Avinurmes.

Bussiühendus on korraldatud õppetööd arvestavalt.

Erivajadustega õpilaste toetamiseks töötavad koolis tugispetsialistid (nii eesti- kui

venekeelsed) ja koostöö Rajaleidja õppenõustajatega toimib. Individuaalsed õppekavad on

koostatud õpilastele, kes seda oma eripärade tõttu vajavad ja lapsevanematega on

tugimeetmed läbi räägitud.

2016/2017 õppeaastal õppis Peipsi Gümnaasiumi gümnaasiumiosas 41 õpilast ja Avinurme

Gümnaasiumi gümnaasiumiosas 34 õpilast. 2023/2024 õppeaastal on vastavad arvud Peipsi

Gümnaasiumis 22 ja Avinurme Gümnaasiumis 39. Peipsi Gümnaasiumis õppivate õpilaste

arv on aastatega vähenenud poole võrra, Avinurmes aga suurenenud. Üheks põhjuseks on see,

et Mustvee piirkonna õpilastel on parem ühistranspordiühendus linnadega, kus asuvad

riigigümnaasiumid ja valikuvõimalused suuremas. Avinurme aleviku ja selle lähiümbruse

õpilased eelistavad õppimist Avinurme Gümnaasiumis.

Peipsi Gümnaasiumi põhikooli lõpetajad võivad jätkata õpinguid Mustvee valla Avinurme

Gümnaasiumis, kus on piisavalt õppekohti. Vald on sõlminud õpilasliini veolepingu. Lisaks

õpilasliinile toimub ka ühistransport.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Tartu Halduskohus andis 19. juuli 2024. a määrusega menetlusosalistele võimaluse

esitada täiendavaid menetlusdokumente kuni 3. veebruarini 2025 ning vastuväiteid teise

menetlusosalise täiendavatele menetlusdokumentidele kuni 3. märtsini 2025. Kaebajad

esitasid vastuväited vastustaja seisukohtadele 5. märtsil 2025, st hilinemisega. HKMS § 51

lõige 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist või käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda

üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus peab võimalikuks kaebajate 5. märtsi 2025.

a vastuväiteid arvesse võtta, sest see ei põhjusta menetluse viibimist.

6. Halduskohtusse saavad kaebajad pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks

(põhiseaduse (PS) § 15 lõige 1 ja HKMS § 44 lõige 1), kuivõrd käesoleval juhul ei ole

seadusega antud kaebajatele õigust ei kolmandate isikute ega ka avaliku huvi esindamiseks.

Kaebajate kohtus kaitstavate õigustega ei seondu väited, mis puudutavad otsuse mõju teistele

lapsevanematele ja nende lastele (sh teistest koolidest, asulatest ja eestikeelsetest

perekondadest), valla rahvastikule ja maksutuludele (HKMS § 44 lõige 2). Seega ei hinda

3-24-774

kohus kaebajate selliseid põhjendusi, mis on esitatud avaliku huvi või kolmandate isikute

kaitseks.

7. Eeltoodu puudutab ka kaalutlusõiguse sisustamist ning üksikute kaalutluste

kontrollimist. Kohtuliku kontrolli ulatuse kohta on Riigikohus selgitanud, et kui kaebus

esitatakse motiivil, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi,

kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi.

Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti

vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (3-3-1-87-11 p 28,

3-3-1-15-16 p 16, 3-17-2637 p 15). See tähendab, et kohus kontrollib kaalutlusõiguse

järgimist üksnes osades, mis on seotud kaebajate õigustega.

8. Mustvee vallal kui kooli pidajal on kooli ümberkorraldamisel avar kaalutlusruum (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 4. veebruari 2022. a otsus nr 3-20-1826, p 9) ning halduskohus ei

saa hinnata kooli ümberkorraldamise otstarbekust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. veebruari

2021. a otsus nr 3-19-2409, p 10). PS § 37 lõiked 2 ja 3 ei anna lapsevanematele õigust nõuda

konkreetse kooli püsimajäämist. Lapsevanemate otsustavast sõnast laste hariduse valikul ei

tulene õigust omandada haridust lapsevanemale ja lapsele kõige meelepärasemas koolihoones.

(Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-17-581, p 13). Kui kohalik

omavalitsus on taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele

koolikohustuslikele isikutele võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma

avaliku ülesande täitnud (Riigikohtu 28. oktoobri 2014. a otsus nr 3-4-1-26-14, p 59).

9. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel ise otsustama selle üle, milline koolivõrk vastab

kõige paremini valla arengueesmärkidele, vaid saab üksnes kontrollida, kas haridusasutuste

võrgu korrastamisel on järgitud kaalutlusreegleid (HKMS § 158 lõige 3).

10. Kohus möönab, et vastustaja 28. veebruari 2024. a otsuse nr 7 ja selle lahutamatuks

osaks oleva seletuskirja vahel esineb mõningaid vastuolusid. Seletuskirjas on analüüsitud

erinevaid võimalusi Mustvee valla haridusvõrgu korrastamiseks, kuid esile ei ole toodud

konkreetselt sellist varianti, mille kasuks vastustaja 28. veebruaril 2024 otsustas. Seletuskirjas

on analüüsitud Mustvee Kooli ja Peipsi Gümnaasiumi põhikooliastmete liitmist, kuid samas

on märgitud, et Peipsi Gümnaasiumi gümnaasiumiaste säilib. Kohtu hinnangul on eeltoodust

olenemata seletuskirjast leitavad ka kaalutlused, mis võimaldavad aru saada, miks vastustaja

otsustas 28. veebruaril 2024 tehtud otsuse kasuks. Vastustaja on kohtumenetluses vastuseks

kaebajate vastuväidetele oma kaalutlusi täpsustanud, mis ei ole keelatud.

11. Vastustaja on 28. veebruari 2024. a otsuses esile toonud, et vajadus Mustvee valla

haridusasutuste ümberkorraldamiseks on tingitud eelkõige laste arvu vähenemisest ja sellest

tulenevalt koolide alatäituvusest. Koolihoonete ülalpidamiseks ja uute investeeringute

läbiviimiseks napib vallal eelarvelisi vahendeid, mistõttu tuleb haridusasutuste taristut

koomale tõmmata. Rahvastikuprognoos ei näita Mustvee vallas rahvaarvu suurenemist,

millest tulenevalt on muudatused valla haridusvõrgus põhjendatud ning vajalikud, et tagada

haridusasutuste taristu ning pädevate õpetajate ja tugispetsialistide olemasolu ka tulevikus.

Mustvee valla eesmärgiks on tagada kvaliteetne ja konkurentsivõimeline põhiharidus ning

alusharidus kogu valla ulatuses. Eesmärgid peavad olema saavutatavad mõistlikke ja

põhjendatud kulutusi tehes.

12. Vastustajal ei ole kohustust koolivõrgu korrastamisel lähtuda üksnes õpilaskoha

maksumusest. Vastustajal on õigus ja kohustus hinnata erinevaid asjaolusid kogumis.

3-24-774

Vaidlustatud otsuse seletuskirjast ilmneb, et valik sulgeda just Peipsi Gümnaasium tehti

seetõttu, et selle kooli hoone on halvas seisus ja puuduvad kaasaegsed õppevahendid (lk 46),

Peipsi Gümnaasiumi ruumid on võrreldes Mustvee Kooli ruumidega oluliselt väiksemad ega

võimalda Mustvee Kooli õpilasi sinna paigutada (lk 42), Mustvee kooli ruumidesse kõik

õpilased aga mahuvad (lk 44), eestikeelse gümnaasiumi avamiseks Mustvee linnas napib

õpilasi (lk 45), gümnaasiumis paralleelklasside loomine vastavalt emakeelele ei ole Mustvee

linnas mõttekas ega rahaliselt võimalik, sest Mustvee linnas napib õpilasi gümnaasiumiastmes

(lk 38), õpitulemused Avinurme Gümnaasiumis on paremad kui Peipsi Gümnaasiumis (lk 47).

2023. a seisuga oli Avinurme Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes 39 õpilast, Peipsi

Gümnaasiumis oli see näitaja 22 (lk 5). 2023. a detsembri seisuga vastas Avinurme

Gümnaasiumis kvalifikatsiooninõuetele 87% õpetajatest, Mustvee Koolis oli see näitaja 86%

ja Peipsi Gümnaasiumis 78% (lk 89).

13. Asjaolu, et Mustvee Kooli lastel toimub õppetöö erinevates hoonetes ja nendesse tuleb

tundide vahel mööda tänavaid liikuda, ei ole käsitletav kaalutlusveana. Vastustaja kinnitusel

on Mustvee Kooli lapsed erinevates hoonetes õppinud juba enne Peipsi Gümnaasiumi

sulgemist ning lapsi saadavad õpetajad. Kui kaebajad leiavad, et Mustvee Kooli

olmetingimustes esineb probleeme, saab selle probleemiga pöörduda kooli direktori poole,

kuid lekkiv katus või mitteavatavad aknad ei ole selliseks puuduseks, mida saaks pidada

kaalutlusveaks. Täiendavalt osutab kohus sellele, et vastustaja kinnitusel ei leki Mustvee

Kooli katus ning õppetöö ruumid on sobivad. Kaebajad ei ole selle väite ümberlükkamiseks

tõendeid esitanud.

14. Selleks, et lastele oleks koolides tagatud piisavalt tugispetsialiste, on vastustaja samuti

pidanud vajalikuks haridusvõrgu korrastamist (seletuskirja lk 11). Seega on vastustaja

arvestanud vajadusega kindlustada muu hulgas Mustvee Kool tugispetsialistidega ja Mustvee

Kooli kodulehelt nähtuvalt on koolis olemas psühholoog ja sotsiaalpedagoog.1 Kui keegi

kaebajatest ei ole rahul tema lapsele pakutava tugiteenusega, saab ta selles osas pöörduda

kooli direktori poole. Rahulolematus tugiteenuse kvaliteediga ei ole käsitletav kaalutlusveana.

Niisamuti ei saa koolielus ette tulevaid probleeme pidada kaalutlusvea tegemise tõendiks. Igas

koolis tuleb ette probleeme ning oluline on tegeleda nende lahendamisega, mida on kaebajate

esitatud tõendist nähtuvalt Mustvee Koolis ka tehtud (kooli turvateenuse tellimise vajalikkus).

15. Vastustaja on arvestanud, et Mustvee Koolis hakkavad koos õppima erineva

kodukeelega lapsed ning on sellest tulenevalt pidanud parema ja toetavama õpikeskkonna

tagamiseks vajalikuks paralleelklasside loomist (seletuskirja lk 37). Vastustaja on

kohtumenetluses selgitanud, et paralleelklasse pole ainult esimeses klassis. Paralleelklasside

olemasolu kinnitab ka Mustvee Kooli tunniplaan (klikkida üleval vasakul „Klassid“).2

16. Vaidlustatud otsusest nähtub, et Peipsi Gümnaasiumi sulgemise järel saavad selle kooli

14 gümnasisti jätkata õppetööd Avinurme Gümnaasiumi Mustvee õppekohas (11. ja 12.

klass). Otsus ei loo eeldust, et Avinurme Gümnaasiumi Mustvee õppekoht ei võiks olla

Mustvee Koolis. Vastupidi vastustaja on otsuses ja selle seletuskirjas viidanud vajadusele

taristut kokku tõmmata, mis viitabki Mustvee linnas kõigi õpilaste koondamisele ühte

hoonesse. Asjaolu, et ühel päeval nädalas peavad Avinurme Gümnaasiumi Mustvee õppekoha

gümnasistid sõitma õppetöö läbiviimiseks Avinurme Gümnaasiumisse, ei ole käsitletav

kaalutlusveana. Vastustaja on seletuskirjas korduvalt osutanud vajadusele kasutada ruume

otstarbekamalt ja sellega on kooskõlas vajaduse korral Avinurme Gümnaasiumi ruumide

1 https://www.mustvee.edu.ee/kontakt

2 https://mustvee.edupage.org/timetable/view.php?fullscreen=1

3-24-774

kasutamine. Vastustaja kinnitusel on bussiühendus korraldatud õppetööd arvestavalt. Need,

kellel on tulevikus vaja gümnaasiumisse astuda, saavad seda kõige lähemal teha Avinurme

Gümnaasiumis, mis asub Mustvee linnast 24 km kaugusel. Seega on vastustaja arvestanud, et

Peipsi Gümnaasiumi sulgemise järel oleks lastele tagatud mõistlik võimalus

gümnaasiumihariduse saamiseks. Vastustaja on kinnitanud, et lastele on Avinurme

Gümnaasiumis piisavalt õppekohti ning kaebajad pole esitanud tõendeid, mis selle väite

ümber lükkaksid.

17. Asjaolu, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise hetkel ei olnud Peipsi Gümnaasiumis

õppivatele lastele tagatud transpordivõimalusi muudes koolides õppimiseks, ei ole käsitletav

kaalutlusveana. Kuna selle otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud Peipsi Gümnaasiumi õpilastel

vajadust liikuda muudesse koolidesse (nt Avinurme Gümnaasiumisse), ei pidanud ka sel

hetkel olema neile selliseid liikumismarsruute tagavat transporti vastustaja poolt. Oluline oli

see, et vastustaja kaalus transpordiga seonduvat (vt seletuskirja lk 1314). Kaebajad on ka ise

esile toonud, et vastustaja on Peipsi Gümnaasiumi sulgemise järel tegelenud sobivate

õpilastranspordiliinide loomisega.

18. Kohtu hinnangul ei saa vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel MTÜ Hea hariduskorraldus

2023. a raportile tuginemist pidada kaalutlusveaks. Raportist nähtuvalt on selle koostamisel

tuginetud avalikele andmetele, sh Haridussilma andmetele (vt kasutatud allikaid raporti 9.

peatükist). MTÜ Hea hariduskorraldus töötajatel on kogemus kohalikus omavalitsuses ja

riigikoolide pidajana töötamisel3, mistõttu pole alust arvata, et MTÜ töötajatel puuduks

kompetents raporti koostamiseks. Samuti pole kaebajad esile toonud tõsiseltvõetavat põhjust,

mis viitaks sellele, et raport on koostatud erapoolikult. Raportis ei ole peale surutud ühte

konkreetset varianti, vaid on analüüsitud erinevaid variante. Vastustaja on selgitanud, et

raporti koostaja leidmiseks ei viidud läbi hankemenetlust, sest see polnud Mustvee

Vallavalitsuse 9. mai 2022. a määruse nr 12 „Mustvee valla hankekord“ § 9 lõike 1 kohaselt

nõutav.

19. Vastustajal ei olnud kohustust oodata ära läbirääkimiste tulemusi Haridus- ja

Teadusministeeriumiga Peipsi Gümnaasiumi gümnaasiumiastmes olevate õppekohtade üle

andmise kohta riigile ja suunamisest läheduses asuvatesse riigi õppeasutustesse. Peipsi

Gümnaasium oli munitsipaalkool ja vastustajal oli õigus teha otsus selle sulgemise kohta, kui

ta pidas seda otstarbekamaks.

20. Asjaolu, et Mustvee linna soovitakse rajada uus hariduskeskus, oli kaebajate endi

kinnitusel volikogu liikmetele teada juba 25. oktoobril 2023, mil kinnitati Mustvee valla

eelarvestrateegia 20242027. Seega pidid volikogu liikmed endale ilmselgelt teadvustama, et

hariduskeskuse rajamisega kaasnevad ka kulud, sh asukohavaliku konsultatsiooniks.

Vastustaja on selgitanud, et selleks, et oleks võimalik edasisi suuri investeeringuid valla

haridusvõrku teha, oli vaja taristut kokku tõmmata ja vastustaja pidas kõige otstarbekamaks

Peipsi Gümnaasiumi sulgemist. Seega on vastustaja ära näidanud, miks oli vajalik Peipsi

Gümnaasiumi sulgemine enne hariduskeskuse rajamist. Samuti oli volikogu liikmetele teada,

et Mustvee Kool vajab samuti täiendavaid investeeringuid, sest otsuse seletuskirjas on

viidatud sellele, et kõik Mustvee haridusasutused vajavad remonti ja õpivahendite

kaasajastamist (lk 47). Vastustaja ongi otsustanud kulude kokkuhoiuks ühe haridusasutuse

sulgeda, et saaks selle võrra teha täiendavaid investeeringuid teistesse haridusasutustesse, sh

Mustvee Kooli. Peipsi Gümnaasiumi kütte väljalülitamise võimatus ja sellega kaasnev

küttekulu 10 000 eurot ei ole siiski võrreldav selle kuluga, mis kaasneks tervikuna Peipsi

3 http://www.strateegiakorraldus.ee/

3-24-774

Gümnaasiumi käigushoidmisega. Peipsi Gümnaasiumi sulgemisega on siiski vastustaja jaoks

vabanenud täiendavaid rahalisi ressursse, mida sai suunata teistesse haridusasutustesse.

21. See, et 2017. a omavalitsuste ühinemisleping, Mustvee valla arengukava, Peipsi

Gümnaasiumi arengukava ja Mustvee valla koalitsioonileping ei näe sõnaselgelt ette

gümnaasiumihariduse andmise lõpetamist Mustvee linnas, ei tähenda, et vaidlusalune otsus

oleks õigusvastane. Eelmainitud dokumendid ei ole vallavolikogule siduvad (seda enam, et

ühinemisleping kehtis vastustaja kinnitusel 2021. aastani) ning vastustaja võib olude

muutumisel teha koolivõrgu optimaalsemaks ümberkorraldamiseks vajalikke otsuseid.

Kaebajad on ise esile toonud, et 2018. aastal nenditi Mustvee valla arengukavas, et Mustvee

valla koolivõrk on hetkel asukohtade osas optimaalne, kuid lahendamist vajab

gümnaasiumihariduse pakkumine (asukohad, õppesuunad, turundus jm). Kohtu hinnangul

saab viitest gümnaasiumihariduse pakkumise asukohtadele kui lahendamist vajavale

küsimusele järeldada, et vastustaja jaoks ei olnud senised gümnaasiumide asukohad sugugi

sellised, mis pidid kindlasti samasuguseks ka edaspidi jääma.

22. Kaebajate subjektiivsete õigustega ei seondu volikogus vaidlusaluse otsuse

vastuvõtmise protsess. Asjaolu, et volikogule esitatud kahe eelnõu teisest variandist jäeti

lõpphääletusel välja Lohusuu Kooli kolmanda kooliastme sulgemine, ei saa riivata kaebajate

subjektiivseid õigusi, sest nende lapsed ei õpi Lohusuu Koolis. Lohusuu Kooli kolmanda

kooliastme sulgemine ei oleks saanud avaldada olulist mõju teistele Mustvee valla koolidele,

sh Peipsi Gümnaasiumile ka juhul, kui Lohusuu Kooli kolmanda kooliastme õpilased oleksid

suundunud õppima muudesse Mustvee valla koolidesse. Nimelt nähtub otsuse seletuskirjast,

et 2023. aastal õppis Lohusuu Kooli kolmandas kooliastmes 11 õpilast (lk 5) ning võib

eeldada, et samas suurusjärgus on õpilaste arv olnud ka järgnevatel aastatel. Sellise hulga

õpilaste mõju Mustvee valla muudele koolidele ei saa olla ulatuslik ega saa kaasa tuua

kaebajate subjektiivsete õiguste riivet.

23. Vaidlusaluse otsuse seletuskirjast nähtub, et 10. mail 2023 loodud hariduskorralduse

töörühm kohtus 23. oktoobril ja 8. novembril 2023 Mustvees MTÜ Hea hariduskorralduse

ekspertidega, et arutleda mitmete lahenduste osas. Mustvee Kultuurikeskuses toimus 23.

novembril 2023 Mustvee valla haridusvõrgu tuleviku arutelu, mille käigus MTÜ Hea

hariduskorralduse eksperdid tutvustasid tõenäolisemaid stsenaariumeid haridusvõrgu tuleviku

osas. Arutelu eesmärgiks oli saada kogukonna tunnetust ja tagasisidet tõenäolisemate

lahendusvariantide osas, et haridusvõrgu otsustega edasi minna. Arutelul osales üle 80

inimese. Eeltoodust arvestades ei saa kohtu hinnangul vastustajale ette heita, et ta ei küsinud

eraldi kogukonnakogude arvamusi. Lisaks on vastustaja osutanud sellele, et tal puudub teave,

et Mustvee linna kogukonnakogu oleks pärast 2021. aastat tegutsenud, sest puuduvad

hilisema perioodi kohta dokumendid Mustvee valla dokumendiregistris.

24. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Peipsi Gümnaasiumi hoolekogu esimees

Ljudmilla Smirnova on allkirjastanud 29. jaanuaril 2024 arvamuse MTÜ Hea

hariduskorralduse poolt koostatud Mustvee valla haridusvõrgu ümberkorralduste vajalikkuse

raporti kohta ning edastanud selle 30. jaanuaril 2024 Mustvee Vallavalitsusele. Kohus on

seisukohal, et Ljudmilla Smirnova oli pädev andma arvamust Mustvee valla haridusvõrgu

ümberkorralduste vajalikkuse raporti kohta, kuivõrd ta oli Mustvee Vallavalitsuse 4. aprilli

2022. a korraldusega nr 164 kinnitatud Peipsi Gümnaasiumi hoolekogu liige. Nimetatud

korraldus kehtis kuni 27. veebruarini 2024, mil Mustvee Vallavalitsus kinnitas Peipsi

Gümnaasiumi hoolekogu uue koosseisu. PGS § 73 lõike 1 teise lause kohaselt hoolekogu

moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras. Vaidlusaluse

3-24-774

otsuse andmise ajal kehtis Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2018. a määrus nr 7

„Hoolekogu moodustamise kord ja töökord“, mille § 9 lõike 1 kohaselt esitab direktor

hiljemalt 15. oktoobriks Mustvee Vallavalitsusele hoolekogusse valitud esindajate andmed.

Määruse nr 7 § 9 lõike 2 kohaselt võib taotluse hoolekogu koosseisu muutmiseks direktor

esitada igal ajal, kui hoolekogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt. Hoolekogu liikme

volitused lõpevad ennetähtaegselt muu hulgas uue esindaja valimisel esindatavate poolt

(määruse nr 7 § 9 lõike 4 punkt 4). Määruse nr 7 § 9 lõike 3 järgi kinnitab vallavalitsus

haridusasutuse hoolekogu koosseisu või koosseisu muudatuse pärast direktorilt andmete

saamist. Eeltoodust nähtub, et hoolekogu uue koosseisu kinnitamiseks on vaja vallavalitsuse

otsust ning piisav ei ole lihtsalt hoolekogu poolt uute esindajate valimine. Asjaolu, et arvamus

on antud konkreetselt MTÜ Hea hariduskorralduse poolt koostatud Mustvee valla

haridusvõrgu ümberkorralduste vajalikkuse raporti kohta, ei tähenda, et vastustaja on

rikkunud vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisele eelnenud menetluse käigus PGS § 80 lõiget 1.

Vastustaja on seletuskirja koostamisel ja vaidlusaluse otsuse tegemisel lähtunud MTÜ Hea

hariduskorralduse poolt koostatud Mustvee valla haridusvõrgu ümberkorralduste vajalikkuse

raportist. Hoolekogu arvamusest nähtuvalt on nad aru saanud, et kaalumisel on variant Peipsi

Gümnaasiumi sulgemise kohta, ning nad on oma vastuväited sellele esitanud. Seda arvestades

pole määravat tähendust sellel, et enne hoolekogu 26. jaanuari 2024. a istungit ei saadetud

hoolekogu liikmetele vaidlustatud otsuse eelnõud. Hoolekogu argumente on vastustaja

vaidlusaluse otsuse seletuskirjas ka käsitlenud. On selge, et erimeelsused vaidlevate poolte

vahel jäävad püsima, kuid see ei tähenda, et kaasamist poleks toimunud. Oluline on see, et

inimesed saavad esitada küsimusi ja seisukohti. Kohus on seisukohal, et Peipsi Gümnaasiumi

hoolekogu on olnud kaasatud kooli ümberkorraldamise protsessi ning ta on saanud avaldada

arvamust Peipsi Gümnaasiumi ümberkorraldamise osas.

Kohus märgib, et see, kas Emilie Mägi on Mustvee Vallavalitsuse 27. veebruari 2024. a

korraldusega nr 85 arvatud õiguspäraselt hoolekogu koosseisu, ei seondu kaebajate

subjektiivsete õigustega. Samuti ei ole hoolekogu uus koosseis vaidlustatud otsuse kohta

arvamust esitanud, mistõttu ei saanud Emilie Mägi hoolekogusse kuulumine vaidlusaluse

otsuse andmist mõjutada.

25. Kohus peab vajalikuks märkida, et seadusest ei tulene kohustust kooli tegevuse

ümberkorraldamisel ära kuulata kõigi õpilaste vanemaid eraldiseisvalt. Asja materjalidest

nähtub, et lisaks hoolekogule on oma arvamuse Mustvee vallas haridusasutuste

ümberkorraldamise kohta (sh Peipsi Gümnaasiumi tegevuse lõpetamine iseseisva asutusena)

esitanud ka mitmed Peipsi Gümnaasiumi klassid. Seisukoha esitasid 1., 2. ja 4. klassi

lapsevanemad ehk ka kaebaja I, kaebaja VI, 7. klassi lapsevanemad ehk ka kaebaja II ja

kaebaja IV, 8. klassi lapsevanemad ehk kaebaja IV ning ka 9. klassi lapsevanemad ehk

kaebaja V.

26. Seoses kaebajate väitega, et vald ei kuulanud enne otsuse tegemist Peipsi Gümnaasiumi

õpilasesindust ära märgib kohus järgmist. Vastustaja on kohtule selgitanud, et puuduvad

dokumendid, mis kinnitaksid, et Peipsi Gümnaasiumis vaidlusaluse otsuse tegemise ajal

õpilasesindus eksisteeris. Kaebajad ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis selle väite ümber

lükkaksid. Seega ei saanudki vastustaja otsust Peipsi Gümnaasiumi õpilasesindusele arvamuse

andmiseks esitada.

27. Kohus on seisukohal, et ka kaebajate väide KVS § 11 lõike 1 punkti 1 rikkumise kohta

ei tingi vaidlusaluse otsuse tühistamist. Mustvee Vallavolikogu 28. veebruari 2024. a istungi

protokollist nähtub, et kaebajate nimetatud isikutest osales hääletamisel üksnes Vitali

3-24-774

Ossipenko. Seega teised kaebaja nimetatud isikud vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel ei

osalenud. Vitali Ossipenko abikaasa töötab Lohusuu Koolis, mitte Peipsi Gümnaasiumis.

Seega on ilmselge, et Vitali Ossipenkol ei saanud esineda huvide konflikti Peipsi

Gümnaasiumi saatuse üle hääletamisel. Lisaks ei olnud Vitali Ossipenko hääl hääletusel

määrav, ka ilma tema hääleta oleks samasisuline otsus vastu võetud. Eeltoodu arvestades pole

alust arvata, et vastustaja oleks lähtunud vaidlusaluse otsuse tegemisel lubamatutest

kaalutlustest ning otsus oleks õigusvastane.

28. Kohus rõhutab, et hindab vaidlustatud otsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga

(HKMS § 158 lõige 2). Vaidlustatud otsuse andmisel ajal oli Mustvee Koolil koolitusluba ja

vastustaja sai sellega arvestada. Kohus märgib siiski, et Haridus- ja Teadusministeerium on

18. veebruari 2025. a vastuses nentinud, et tunnistas 11. juunil 2024 ekslikult Mustvee Kooli

koolitusloa kehtetuks ja lubas selle esimesel võimalusel taastada.

29. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja 28. veebruari 2024. a otsus ei riku

kaebajate õigusi. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel teinud selliseid menetlusvigu,

mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Samuti ei ole vastustaja lähtunud lubamatutest ega

meelevaldsetest kaalutlustest ega jätnud otsuse tegemise seisukohast olulisi asjaolusid või

huvisid välja selgitamata. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

30. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebajate kahjuks. Kaebajate

menetluskulud jäävad seega nende endi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise

taotlust esitanud. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS §

109 lõige 1).

(allkirjastatud digitaalselt)