2-22-3928/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Raina Pärn

Määruse kuupäev

31.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-3928

Tsiviilasi

Z.N hagi E.H vastu ja E.H vastuhagi ühisvara

jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

E.H apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Z.N (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Jana Kitter

Kostja (apellant) E.H (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Erika Scholler

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Tühistada tänaseks määratud kohtuistungi aeg.

I.2.

Tühistada Harju Maakohtu 07.01.2025 otsus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata kostja vastuhagi nõudes jagada poolte ühisvarana 31.10.2006 ja

08.06.2008 Qga sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused ning määras

kostjalt hagejale makstava hüvitise suuruse.

I.3.

Tühistatud osas kinnitada poolte kompromiss järgmistel tingimustel:

I.3.1 mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara eest

summas 25 000 €, 25-kuulise maksegraafiku alusel (1000 € kuus)

tingimusel, et kostja vabastab 6 kuu jooksul, kohtumääruse

jõustumisest, korteriomandi XXX, tasudes hagejale 6 kuu eest üüri,

ühes kalendrikuus 300 €, kokku 1800 €;

I.3.2 pooled on kokku leppinud, et kohtumääruse jõustumise järgneva kuu 1.

kuupäevaks tasub kostja hageja pangakontole 25 kalendrikuu jooksul

võrdsetes osades, iga kuu 1000 €, selgitusega hüvitis enamsaadud

ühisvara eest tsiviilasjas n. 2-22-3928 ja 6 kalendrikuu jooksul 300 €,

selgitusega, üür XXX kasutamise eest;

I.3.3 pooled kinnitavad, et mistahes muu ühisvara, mis asub Eesti Vabariigi

territooriumil, mida ei ole käesolevas kompromissis nimetatud, on

jagatud. Selguse huvides lepivad pooled kokku, et mistahes muu vara

osas, mis asub Eesti Vabariigi territooriumil, loetakse, et see jääb

kuuluma sellele poolele, kelle valduses vara on või kelle nimele vara on

registreeritud ning teisel poolel ei ole selle, Eesti Vabariigis oleva vara

suhtes mingeid nõudeid ega pretensioone.

I.4.

Ülejäänud osas on p-s I.2 viidatud otsus edasi kaebamata jõustunud.

I.5.

Tsiviilasja nr 2-22-3928 menetlus lõpetada.

I.6.

Rahuldada kostja taotlus ja tagastada talle pool apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõivust, st summa 210 €, mis kanda STK Õigusbüroo

OÜ pangakontole EE122200221069771353.

I.7.

Menetluskulud ringkonnakohtus (jätta kummagi poole enda kanda.

II. KOHTULAHENDI KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Rahuldada hagi ja vastuhagi osaliselt.

II.2. Jagada Z.N ja E.H ühisvara järgmisel viisil.

II.2.1Jätta kinnisasi asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) ning

kinnisasi asukohaga VVV (registriosa nr VVVVVVV) Z.N

ainuomandisse.

II.2.2Kohustada E.H-d andma nõusolek KRS § 34¹ tähenduses kinnisasjade

registriosa numbriga XXXXXXX ja VVVVVVV senise omanikukande

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasjade

ainuomanikuna kinnistusraamatusse Z.N . Asendada E.H nõusolek

kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX ja VVVVVVV kande

muutmiseks kohtulahendiga.

II.2.3Jätta kinnisasi asukohaga WWW (registriosa nr WWWWWW) E.H

ainuomandisse.

II.2.4Kohustada Z.N-i andma nõusolek KRS § 34¹ tähenduses kinnisasja

registriosa numbriga WWWWWW senise omanikukande

kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja

ainuomanikuna kinnistusraamatusse E.H . Asendada Z.N nõusolek

kinnistusraamatu registriosa nr WWWWWW kande muutmiseks

kohtulahendiga.

II.2.5Jätta Z OÜ (registrikood XXXXXXXX) 50% osa nimiväärtusega 1278

€ E.H ainuomandisse.

II.2.6Mõista E.H-lt välja Z.N kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara eest

summas 25 000 €, 25-kuulise maksegraafiku alusel (1000 € kuus)

tingimusel, et E.H vabastab 6 kuu jooksul, kohtumääruse jõustumisest,

korteriomandi XXX, tasudes hagejale 6 kuu eest üüri, ühes

kalendrikuus 300 €, kokku 1800 €.

II.2.7Käesoleva kohtumääruse jõustumisele järgneva kuu 1. kuupäevaks

tasub E.H Z.N pangakontole 25 kalendrikuu jooksul võrdsetes osades,

iga kuu 1000 €, selgitusega hüvitis enamsaadud ühisvara eest tsiviilasjas

nr 2-22-3928 ja 6 kalendrikuu jooksul 300 €, selgitusega, üür XXX

kasutamise eest.

II.2.8Z.N ja E.H kinnitavad, et mistahes muu ühisvara, mis asub Eesti

Vabariigi territooriumil, mida ei ole kompromissis nimetatud, on

jagatud. Selguse huvides lepivad pooled kokku, et mistahes muu vara

osas, mis asub Eesti Vabariigi territooriumil, loetakse, et see jääb

kuuluma sellele poolele, kelle valduses vara on või kelle nimele vara on

registreeritud ning teisel poolel ei ole selle, Eesti Vabariigis oleva vara

suhtes mingeid nõudeid ega pretensioone.

II.3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

2 (4)

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule kolme tööpäeva

jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse

avalikult teatavaks tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Z.N (hageja) esitas 17.03.2022 Harju Maakohtule hagi E.H (kostja) vastu ühisvara

jagamise nõudes. Poolte abielu sõlmiti 17.09.1998 ja lahutati 11.05.2021 kohtuotsusega,

lahutus jõustus 17.06.2021. Pooled ei jõudnud kokkuleppele ühisvara jagamises. Hageja palus

jagada pooltele kuuluvad Eestis asuvad kinnisasjad (jättes neist kaks hagejale ja ühe kostjale),

ühe osaühingu osa (jättes selle kostjale) ning mõista kostjalt välja enamsaadu arvel hüvitis.

Kostja esitas 26.05.2022 vastuhagi, milles palus lisaks jagada Qga 31.10.2006 ja 08.06.2008

sõlmitud laenulepingutest tuleneva kohustuse summas 70 851,67 €.

2. Pooled vaidlesid teineteise hagidele osaliselt vastu.

3. Maakohus tegi 07.01.2025 otsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas hagi ja vastuhagi

osaliselt. Kohus jagas kinnisasjad ja osa hageja taotletud viisil, jättis rahuldamata kostja

vastuhagi nõude laenulepingutest tuleneva kohustuse jagamiseks ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja enamsaadu arvel hüvitise 37 647,25 €. Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1

alusel poolte endi kanda.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus vaidlustatud otsuse tühistada osas, milles

vastuhagi jäi rahuldamata laenulepingutest tulenevate kohustuste ühisvarana jagamiseks ja

vähendada temalt hageja kasuks välja mõistetavat hüvitist summani 8593,90 €.

5. Hageja vaidles kaebusele vastu.

6. Pooled esitasid 29.03.2025 ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis

märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub kostja taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab vaidlustatud otsuse kostja

kaebusega hõlmatud osas ja lõpetab tsiviilasja menetluse (TsMS § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4).

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja

lahendamist kompromissiga. Ringkonnakohus selgitas pooltele menetluse kompromissiga

lõpetamise tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses. Kompromissi ese on eelkõige

kostjalt hagejale makstava hüvitise suurus ja selle maksmise tingimused. Lisaks on pooled

kokku leppinud kinnisasja kasutamise tingimustes ja üleandmise tähtajas ning teinud avalduse

muu ühisvara kohta – needki kokkulepped on kompromissis lubatavad. Maakohtu otsus

3 (4)

tühistatakse TsMS § 645 lg 1 alusel üksnes osas, mille kostja vaidlustas (vt järgnevas ka p

13).

9. Kostja palus tagastada poole apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab

ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu 420 €,

seega kuulub tagastamisele 210 €. Lõiv tagastatakse kostja taotluses märgitud saajale ja

kontole.

10. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

poolte endi kanda ning neid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

11. Kompromissi kinnitamine on võimalik kirjalikus menetluses, mistõttu on põhjendatud

tühistada tänaseks määratud kohtuistungi aeg (TsMS § 352 lg 1).

12. TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 645 lg 2 võimaldab

esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Pooled lühendasid kompromissi kinnitavale

kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani, see on kooskõlas TsMS

§ 661 lg-ga 4.

13. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus

määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Vaidlustatud otsus on TsMS § 456 lg 4 ls 2 alusel jõustunud kinnisasjade ja osa jagamise

osas, aga selguse huvides asendab ringkonnakohus poolte tahteavaldusi käsitlevates

resolutsiooni punktides sõna „kohtuotsus“ sõnaga „kohtulahend“. Erinvealt maakohtust

märgib ringkonnakohus viite õigusaktile ka resolutsioonis lühendiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)