2-24-114817/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-114817

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-114817

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi B.G vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

4953,94 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: B.G (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi B.G vastu osaliselt.

2. Mõista välja B.G lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 2682,06 eurot, millest põhivõlg on

2520,59 eurot, 31.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 111,47 eurot ja

sissenõudmiskulud on 50 eurot.

3. Mõista välja B.G lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed, mis tulenevad lepingust nr L89009756703, alates

maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Kuupäev

Tasumisele

kuuluv põhivõlg Põhiosa jääk

15.06.2025

14,82

304,45

15.07.2025

16,42

289,63

15.08.2025

16,59

273,21

15.09.2025

16,99

256,62

15.10.2025

17,58

239,63

15.11.2025

17,82

222,05

15.12.2025

18,41

204,23

15.01.2026

18,69

185,82

15.02.2026

19,14

167,13

15.03.2026

19,95

147,99

15.04.2026

20,08

128,04

15.05.2026

20,65

107,96

15.06.2026

21,06

87,31

15.07.2026

21,62

66,25

2-24-114817

15.08.2026

22,09

44,63

15.09.2026

22,54

22,54

4. Mõista välja B.G lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed, mis tulenevad lepingust nr L89010941824, alates

maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Kuupäev

Tasumisele

kuuluv põhivõlg Põhiosa jääk

15.04.2025

51,21

158,24

15.05.2025

52,85

107,03

15.06.2025

54,18

54,18

5. Mõista välja B.G lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt 2520,59 eurolt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.04.2025 kuni põhivõla

tasumiseni.

6. Mõista välja B.G lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktides 3 ja

4 välja mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

7. Jätta hagi suuremas ulatuses põhinõude, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõuetes

rahuldamata.

8. Jätta poolte menetluskulud 57% ulatuses B.G kanda ja 43% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

9. Mõista välja B.G lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 672,60

eurot.

10. Mõista välja B.G lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt 672,60 eurolt

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

11. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse B.G (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohtul ei õnnestunud

makseettepanekut kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mille tõttu otsustas Pärnu

Maakohus 20.06.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus kohustas 01.07.2024

määrusega hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

2. Hageja esitas 29.07.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, mida hageja täpsustas

16.10.2024 ja 21.03.2025. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 3361,34

2-24-114817

eurot, intressi 288,84 eurot, sissenõudmiskulud 140 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

426,86 eurot ning viivise põhivõlalt 536,41 eurolt määraga 16,90% aastas, viivise põhivõlalt

825,69 eurolt määraga 25% aastas ja viivise põhivõlalt 1999,24 eurolt määraga 22% aastas alates

29.07.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja lepingust

nr C85013639564 tuleneva põhivõla 1969,05 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivise põhivõlalt

1969,05 eurolt määraga 22% aastas alates 06.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni, lepingust nr

L89009756703 tuleva põhivõla vastavalt esitatud maksegraafikule ja viivise määras 16,9% aastas

igale osamaksele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni ning lepingust nr L89010941824

tuleneva põhivõla vastavalt esitatud maksegraafikule ja sissenõutavaks muutunud põhivõla

551,54 eurot ja viivise määras 24% aastas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 551,54 eurolt ja

igale osamaksele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja 10.09.2022 järelmaksulepingu nr

L89009756703, 26.12.2022 järelmaksulepingu nr L89010941824 ning 12.09.2023 InPay

makselahenduse lepingu nr C85013639564. Lepingu nr L89009756703 kohaselt oli kauba

maksumus 658,54 eurot, intressimäär 16,9% aastas, krediidi kulukuse määr 35,33% ja igakuine

haldustasu 0,90 eurot. Lepingu nr L89010941824 kohaselt oli kauba maksumus 825,69 eurot,

intressimäär 25% aastas ja krediidi kulukuse määr 39,62%. Lepingu nr C85013639564 kohaselt

oli krediidilimiit 2000 eurot, intressimäär 22% aastas, krediidi kulukuse määr 28,18% aastas ja

kuutasu 2,50 eurot. Lepingu nr L89010941824 osas oli kostja võlgnevuses 15.09.2023–

15.12.2023 osamaksega, lepingu nr C85013639564 osas oli kostja võlgnevuses 05.10.2023–

05.12.2023 osamaksega ja lepingu nr L89009756703 osas oli kostja võlgnevuses 15.12.2023

osamaksega. Inbank AS saatis kostjale 05.12.2023 e-kirja, milles andis kostjale täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks ja ütles kõik lepingud tüüptingimustele tuginedes üles 27.12.2023. Inbank

AS loovutas 29.12.2023 nõuded hagejale. Hageja saatis kostjale tasulisi meeldetuletuskirju iga

lepingu osas eraldi 29.01.2024, 06.02.2024, 06.03.2024, 15.03.2024, 25.03.2024 ja 13.02.2024.

Hageja hinnangul järgis Inbank AS vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest kontrollis

maksehäire registrist, et kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid. Lepingu nr L89009756703 osas

tegi Inbank AS päringu Maksu- ja Tolliametile, mille andmetel oli kostja 11 kuu keskmine

sissetulek 532 eurot, lepingute nr L89010941824 ja C85013639564 osas tegi Inbank AS päringu

Pensioniregistrisse, mille andmetel oli kostja 5 kuu keskmine sissetulek 1039,56 eurot ja 6 kuu

keskmine sissetulek 1269,07 eurot. Inbank AS arvestas kostja väljaminekuteks vastavalt kostja

poolt taotlustes märgitud 150 eurot, 50 eurot ja 50 eurot ning lepingu nr C85013639564 osas

arvestas Inbank AS kostja majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõtet ei

analüüsitud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevused, intressid, viivised ja

sissenõudmiskulud ning alternatiivselt kui kohus peaks leidma, et Inbank AS rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista välja kostjalt põhivõlg (nii sissenõutavaks

muutunud kui tulevikus sissenõutavaks muutuv vastavalt esitatud maksegraafikutele),

lepingujärgne viivis ja lepinguga nr C85013639564 seonduvad sissenõudmiskulud summas 50

eurot.

3. Kohus võttis hagi 16.08.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama. Kostjale toimetati hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega kätte

kättetoimetamisportaali vahendusel 23.08.2024 (TsMS § 3111 lg 3 alusel). Kohus kohustas kostjat

esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 21 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse

võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 13.09.2024. Kostja hagile

ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

2-24-114817

4. Kohus leiab, et Aktiva Finance Group OÜ hagi B.G vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Seetõttu ei saa

kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega ning vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

osaliselt rahuldamata.

5. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,

kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et

kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus

menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt

õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS ja kostja kolm laenulepingut: 10.09.2022

järelmaksulepingu nr L89009756703 (dtl 40–43), 26.12.2022 järelmaksulepingu nr

L89010941824 (dtl 45–48) ja 12.09.2023 laenulepingu nr C85013639564 (dtl 50–57).

Krediidiandja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel

sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes.

VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping.

Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on

tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd

seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine

muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust

tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja

võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034

lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija

peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse

hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist

võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe,

missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama.

Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lõigetele 3 ja 4. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 peab vaidluse korral vastutustundliku laenamise

2-24-114817

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.

Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjaga hagi aluseks olevate krediidilepingute

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on hagiavalduses toonud

välja, et Inbank AS kontrollis kostja maksevõimelisust enne iga lepingu sõlmimist, kontrollides,

et kostjal puudusid kehtivad ja varasemad maksehäired ning tehes kostja sissetulekute

kontrollimiseks päringu Maksu- ja Tolliametile või Pensioniregistrile. Inbank AS tegi kindlaks, et

kostja sissetulek enne lepingu nr L89009756703 sõlmimist oli 532 eurot igas kuus, enne lepingu

nr L89010941824 sõlmimist oli 1039,57 eurot igas kuus ja enne lepingu nr C85013639564

sõlmimist 1269,07 eurot igas kuus. Inbank AS ei kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet, et

teha kindlaks kostja igakuiseid kohustusi ja majapidamiskulude suurust, vaid lähtus kostja

avaldatud kohustustest esimese lepingu osas 150 eurot kuus, teise ja kolmanda lepingu osas 50

eurot kuus ning lepingu nr C85013639564 osas arvestuslikest majapidamiskuludest 250 eurot

kuus. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et Inbank AS oleks piisavalt kontrollinud kostja

maksevõimet, kuivõrd maksevõime kontrollimiseks tuleb eelkõige kontrollida kostja pangakonto

väljavõtet. Kohus märgib, et vastavalt Statistikaameti andmetele oli 2022. aastal arvestuslik

elatusmiinimum 303,38 eurot ja 2023. aastal 328,23 eurot, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et

kostja majapidamiskulud olid vaid 250 eurot kuus. Samuti ei ole Inbank AS teinud kindlaks

kostja muid igakuiseid kohustusi. Seega ei ole kohtu hinnangul Inbank AS järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist,

siis on põhjendatud osaliselt hageja alternatiivne nõue põhivõla (sh tulevikus sissenõutavaks

muutuva põhivõla osas), seadusjärgse viivise ja sissenõudmiskulude osas.

7.1. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui

krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Hagiavalduse täpsustuse kohaselt anti kostjale lepingu nr L89009756703 alusel laenu 658,54

eurot ning kostja on tasunud laenu katteks 354,09 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele

304,45 eurot. Kuivõrd lepingu ülesütlemine Inbank AS-i poolt ei olnud pärast ümberarvestuse

tegemist kehtiv, sest kostja ei olnud võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega, tuleb kostjalt lepingu nr L89009756703 põhivõlg välja mõista järgneva

maksegraafiku alusel:

Kuupäev

Tasumisele

kuuluv põhivõlg

Põhiosa jääk

15.06.2025

14,82

304,45

15.07.2025

16,42

289,63

15.08.2025

16,59

273,21

15.09.2025

16,99

256,62

15.10.2025

17,58

239,63

15.11.2025

17,82

222,05

15.12.2025

18,41

204,23

15.01.2026

18,69

185,82

15.02.2026

19,14

167,13

2-24-114817

15.03.2026

19,95

147,99

15.04.2026

20,08

128,04

15.05.2026

20,65

107,96

15.06.2026

21,06

87,31

15.07.2026

21,62

66,25

15.08.2026

22,09

44,63

15.09.2026

22,54

22,54

Hagiavalduse täpsustuse kohaselt anti kostjale lepingu nr L89010941824 alusel laenu 825,69

eurot ning kostja on tasunud laenu katteks 115,91 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele

709,78 eurot. Lepingu ülesütlemine Inbank AS-i poolt ei olnud pärast ümberarvestuse tegemist

kehtiv, sest kostja ei olnud võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.

Seega tuleb kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

lepingust nr L89010941824 tulenev põhivõlg summas 551,54 eurot ning tulevikus sissenõutavaks

muutuv põhivõlg järgneva maksegraafiku alusel:

Kuupäev

Tasumisele

kuuluv põhivõlg

Põhiosa jääk

15.04.2025

51,21

158,24

15.05.2025

52,85

107,03

15.06.2025

54,18

54,18

Hagiavalduse täpsustuse kohaselt anti kostjale lepingu nr C85013639564 alusel laenu 2035,20

eurot ning kostja on tasunud laenu katteks 66,15 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele

1969,05 eurot. Hageja esitatu kohaselt on laenulepingu lõpptähtaeg on saabunud ning seega on

kogu põhivõlg sissenõutavaks muutunud, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

1969,05 eurot.

7.2. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab alternatiivse nõudena lepingu nr L89009756703 osas viivist määraga 16,90%

aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule kuni võla tasumiseni,

lepingu nr L89010941824 osas viivist määraga 24% aastas põhivõlalt 551,54 eurolt kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni ja igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt

maksegraafikule kuni võla tasumiseni ning lepingu nr C85013639564 osas viivist määraga 22%

alates 06.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 kohaselt loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kuna kokkulepitud

intressi määr on suurem, siis ei ole viivis kokkulepitud intressimääras põhjendatud ja hagejal on

õigus sissenõutavaks muutunud summadelt nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, s.o sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas.

2-24-114817

Lepingu nr C85013639564 osas on sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 06.10.2024–

31.03.2025 summas 111,47 eurot (1969,05 eurot * 87 päeva * 12,25% + 1969,05 * 90 päeva *

11,15%). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 111,47

eurot, viivise põhivõlalt 2520,59 eurolt (1969,05 + 551,54 ) alates kohtuotsuse tegemise ajast

kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning viivise tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

7.3. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Hageja nõuab kostjalt lepinguga nr C85013639564 seonduvaid sissenõudmiskulusid summas 50

eurot. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm tasulist

meeldetuletuskirja 29.01.2024 (dtl 86–87), 06.02.2024 (dtl 88) ja 06.03.2024 (dtl 89–90). Samuti

on hagejale tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 15 eurot seoses nõude

andmete töötlemise ja kontrollimisega, andmete päringutega ja võlgnikuga suhtlemisega. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 50 eurot.

8. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud põhivõla 2520,59 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 111,47 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot, viivise põhivõlalt 2520,59 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 01.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni, tulevikus sissenõutavaks muutuva

põhivõla vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis märgitud maksegraafikutele ning viivise tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla tasumata osadelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

Ülejäänud osas, s.o suuremas osas põhinõude, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõude osas,

jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjalt

hagi esitamise seisuga põhivõlga, intressi, sissenõudmiskulu ja sissenõutavaks muutunud viivist,

kokku summas 4217,04 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt lepingujärgses määras.

Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas 4690,63 eurot. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga 2682,06 eurot. Seega rahuldab

kohus hageja nõude 57% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 57% ulatuses kostja kanda ning

43% ulatuses hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

11. Kohus leiab, et hageja menetluskulud märgitud ulatuses saab lugeda põhjendatuks osaliselt.

11.1. Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv

560 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 560 eurot, sh

maksekäsu kiirmenetluses 147,25 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 412,75 eurot. Seega on

2-24-114817

hagilt tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 560 eurot saab lugeda

hageja põhjendatud menetluskuluks.

11.2. Hageja palub kostjalt välja mõista 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ning lepingulise

esindaja kulu hagimenetluses 1183 eurot. Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 169 eurot ühe

töötunni eest (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja kulud on tekkinud järgnevalt:

-

hagiavalduse koostamine – 3 tundi, summas 507 eurot;

-

hageja 15.10.2024 vastuse koostamine – 1 tund, summas 169 eurot;

-

hageja 21.03.2025 vastuse koostamine – 3 tundi, summas 507 eurot.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avaluse koostamise eest on põhjendatud ja

vajalik.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole

õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite

kogumist. Kohus arvestab, et hageja esitab tüüphagisid. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks

ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi, 15.10.2024 vastuse koostamisele 1 tundi ja

21.03.2025 vastuse koostamisele 2 tundi, kokku hagimenetluses 5 tundi.

Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja

tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud ja ületab keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks esindaja tunnitasu

120 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 5 töötunni eest kokku 600

eurot (ilma käibemaksuta).

11.3. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 57% ulatuses, s.o

summas 672,60 eurot (560+20+600 x 57%) kostjalt hageja kasuks välja.

12. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik