2-24-144517/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-144517

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi Y Z vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

855,25 eurot

Menetlusosalised

ja

nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindajad

esindaja A V

Kostja: Y Z (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi Y Z vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Y Z (isikukood xxx) hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

kasuks XXX AS (esialgne krediidiandja) ja kostja Y Z vahel 23.04.2023 sõlmitud

järelmaksulepingust nr xxx tulenev põhivõlg 166,87 eurot ning sissenõutavaks

muutunud viivised 7,05 eurot.

3. Välja mõista kostjalt Y Z (isikukood xxx) hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

kasuks XXX AS (esialgne krediidiandja) ja kostja Y Z vahel 27.05.2023 sõlmitud

krediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 133,88 eurot ning sissenõutavaks muutunud

viivised 6,35 eurot.

4. Jätta menetluskulud 37% ulatuses kostja Y Zi ja 63% ulatuses hageja B2 Impact OÜ

kanda.

5. Määrata hageja B2 Impact OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 265 eurot ja

mõista kostjalt Y Z (isikukood xxx) hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

kasuks välja 37% hageja menetluskuludest ehk 98,05 eurot. Kostja Y Zil rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

2-24-144517

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 05.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 889,29 euro saamiseks. Kohus tegi 09.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 17.01.2025 määrusega

asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 07.02.2025 hagi Y Zi (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

3. Vastavalt 07.02.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt XXX AS (esialgne

krediidiandja) ja kostja Y Z vahel 23.04.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx tulenevat

põhivõlgnevust 268,14 eurot, intresse 222,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 15,84

eurot, sissenõudekulusid 25 eurot;

4. Järelmaksulepingu nr xxx kohaselt sai kostja kauba maksumusega 1489 eurot

järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 30,13% aastas: krediidisumma 1489 eurot, osamakse

suurus 101,24 eurot, intressimäär 14,90% aastas, viivisemäär 14,90% aastas, maksetähtaeg iga

kuu 15. kuupäev, periood 15.05.2023 kuni 15.10.2024.

5. Järelmaksulepingu nr xxx osas on kostja teinud tagasimakseid kokku 1322,13 eurot (dtl

65-66), millest põhiosa katteks 1220,86 eurot, intressi katteks 95,26 eurot, kaardimakse

tehingutasu katteks 1,01 eurot ja meeldetuletustasu katteks 5 eurot.

6. Kostja rikkus lepingust tulenevat osamakse tasumise kohustust, olles täielikult viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega, s.o 15.06.2024, 15.07.2024 ja

15.08.2024.

7. Vastavalt 07.02.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt XXX AS (esialgne

krediidiandja) ja kostja Y Z vahel 27.05.2023 sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenevat

põhivõlgnevust 250,17 eurot, intresse 36,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 37,49

eurot.

8. Krediidilepingu nr xxx kohaselt sai kostja krediiti 300 eurot. Krediidi kulukuse määr oli

45,09% aastas: krediidisumma 300 eurot, intressimäär 37,80% aastas, viivisemäär 37,80%

2-24-144517

aastas, maksetähtaeg iga kuu 15. kuupäev. Kostja arvelduskontole on 31.05.2023 välja makstud

krediit 300,00 eurot ja 10.07.2023 krediit 58,48 eurot.

9. Lepingu tingimustest ja teabelehe punktist 2 tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma

igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse

tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust

vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse

võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab

igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. Minimaalne

tagasimakse summa moodustub laenusummast.

10. Krediidilepingu nr xxx osas on kostja teinud tagasimakseid kokku 224,60 eurot, millest

põhiosa katteks 108,31 eurot, intressi katteks 90,89 eurot, kaardimakse tehingutasu katteks 0,50

eurot, kiire väljamaksetasu katteks 19,90 eurot ja meeldetuletustasu katteks 5 eurot.

11. Kostja rikkus lepingust tulenevat osamakse tasumise kohustust, olles viivituses vähemalt

kolme üksteisele järgneva, s.o 15.06.2024 (12,40 eurot), 15.07.2024 (11,98 eurot) ja 15.08.2024

(7,18 eurot).

12. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja krediidilepingutest tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu edastas krediidiandja 30.08.2024 kostjale laenulepingute

ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni

13.09.2024. Kostja oli võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o järelmaksulepingu nr

xxx puhul 15.06.2024, 15.07.2024 ja 15.08.2024 maksetega ning krediidilepingu nr xxx puhul

15.06.2024 (12,40 eurot), 15.07.2024 (11,98 eurot) ja 15.08.2024 (7,18 eurot) maksetega.

Krediidiandja luges lepingud 14.09.2024 seisuga ülesöelduks, kuivõrd kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

13. Hageja teavitas 01.10.2024 kostjat, et XXX AS (esialgne võlausaldaja) loovutas kostja

vastased nõuded B2 Impact OÜ-le.

14. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järelmaksulepingust nr xxx

järgmised nõuded:

14.1.

põhivõlg 268,14 eurot (1489-1220,86), kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kauba

maksumusega 1489 eurot ning on teostanud tagasimakseid 1220,86 eurot;

14.2.

intressid 222,27 eurot, s.o perioodi 15.06.2024 kuni 15.09.2024 eest

intressimääraga 14,90% aastas (79,38+63,51+47,63+31,75);

14.3.

sissenõutavaks muutunud viiviseid 15,84 eurot põhivõlgnevuselt 268,14 eurot

alates 15.09.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 06.02.2025 lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras, s.o 14,90% aastas;

14.4.

võla sissenõudmiskulud 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale

saadetud kirjade eest: 18.10.2024 kiri 15 eurot; 06.11.2024 kiri 5 eurot; 25.11.2024 kiri 5

eurot.

15. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu krediidilepingust nr xxx järgmised

nõuded:

15.1.

põhivõlg 250,17 eurot (358,48-108,31), kuivõrd kostja sai krediiti kokku 358,48

eurot ning tegi põhiosa katteks tagasimakseid kokku 108,31 eurot;

15.2.

intressid 36,34 eurot (127,23-90,89), s.o perioodi 31.05.2023 kuni 14.09.2024 eest

intressimääraga 37,80% aastas, mil intresse kogunes 127,23 eurot ning kostja on teinud

tagasimakseid intresside katteks 90,89 eurot;

2-24-144517

15.3.

sissenõutavaks muutunud viiviseid 37,49 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 250,17 eurot

alates 15.09.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 06.02.2025 lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras, s.o 37,80% aastas.

16. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 23.04.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr xxx,

mille alusel sai kostja krediiti 1489 eurot ja osamakse suuruseks kujunes 101,24 eurot, puhul

kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 1000 eurot,

finantskohustused 0 eurot, majapidamiskulud 700 eurot) ja avalikes registrites

(maksehäireregister, kehtivad maksehäired ja täitmata maksukohustused puudusid) esitatud

andmetest. Lisaks lähtus hageja Maksu- ja Tolliameti päringust, mille kohaselt oli kostja 4 kuu

keskmiseks netosissetulekuks 1040,69 eurot. Krediidiandja lähtu seega krediidiotsuse tegemisel

järgnevatest andmetest: kostja esitatud netosissetulek 1000 eurot - kohustused kokku 840 eurot

(majapidamiskulud 700 eurot + määratud finantskohustused 100 eurot + puhver 40 eurot).

Hageja selgitab, et arvestades eeltoodut, oli krediidiandaja sise-reeglite kohaselt oli lubatud anda

krediiti ilma pangakonto väljavõtet küsimata. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel

järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust

kuumakseid 101,24 eurot.

17. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 27.05.2023 sõlmitud krediidilepingu nr xxx, mille

alusel sai kostja krediiti 300 eurot ja osamakse suuruseks kujunes ca 14,90 eurot, puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 1000 eurot,

finantskohustused 101 eurot, majapidamiskulud 700 eurot) ja avalikes registrites

(maksehäireregister, kehtivad maksehäired ja täitmata maksukohustused puudusid) esitatud

andmetest. Lisaks lähtus hageja Maksu- ja Tolliameti päringust, mille kohaselt oli kostja 4 kuu

keskmiseks netosissetulekuks 1040,69 eurot. Krediidiandja lähtu seega krediidiotsuse tegemisel

järgnevatest andmetest: kostja esitatud netosissetulek 1000 eurot - kohustused kokku 841,05

eurot (majapidamiskulud 700 eurot + määratud finantskohustused 101 eurot + puhver 40,05

eurot). Hageja selgitab, et arvestades eeltoodut, oli krediidiandaja sise-reeglite kohaselt oli

lubatud anda krediiti ilma pangakonto väljavõtet küsimata. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete

alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust

kuumakseid 14,90 eurot.

18. Hageja esitas 25.02.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne

võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivselt palub hageja

mõista kostjalt välja lepingutest tulenevad põhivõlgnevused kokku 300,75 eurot ning

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1) ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

19. Ümberarvutuse kohaselt sai kostja järelmaksulepingu nr xxx alusel krediiti 1489 eurot

ning on teinud tagasimakseid 1322,13 eurot, mistõttu tuleb kostjal tagastada võlgnevus

166,87 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt tuli krediit tagastada 18 osamaksena, seega VÕS §

4034 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestuse korral osamaksega 84,37 euroga kuus, viimase

osamakse tähtajaga 15.10.2024. Kostja ei ole krediiti tagastanud, mistõttu hageja nõue on

muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ning hageja on õigustatud kostjalt saadu tagasi

nõudma.

20. Arvestades, et kostja on krediidilepingu xxx alusel saanud krediiti kokku 358,48 eurot

ning et kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud 224,60 eurot, kujune hageja põhivõlaks

133,88 eurot. Krediidilepingu puhul on tegemist laenutootega, millel puudub tagasimaksegraafik.

Tagasimaksete ümberarvestusel saab aluseks võtta krediidi kulukuse määra arvestuskäigu, mille

kohaselt tuli kasutusse võetud krediit tagasi maksta kaheteistkümne võrdse tagasimaksena

võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest.

2-24-144517

Viimane krediidi väljamakse teostati 10.07.2023, mil krediidijääk oli 278,08 eurot, seega

tagasimakse periood oleks alanud augustist 2023 igakuiste võrdsete maksetega (278,08/12=23,17

eurot) ning viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks oleks sel juhul 12 kuud hiljem, s.o juuli 2024.

Kostja on peale viimast krediidi väljamakset teinud tagasimakseid kokku 144,22 eurot, see

tähendab VÕS § 4034 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestuse korral tasunud tagasimakseid

täielikult kuni jaanuarini 2024 (kokku 139,02 eurot) ja osaliselt veebruari 2024 tagasimaksest

(s.o 5,20 eurot). Kostja ei ole krediiti tagastanud, mistõttu hageja nõue on muutunud

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ning hageja on õigustatud kostjalt saadu tagasi nõudma.

21. Kostjale Y Z on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

13.03.2025, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

22. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt alternatiivse ümberarvutatud

nõude osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

23. Kohus tuvastab, et kostja Y Z ja XXX AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 23.04.2023

järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1489 eurot (dtl 56 jj).

Kostja ja XXX AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et XXX AS

(esialgne krediidiandja) loovutas 01.10.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (dtl 72).

24. Kohus tuvastab, et kostja Y Z ja XXX AS (esialgne krediidiandja) sõlmisid 27.05.2023

krediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja krediiti 300 eurot (dtl 83 jj). Kostja ja XXX AS

vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et XXX AS (esialgne

krediidiandja) loovutas 01.10.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (dtl 72).

25. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

26. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

27. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

28. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja

laenutaotluses ja avalikes registrites esitatud andmete alusel.

29. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

2-24-144517

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes

1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

30. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

31. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 23.04.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr xxx,

mille alusel sai kostja krediiti 1489 eurot ja osamakse suuruseks kujunes 101,24 eurot, puhul

kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 1000 eurot,

finantskohustused 0 eurot, majapidamiskulud 700 eurot) ja avalikes registrites

(maksehäireregister, kehtivad maksehäired ja täitmata maksukohustused puudusid) esitatud

andmetest. Lisaks lähtus hageja Maksu- ja Tolliameti päringust, mille kohaselt oli kostja 4 kuu

keskmiseks netosissetulekuks 1040,69 eurot. Krediidiandja lähtus seega krediidiotsuse tegemisel

järgnevatest andmetest: kostja esitatud netosissetulek 1000 eurot - kohustused kokku 840 eurot

(majapidamiskulud 700 eurot + määratud finantskohustused 100 eurot + puhver 40 eurot).

Hageja selgitab, et arvestades eeltoodut, oli krediidiandaja sisereeglite kohaselt lubatud anda

krediiti ilma pangakonto väljavõtet küsimata. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel

järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust

kuumakseid 101,24 eurot.

32. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 27.05.2023 sõlmitud krediidilepingu nr xxx, mille

alusel sai kostja krediiti 300 eurot ja osamakse suuruseks kujunes ca 14,90 eurot, puhul kostja

krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (sissetulek 1000 eurot,

finantskohustused 101 eurot, majapidamiskulud 700 eurot) ja avalikes registrites

(maksehäireregister, kehtivad maksehäired ja täitmata maksukohustused puudusid) esitatud

andmetest. Lisaks lähtus hageja Maksu- ja Tolliameti päringust, mille kohaselt oli kostja 4 kuu

keskmiseks netosissetulekuks 1040,69 eurot. Krediidiandja lähtu seega krediidiotsuse tegemisel

järgnevatest andmetest: kostja esitatud netosissetulek 1000 eurot - kohustused kokku 841,05

eurot (majapidamiskulud 700 eurot + määratud finantskohustused 101 eurot + puhver 40,05

eurot). Hageja selgitab, et arvestades eeltoodut, oli krediidiandaja sise-reeglite kohaselt oli

lubatud anda krediiti ilma pangakonto väljavõtet küsimata. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete

alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust

kuumakseid 14,90 eurot.

33. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes

registrites (maksehäireregister, Maksu- ja Tolliameti päring sissetuleku kohta) avaldatud

andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija

krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi.

Kostja pangakonto väljavõtet pole krediidiandja kogunud. Kohus selgitab, et laenuvõtja

krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks

laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes,

maksuametis (maksehäired) jms.

2-24-144517

34. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse

hindamiseks piisav. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites

avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav

veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna

krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust,

et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla

suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam

jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti.

Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei

saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

35. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et

krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

36. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 33-35), et hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

37. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne.

Järelmaksuleping nr xxx

38. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 268,14 eurot, kuivõrd kostja

soetas lepingu alusel kauba maksumusega 1489 eurot ning on teostanud tagasimakseid põhiosa

katteks 1220,86 eurot.

39. Hageja ümberarvutuse (dtl 120) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu

166,87 eurot (1489-1322,13), kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 1489

eurot (dtl 56 jj) ja tegi tagasimakseid kokku 1322,13 eurot (dtl 65-66).

40. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 1489 eurot(dtl 56 jj) ja et

kostja on teinud tagasimakseid kokku 1322,13 euro (dtl 65-66) ulatuses.

41. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 30.08.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 67-69), milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.09.2024. Hageja on seisukohal, et lepingu

ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 30.08.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse

osamaksega, s.o 15.06.2024, 15.07.2024 ja 15.08.2024. Esialgne võlausaldaja ütles 14.09.2024

lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

42. Ümberarvutuse (dtl 120) kohaselt sai kostja järelmaksulepingu nr xxx alusel krediiti 1489

eurot ning on teinud tagasimakseid 1322,13 eurot, mistõttu tuleb kostjal tagastada võlgnevus

166,87 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt tuli krediit tagastada 18 osamaksena, seega VÕS §

4034 lg 7 tuleneva nõude ümberarvestuse korral osamaksega 82,72 euroga kuus, viimase

osamakse tähtajaga 15.10.2024.

2-24-144517

43. Arvestades ümberarvestust, kui kostja sai laenu 1489 eurot ja on teinud tagasimakseid

1322,13 eurot, siis ümberarvustuse maksegraafiku järgi on tasutud 1-15 osamakse (s.o

15.05.202315.07.2024) ja osaliselt 15.08.2024 ehk 16. osamakse (81,33 eurot), seega on

tasumata osamaksed alates 16. osamaksest, s.o osaliselt 15.08.2024 osamaks 1,43 eurot ning

täielikult 15.09.2024 osamaks 82,72 eurot ja 15.10.2024 osamaks 82,72 eurot. Lepingu

ülesütlemise hoiatus saadeti 30.08.2024 ja leping öeldi üles 14.09.2024. Hageja poolt 25.02.2025

esitatud ümberarvutuse (dtl

120) korral lepingu ülesütlemine ei kehti, kuna lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o

30.08.2024, seisuga ei olnud kostja viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, vaid üksnes

osaliselt 15.08.2024 osamaksega.

44. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 30.08.2024 seisuga viivituses kolme põhiosa

tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust

tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus

VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 14.09.2024 üles öelda ning leping

kehtib.

45. Hageja esitas 25.02.2025 ümberarvutuse (dtl 120), mille kohaselt palub mõista kostjalt

välja sissenõutavaks muutunud võlgnevus 166,87 eurot.

46. Arvestades kostja tagasimakseid 1322,13 eurot ja uut 25.02.2025 maksegraafikut (dtl

123), tekkis kostjal põhiosa 166,87 eurot (1489-1322,13) tagasimaksete kohustus 16. osamaksest

(1,43 eurot maksetähtajaga 15.08.2024). Kohtuotsuse tegemise aja, s.o 31.03.2025, seisuga on

vastavalt

25.02.2025 maksegraafikule muutunud sissenõutavaks kõik osamaksed perioodil 15.08.2024

kuni 15.10.2024 ehk 166,87 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 166,87

eurot (1,43 + 82,72 + 82,72). Kohtu hinnangul on hageja ümberarvutuses esitatud põhinõue

166,87 eurot põhjendatud. Seega kohus rahuldab põhinõude osaliselt ning jätab rahuldamata

põhinõude 101,27 euro (268,14-166,87) ulatuses.

47. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja intressid 222,27 eurot, s.o

perioodi 15.06.2024 kuni 15.09.2024 eest intressimääraga 14,90% aastas

(79,38+63,51+47,63+31,75). Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne

intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne intressimäär

oli 4,5% alates 01.01.2024 ja 4,25% alates 01.07.2024, mistõttu on lepingujärgne määr

seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Intressinõuet

VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja

esitanud. Hageja pole esitanud intresside ümberarvutust, mistõttu on hageja intressinõue selles

osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest

(TsMS § 5).

48. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud

viivised 15,84 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 268,14 eurot alates 15.09.2024 (lepingu ülesütlemisele

järgnev päev) kuni 06.02.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 14,90%. Viivis

on arvestatud kuni 06.02.2025. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne

viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on

12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024 ja 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on

lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei

saa. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 166,87 eurot ehk 7,05 euro ulatuses järgmiselt: viivised nõudelt 1,43 eurot perioodi

2-24-144517

16.08.2024 kuni 06.02.2025 eest 0,08 eurot¸ viivised nõudelt 82,72 eurot perioodi 16.09.2024

kuni

06.02.2025 eest 3,90 eurot; viivised nõudelt 82,72 eurot perioodi 16.10.2024 kuni 06.02.2025

eest

3,07 eurot. Seega kohus rahuldab viivisenõude osaliselt 7,05 eurot ja jätab viivisenõude 8,79 euro

(15,84-7,05) ulatuses rahuldamata.

49. Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude 25 eurot VÕS § 1132 lg 2

alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 18.10.2024 kiri 15 eurot; 06.11.2024 kiri 5 eurot;

25.11.2024 kiri 5 eurot. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude

väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks nõuet

ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaldamise eeldused

täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.

Krediidileping nr xxx

50. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 250,17 eurot (358,48-108,31),

kuivõrd kostja sai krediiti kokku 358,48 eurot ning tegi põhiosa katteks tagasimakseid kokku

108,31 eurot.

51. Hageja ümberarvutuse (dtl 121) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu

133,88 eurot (358,48-224,60), kuivõrd kostja sai krediiti kokku 358,48 eurot ja tegi

tagasimakseid kokku 224,60 eurot

52. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 358,48 eurot (dtl 90-92) ja

et kostja on teinud tagasimakseid kokku 224,60 euro (dtl 93-94) ulatuses.

53. Kohus tuvastab järgmisena, kas arvestades tagasimaksete uuesti määramist, on

krediidiandja krediidilepingu kehtivalt üles öelnud.

54. Hageja selgitab (dtl 121), et krediidilepingu puhul on tegemist laenutootega, millel

puudub tagasimaksegraafik. Hageja leiab, et nõude ümberarvestamisel saab siiski aluseks võtta

krediidi kulukuse määra arvestuskäigu, mille kohaselt tuli kasutusse võetud krediit maksta tagasi

12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi

kasutusse võtmisest. 55. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.

Kostjale tehti viimane krediidi väljamakse 10.07.2023, mil krediidijääk oli 278,08 eurot, mis

tähendab, et tagasimakse periood oleks alanud 2023. aasta augustis igakuiste võrdsete maksetega

(278,08/12=23,17 eurot) ning viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks oleks sel juhul 12 kuud

hiljem, st 2024. aasta juulis. Kostja on peale viimast krediidi väljamakset teinud tagasimakseid

kokku 144,22 eurot, see tähendab nõude ümberarvestuse korral on kostja lepingu ülesütlemise

hoiatuse saatmise seisuga (s.o 30.08.2024) ja enne lepingu ülesütlemist võlgnevuses vähemalt

kolme järjestikuse osamaksega, st osaliselt 2024. aasta veebruari (5,20 eurot) ning täielikult

märtsi (23,17 eurot) ja aprilli (23,17 eurot) osamaksetega. Esialgne võlausaldaja luges

14.09.2024 seisuga lepingu ülesöelduks, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul. Seega, kuivõrd kostja oli lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise, s.o 30.08.2024 seisuga

võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega (s.o osaliselt 2024. aasta veebruari ning täielikult

märtsi ja aprilli osamaksetega), on lepingu ülesütlemine 14.09.2024 jätkuvalt kehtiv. Hageja

25.02.2025 ümberarvutuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 133,88

eurot (358,48-224,60). Kohtu hinnangul on hageja ümberarvutatud põhinõue 133,88 eurot

põhjendatud. Seega kohus rahuldab põhinõude osaliselt 133,88 euro ulatuses ja jätab põhinõude

116,29 euro (250,17-133,88) ulatuses rahuldamata. 56. Hagiavalduse kohaselt palub hageja

mõista kostjalt välja intressid 36,34 eurot (127,23-90,89), s.o perioodi 31.05.2023 kuni

14.09.2024 eest intressimääraga 37,80% aastas, mil intresse kogunes 127,23 eurot ning kostja on

2-24-144517

teinud tagasimakseid intresside katteks 90,89 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne

intressimäär oli 2,5% alates 01.01.2023, 4% alates 01.07.2023, 4,5% alates 01.01.2024 ja 4,25%

alates 01.07.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet

lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt

kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja esitanud. Hageja pole esitanud intresside

ümberarvutust, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei

saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).

57. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud

viivised 37,49 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 250,17 eurot alates 15.09.2024 (lepingu ülesütlemisele

järgnev päev) kuni 06.02.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 37,80% aastas.

Viivis on arvestatud kuni 06.02.2025. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne

viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on

12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024 ja 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on

lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei

saa. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 133,88 eurot perioodi 15.09.2024 kuni 06.02.2025 eest 6,35 eurot (15.09.2024 kuni

31.12.2024 määraga 12,25% aastas 4,84 eurot, 01.01.2025 kuni 06.02.2025 määraga 11,15%

aastas 1,51 eurot). Seega kohus rahuldab viivisenõude osaliselt 6,35 eurot ja jätab viivisenõude

31,14 euro (37,49-6,35) ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

58. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või

osaliselt poolte endi kanda.

59. Hageja nõuete kogusummaks oli 855,25 eurot (268,14 + 222,27 + 15,84 + 25 + 250,17 +

36,34 + 37,49). Kohus rahuldas hageja nõude 314,15 euro (s.o 166,87 + 7,05 + 133,88 + 6,35)

ehk ca

37% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 37% ulatuses kostja ja 63% ulatuses hageja

kanda.

60. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest

nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 245 eurot ning

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

61. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal

hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal

hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 245 eurot. 62. Hageja palub

mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144

punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele

9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul

avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude

kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162

2-24-144517

lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi

rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava

paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja

20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on

käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.

63. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 265 eurot (245 + 20).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 37% hageja

menetluskuludest ehk 98,05 eurot.

64. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei

nähtu ka toimikust. 65. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

66. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

67. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 13.03.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-

toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise

ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed

puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik