Legislator Case Law & Legislation
2-23-148517/11 AI generated

2-23-148517/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-148517/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

kostja tasub hagejale 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, kandes käesoleva kohtumääruse resolutsiooni I osa punktis 1 nimetatud summa 1250

Legislator headnote

AI generated

2-23-148517/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: kostja tasub hagejale 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, kandes käesoleva kohtumääruse resolutsiooni I osa punktis 1 nimetatud summa 1250

Keywords

AI generated
dispute settlement arbitration clause amicable settlement debt restructuring administrator mandatory conciliation set-off agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-148517

Tsiviilasi

X osaühingu hagi Y osaühingu vastu võla nõudes

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine,

riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja X osaühing (registrikood xxxx);

hageja lepinguline esindaja Eino Tamm, e-post

eino.tamm@mail.ee;

kostja Y osaühing (registrikood xxxx);

kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaisa Lumiste,

e-post kaisa@gaver.ee.

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada hageja X osaühingu (xxxx) ja kostja Y osaühingu (registrikood xxxx)

vaheline kompromiss järgmiselt:

1. kostja tasub hagejale 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, kandes

vastava summa hageja kontole nr xxxx hiljemalt 14 päeva jooksul alates

kompromissi kinnitava määruse jõustumisest;

2. käesoleva kohtumääruse resolutsiooni I osa punktis 1 nimetatud summa 1250

euro tasumise kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks loevad pooled vastava

rahasumma täies ulatuses laekumist hageja arvelduskontole nr xxxx;

3. hageja ja kostja loobuvad vastastikustest nõuetest ja kinnitavad, et pärast

käesoleva kompromissi nõuetekohast täitmist puuduvad neil mistahes

vastastikused nõuded, mis võiksid tõusetuda käesoleva tsiviilasja raames

arutluse all olevatest asjaoludest. Kahtluste vältimiseks märgivad pooled, et

pärast lepingu sõlmimist ei ole neil üksteise suhtes mistahes nõudeid ega

pretensioone, mida ei ole siinses lepingus nimetatud, seoses mistahes

tsiviilasjas vaidluse all olevate asjaolude ja sündmustega, mis on aset leidnud

2-23-148517

enne ja pärast käesoleva kokkuleppe sõlmimist, ning nad loobuvad

käesolevaga tingimusteta ja tagasivõtmatult oma kõigist võimalikest sellistest

nõuetest ja vastuväidetest, sõltumata sellest, millal nad vastavatest nõuetest või

vastuväidetest teadlikuks saavad, millal need tekivad, ilmnevad või

sissenõutavaks muutuvad (sh kui see leiab aset pärast käesoleva kokkuleppe

sõlmimist);

4. kompromissi allkirjastamisega muutuvad kehtetuks kõik poolte varasemad

kokkulepped ja tahteavaldused, mis puudutavad kompromissilepingu aluseks

olevaid asjaolusid ning kokkuleppes käsitletud nõudeid;

5. pooled kohustuvad käituma teineteise suhtes heas usus ja lugupidavalt ning

nõudma samasugust käitumist teise poole suhtes ka oma lähedastelt;

6. kõik käesoleva kokkuleppe aluseks olevad asjaolud, tingimused ja poolte vahel

läbirääkimistel teineteisele avaldatud või teatavaks saanud informatsioon on

konfidentsiaalne ning selle avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid

teise poole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul;

7. pooled kinnitavad, et nad ei ole võõrandanud, pantinud ega mistahes muul

viisil käsutanud nõudeid, millest nad vastavalt käesolevale lepingule loobuvad

või ümber kujundavad. Samuti kinnitavad pooled, et nad ei ole teineteise

suhtes esitanud ega esita mistahes nõudeid, hagisid, kaebusi, kuriteoteateid ega

muid sarnaseid avaldusi. Pooled kohustuvad mitte esitama mistahes nõudeid,

hagisid, kaebusi, kuriteoteateid ega muid sarnaseid avaldusi teise poole suhtes

seoses mistahes asjaolude ja sündmustega, mis on aset leidnud enne käesoleva

kokkuleppe sõlmimist;

8. kõik kompromissi tingimused on poolte vahel eraldi läbi räägitud ja ükski

tingimus ei ole vastuolus hea usu ega mõistlikkuse põhimõttega, arvestades

kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja eesmärki ära hoida mahukas ja keerukas

õigusvaidlus;

9. poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda;

10. kompromissilepingu suhtes kohaldatakse Eesti õigust ja sellest tulenevad

vaidlused alluvad Harju Maakohtule.

II. Lõpetada tsiviilasjas menetlus seoses kompromissi saavutamisega X osaühingu

hagis Y osaühingu vastu võla nõudes tsiviilasjas nr 2-23-148517.

III. Tagastada hagejale X osaühingule käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool

hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust, s.o 74.67 eurot, mis tuleb

vastavalt hageja taotlusele kanda hageja arveldusarvele xxxx.

IV. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

V. Asendada arvutivõrgus avalikustatavas kohtulahendis poolte nimed tähemärkidega

ning mitte avalikustada registrikoode ega aadresse.

2-23-148517

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on X osaühingu hagi Y osaühingu vastu võla nõudes.

26.03.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi, milles paluvad, et Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-

23-148517 menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega

poolte vahel.

Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest

teadlikud. TsMS § 661 lg 4 alusel lühendavad pooled määruskaebuse esitamise õigust

kolmele päevale.

Hageja palub kohtul tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust hageja arveldusarvele

xxxx.

Pooled taotlevad TsMS § 462 lg 2 alusel, et jõustunud kohtumääruses oleks avaldatavad

andmed piiratud.

Kohtumääruse põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi.

TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kompromissi kinnitamine

Harju Maakohtu menetluses on X osaühingu hagi Y osaühingu vastu võla nõudes.

2-23-148517

26.03.2025 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi, milles paluvad, et Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-

23-148517 menetluse kostja vastu esitatud hagi osas seoses kompromissi saavutamisega

poolte vahel.

Pooled kinnitavad, et nad on TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest

teadlikud. TsMS § 661 lg 4 alusel lühendavad pooled määruskaebuse esitamise õigust

kolmele päevale.

Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku

avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega leiab kohus, et kompromiss tuleb

kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada.

Pooled taotlevad TsMS § 462 lg 2 alusel, et jõustunud kohtumääruses oleks avaldatavad

andmed piiratud. Vastavalt poolte taotlusele asendatakse arvutivõrgus avalikustatavas

kohtulahendis poolte nimed tähemärkidega ning ei avalikustada registrikoode ega aadresse.

Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 5 alusel kehtib kompromiss täitedokumendina ka

kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.

Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja

menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8

sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses

nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses

nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning

kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt

õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud

teisiti. Pooled on leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Riigilõivu tagastamine

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses

asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõivu tasuti.

Hageja palub kohtul tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning kanda see

hageja arvelduskontole nr xxxx. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu

200.66 eurot ning hagiavalduse esitamisel 149.34 eurot.

TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel

kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja

2-23-148517

maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv

200.66 eurot ei kuulu tagastamisele.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust

(149.34 eurot) pool, s.o 74.67 eurot. Riigilõiv tuleb kanda vastavalt taotletule hageja

arvelduskontole nr xxxx.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merike Varusk

kohtunik