3-24-2940/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2940

Haldusasi

G.F-i kaebus Rae valla kohustamiseks tagada

munitsipaallasteaia koht ning hüvitada eralastehoiu ja lasteaia

söögiraha tasu ja huvitegevuse tasu vahe

Menetlusosalised

Kaebaja – G.F (isikukood XXX)

Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kohustamisnõue ja kohustada vastustajat

looma kaebaja lapsele võimalus käia mõistlikult

kättesaadavas

teeninduspiirkonna

lasteasutuses

hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest arvates.

2. Rahuldada kahjunõue osaliselt ja mõista vastustajalt

kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 445,50

eurot.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud

18,09 eurot.

4. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja isikukood

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.04.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.F (kaebaja) pöördus 20.03.2023 Rae valla (vastustaja) poole sooviga saada informatsiooni

lasteaia koha saamise kohta 2023. õppeaastal (dtl 6). Vastustaja vastas kaebajale, et vanusevahemikus

01.10.2021-30.09.2022 sündinud lapsed Peetri teeninduspiirkonna kohapakkumise saajate hulka

2023. aasta sügisel ei mahu (dtl 6). Kaebaja laps jäi eelnimetatud vanusevahemikku. Laps on Peetri

teeninduspiirkonna lasteaia järjekorras kohasooviga alates 18.04.2022 (dtl 5).

2. Alates 25.08.2023 käib kaebaja laps eralastehoius. Lastehoiu, kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud

lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu (dtl 70 jj) kohaselt oli eralastehoiu kohatasu 655 eurot kuus (p

3.1.4), millest lapsevanemal tuli tasuda 80 eurot kuus (p 3.1.5) ja vastustajal ülejäänud osa ehk 575

eurot kuus (p 3.1.7). Toidukulu eest kohustus lapsevanem ise tasuma (p 3.1.6).

1(8)

Lastehoiu ja kaebaja vahel 24.06.2023 sõlmitud lastehoiuteenuse osutamise lepingu (dtl 9 jj) kohaselt

oli toitlustustasu 5,5 eurot päevas (p 2.3.1), huvitegevuse tasu 57 eurot kuus (p 2.3.2) ja kohatasu 80

eurot kuus (p 3.1.5).

3. Kaebaja pöördus 07.03.2024 uuesti vastustaja poole ja palus informatsiooni lapsele lasteaiakoha

võimaldamise kohta 2024. õppeaastal (dtl 36). Vastustaja vastas kaebajale, et 2024. aasta

lasteaiarühmade komplekteerimise plaanid tehakse märtsi lõpuks (dtl 36).

4. Vastustaja pakkus 18.07.2024 aegumise kuupäevaga kaebaja lapsele kohta Jüri teeninduspiirkonna

lasteaias (dtl 5). Kaebaja on soovinud lapsele lasteaia kohta Peetri teeninduspiirkonnas. Sellest

tulenevalt ei saanud kaebaja vastustaja pakkumist vastu võtta. Kaebaja laps käib jätkuvalt

eralastehoius (dtl 47).

5. Kaebaja esitas 24.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikud nõuded on järgnevad:

-

vastustaja kohustamine kaebaja lapsele lasteaiakoha andmiseks;

-

492,50 euro varalise kahju väljamõistmine.

Kaebuse kohasel põhjustas vastustaja kahju sellega, et ei taganud alates 28.07.2023 kaebaja lapsele

lasteaia kohta, mille tõttu pidi kaebaja alates 25.08.2023 panema lapse eralastehoidu. Võrreldes valla

lasteaiaga tasus kaebaja toiduraha enam 163,50 eurot ja huvitegevuse tasu enam 329 eurot. Kaebaja

taotleb hüvitist perioodil 02.10.2023-30.09.2024.

Kaebuse põhjendused:

1. Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal 28.07.2023, mil kaebaja laps sai 1,5 aastaseks.

Kuna vastustaja ei ole soovitud teeninduspiirkonnas kaebaja lapsele lasteaiakohta võimaldanud,

käib laps alates 25.08.2023 eralastehoius.

2. Kaebajal on võrreldes valla lasteaiaga tekkinud suuremad kulutused. Kaebaja on pidanud maksma

igakuist toiduraha ja huvitegevuse tasu, mis on valla lasteaedades kohatasu hinna sees.

Huvitegevused on kohustuslikult ning nendest kaebaja loobuda ei saa.

3. Kaebaja lapsele pakuti 18.07.2024 kohta Jüri teeninduspiirkonna lasteaias. Kaebaja pidi kohast

loobuma, kuna lapsele taotleti kohta Peetri teeninduspiirkonna lasteaias. Laps käib siiani

eralastehoius.

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja põhjendused:

1. Vastustaja jagab lasteaiakohti teeninduspiirkonna kohataotluse järjekorra alusel, mille arvestust

peetakse e-keskkonnas ARNO. Laste vastuvõtmine toimub KELS § 15 lg 4 alusel kehtestatud Rae

Vallavalitsuse 20.02.2018 määruse nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt

väljaarvamise kord“[1] alusel. Määrus on vastustajale täitmiseks kohustuslik ja selle eiramine, sh

kaebaja lapsele järjekorraväliselt või mistahes muul viisil lasteaiakoha eraldamine, oleks

õigusvastane.

2. Vastustaja ei ole keeldunud kaebaja lapsele lasteaiakoha andmisest. Vastustaja on kaebaja lapsele

04.07.2024 pakkunud lasteaia kohta Jüri teeninduspiirkonnas, kuid kaebaja ei võtnud pakkumist

vastu.

3. Vastustaja on oma kohustused täitnud. Lastehoiu, kaebaja ja vastustaja vahel on sõlmitud

lapsehoiuteenuse rahastamise leping, mille kohaselt kohustus vastustaja katma osa kohatasust.

Teise osa kohatasust (s.o summas, mida kaebajal oleks tulnud tasuda valla lasteaia puhul) ning

lapse toidukulud kohustus kaebaja ise katma. Kaebaja on lepingus sellega nõustunud.

4. Huvitegevused ei kuulu vastustaja poolt hüvitamisele. Vastustajale ei nähtu huvitegevuse

lepingust, et huvitegevused oleksid integreeritud lastehoiu päevakavasse ja et need oleksid

tasumiseks kohustuslikud. Samuti ei sisaldu vastupidiselt kaebaja väitele valla lasteaia kohatasus

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/403032023052

2(8)

ega päevakavas huvitegevustena eralastehoiu pakutavaid huvitegevusi nagu saviring, lastejooga ja

muusikaring. Ka valla lasteaias tasuvad lapsevanemad fakultatiivsete huviringide eest kohatasust

eraldi.

5. Ükski kahju hüvitamise eeldus ei ole täidetud ja kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob

vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või

linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna

laste-asutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus

vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel

kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas:

-

Kaebaja lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt alates 28.01.2022 Rae vallas, sh laps on

sama elukohaga alates sünnist (dtl 4).

-

Kaebaja lapsele on taotletud lasteaiakohta Peetri teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on

vähemalt 1,5-aastane. Kaebaja lapsele (snd 28.01.2022) taotleti lasteaiakohta alates 18.04.2022

(dtl 5). Laps hakkas eralastehoius käima 25.08.2023.

-

Käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o 02.10.2023 seisuga, ei ole kaebaja laps

lasteaiakohta Peetri teeninduspiirkonnas saanud.

Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-11-10, et lasteaiakoha andmise edasilükkamine

(kohajärjekorras olemine kauem kui taotluse lahendamise mõistlik aeg) tähendab selle andmisest

keeldumist (p 38). Vastustajal on kohustus anda koht lasteasutuses mõistliku aja jooksul (vt

Riigikohtu 19.04.2014 otsus nr 3-4-1-63-13, p 33), mida kohtupraktikas on peetud kaheks kuuks

taotluse esitamisest (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2018 otsust nr 3-17-449, p 9). Seega ei

saa õigeks pidada vastustaja väidet, et lasteaia koha andmisest ei ole keeldutud.

7. Vastustaja ei ole oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud hoiukoha pakkumisega

(lõike teine lause). Viidatud norm ütleb, et lasteasutuse koha võib asendada hoiukohaga vanema

nõus-olekul. Lastehoid ja lasteasutus (lasteaed) erinevad järgnevas:

-

Koolieelne lasteasutus võimaldab alushariduse omandamist (KELS § 1 lg 1), samas kui

lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või

töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (SHS § 451 jj).

-

Koolieelse lasteasutuse tegutsemiseks on vajalik koolitusluba (KELS § 12), mis võimaldab

maksustamisperioodist koolituskulud maha arvata (TuMS § 26). Sotsiaalteenusele sellist erisust

ette nähtud ei ole.

-

Koolieelne lasteasutus peab lähtuma riiklikust õppekavast[2], mille järgimise kohustust lapsehoiul

ei ole.

-

Koolieelses lasteasutuses tegelevad lastega pedagoogid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele

(KELS § 11 lg 2 p 1, § 22), samas kui lapsehoiuteenuse osutamiseks piisab lapsehoidja kutsest

või töökogemusest lastega ja sobivatest isikuomadustest, mida hindab tööandja (SHS § 454 lg 1 p

3 ja lg 2).

-

Koolieelse lasteasutuse organiks on ka hoolekogu, kuhu kuuluvad vanemad, ning mille ülesanne

on mh otsustada toidukulu päevamaksumus (KELS § 24 lg 3 p 5). Munitsipaalomandis oleva

lasteasutuse korral võib toidukulu päevamaksumus kujuneda lisaks veel riigihanke läbiviimise

käigus. Lapsehoiuteenuse toidukulu ja muude lisanduvate kulude suurus kujuneb vabal turul.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023005

3(8)

Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10, et hoiukohaga nõustumisel peab

omavalitsusüksus loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale

selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1

esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35). Käesolevas asjas ei ole vastustaja tõendanud,

et kaebajale selgitati hoiukoha ja lasteasutuse koha erinevusi. Tegemist ei ole üldteada erinevuste

loeteludega. Selgituseks ei saa lugeda ka kolmepoolset lepingut (dtl 70 jj), kuna sellest ei nähtu

selgitused lapsevanemale, mille poolest hoid lasteasutusest erineb ega ka seda, et kaebajal on igal

ajal võimalik nõusolekust loobuda ja saada selle tulemusel koht munitsipaallasteasutuses. Eluliselt

on usutav, et vallalt vastust (sh kohta) saamata on keskmine vanem sundseisus ja ta otsib

alternatiive, sh ka juhul, kui need on perele kulukamad. Kohtule ei nähtu ka, et nõusolekut andmata

oleks kaebajate lapsele tagatud koht valla lasteaias, sh selline vaba koht olnuks olemas. Seega oli

eluliselt kaebajate ees üksnes valikud, kas panna laps eralastehoidu või tagada lapse kodus

hoidmine. Sellist olukorda ei saa pidada vabatahtlikuks nõusolekuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole

vastustaja muul viisil oma seadusest tulenevat kohustust täitnud.

8. Kaebuse esitamise aja seisuga kehtis Rae vallavolikogu 01.12.2018 määrus nr 6 „Koolieelsete

lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“[3] (määrus nr 6), mille § 1 lg 3 kehtestas Peetri

teeninduspiirkonna osaks Peetri aleviku, kus asub kaebaja lapse elukoht. Kaebaja taotles seega

lapsele lasteaia kohta Peetri teeninduspiirkonda.

Vastustaja pakkus kaebaja lapsele kohta Jüri teeninduspiirkonnas. Kaebaja oli sunnitud pakkumisest

loobuma, kuna tegemist ei olnud soovitud teeninduspiirkonnaga. Kohus kordab, et vastustaja

kohustust oleks saanud pidada täidetuks üksnes siis, kui lapsele oleks pakutud kohta Peetri

teeninduspiirkonnas, s.o Aruheina, Assaku, Järveküla, Peetri või Uuesalu lasteaias. Vastustaja ei

pakkunud kaebaja lapsele kohta soovitud teeninduspiirkonnas ega saa kaebajale ette heita, et ta Jüri

teeninduspiirkonnas pakutud kohta vastu ei võtnud, vaid eelistas selle asemel jääda Peetri

teeninduspiirkonna järjekorda.

Kohtule nähtub, et vastustaja on 03.03.2025 määrust nr 6 muutnud[4] viisil, mis kehtestab ühe

teeninduspiirkonna, milleks on Rae valla haldusterritoorium. Kohus selgitab vastustajale, et

määruse muudatus ei too kaasa eelnevalt (st enne määruse muudatuse jõustumist) Jüri

teeninduspiirkonda pakutud lasteaia koha näol vastustaja kohustuse täitmist. Alates määruse

muudatusest ei ole vastustaja ka kohtule teadaolevalt kaebajale lasteaiakohta uues

teeninduspiirkonnas pakkunud.

Tallinna Ringkonnakohus on 31.05.2018 otsuses nr 3-17-449 vastustajale selgitanud, et

teeninduspiirkonna sätestamise eesmärk on vältida laste viimist kodust kaugele ning garanteerida, et

igale lapsele oleks elukoha alusel tagatud lasteaiakoht lähimasse lasteasutusse (p 11). Kohus soovib

suunata vastustaja tähelepanu asjaolule, et Rae vallas teeninduspiirkondade kaotamine ei tähenda, et

vastustaja võib lastele edaspidi pakkuda kohti ükskõik millises valla lasteaias. Tallinna

Ringkonnakohus on 17.06.2022 otsuses nr 3-21-336 nõustunud õiguskantsleri seisukohtadega, mille

kohaselt ei ole KELS § 10 lg-s 1 kehtestatud lasteaiakoha võimaldamise kohustust täidetud, kui

perele pakutakse kohta koolieelses lasteasutuses, mis jääb pere elukohast kaugele, mistõttu sinna

minek võtab ebamõistlikult kaua aega või on liiga kulukas. See tähendab, et lasteaiakoha

pakkumisel tuleb arvestada ka lasteaiateenuse tegeliku kättesaadavusega (p 17). Olukorras, kus

lasteasutuse teeninduspiirkond on väike või ühistranspordiühendus väga hea, võibki üldjuhul

eeldada, et teeninduspiirkonna lasteasutusse koha pakkumisega on vald või linn täitnud KELS § 10

lg-st 1 tuleneva kohustuse ning puudub vajadus lasteaiateenuse tegelikku kättesaadavust

põhjalikumalt uurida. Küll tuleb lasteaias käimise tegelikke võimalusi hinnata juhul, kui

lasteasutuse teeninduspiirkond on väga suur või ühistranspordiühendused piiratud. Eriti

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/428112018050

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/428022025033

4(8)

sõimeealiste laste heaolu huvides on üldjuhul see, et lasteaed asub võimalikult kodu lähedal. Sel

juhul ei kujune lasteaiapäev lapsele ülemäära pikaks ja väsitavaks. Samuti võib eeldada, et lapse

käimine kodulähedases lasteaias on perele tavaliselt kõige mugavam ja vähem kulukas lahendus (p

18).

Kohus selgitab kaebajale, et lähtuvalt määruse muudatusest ei ole Rae valla piires enam eristatud

teeninduspiirkondi ning Rae vald kui haldusterritoorium on üks suur teeninduspiirkond. Sellest

tulenevalt võib vastustaja pakkuda kaebaja lapsele lasteaia kohta vallaüleselt, kuid siiski eeldusel, et

pakutav koht ei ole kaebaja elukohast ebamõistlikult kaugel ega kättesaamatu. Vajadusel tuleb

vallal pöörduda kaebaja poole, selgitamaks välja, millised on perekonna tavapärased liikumisteed ja

liikumisvõimalused.

Olukorras, kus vastustaja pakub kaebaja lapsele lasteaia kohta ebamõistlikult kättesaadaval

kaugusel, on kaebajal võimalik esitada kohtule uus kohustamiskaebus ning taotleda lapsele

lasteaiakoha võimaldamist mõistlikult kättesaadaval kaugusel. Vastustaja poolsel lasteaiakoha

pakkumisel, mis ei ole Peetri lasteaed, vaid mõni muu lasteaed, mis asub kaebaja elukohale

mõistlikult lähedal, on vastustaja oma kohustuse täitnud.

9. Kohus leiab, et vastustaja on õigusvastaselt jätnud täitmata KELS § 10 lg-st 1tuleneva kohustuse.

Olenemata lapse lasteaia kohataotlusele märgitud eelistusest, oleks vastustaja oma KELS § 10 lg-s 1

sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna lasteaia koha

pakkumisega, kuivõrd kuni 02.03.2025 kehtinud määrus nr 6 ei sätestanud kohapakkumise

tegemisel vanema eelistusega arvestamist.

KELS § 10 lg 1 kohustuse täitmisel ega kohtu poolt täitmiseks kohustamisel ei oma tähtsust, kas ja

kui palju on vastustaja pingutanud. Kaebaja (s.o lapsevanema) vaates on kohustus täitmata ja

lasteaia koht saamata. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteaiakoha andmata

jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps.

10. Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1, jätnud kaebaja lapsele koha

lasteaias pakkumata (sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks), on täidetud RVastS §

7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.

Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei

oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal

pakkunud lapsele lasteaiakohta.

See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi toiduraha suuruse kujunemist eralastehoius, vaid

lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud toiduraha juhul, kui kaebaja oleks saanud koha

teeninduspiirkonna lasteasutuses. Tegemist ei ole kohustamisnõudega, kus raha väljamaksmiseks

peab olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses vm õigusaktis. Vastustajal tuleb hüvitada

kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia

teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

11. Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus

lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, eralastehoiu arvetest

ja kaebaja kohtule esitatud selgitustest.

11.1. Toiduraha lisakulud

Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus ta eralastehoius toiduraha 163,5 eurot rohkem, kui

oleks tasunud valla lasteaias. Kohtu kahjuarvestus ühtib kaebaja esitatud kahjuarvestusega.

5(8)

Valla lasteaia toiduraha päevatasuna arvestas kohus päevatasu, mis kehtis võrreldaval ajavahemikul

teeninduspiirkonna valla lasteaedades. Arvestades kaebaja lapse elukohta (dtl 4) ja Rae

Vallavolikogu 01.12.2018 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade

kinnitamine“[5] § 1 lg-s 3 ja §-s 2 sätestatut, mis kehtis ajal, mil sooviti kaebaja lapse taotluse

lahendamist, oli kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks Peetri teeninduspiirkond.

Kaebaja ja eralastehoiu vahel 24.06.2023 sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingu (dtl 9 jj)

kohaselt lisandus kuutasule mh toitlustustasu 5,5 eurot päevas (p 2.3.1). Kaebajale esitatud arvetelt

nähtub, et toitlustustasu kajastati osadel arvetel 5 eurona päevas (dtl 14-18) ja teistel arvetel 5,5

eurona päevas (dtl 19-24). Kaebajale ei ole teada, millest taoline erisus arvetel tuleneb.

Kuu

Toiduraha

päevatasu valla

lasteaias[6]

Toiduraha

päevatasu

eralastehoius

Arvestatud

toidupäevade

arv

Tasutud

toiduraha

Tõend (dtl)

Toiduraha

vahe

Oktoober 2023

2,50 €

5,00 €

45,00 €

dtl 14

22,50 €

November 2023

2,50 €

5,00 €

80,00 €

dtl 15

40,00 €

Detsember 2023

2,50 €

5,00 €

60,00 €

dtl 16

30,00 €

Jaanuar 2024

2,50 €

5,00 €

20,00 €

dtl 17

10,00 €

Veebruar 2024

2,50 €

5,00 €

50,00 €

dtl 18

25,00 €

Märts 2024

2,50 €

5,50 €

11,00 €

dtl 19

6,00 €

Aprill 2024

2,50 €

5,50 €

0,00 €

dtl 20

0,00 €

Mai 2024

2,50 €

5,50 €

27,50 €

dtl 21

15,00 €

Juuni 2024

2,50 €

5,50 €

0,00 €

dtl 22

0,00 €

Juuli 2024[7]

2,50 €

-

-

-

-

-

August 2024

2,50 €

5,50 €

0,00 €

dtl 23

0,00 €

September 2024

2,50 €

5,50 €

27,50 €

dtl 24

15,00 €

163,50 €

11.2. Huvitegevuse lisatasud

Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt tasus ta eralastehoius huvitegevuse tasu 329 eurot rohkem,

kui oleks tasunud valla lasteaias. Kohtu kahjuarvestuse kohaselt tasus kaebaja eralastehoius

huvitegevuse tasu 282 eurot rohkem, kui oleks tasunud valla lasteaias.

Kaebaja ja eralapsehoiu vahel 24.06.2023 sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingu (dtl 9 jj)

kohaselt lisandus kohatasule mh huvitegevuse tasu, mis sisaldab saviringi, muusikaringi ja laste

joogat 1 kord nädalas (p 2.3.2). Huvitegevuse tasu oli lepingu kohaselt 57 eurot kuus. Kaebajale

esitatud arvetelt nähtub, et huvitegevuse tasu kajastati pea kõikidel huvitegevuse tasu sisaldavatel

arvetel 47 eurona kuus. Kaebajale ei ole teada, millest taoline erisus arvetel tuleneb.

Kaebaja selgitas 11.11.2024 kohtule, et huvitegevuse tasu oli kohustuslik osa eralastehoiust, kui

laps käis 5 korda nädalas lastehoius. Ajal, mil laps ei kasutanud 5 korda nädalas hoiuteenust, ei

võetud huvitegevuse eest tasu. Kaebaja laps ei kasutanud lapsehoiuteenust perioodil 03.2024-

08.2024 tervislikel põhjustel. Kohus järeldab kaebaja esitatud arvetest, et kaebaja laps siiski kasutas

perioodil 03.2024-08.2024 eralastehoiu teenuseid, kuid ei kasutanud teenust 5 korda nädalas.

Kohtule ei nähtu, et huvitegevuses osalemine oleks olnud vabatahtlik. Asjaolu, et kaebaja laps ei

kasutanud tervislikel põhjustel eralastehoiu teenust 5 korda nädalas, ei tähenda huvitegevuses

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/428112018050

6 Kohtule teadaolevalt on toiduraha päevatasu kõikides Rae valla lasteaedades 2,5 € päevas.

7 Kaebaja 11.11.2024 selgituste kohaselt oli eralastehoid juulis kollektiivpuhkusel ja kaebaja asendusrühma teenust

lapsele ei taotlenud.

6(8)

osalemise vabatahtlikust. Eelneva tõttu leiab kohus, et kaebajal tuli lapsele valla lasteaias kohatasuga

hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda ka huvitegevuse eest.

Kuu

Huvitegevuse

kuutasu valla

lasteaias

Huvitegevuse

kuutasu

eralastehoius

Tasutud

huvitegevuse

tasu

Tõend (dtl)

Huvitegevuse

tasu vahe

Oktoober 2023

0,00 €

47,00 €

47,00 €

dtl 14

47,00 €

November 2023

0,00 €

47,00 €

47,00 €

dtl 15

47,00 €

Detsember 2023

0,00 €

47,00 €

47,00 €

dtl 16

47,00 €

Jaanuar 2024

0,00 €

47,00 €

47,00 €

dtl 17

47,00 €

Veebruar 2024

0,00 €

47,00 €

47,00 €

dtl 18

47,00 €

Märts 2024

0,00 €

47,00 €

0,00 €

dtl 19

0,00 €

Aprill 2024

0,00 €

47,00 €

0,00 €

dtl 20

0,00 €

Mai 2024

0,00 €

47,00 €

0,00 €

dtl 21

0,00 €

Juuni 2024

0,00 €

47,00 €

0,00 €

dtl 22

0,00 €

Juuli 2024[8]

0,00 €

-

-

-

-

August 2024[9]

0,00 €

-

-

0,00 €

September 2024

0,00 €

47,00 €

47,00 €

dtl 24

47,00 €

282,00 €

11.3. Kahjuarvestuse kokkuvõte

Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse eralastehoius käimisega seonduvalt võrreldes valla lasteaiaga:

-

tasunud rohkem toiduraha – 163,5 eurot;

-

tasunud rohkem huvitegevuse tasu – 282 eurot.

Kaebaja kahju on seega seoses lapse ajavahemikul 02.10.2023-30.09.2024 valla lasteaias käimise

asemel eralastehoius käimisega kokku 445,5 eurot (163,5+282).

12. Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud

kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha Peetri teeninduspiirkonna lasteaias. Seega on vastustaja

õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate

asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste

rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning

muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu

kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei

olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.

Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane

kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o

rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebaja (s.o lapsevanema) vaates on kohustus

täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates

lapse 1,5-aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kohtud on konkreetsele vastustajale (s.o Rae

vallale) selgitanud nimetatud kohustust rohkem kui 10 aasta jooksul enam kui 20 kohtuasjas.

Vastustaja püüdlused uute lasteaiakohtade loomiseks ja olukorra parandamiseks on igati teretulnud,

kuid sellest olenemata ei ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib

lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad

8 Kaebaja 11.11.2024 selgituste kohaselt oli eralastehoid juulis kollektiivpuhkusel ja kaebaja asendusrühma teenust

lapsele ei taotlenud.

9 Kohtule nähtub huvitegevuse lepingust, et huvitegevusi viiakse läbi alates septembrist- juuni keskpaigani (dtl 49).

Augusti eest seega huvitegevuse tasu arvet esitatud ei oleks isegi siis, kui kaebaja lapse tervis oleks võimaldanud

eralastehoiust 5 korda nädalas osa võtta.

7(8)

objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada.

Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest

tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha

andmisest keelduda n-ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka

teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama

tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes.

Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide

lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.

13. Kohus kohustab vastustajat looma kaebaja lapsele võimaluse käia mõistlikult kättesaadavas

lasteasutuses ja mõistab kaebajale kokku välja 445,5 eurot.

Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb

kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11).

Kohustamisnõude osas tuleb kohtuotsus täita mõistliku aja jooksul, milleks on kohtupraktika alusel

kaks kuud, s.o 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et

kaebaja taotlus on nõuetekohane, ei sõltu koha pakkumine enam haldusmenetluse määravas osas

läbiviimisest, vaid üksnes vaba koha pakkumisest.

14. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 20 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 445,5

eurot. Kohus rahuldas põhinõude ca 90 % ulatuses (445,5÷492,5), mistõttu tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 18,09 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud

menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

8(8)