2-23-1604/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-1604

Tsiviilasi

GARL HOOLDUS OÜ hagi Metalikan OÜ vastu põhivõla

11 760,44 euro ja viivise 1652,39 euro nõudes

Tsiviilasja hind

13 412,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: GARL HOOLDUS OÜ (registrikood 16473858),

asukoht XXX, Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: U.B, Stabimer Õigusbüroo OÜ;

e-post XXX

Kostja: Metalikan OÜ (registrikood 14975366), asukoht xxx

Tallinn

Kostja lepinguline esindaja: D.O, Õigusbüroo D.O &

Partnerid OÜ; e-post: XXX

RESOLUTSIOON:

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja GARL HOOLDUS OÜ kanda.

3. Määrata kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks. Rahuldada kostja Metalikan OÜ

taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 1505,85 eurot.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse

Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ASJAOLUD

1. Hageja GARL HOOLDUS OÜ esitas 30.01.2023 Harju Maakohule hagi Metalikan OÜ

vastu põhivõla 11 760,44 euro ja viivise 1652,39 euro nõudes (dtl 2-9).

2. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja metallkonstruktsioonide valmistamise eest

töövõtulepingu alusel kostjalt tasumata võlgnevust summas 11 760,44 eurot ja viivist

1652,39 eurot. Hageja ja kostja juhatuse liikmed leppisid 23.06.2022 ja 18.06.2022 e-

kirjade teel kokku, et hageja paneb kokku konstruktsioonid. Kostja esindaja kinnitas

28.06.2022 e-kirja teel tellimuse. Tingimustes lepiti kokku, et kostja tasub 1,20 eurot

kilogrammi eest, töötunni eest hinnaga 35 eurot töötund. Hageja pakkus välja, et saab

alustada 04.07.2022 ning tähtaeg tellimuse täitmiseks on 2 nädalat ajast, kui kõik detailid

on hageja käes. 28.06.2022 e-kirjaga andis kostja esindaja hagejale teada, et niipea kui

kostjale kinnitatakse profiili materjal, annab ta teada tähtaegadest. Hageja saatis kostjale

valmistatud konstruktsioonid 06.09.2022 ja 07.09.2022, hageja hinnangul ei olnud

tegemist defektsete detailidega.

3. Kohe peale valmis konstruktsioonide saatmist kostjale 06.09.2022, esitas hageja kostjale

arve nr GH22-031, summas 25 820,44 eurot, maksetähtajaga 19.09.2022. Kostja saatis

22.09.2022 hagejale sõnumi ja foto, et konstruktsioon on valesti kokku pandud.

4. Kostja tellis väidetavalt 07.09.2022 kohale keevitusinspektori R S, kelle aruandes nr 81 on

märgitud kontrolli tulemusena „Not Accepted“. Märgitud defektid on vaja uuesti teha ja

toode uuesti esitada“. Hageja arvates puudub keevitusinspektori kohta igasugune teave,

spetsiaalse koolituse läbinu tunnistus, kutsetunnistus või litsents, mis kinnitaks vastava

isiku pädevust antud valdkonnas. Puuduvad isegi isiku kontaktandmed. Nimetatud

aruande hageja kätte alles 04.10.2022, sisuliselt kuu aega hiljem selle koostamisest.

5. Hageja kirjutas 29.09.2022 kostjale, et tal on varuks 6 tundi, mida arves ei ole kajastatud

ning tegi kostjale samas e-kirjas ettepaneku, et ümbertegemisel koostab kostja hagejale

arve miinus kuuele tunnile.

6. 06.09.2022 olevat kostja esindaja palunud hageja esindajal tulla detailide parandamiseks

maalri juurde, millest hageja esindaja olevat keeldunud (hagi lisa 14). Hageja selgitab, et

tehnilise ohutuse tagamiseks ei tohi keevitustöid teha ruumis, kus tehakse värvimistöid,

seetõttu hageja pakkuski kostjale, et vajalikud parandused konstruktsioonidele teeb siis,

kui konstruktsioonid on kostja ruumides. Hageja ei ole keeldunud parandustöid tegemast.

7. Kostja on alusetult süüdistanud hagejat 25.10.2022 e-kirjas selles, et kõik tähtajad,

detailide valmistamine, hoolimata lubadusest, läksid üle 2 nädala ning tuli töö teha ise,

kuna tellija ei saanud oodata veel pool aastat hageja järel. Hageja ei hilinenud tähtajaga,

sest sai materjalid 05.07.2022 ning 8 nädalat tellimuse täitmise tähtajana oli 28.08.2022,

mitte 18.06.2022. Hageja saatis 16.08.2022 sõnumi, et kostja saadaks transpordi ja

18.08.2022 oli töö värvimises, mida ei teostanud hageja.

8. Koos kostja aruandega nr 81 saabus hagejale ka kostja 04.10.2022 arve nr 220212

summas koos käibemaksuga 11 760 eurot. See on raha, mille kostja jättis hageja poolt

06.09.2022 arve nr GH22-031 alusel tasumata. Arvel on selgitus „parandustööd 280 tundi

35eur/tund, aruanne nr 81, maksetähtajaga 18.10.22022“. Hoolimata sellest, et hageja

pakkus 07.09.2022, et teeb vajalikud parandustööd ise ja 10.10.2022 saadetud e-kirjas

pakkus hageja kostjale, et olles hinnanud ümbertegemise töid mõnedel konstruktsioonidel,

oleks hagejal kulunud 100 tundi tööd, kostja tunnihinna järgi 35 eurot tund, mis on 3500

eurot + km (see on 2 töölist, kokku 20 tundi päev, 5 päeva). Hageja hinnangul kulus

parandamiseks 100 tundi, mitte 280 h nagu kostja arvel kajastub.

9. Hageja esitas oma arve 06.09.2022, millel oli maksetähtajaks märgitud 19.09.2022. Kostja

tasus sellest: 1) 21.10.2022 summas 5000 eurot (lisa 8); 2) 25.10.2022 summas 9060,44

eurot (lisa 9). Kokku kandis kostja hagejale üle kuuajalise hilinemisega summas 14 060

eurot, seega võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevusena 11760,44 eurot.

10. Hageja 06.09.2022 arvel nr GH22-031 on märgitud viivis 0,1% päevas. Hageja esitas

21.10.2022 võlgnikule viivisarve nr GH-V001 summas 826,24 eurot (lisa 10),

maksetähtajaga 28.10.2022. Kostja midagi tasunud ei ole. Hageja esitas viivise nõude

arvestuse, põhivõlgnevuse summas 11760,44 eurot, viivis summas 823,23 eurot seisuga

28.11.2022 (lisad 10, 11). 06.11.2022 esitas hageja kostjale arve nr GH22-037, selgitusega

projekt 169054, summas 365,04 eurot, maksetähtajaga 20.11.2022 (lisa 12). Kostja arvet

tasunud ei ole, seega viivis alates 21.11.2022 kuni seisuga 28.11.2022 on summas 2,92

eurot (lisa 13). Seisuga 28.11.2022 on põhivõlgnevus summas 11760,44 eurot, millele

lisanduvad viivised summas 1652,39 eurot (826,24+823,23+2,92) (dtl 2-9; 99-105).

KOSTJA VASTUS

11. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata (dtl 62-67; 114-117). Vaidlust ei

ole selles, et kostja tellis hagejalt metallkonstruktsioonide keevituse ja kokkupaneku.

Kostja edastas hagejale kõik vajalikud dokumentatsiooni/joonised. Pooled on

selgesõnaliselt kokku leppinud hinnas 1,20 eurot kilogrammi eest ning et töö valmimise

tähtajaks on 2 nädalat kõikide detailide kättesaamisest Garl Hooldus OÜ poolt. Seega ei

nähtu kokkuleppelist tunnihinda. Kõik detailid saabusid Garl Hooldus OÜ valdusesse

07.07.2022 RGR Metal OÜ poolt (lisa 1). Antud lisast nähtub, et tooted (lisa 2)

toimetatakse Garl Hooldus OÜ aadressile xxx neljapäeval, s.o. 07.07.2022, lisaks on

märgitud ka Garl Hooldus OÜ kontaktnumber 566 55 048. Seega alates 07.07.2022

hakkas kehtima Poolte vahel kokkulepitud konstruktsioonide valmistamise tähtaeg,

milline pidi saabuma 23.07.2022.

12. Kostja on pöördus hageja poole telefoni teel, ehk siis suuliselt, alates 24.07.2022

küsimusega, millal valmivad lubatud konstruktsioonid, kuna lubatud täitmise tähtaeg oli

möödunud. Lisaks käis kostja pea iga nädal 2 korda nädalas vaatamas, kuidas edenevad

töövõtjal konstruktsioonide keevitus ja kokkupanek, kuid kostja ei näinud tellitud

konstruktsioonide tegemist, mis viitab sellele, et Garl Hooldus OÜ ei olnud suuteline

täitma endale võetud kohustust lubatud aja vältel. Kuna Garl Hooldus OÜ ei teinud

kokkulepitud tööd, ei saanud ka kostja kohapeal hinnata tööde kvaliteeti, kuna see ei

olnud kokku keevitatud.

13. Hagiavaldusele lisatud poolte kirjavahetus, kus kostja 15.08.2022 küsib tööde

edusammudest, ka 18.08.2022 Garl Hooldus OÜ kiri transpordi tellimisest kuni reaalse

toodete äraveo kuupäev, mis on 06.09.2022 ja 07.09.2022, kinnitavad seda, et tooted ei

olnud õigeks tähtajaks valminud.

14. 07.09.2022 teavitas kostja hagejat, et valmistatud konstruktsioonid ei vasta kokkulepitud

kvaliteedile ning palus tulla kohale ebakvaliteetse töö ümbertegemiseks, kuid hageja

sisuliselt keeldus seda tegemast, vastates tingimuslikult, et teeb seda alles siis kui

metallkonstruktsioonid on kostja juures. Kostja leiab, et selline vastus on sisuliselt

keeldumine enda ebakvaliteetse töö parandamiseks. Hageja ei ole ka hilisemal ajal

näidanud üles tahet teha parandusi.

15. Kuna Metalikan OÜ tuvastas töö lepingutingimustele mittevastavuse, tellis ta pädeva

keevitusinspektori R Š eriarvamuse. R Š omab vastavat kvalifikatsiooni sertifikaati (lisa

3), mis on T N poolt väljastatud.

16. Kostja on seisukohal, et arve nr GH22-031 ei ole tasutud täies mahus, kuna ilmnesid töö

lepingutingimustele mittevastavused. Viivisarve nr GH-V001 puhul on tegemist alusetu

arvega võlaõigusseaduse (VÕS) mõistes. Arve nr GH22-037 on kostja seisukohalt on

tühine ja põhjendamata. Nimelt on Garl Hooldus OÜ mingil põhjusel, pea 2 kuud hiljem

leidnud, et on teinud kaalulise valearvestuse ning lisanud antud arvega kaalu juurde.

Kostjale jääb selgusetuks mil viisil suutis hageja kaalu numbrit juurde arvestada, kui

selleks puudub materjal, ehk metallkonstruktsioonid.

17. Kostja esitas 04.10.2022 arve nr 220212 summas 11 760 eurot koos käibemaksuga, kuna

tellija oli sunnitud töövõtja tegevusetuse ja juba eelnevalt hilinenud tellimuse täitmisega

tegema parandused ise. Kostja tegi parandused enda töölistega, keda on 7 inimest,

kaasaarvatud kostja ise. Kokku kulus 7 inimesel paranduste tegemiseks 282 tundi, kuid

kostja ümardas tehtud tunnid, ning kokku läks 280 tundi hinnaarvestusega 35 eur/tund.

Siit tulenebki, mil viisil arvestas hageja kirjas paljasõnaliselt väidetud tundide kogumahtu

100-le tunnile kahe (2) inimesega, jääb arusaamatuks, kuna ebakvaliteetse töö

parandamise maht oli peab 75% protsenti tehtud kogumahust. Kostja lisab hageja poolt

kokkukeevitatud konstruktsioonidest fotod, millelt nähtub keevituse ebakvaliteetne,

auklik, keevitusõmblus (Lisa 4 – 8). Sellise konstruktsiooni hilisem kokkupanek ja

tugitaladeks kasutamine võib tuua konstruktsiooni purunemise (dtl 62-76).

18. 07.09.2022 teavitas kostja Garl Hooldus OÜ-d, et valmistatud konstruktsioonid ei vasta

kokkulepitud kvaliteedile ning palus tulla kohale ebakvaliteetse töö ümbertegemiseks,

kuid Garl Hooldus sisuliselt keeldus seda tegemast, vastates tingimuslikult, et teeb seda

alles siis kui metallkonstruktsioonid on kostja juures. Kostja seisukohalt on selline vastus

sisuliselt keeldumine enda ebakvaliteetse töö parandamiseks ning hageja ei ole ka

hilisemal ajal näidanud üles tahet teha parandused (dtl 114-117).

19. Kuna tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku

aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi

teada saama siis vaatas koheselt üle tööde kvaliteedi, kui see jõudis temani, s.o.

07.09.2022 ning toodete ülevaatamisel teavitas hagejat töö lepingutingimustele

mittevastavusest (dtl 114-117).

MENETLUSE KÄIK

20. Kohus võttis hagi Harju Maakohus võttis hagi 10.04.2023 kohtumäärusega menetlusse

ning kohustas kostjat sellele vastama (dtl 55-57).

21. Kohus määras tsiviilasjas 26.07.2024 kirjaliku menetluse ning täitis selgitamiskohustust

(dtl 122-129). Kohus teatas 19.02.2025 menetlusosalistele, et kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemise aeg on 31.03.2025 (dtl 159).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

22. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on

seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei

vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus on täitunud selgitusohustust ning

kohtumääruses selgitanud menetlusosalistele kohalduvat õigust, tõendamiskoormust ning et

hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited (dtl 122-129).

24. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes,

mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe

tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.

VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

25. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja hageja vahel on e-kirja teel sõlmitud

töövõtuleping. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on 21.02.2022 tasunud hagejale

teostatud tööde eest 5000 eurot ja 25.10.2022 on tasunud 9060,44 eurot (dtl 27-28).

26. Kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, et:

-

hageja ja kostja leppinud 23.06.2022 ja 18.06.2022 kokku tööde teostamise hinnaks 1,20

eurot kilogrammi kohta;

-

tööde teostamise tähtajaks lepitud on kokku 2 nädalat peale materjalide saabumist

hagejale;

-

hagejale on saadetud materjalid 07.07.2022 ning tehtud tööd saadetud kostjale 06.09.2022

ja 07.09.2022;

-

hageja on esitanud kostjale teostatud tööde eest 06.09.2022 arve nr GH22-031, summas

25 820,44 eurot;

-

kostja on 07.09.2022 tellinud kvalifitseeritud keevitusinspektori eriarvamuse, mille

kohaselt on osa toodetest defektsed ning vajavad uuesti tegemist;

-

kostja on teatanud puudustega toodetest hagejale 07.09.2022 ja 22.09.2022;

-

hageja on tasunud kostjale 5000 eurot (21.10.2022) ja 9060,44 eurot (25.10.2022);

-

25.10.2022 on kostja esitanud hagejale arve konveierite parandamise eest summas 11 760

eurot (koos käibemaksuga).

27. Hageja möönab 26.08.2024 seisukohas, et hageja tõepoolest ei leppinud kostjaga kokku

tunnihinnas 35 eurot, aga ka kostja ei leppinud hagejaga kokku tunni hinnas 35 eurot (dtl 121-

129). Hageja väitel on kostja tehislikult esitanud parandustööde arve peaaegu samale summale

kui tasumata jäänud arve. Hageja hinnangul on kostja ilmselgelt makseraskustes. Kostja väitel

saab tellija keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmast seni, kuni

töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud puudused. Hageja viited kostja

väidetavast raskest majanduslikust seisukohast, millised on paljasõnalised. Kostja on endiselt

tegev.

28. Kostja ei andnud hagejale mingit võimalust parandustööd teha. Kostja nõudis, et parandustööd

(keevitustööd) tehtaks hageja poolt just siis, kui see polnud võimalik, tooted olid värvimises ja

keevitustööd värvitsehhis, kõigile osapooltele eluohtlikud. Ajavahemikul 18.08 kuni

08.09.2022 (20 päeva) ei olnud konstruktsioonid kostja töökojas, vaid värvimises. 07.09.2022

lubas hageja kostjale, et nii nagu konstruktsioonid on kostja juures, tuleb hageja ise kohale ja

teeb kõik ise ära. Kostja on seisukohal, et Garl Hooldus OÜ hilines toodete valmimisega 46

päeva, mis teeb pea poolteist kuud kuupäevast 23.07.2022 ning 07.09.2022 teavitas kostja

Garl Hooldus OÜ-d, et valmistatud konstruktsioonid ei vasta kokkulepitud kvaliteedile ning

palus tulla kohale ebakvaliteetse töö ümbertegemiseks, kuid Garl Hooldus sisuliselt keeldus

seda tegemast. Kuna tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või

pidi teada saama siis vaatas koheselt üle tööde kvaliteedi, kui see jõudis temani, s.o.

07.09.2022 ning toodete ülevaatamisel teavitas hagejat töö lepingutingimustele

mittevastavusest. Kostja kui tellija oli sunnitud töövõtja tegevusetuse ja juba eelnevalt

hilinenud tellimuse täitmisega tegema parandused ise. Lisaks ei ole hageja hinnangul R S

(sündinud 12.02.1991) pädev, kuna isiku kohta puudu teave, tema hariduse kohta, pole ka

kutsetunnistust.

29. Antud juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas ja millal võttis kostja tellitud tooted vastu, kas

kostja andis hagejale võimaluse puudustega tooted parandada, kas hageja keeldus toodete

parandamisest ehk lepingutingimustega vastavusse viimisest ning kas kostja tehtud

parandustööd on ebamõistlikud.

30. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on

tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest

tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

31. Seega olukorras, kus hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu järgi tasu VÕS § 635 lg 1 ja § 637

lõigete 3 ja 4 kohaselt, tuleb hagejal hagi rahuldamiseks tõendada, et hageja ja kostja olid

sõlminud töövõtulepingu, hageja oli teinud kokkulepitud (eelduslikult arvel nr GH22-031

nimetatud) tööd. Samuti oli tööde tegemise eest kokku lepitud hageja nõutavas suuruses tasu

ning tasu oli muutunud sissenõutavaks, s.o tööd olid valminud või kostja poolt vastu võetud.

32. Kohtupraktika kohaselt tuleb töövõtulepingust tuleneva tasu nõude rahuldamiseks

minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest

tegelikult tehti (vt Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 17). Pelgalt arve

koostamisest ja esitamisest ei teki tasu maksmise kohustust, seda ka juhul, kui arve saaja on

selle kättesaamist kinnitanud (vt Riigikohtu 17.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15, p 10;

07.112005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05, p-d 14–15).

33. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad

vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö muu

hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 646 lg 1 esimese

lause järgi, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist

või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust.

34. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et töövõtulepinguga tellitud tooted ei vasta

lepingutingimustele. Kostja on selleks esitanud 07.09.2022 keevitusinspektori R Š tehtud

aruande nr 81, EN ISO 17637 (dtl 25), mille kohaselt jooniste 169054, 169025, 171586 ja

171884 kohased tooted ei ole vastu võetud, aruandesse märgitud defektid on vaja uuesti teha

ning tooted uuesti esitada. Aruandes on märgitud (toodete) jooniste nr 169054, 169025,

171586 ja 171884, mis vastavad hagejalt kostjale 06.09.2022 esitatud arve nr GH22-031

jooniste nimekirjale (dtl 24).

35. Kuna hageja on esitanud kohtule tõendina 10.10.2022 e-kirja (dtl 10-11), mille kohaselt olles

hinnanud ümbertegemise töid (100 töötundi, hinnaga 35 eurot/h) ning palub hageja kostjal

koostada arve summale 3500 eurot+km ja arvestada see maha arve nr GH-031 tasumata osast

maha, viitab see kohtu hinnangul sellele, et hageja ei eita puudusi tehtud töödes ning lubab

enda esitatud arvest arvestada maha 3500 eurot + km.

36. Töö lepingutingimustele mittevastavus oli oluline. Arvestades, et hageja tegutseb majandus- ja

kutsetegevuses ning puudused tellitud keevitustöödes, mis keevitusinspektori aruande

kohaselt ei vasta standardile, on defektidega ning mitte aktsepteeritavad, leiab kohus, et

tegemist on olulise puudusega. Kui tellimuse (s.o jooniste) järgi tehtud tööd ei vasta nõutud

standardile, ole neid võimalik ka eesmärgipäraselt kasutada.

37. Kostja ei olnud tellitud töid veel 07.09.2022 vastu võtnud. Hageja on saatnud 10.10.2022

kostjale e-kirja, mille kohaselt annab hinnangu ümbertegemist vajavatele toodetele ajaga 100

töötundi ja 35 eurot tunnis (dtl 10-11). Samas aga heidab hageja kostjale ette, et kostja edastas

hagejale parandustööde arve nr 220212 alles 04.10.2022, tasumise tähtajaga 18.10.2024

summas 11760 eurot, koos keevitusinspektori aruandega nr 81, mis tegelikkuses oli valminud

juba, 07.09.2022, s.o 27 päeva varem.

38. Hageja väitel olid konstruktsioonid 18.08.2022 kuni 08.09.2022 (20 päeva) värvimises, mitte

kostja töökojas. Kohtule nähtuvalt on aruanne, millega tooted ei ole vastu võetud, koostatud

tööde saatmisele kostjale 06.09.2022 ja 07.09.2022 järgneval päeval 07.09.2022. Lisaks

nähtub kostja ja hageja sõnumivahetusest perioodil 18.08.2022 kuni 22.09.2022, et tellitud

toodetega on olnud probleeme ning et need on valesti kokku pandud (dtl 17-21). 07.09.2022

lubab kostja hagejale sõnumivahetuses, et kui „need on sinu juures, tulen ja teen kõik ise“ (dtl

18).

39. Seega tuvastas kostja puudused toodetel koheselt nende saatmise järgselt värvimisse

18.08.2022 ning andis ka hagejale koheselt teada puudustest. Tehtud tööd on saadetud kostjale

06.09.2022 ja 07.09.2022. Kostja on teatanud hagejale ka 22.09.2022 (dtl 18), et tooted on

valesti kokku pandud.

40. Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul kostja tellitud tööde mittevastavusest

lepingutingimustele korduvalt teada andnud ning puudutega tooted ei ole 07.09.2022

kuupäeval VÕS § 637 lg 4 mõistes veel vastu võetud. Seega ei saanud töövõtja tasunõue

sissenõutavaks muutuda.

41. Kostja on esitanud kohtule hageja taotletud vandetõlgi tõlgitud sertifikaadi (dtl 119), mille

kohaselt on kostja tellitud keevitusinspektoril R Š pädevus viia läbi III ja IV kategooria

surveseadmete püsiliidete mittepurustavaid katseid. Kohtul ei ole põhjust kahelda sertifikaadi

õigsuses ning inspektori pädevuses. Juhul kui hageja soovib vaidlustada inspektori

pädevussertifikaati, tuleb seda teha eraldi vastavas menetluses.

42. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 643 kohaselt, kui tellija on

töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata

üle vaatama või üle vaadata laskma. Riigikohus on öelnud (10.07.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-60-15 p 13), et majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse

lepingutingimustele mittevastav asi, ning rakendama erakorralisi meetmeid asja

lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja.

43. Kostja on teatanud hagejale tellitud töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja

jooksul. Kohtule nähtuvalt on kostja teatanud hagejale lepingutingimustele mittevastavast

tööst mitmel korral: 1) sõnumivahetuses 18.08.2022 kui tooted viidi värvimisse; 2)

07.09.2022 kui kostja kirjutas, et „võibolla tuleb kohale sõita ja ümber teha“; 3) 22.09.2022

kostja sõnumiga „valesti on kokku pandud“; 4) 04.10.2022 kui kostja edastas hagejale

puuduste parandamise arve (dtl 26); 5) 25.10.2022 selgitava kirjaga (dtl 33-34). Seega on

kohtu hinnangul kostja teatanud hagejale tellitud töö mittevastavusest lepingutingimustele

mõistliku aja jooksul.

44. Kostjal oli õigus VÕS § 646 lg 1 alusel nõuda töövõtjalt kas töö parandamist või uue töö

tegemist. Samuti oli tegemist oluliste puudustega tellitud toodetes. Kohtule nähtuvalt

puuduvad vastutust välistavad asjaolud. Samuti ei saa pidada ebamõistlikuks töö parandamise

kulusid.

45. Käesoleval juhul ei ole hageja nõudnud uue töö tegemist. Hageja on teinud tellitud töö kostja

materjalist (RGR Metall OÜ tellimus nr 14849, summas 28 856,42 eurot), mistõttu oleks uue

materjali tellimine ning uue töö tegemine märkimisväärselt kulukam (dtl 35).

46. Juhul, kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta

siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi (vt ka nt Riigikohtu

27.11.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-13, p 13). Kostja esitatud tasaarvestatav rahaline

nõue on käsitatav kahju hüvitamise nõudena täitmise asemel (nn suur kahju hüvitamise nõue),

kusjuures kahjuks on kostja pidanud kulutusi hageja puudustega tehtud tööde

ümbertegemiseks. Tegemist on varalise kahju hüvitamise nõudega, mille sisuks on hageja

poolt kantud kulutuste hüvitamine (VÕS § 128 lg 3) VÕS § 115 lg 2 või 3 alusel. Nimetatud

sätete kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mida töövõtulepingu

puhul tuleb hinnata VÕS § 116 lg 2 alusel koosmõjus VÕS § 647 lõikega 1.

47. VÕS § 647 lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis,

kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja

õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja

jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

48. Hageja ei teinud parandustöid mõistliku aja jooksul. Kostja väitel ei olnud tooteid võimalik

värvida, kuna tooted on puudustega, ning enne värvimist tuli teha parandustööd. Hageja on

teatanud, et on nõus tegema parandused, kuid alles siis kui tooted on viidud värvimisest kostja

juurde. Kostja tõlgendas seda nii, et hageja keeldus toodete parandamisest ning pidi seetõttu

parandustööd teostama ise. Kuivõrd algselt on tööde teostamise ajaks kokku lepitud 2 nädalat,

valmimise tähtajaks kokku lepitud 23.07.2022, tellimustööd jõudsid värvimisse hilinenult

18.08.2022 ning esmakordselt andis kostja teada puudustest 18.08.2022, on kohtu hinnangul

mõistlik aeg parandustööde tegemiseks oktoobri alguseks möödunud ehk ning kostjal oli

õigus parandustööd teostada ise.

49. Hageja väitel oleks parandustöödeks kuluv aeg olnud umbes 100 töötundi, kostja töötajatel

võttis see aga aega 280 tundi, kuna praak oli u 75% toodetest. Kohtule nähtuvalt on hagejal

kulunud toodete valmistamiseks 8 nädalat ning toodete valmistamine hilines kokkulepitud

tähtajast (2 nädalat) 6 nädala võrra, s.o 4 korda kauem.

50. Hageja on esitanud kohtule tõendina 10.10.2022 e-kirja (dtl 10-11), mille kohaselt olles

hinnanud ümbertegemise töid (100 töötundi hinnaga 35 eurot/h), kuid vaidleb vastu kostja

parandustööde tegemiseks arvestatud sellelesamale tunnihinnale 35 eurot/h. Kohtu hinnangul

on õige võtta parandustööde tunnihinna aluseks 35 eurot/h kuivõrd hageja on ise sellesama

hinnaga parandustööde maksumust hinnanud. Vaidlus on parandustööde kestvuse üle.

Töövõtulepingus oli tööde hinnaks kokku lepitud 1,2 euro tunni kohta, mis ei tähenda, et

parandamise tööd tehakse sama hinna alusel, liiatigi kui ei ole võimalik enam materjali kaalu

alusel töö hinda arvestada.

51. Kohus leiab, et kostja arvestatud ajakulu parandustööde tegemiseks on mõistlik. Hageja väitel

pakkus ta ise parandustööde tegemist ning peale parandustööde tegemist 10.10.2022 saadetud

e-kirjas pakkus hageja kostjale, et olles hinnanud ümbertegemise töid mõnedel

konstruktsioonidel, oleks hagejal kulunud 100 tundi tööd.

52. Kuivõrd hageja on esialgse tööde tegemise ajaks arvestanud hinnanguliselt 2 nädalat (s.o 14

päeva), kuid tegelikkuses kestis töö tegemine 8 nädalat (s.o 56 päeva), ei ole usutav hageja

esialgne hinnang parandustööde tegemiseks 100 töötunni jooksul (2 töölist, 20 töötundi

päevas, 5 päeva) ning asjakohasem on kostjal selleks kulunud aeg 280 töötundi (7 töölist), mis

arvestuste kohaselt teeb neli 10-tunnist tööpäeva. Aruande kohaselt vajasid parandamist neli

toodet. Seega on kostja esitatud tasaarvestatav rahaline nõue käsitatav kahju hüvitamise

nõudena täitmise asemel.

53. Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab

rahuldamata hageja põhinõude summas 11 760,44 euro, tuleb rahuldamata jätta ka hageja

kõrvalnõue, so viivisenõue summas 1652,39 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

54. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

55. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

56. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata ning teeb otsuse hageja kahjuks, tuleb kostja

menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei ole tuvastanud

käesolevas asjas TsMS § 162 lg 4 kohaldamise aluseid, mistõttu peab hagimenetluse kulud

kandma TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja.

57. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja 25.09.2024 (dtl 152-154), mille kohaselt on

kostja esindajal kulunud käesolevas menetluses õigusabile aega kokku 11 tundi ja 5 minutit,

tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on kostja õigusabikulud kokku 1505,85

eurot. Hageja seisukoha kostja menetluskulude osas esitanud ei ole.

58. Taotluse kohaselt on hageja esindaja teinud menetluses järgmisi toiminguid:

-

08.05.2023 Tutvumine asja materjalidega, nõupidamine kliendiga 45 min

-

10.05.2023 Hagiavaldusele vastuse kujundamine ning kohtule edastamine 3 tundi 30

min

-

08.03.2024 täiendava seisukoha kujundamine 3 tundi

-

19.09.2024 tutvumine hageja lõpliku seisukohaga ning kostja lõpliku seisukoha

kujundamine 3 tundi 20 min

-

25.09.2024 menetluskulude nimekirja koostamine 0,30 tundi

Hageja esindaja töö tunnihind on 130 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses

käesoleva vaidlusega.

59. Kohus leiab, et kogu kostja menetluskulud 1505,85 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Kohus

ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga kostjale osutatud teenuse raames tehtud

õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostja menetluskulude

põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohus leiab, et kostja

esindaja tunnitasumäär 130 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib

kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik