2-24-16500/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-24-16500

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-24-16500

Tsiviilasi

SIA Citadele Leasing Eesti filiaali hagi S T vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

8487,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (rk 11453650)

Hageja

esindaja:

Aivar

Jurs

(e-post:

aivar.jurs@citadele.ee)

Kostja: S T (ik XXX, e-post: XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt S T hageja SIA Citadele Leasing Eesti filiaal kasuks välja

liisingulepingust nr 20212478/00 tulenev vara soetamisega seotud kuluhüvitis

4351,07 eurot, põhiosa tagasimaksete võlg 884,28 eurot, intressimakse võlg 344,12

eurot, liisingumaksete käibemaksu võlg 176,85 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 326,24 eurot, liisingueseme valdusesse võtmise käitlustasu 1000 eurot, vara

müügiga seotud kulude hüvitis 900 eurot ning edasiulatuv viivis võlasummalt

(6312,20 eurot) 0,0219% päevas alates 31.10.2024 kuni võla tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja S T kanda.

4. Mõista kostjalt S T hageja SIA Citadele Leasing Eesti filiaal kasuks välja

menetluskulud summas 700 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-24-16500

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv

põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda

rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või

arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja SIA Citadele Leasing Eesti filiaal esitas Viru Maakohtule hagi kostja S T vastu

võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista vara soetamisega

seotud kuluhüvitis summas 4351,07 eurot, põhiosa tagasimaksete võlg summas 884,28

eurot, intressimaksete võlg summas 344,12 eurot, liisingumaksete käibemaksu võlg

summas 176,85 eurot, sissenõutav viivis summas 326,24 eurot ja edasiulatuv viivis,

liisingueseme valdusse võtmise käsitlustasu summas 1000,00 eurot, vara müügiga

seotud kulude hüvitis kokku summas 900,00 eurot (millest 75 eurot hindamise tasu,

125 väli- ja keemilise pesu tasu ning 700 eurot müügi korraldus ja vahendustasu).

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ka menetluskulud summas 700 eurot

(riigilõiv). Hageja taotleb kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile

tähtaegselt ei vasta. Hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega.

2. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud liisinguleping nr 20212478/00, mille kohaselt

liisinguandja finantseeris kostjale liisingueseme (BMW 520d) kasutusõigust

kasutusrendilepingu alusel. Liisingulepingu lahutamatuks osaks on ka 08.03.2021

tüüptingimused ja hinnakiri. Liisingulepingu alusel kohustus kostja tasuma igakuiseid

liisingumakseid lepingu sõlmimisest alates summas 390,56 eurot. Liisingusumma ehk

krediit kostja jaoks oli lepingus 24675,00 eurot, millele lisandus käibemaks summas

4935,00 eurot. Tagastamisele kuuluv liisingusumma koos käibemaksuga oli seega

29610,00 eurot. Graafikus jääk (liisingusumma) on ilma käibemaksuta (24675,00

eurot), kuna kasutusrendi korral lisatakse käibemaks igakuistele põhiosa

tagasimaksetele (graafikus eraldi tulbas). Liisingulepingu tüüptingimuste punkti 3.1

ning põhitingimuste punkti 5.1 ja 5.2 kohaselt lasus kostjal kohustus tasuda

liisingumakseid vastavalt liisingulepingu lisaks olevale maksegraafikule, kuid kostja

2-24-16500

igakuist liisingumaksete tasumise kohustust kohaselt ei täitnud ja rikkus seega

lepingut. Võlgnevuse tõttu saatis liisinguandja kostjale 01.03.2024 hoiatuse lepingu

ülesütlemise kohta, andis võla tasumiseks täiendava kahenädalase tähtaja kuni

18.03.2024 ja selgitas, et võla tasumata jätmisel, hoiatuses esitatud tähtpäevaks, on

liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda. Kuna kostja liisingumakseid ei tasunud,

kohustas liisinguandja samas kirjas kostjat liisinguobjekti hoiule andmiseks kuni võla

tasumiseni. Liisinguleping öeldi erakorraliselt üles 20.03.2024 ja selle kohta edastati

kostjale avaldus e-mailiga 20.03.2024. Võlgnevused liisingulepingu ülesütlemise

päeval olid kokku 17975,27 eurot. 20.03.2024 edastas liisinguandja kostjale ka

täiendava e-maili, milles teatas, kuhu on vaja liisinguese viia ning kostja viis

liisingueseme müügiplatsile 04.04.2024. Kostja andis liisingueseme võtme üle A OÜ

töötajale ja lahkus koheselt üleandmise akti allkirjastamata, lubades ka teise võtme

veel järgi saata. Teist võtit kostja aga järgi ei saatnudki. Vara tagastamisest tingituna

esitas liisinguandja hinnakirja alusel vara tagastamisele järgnevate toimingute

menetlustasuks ka miinimumnõude summas 1000,00 eurot. Liisingulepingu

põhitingimuste punkt 5.3 sätestab, et liisinguandja interneti kodulehel ja

teenindussaalides avaldatud hinnakirjas märgitud teenuste osutamise eest tasub

liisinguvõtja teenustasu teenuste osutamise ajal kehtivas hinnakirjas märgitud

suuruses. Peale liisinguobjekti tagastamist määrati sellele eeldatavaks võimalikuks

turuväärtuseks 13934,43 eurot, millele lisandub käibemaks. Lõpuks tekkis

ostuhuviline, kellega kujunes hinnakauplemisel hinnaks 12298,085 eurot (hind

käibemaksuga 15000,00 eurot). Liisinguandja võttis selle pakkumise vastu, kuna oli

selge, et antud konkreetse auto eest turul rohkem ei pakuta. Lähtuvalt välja kujunenud

kohtupraktikast loetakse müügihind veel turuväärtuseks, kui hinnaerinevus ei ole

suurem, kui 10%. Sellest lähtuvalt loeb liisinguandja liisingueseme müügihinnaks

12540,99 eurot. Müügi vahendamise eest esitas A OÜ hagejale arve summas 854,00

eurot, millest käibemaksuta osa summas 700,00 eurot. Liisingulepingute

ülesütlemisega muutus kogu jääkmaksumus maksegraafikutes täies ulatuses

sissenõutavaks ja alates ülesütlemisest kuni varade tagastamiseni arvestatakse viivist

ka kogu jäägile. Sissenõutav viivis hagi esitamise seisuga on 326,24 eurot.

3. Viru Maakohus võttis hagi menetlusse 13.11.2024 kohtumäärusega. Kostjale on

menetlusdokumendid kätte toimetatud e-posti vahendusel TsMS § 3141 lg 1 ja lg 3 p 1

kohaselt. Menetlusdokumendid on loetud kostjale kättetoimetatuks 18.02.2025.

4. Kostja ei ole kohtule vastust hagiavaldusele esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt

tagaseljaotsusega.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või

kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud

tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

2-24-16500

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja

annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 367 lg 1, 3 ja 4 kohaselt

tuleb liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtjal hüvitada liisinguandjale kõik

kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme

ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud

juba tasutud liisingumaksetega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist

liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise

nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale

tagastamise hetkel. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest

tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast

tulenevad asjaolud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda raha maksmise

kohustuse rikkumise korral selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel võlgnikult tema kohustuste

rikkumise korral kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist välja arvatud juhul,

kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja

võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral

viivist.

8. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.

9. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista liisingulepingust nr 20212478/00 tulenev

vara soetamisega seotud kuluhüvitis 4351,07 eurot, põhiosa tagasimaksete võlg 884,28

eurot, intressimakse võlg 344,12 eurot, liisingumaksete käibemaksu võlg 176,85 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 326,24 eurot, liisingueseme valdusesse võtmise

käitlustasu 1000 eurot ja vara müügiga seotud kulude hüvitis 900 eurot.

MENETLUSKULUD

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg

2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

12. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud ning sama sätte lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv rahasumma, mis

tasutakse seaduse kohaselt Eesti Vabariigile menetlustoimingu tegemise eest ning

riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses

sätestatud riigilõiv.

13. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 700 eurot. Kohus

tuvastas, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 700 eurot.

2-24-16500

Tegemist on täies ulatuses põhjendatud ja vajaliku kuluga enda nõude esitamiseks

kohtumenetluses. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud.

Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud summas 700 eurot.

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist

menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik