2-23-148517/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedkostja tasub hagejale 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, kandes käesoleva kohtumääruse resolutsiooni I osa punktis 1 nimetatud summa 1250
Legislator headnote
AI generated2-23-148517/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: kostja tasub hagejale 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, kandes käesoleva kohtumääruse resolutsiooni I osa punktis 1 nimetatud summa 1250
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
31. märts 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-148517
Tsiviilasi
X osaühingu hagi Y osaühingu vastu võla nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine,
riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja X osaühing (registrikood xxxx);
hageja lepinguline esindaja Eino Tamm, e-post
eino.tamm@mail.ee;
kostja Y osaühing (registrikood xxxx);
kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaisa Lumiste,
e-post kaisa@gaver.ee.
RESOLUTSIOON
I. Kinnitada hageja X osaühingu (xxxx) ja kostja Y osaühingu (registrikood xxxx)
vaheline kompromiss järgmiselt:
1. kostja tasub hagejale 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, kandes
vastava summa hageja kontole nr xxxx hiljemalt 14 päeva jooksul alates
kompromissi kinnitava määruse jõustumisest;
2. käesoleva kohtumääruse resolutsiooni I osa punktis 1 nimetatud summa 1250
euro tasumise kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks loevad pooled vastava
rahasumma täies ulatuses laekumist hageja arvelduskontole nr xxxx;
3. hageja ja kostja loobuvad vastastikustest nõuetest ja kinnitavad, et pärast
käesoleva kompromissi nõuetekohast täitmist puuduvad neil mistahes
vastastikused nõuded, mis võiksid tõusetuda käesoleva tsiviilasja raames
arutluse all olevatest asjaoludest. Kahtluste vältimiseks märgivad pooled, et
pärast lepingu sõlmimist ei ole neil üksteise suhtes mistahes nõudeid ega
pretensioone, mida ei ole siinses lepingus nimetatud, seoses mistahes
tsiviilasjas vaidluse all olevate asjaolude ja sündmustega, mis on aset leidnud
2-23-148517
enne ja pärast käesoleva kokkuleppe sõlmimist, ning nad loobuvad
käesolevaga tingimusteta ja tagasivõtmatult oma kõigist võimalikest sellistest
nõuetest ja vastuväidetest, sõltumata sellest, millal nad vastavatest nõuetest või
vastuväidetest teadlikuks saavad, millal need tekivad, ilmnevad või
sissenõutavaks muutuvad (sh kui see leiab aset pärast käesoleva kokkuleppe
sõlmimist);
4. kompromissi allkirjastamisega muutuvad kehtetuks kõik poolte varasemad
kokkulepped ja tahteavaldused, mis puudutavad kompromissilepingu aluseks
olevaid asjaolusid ning kokkuleppes käsitletud nõudeid;
5. pooled kohustuvad käituma teineteise suhtes heas usus ja lugupidavalt ning
nõudma samasugust käitumist teise poole suhtes ka oma lähedastelt;
6. kõik käesoleva kokkuleppe aluseks olevad asjaolud, tingimused ja poolte vahel
läbirääkimistel teineteisele avaldatud või teatavaks saanud informatsioon on
konfidentsiaalne ning selle avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
teise poole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul;
7. pooled kinnitavad, et nad ei ole võõrandanud, pantinud ega mistahes muul
viisil käsutanud nõudeid, millest nad vastavalt käesolevale lepingule loobuvad
või ümber kujundavad. Samuti kinnitavad pooled, et nad ei ole teineteise
suhtes esitanud ega esita mistahes nõudeid, hagisid, kaebusi, kuriteoteateid ega
muid sarnaseid avaldusi. Pooled kohustuvad mitte esitama mistahes nõudeid,
hagisid, kaebusi, kuriteoteateid ega muid sarnaseid avaldusi teise poole suhtes
seoses mistahes asjaolude ja sündmustega, mis on aset leidnud enne käesoleva
kokkuleppe sõlmimist;
8. kõik kompromissi tingimused on poolte vahel eraldi läbi räägitud ja ükski
tingimus ei ole vastuolus hea usu ega mõistlikkuse põhimõttega, arvestades
kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja eesmärki ära hoida mahukas ja keerukas
õigusvaidlus;
9. poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda;
10. kompromissilepingu suhtes kohaldatakse Eesti õigust ja sellest tulenevad
vaidlused alluvad Harju Maakohtule.
II. Lõpetada tsiviilasjas menetlus seoses kompromissi saavutamisega X osaühingu
hagis Y osaühingu vastu võla nõudes tsiviilasjas nr 2-23-148517.
III. Tagastada hagejale X osaühingule käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool
hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 74.67 eurot, mis tuleb
vastavalt hageja taotlusele kanda hageja arveldusarvele xxxx.
IV. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
V. Asendada arvutivõrgus avalikustatavas kohtulahendis poolte nimed tähemärkidega
ning mitte avalikustada registrikoode ega aadresse.
2-23-148517
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju
Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
Harju Maakohtu menetluses on X osaühingu hagi Y osaühingu vastu võla nõudes.
26.03.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi, milles paluvad, et Harju
Maakohtu Tallinna kohtumaja kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-
23-148517 menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega
poolte vahel.
Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest
teadlikud. TsMS § 661 lg 4 alusel lühendavad pooled määruskaebuse esitamise õigust
kolmele päevale.
Hageja palub kohtul tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust hageja arveldusarvele
xxxx.
Pooled taotlevad TsMS § 462 lg 2 alusel, et jõustunud kohtumääruses oleks avaldatavad
andmed piiratud.
Kohtumääruse põhjendused
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled
menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus
kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi
kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade
kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik
täita.
TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled
sõlmivad kompromissi.
TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes
selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kompromissi kinnitamine
Harju Maakohtu menetluses on X osaühingu hagi Y osaühingu vastu võla nõudes.
2-23-148517
26.03.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi, milles paluvad, et Harju
Maakohtu Tallinna kohtumaja kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-
23-148517 menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega
poolte vahel.
Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest
teadlikud. TsMS § 661 lg 4 alusel lühendavad pooled määruskaebuse esitamise õigust
kolmele päevale.
Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku
avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega leiab kohus, et kompromiss tuleb
kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.
Pooled taotlevad TsMS § 462 lg 2 alusel, et jõustunud kohtumääruses oleks avaldatavad
andmed piiratud. Vastavalt poolte taotlusele asendatakse arvutivõrgus avalikustatavas
kohtulahendis poolte nimed tähemärkidega ning ei avalikustada registrikoode ega aadresse.
Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 5 alusel kehtib kompromiss täitedokumendina ka
kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.
Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud
kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja
menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses
samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8
sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses
nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses
nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning
kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui
täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.
Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt
õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi
sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud
teisiti. Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
Riigilõivu tagastamine
TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled
sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses
asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest
riigilõivu tasuti.
Hageja palub kohtul tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning kanda see
hageja arvelduskontole nr xxxx. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu
200.66 eurot ning hagiavalduse esitamisel 149.34 eurot.
TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel
kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja
2-23-148517
maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv
200.66 eurot ei kuulu tagastamisele.
Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust
(149.34 eurot) pool, s.o 74.67 eurot. Riigilõiv tuleb kanda vastavalt taotletule hageja
arvelduskontole nr xxxx.
/allkirjastatud digitaalselt/
Merike Varusk
kohtunik