2-24-131594/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-131594

Tsiviilasi

AS Elenger Grupp hagi A. B. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

151.99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: AS Elenger Grupp (endine AS Eesti Gaas) (RK

10178905),

lepinguline

esindaja

anne-liis.veski@b2-impact.com)

Kostja: A. B. (IK XXX, elukoht XXX)

Asja lahendamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i Elenger Grupp hagi A. B.

vastu võlgnevuse nõudes

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A. B.-lt AS-i Elenger Grupp kasuks põhivõlgnevus 120.57 eurot, viivis

1.42 eurot ja võla sissenõudmiskulu 15 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulu 15 eurot väljamõistmise osas.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 90% ulatuses A. B. kanda ja 10% ulatuses AS-i Elenger Grupp

kanda.

6. Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 300 eurot.

Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 100 eurot.

7. Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot.

8. Välja mõista A. B.-lt AS-i Elenger Grupp kasuks menetluskulu 180 eurot ja viivis

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32,

50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

1(4)

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus hagejale luba

edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule

(aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post vmkrakvere.menetlus@kohus.ee, e-toimik

https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga

tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Eesti Gaas (hageja) esitas 03.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult A. B. (kostja) 147.76 euro saamiseks. Kohus tegi 05.09.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohtunikuabi

andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule.

2. AS Elenger Grupp (kuni 06.12.2024 ärinimega Eesti Gaas AS) esitas 02.01.2025

(täpsustatud hagiavalduse terviktekst 07.02.2025) Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palub

kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 120.57 eurot, viivise 1.42 eurot ja

sissenõudmiskulud 30 eurot.

Hagiavalduse kohaselt tuleneb (hageja) nõue A. B. (kostja) vastu poolte vahel 04.08.2020

sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingust tarbimiskohaga Xxxx. Kostja kohustus

tasuma teenuste eest esitatud arvete alusel. Kostja on jätnud tasumata 05.03.-05.11.2024 arved

põhiosa summas 120.57 eurot, millelt on arvestatud viivist 1.42 eurot. Hageja sõlmis võla

sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, mille tulemusena tekkis hagejale kahju 30 eurot

sissenõudmiskuludena.

3. Hagi menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult

13.03.2025. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse

kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

2(4)

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui

hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega

õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja

selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus

põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta.

5. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 120.57 eurot, viivis 1.42 eurot ja

võla sissenõudmiskulu 15 eurot. Hagi jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulu 15 eurot osas.

6. Kohus selgitas hagejale 15.01.2025 määruses, et hagiavalduse põhjal hageja taotleb

kostjalt sissenõudmiskulude summas 30 eurot väljamõistmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 127

lg 1 ja § 1132 lg 2 alusel, s.o pärast lepingu lõppemist. Hagiavaldusest nähtuva põhjal ei ole

teenuseosutaja kostjaga lepingut üles öelnud. Kohus selgitas, et erinevalt VÕS §-st 1131 ei

sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks.

Viidatud säte ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt

sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise

nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete

alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Tegu ei

ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga. Hagejal tuli seega VÕS §-le 1132 tuginemisel välja tuua,

millal on tehtud toimingud kostjalt võla sissenõudmiseks (eelkõige meeldetuletuskirjade

saatmisena), milliste eest hageja soovib sissenõudekulude hüvitamist.

Hageja täiendavate selgituse järgi on kostjale edastatud teated 17.05.2024, 27.05.2024 ja

10.06.2024, lisaks on üritatud kontakti saada telefoni teel.

VÕS § 1132 lg 1 esimese lause järgi lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

Hageja on esitanud üksnes andmed kostjale saadetud meeldetuletuskirjade kohta, hageja ei ole

välja toonud, millal ja millisel telefoninumbril on püütud kostjat telefoni teel kätte saada, s.o

asjaolud, millest nähtuks, et hagis märgitud kulu on ka tegelikult tekkinud.

Sissenõudmiskulude hüvitamist suuremas ulatuses saab vastavalt VÕS § 1132 lg-le 4 nõuda

üksnes erandlikel asjaoludel, milliseid asjaolusid kohtu hinnangul hagiavaldusest ei tulene.

Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata 15 eurot ületavas osas (kolm meeldetuletuskirja x 5 eurot).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

8. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kuna kohus rahuldab hagi summas 136.99 eurot, mis moodustab esitatud haginõudest 151.99

eurot umbes 90%, jätab kohus menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10% hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 100 eurot ja lepingulise esindaja

kulu 300 eurot (3 h x 100 eurot/h käibemaksuta).

Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette,

3(4)

siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 100 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Hagejat

esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja. Kohus leiab, et antud asjas on

hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades selle koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige

enam üks tund. Tegemist ei ole õiguslikult ega asjaoludelt keerulise asjaga ning hagiavaldus

on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on

oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud andmeid. Tunnitasu

põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks

tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel

lisandub käibemaks). Esindaja tunnitasu 100 eurot on seega üldjoontes põhjendatud ega ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks kokku 200 eurot (100 +

100). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulu 180 eurot (90% 200 eurost). TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb

kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud ulatuses.

Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja

hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

4(4)