1-24-244/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasi nr 1-24-244

31.märtsil 2025 Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus

Kohtunik

Liina Pohlak

Sekretär

Cristhine Kõrge, Thea Tikenberg

Prokurörid

Alan Rüütel ja Jürgen Hüva

Kaitsja

M. Kurm,

Kannatanu esindaja Merle Magnus

arutas 25. ja 28. juunil, 09. ja 13 septembril, 10., 11., 14., 15., 16., 21., 22., 23. ja 28. oktoobril, 01.,

04., 05., 11., 12. ja 13. novembril, 16., 17., ja 18. detsembril 2024, 06. jaanuaril 2025 osaliselt avalikul

ja osaliselt kinnisel kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses

G. O. isikukood xxx, elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx kodanik, xxx, töökoht xxx telefon xxx ; e-

post xxx, varem kriminaalkorras karistamata,

süüdistuses KarS § 209 lg 1, § 299 lg 1 - 22 lg 2 järgi;

T. R. isikukood xxx, elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx kodanik, xxx, xxx , telefon xxx, e-post xxx,

varem kriminaalkorras karistamata,

süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2, 4 - 22 lg 3, § 299 lg 1 järgi;

L. T. isikukood xxx, elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx kodanik, xxx, töökoht xxx, telefon xxx, e-

post xxx, varem kriminaalkorras karistamata

süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2, 4 - 22 lg 3, § 299 lg 1 – 22 lg 3 järgi.

G. O.t, T. R.it ja L. T.t süüdistatakse alljärgneva kuriteo toimepanemises.

1. G. O. süüdistus

G.O. süüdistatakse selles, et tema lõi Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori T. R.i ning PPA

Keskkriminaalpolitsei (KKP) juhi L.T. füüsilisel, ainelisel ja vaimsel kaasabil Sotsiaalkindlustusameti

(SKA) ametnikele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellest, et G.O.l on alates

05.05.2022 täitunud x-aastane politseiametniku staaž, mis oli 06.05.2022 SKA poolt G. O.le eluaegse

väljateenitud aastate pensioni määramise ja edaspidiste väljamaksete aluseks. G. O., T. R. ja L. T.

teadsid, et ajavahemikul 15.04.2019 kuni 05.05.2022 tekkinud G. O. politseiteenistuse staaž on näiline

ning oli kantud eesmärgist tagada G. O.le pensioni saamise õigus. Sellise tegevusega on ajavahemikul

06.05.2022 kuni 06.10.2023 tekitatud Eesti Vabariigile (SKA kaudu) varaline kahju summas 7 472,54

eurot.

1.1.

I etapp – Kaitseväe Luurekeskus

G. O. asus alates 16.04.2018 tööle avalikus teenistuses Kaitseväe Luurekeskuses (LUK) ülema

asetäitjana julgeoleku alal. 2019. aasta esimeste kuude jooksul leppis G.O. kokku T. R.iga, et G. O.

vormistatakse PPA teenistusse politseiametnikuna, et G. O.l tekiks Väljateenitud aastate pensioni

seaduse (VAPS) § 7 ja § 12 alusel eluaegse väljateenitud aastate pensioni määramise alus ja Politsei ja

piirivalve seaduse (PPVS) § 1111, § 1112, § 1113 ja § 117 alusel 25-aastase politseiteenistuse staažiga

50-aastaselt (s.o. alates 29.09.2027) ametipalgast 50-75 % suuruse eluaegse väljateenitud aastate

pensioni saamise õigus. Tegelikkuses G. O. ei plaaninud PPA teenistusülesandeid täitma asuda. Selline

näiline teenistusse vormistamine lepiti kokku üksnes eesmärgil, et luua G. O.le alates 05.05.2022

õiguslik alus eluaegsele väljateenitud aastate pensionile (VAPS alusel) ja õigus jääda 50-aastaselt (s.o.

alates 29.09.2027) pensionile (PPVS alusel) (edaspidi koos nimetatuna väljateenitud aastate pension).

G. O. ja T. R. eelnimetatud kokkuleppe alusel leppis PPA peadirektor E. R. 2019. aasta esimestel

kuudel omakorda kokku oma alluva PPA KKP juhi A.T.ga selles, et G. O. vormistatakse näiliselt PPA

teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi

tunnistajakaitseametniku ametikohale.

G. O.le näilise PPA teenistussuhte loomiseks andis T. R., kooskõlastatult P. P., A. T., T. L. ja A. M.,

28.03.2019 käskkirja nr 1.1-1/35 “PPA struktuur ja teenistuskohtade loetelu”, millega suurendati alates

01.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse PPVS

ametikohtade üldarvu 6 ametikohalt 12 ametikohani. Selle käskkirjaga tekitati E. O. ametisse

nimetamiseks vaba ametikoht politsei salajases üksuses s.t. need ametikohad ei ole avalikkusele ega

PPA teistele töötajatele nähtavad.

G. O. palvel ja PPA peadirektori T. R. poolt käivitatud tegevusahela tulemusel nimetas PPA

peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal P. P., keda E. R. valitses ülekaaluka teadmise ja

organisatsioonilise võimuaparaadi abil, 09.04.2019 käskkirjaga nr 1.9-2.3/71p G. O. alates 15.04.2019

PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi

tunnistajakaitseametniku ametikohale. PPA peadirektor T. R. ja PPA KKP juht L. T. olid samal ajal

teadlikud sellest, et G. O. politseiteenistusse vormistamise eesmärk on talle eluaegse väljateenitud

aastate pensioni määramise õiguse näilik loomine ja G. O. tegelikult politseiteenistusse talle loodud

ametikohale või ka muule ametikohale PPA-s ei asu ega kavatse asuda. Samuti olid E. R. ja L. T.

teadlikud, et G. O. ei vasta nimetatud ametikohale seatud nõuetele, kuna G. O. näol oli tegemist

avalikkuses tuntud isikuga. Samuti olid T. R. ja L. T. teadlikud, et G. O. eesmärgi saavutamiseks s.o.

pensioni määramise õiguse realiseerumiseks, peab G. O. määrama politseiteenistusse enne 01.01.2020.

Järgnevalt allkirjastas T. R. 09.04.2019 käskkirja nr 1.9-5.3/22t, millega peatati G. O. kui PPA

ametniku avaliku võimu teostamise õigus seoses tema tähtajalise üleviimisega LUK-i ajavahemikul

15.04.2019 kuni 15.04.2023. Tegelikkuses oli G. O. juba LUK-s ametis, tema teenistussuhet ei

peatatud LUK-s ning puudus igasugune eesmärk tema roteerumiseks peale selle, et tekitada G. O.le

eluaegse väljateenitud aastate pensionite määramise õigus. Selliselt toimides rikuti Avaliku teenistuse

seaduse (ATS) § 33 lg 1, mille kohaselt võib ametniku tähtajaliselt üle viia teisele ametikohale ühe

ametiasutuse sees või teises ametiasutuses olevale ametikohale eesmärgiga suurendada ametniku

pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel.

1.2.

II etapp – rotatsioon Maksu- ja Tolliametisse ning pensioniavalduse esitamine

2020. aasta alguses soovis G. O. asuda Maksu- ja Tolliameti (MTA) teenistusse Tolli osakonna juhiks.

Sellele järgnevalt leppisid G. O. ja PPA peadirektor T. R. omavahel kokku, et G. O. rotatsioon LUK-s

lõpetatakse ja ta roteeritakse koheselt MTA-sse. Kokkuleppe kohaselt allkirjastas PPA peadirektor T.

R. 31.03.2020 käskkirja nr 1.9-5.1/30t, millega peatati G. O. PPA ametniku avaliku võimu teostamise

õigus seoses tema tähtajalise üleviimisega MTA-sse perioodil 01.05.2020 kuni 15.04.2023. Jällegi

rikuti selliselt toimides ATS § 33 lg 1 sätestatud põhimõtet, kuna rotatsioonil puudus muu eesmärk kui

G. O.le vajaliku staaži tekitamine tema poolt soovitud väljateenitud aastate pensionite tarbeks.

Alates 05.05.2022 täitusid G. O.l eelkirjeldatu tulemusel, s.o. näiliselt, 01.01.2020 jõustunud VAPS §

7 ja § 12 sätestatud väljateenitud aastate eluaegse pensioni määramise alused.

G. O. palvel ja T. R.i ning L. T. poolt käivitatud tegevusahela tulemusel vormistas PPA

personalispetsialist A. M., keda T. R. ja L. T. valitsesid ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise

võimuaparaadi abil, eelnimetatud käskkirjade alusel SKA-le 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni

teatise nr 1.9-3/822-1, millega PPA kinnitas, et G. O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja

õigus väljateenitud aastate pensionile VAPS § 12 alusel.

G. O. esitas 02.05.2022 digitaalselt allkirjastatud pensioniavalduse SKA e-postiaadressi xxx kaudu. G.

O. esitas SKA-le koos pensioniavaldusega PPA 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr

1.9-3/822-1 (edaspidi ka PPA teatis), milles on kajastatud G. O. näiliselt loodud politseiteenistuse

staaž perioodil 15.04.2019 kuni 05.05.2022. Nimetatud perioodil näiliselt loodud politseiteenistuse

staažita ja ilma politseiteenistusse nimetamist enne 01.01.2020 ei oleks G. O.l täitunud nõutav 25-

aastane politseiametniku staaž ja tal ei oleks olnud õigust eluaegselt väljateenitud aastate pensioni

määramisele.

02.05.2022 G. O. poolt digitaalselt allkirjastatud pensioniavalduse 10. punkti alapunktides 1 ja 2

kinnitas G. O., et tema poolt SKA-le esitatud pensioniavalduse ja selle lisades esitatud andmed ja

dokumendid on talle teadaolevalt õiged ja täielikud ning ta on kohustatud 10 päeva jooksul SKA-le

kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa riikliku pensioni maksmise lõpetamise,

peatamise või pensioni suuruse muutumise.

SKA tegi G. O. pensioniavalduse ja selle lisana esitatud PPA teatise alusel 06.05.2022 pensioni

määramise otsuse nr 1, millega määrati G. O.le VAPS § 7, § 10, § 11 ja § 12 alusel alates 06.05.2022

eluaegne pension suurusega 481,72 eurot K.. Pensionit indekseeriti ja alates 2023. aasta jaanuarist on

G. O. igakuine pensionimakse olnud 505,72 eurot. G. O. poolt SKA-le teadvalt ebaõige ettekujutuse

loomise tulemusena on SKA alates 06.05.2022 kuni 06.10.2023 G. O.le alusetult välja maksnud

väljateenitud aastate pensioni kokku summas 7 472,54 eurot, mille tulemusena on Eesti Vabariigile

(SKA kaudu) tekitatud varaline kahju viimati nimetatud summas.

2. T. R. ja L. T. süüdistus (kelmusele kaasaaitamine)

KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik KarS eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande

täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt,

tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.

PPVS § 4 lg 1 kohaselt on PPA Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus, st ta täidab

avalikke ülesandeid. PPVS § 4 lg 3 kohaselt juhib PPA-d peadirektor. ATS § 7 lg 3 p 3, 5 ja 9 kohaselt

on avaliku võimu teostamine riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine, süütegude

menetlemine ning tegevus, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides anda

ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes oleva isiku pädevusse.

T. R. ja L. T. olid teadlikud, et 2019. aasta aprillis ei oleks toonasel LUK ülema asetäitjal G. O.l endise

politseiametnikuna alates 01.01.2020 jõustuva VAPS § 7, § 10, § 11 ja § 12 ning PPVS § 1111, § 1112,

§ 1113 ja § 117 alusel tekkinud õigust eluaegsele väljateenitud aastate pensioni määramisele ega alates

29.09.2027, s.o. G. O. 50-aasta täitumisel, pensionile jäämise õigust. Seda põhjusel, et G. O. oli

ajavahemikul 05.08.1996 kuni 14.07.2017 teenistuses olles politseiametniku staaži vähem kui 25 aastat

ja 2019. aasta aprilli alguses ei olnud G. O. PPA teenistuses.

PPA peadirektor T. R. ja PPA KKP juht L. T., eesmärgiga aidata kaasa G. O.le eluaegse pensioni

õiguse tekitamisele ja määramisele, panid grupis kavatsetult toime kelmusele kaasaaitamise, osutades

G. O.le vaimset, füüsilist ja ainelist kaasabi, olles seda tehes ametiisikud.

2.1.

T. R.

T. R. teenistuskoht PPA peadirektorina vastab ametiisiku mõistele viidatud tähenduses. T. R. nimetati

Vabariigi Valitsuse 18.04.2013 korraldusega nr 175 PPA peadirektorina ametisse viieks aastaks ning

Vabariigi Valitsuse 03.05.2018 korraldusega nr 115 nimetati T. R. uueks tähtajaks PPA peadirektori

ametikohale viieks aastaks kuni 02.05.2023.

PPA peadirektor T. R.i poolt osutatud vaimne kaasaabi G.O.le seisnes selles, et tema PPA

peadirektorina nõustus vormistama G. O. PPA teenistusse, aktsepteerides, et G. O. tegelikkuses

teenistusse ei asu, vaid teostab end teistes, endale huvi pakkuvates ametites. Samuti aitas ta välja

mõelda plaani, kuidas näiliselt vormistada G. O. politseiametnikuna tööle PPA teabehaldus- ja

menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku

ametikohale, mis oli salajane ametikoht.

PPA peadirektori E. R.i füüsiline kaasabi G. O.le seisnes selles, et tema allkirjastas 28.03.2019

käskkirja nr 1.1-1/35 “PPA struktuur ja teenistuskohtade loetelu”, millega suurendati alates 01.04.2019

PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse PPVS ametikohtade üldarvu 6

ametikohalt 12 ametikohani ning millega loodi G.O.le ametisse nimetamiseks vaba ametikoht politsei

salajases üksuses. Samuti selles, et PPA peadirektorina lasi oma asetäitjal P. P.l, keda ta valitses

ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil allkirjastada 09.04.2019 käskkirja nr

1.9-2.3/71p, millega nimetati G.O. alates 15.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP

operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale. T. R.

allkirjastas ise 09.04.2019 käskkirja nr 1.9-5.3/22t ja 31.03.2020 käskkirja nr 1.9-5.1/30t, millega

peatati G.O. PPA ametniku avaliku võimu teostamise õigus seoses tema tähtajalise üleviimisega

ajavahemikul 15.04.2019 kuni 15.04.2023 LUK-i ja ajavahemikul 01.05.2020 kuni 15.04.2023 MTA-

sse.

Selline näiline politseiteenistusse võtmine ja koheselt tähtajaline üleviimine teistesse asutustesse oli

kantud eesmärgist tekitada G. O.le VAPS ja PPVS alusel sätestatud väljateenitud aastate pensionite

saamise õiguse tekkimine ja määramine. Samuti oli selliselt toimimine vastuolus ATS § 33 lg 1

sätestatud põhimõttega, kuna rotatsioonil puudus muu eesmärk kui G. O.le vajaliku staaži tekitamine

soovitud politseipensioni tarbeks.

PPA peadirektori T. R.i aineline kaasabi G. O.le seisnes selles, et E. R.i kirjeldatud tegevuse tulemusel

koostas PPA personalispetsialist A. M., keda E. R. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise

võimuaparaadi abil 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1, millega PPA

kinnitas, et G. O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja õigus eluaegsele väljateenitud aastate

pensioni määramisele VAPS alusel. Kõnealune PPA teatis oli vältimatult vajalik SKA-s G. O.le

eluaegse väljateenitud aastate pensioni määramiseks.

P. P. ja A. M. valitsemine ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil seisnes

järgnevas. T. R. teadis 2019. aasta aprillis, et G.O. kavatseb ennast teostada teistes riigiasutustes ega

soovi asuda ega ka asu tegelikkuses PPA teenistusse. G.O.le 2019. aasta aprillis teenistussuhte

vormistamine kandis üksnes pensionistaaži loomise eesmärki. Täiendavalt oli T. R. PPA tippjuht, kelle

korraldused olid käsuliini pidi PPA-s teistele teenistujatele täitmiseks kohustuslikud.

Täiendavalt, olles PPA peadirektorina garandi staatuses, kuna tema poolt või tema soovil antud

käskkirjad olid aluseks ebaseadusliku hüve tekkimiseks G. O.le, lasus T. R.il kohustus ebaseaduslikud

käskkirjad algusest peale kehtetuks tunnistada. T. R. jättis selle kohustuse teadvalt täitmata, kuigi talle

juhiti sellekohast tähelepanu KAPO 19.06.2020 kirjaga ning VLA poolt tellitud õigusliku hinnanguga

2022. aasta jaanuaris. Sel moel osutas T.R. G.O.le vaimset kaasabi.

Eelkirjeldatud vaimse, füüsilise ja ainelise kaasabiga lõi PPA peadirektor T. R. võimaluse G. O.l toime

panna kelmuse ja tugevdas G. O. teotahet, kuivõrd väljendas G. O. teoplaanile vaimset toetust, mille

tulemusel G. O. poolt 02.05.2022 esitatud ebaõigete andmete alusel määras SKA ja alustas 06.05.2022

G. O.le eluaegse väljateenitud aastate pensioni maksmist.

2.2.

L. T.

L. T. teenistuskoht PPA KKP juhina vastab ametiisiku mõistele KarS § 288 lg 1 tähenduses. A. T.

nimetati PPA peadirektori T. R.i 08.07.2017 käskkirjaga nr 1.9-2.1/103p PPA teabehaldus- ja

menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei juhi ametikohale ning Siseministri 29.06.2020 käskkirjaga nr

3-1/48p PPA peadirektori asetäitjana keskkriminaalpolitsei juhi ametikohale.

PPA KKP juht L. T. füüsiline kaasabi G. O.le seisnes selles, et 2019. aasta kevadel andis oma alluvale

PPA KKP operatiivbüroo juhile T. L.le korralduse, keda L. T. valitses ülekaaluka teadmise ja

organisatsioonilise võimuaparaadi abil, kooskõlastada ning kooskõlastas ise järgmised käskkirjad:

1) 28.03.2019 käskkiri nr 1.1-1/35 “PPA struktuur ja teenistuskohtade loetelu”, millega suurendati

alates 01.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse PPVS

ametikohtade üldarvu 6 ametikohalt 12 ametikohani;

2) 09.04.2019 käskkiri nr 1.9-2.3/71p, millega G. O. nimetati viimati nimetatud üksuse

tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale.

Nende L.T. tegevuste eesmärgiks oli tekitada G. O.le ametisse nimetamiseks vaba ametikoht politsei

salajases üksuses ning tagada G. O.le VAPS ja PPVS sätestatud eluaegse väljateenitud aastate pensioni

saamise õiguse tekkimine ja määramine.

T. L. valitsemine ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil seisnes järgnevas. L.

T. teadis 2019. aasta aprillis, et G. O. kavatseb ennast teostada teistes riigiasutustes ega soovi asuda

ega ka asu tegelikkuses PPA teenistusse. G. O.le 2019. aasta aprillis teenistussuhte vormistamine

kandis üksnes pensionistaaži loomise eesmärki. Täiendavalt oli L. T. KKP juht, kelle korraldused olid

käsuliini pidi KKP-s teistele teenistujatele täitmiseks kohustuslikud.

PPA KKP juht L. T. vaimne kaasabi seisnes selles, et kokkuleppel T. R.iga nõustus osalema G. O.

vormistamises politseiteenistusse, muutis ta näilise teenistussuhte loomise võimalikuks ning ühtlasi

tugevdas sellega G. O. teotahet kuivõrd väljendas G. O. teoplaanile vaimset toetust.

Eelkirjeldatud füüsilise ja vaimse kaasabiga lõi L.T. G.O. poolt toime pandava kelmuse

toimepanemiseks vajalikud tingimused ning toetas vaimselt selle realiseerumist, mille tulemusel G. O.

poolt 02.05.2022 esitatud ebaõigete andmete alusel määras SKA ja alustas 06.05.2022 G. O.le

eluaegse väljateenitud aastate pensioni maksmist.

Seejuures panid T. R. ja L.T. G. O. suhtes kaasaaitamisteo toime isikute grupis ühise eesmärgi ja

teoplaaniga.

Nende tegudega pani G. O. toime KarS § 209 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo s.o. varalise kahju

tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise

eesmärgil.

Nende tegudega pani T. R. toime KarS § 209 lg 2 p 2 ja 4 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

s.o. osutas ametiisikuna ja grupis füüsilist, ainelist ja vaimset kaasabi varalise kahju tekitamisele

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

Nende tegudega pani L. T. toime KarS § 209 lg 2 p 2 ja 4 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

s.o. osutas ametiisikuna ja grupis füüsilist ja vaimset kaasabi varalise kahju tekitamisele

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

3. Ametialane võltsimine

Lisaks eelnevale süüdistatakse T. R. ametialases võltsimises, G. O. sellele kihutamises ja L. T. sellele

kaasaaitamises. Kelmuse ja võltsimise puhul on tegemist ideaalkogumiga.

3.1.

T. R.

T. R.it süüdistatakse selles, et tema ametiisikuna (vt süüdistuse punkt, mis käsitleb õiguslikku

hinnangut kelmusele kaasaaitamises) pani vahendlikult toime kahel korral ametialase võltsimise.

Nimelt tema G. O. ettepanekul luua viimasele PPA-s teenistussuhe, mis võimaldaks saada hiljem

VAPS § 7 ja § 12 alusel eluaegset väljateenitud aastate pensionit ja PPVS § 1111, § 1112, § 1113, § 117

alusel eluaegset väljateenitud aastate pensionit, käivitas süüdistuse eelnevates punktides kirjeldatud

tegevusahela ning lasi oma alluval, PPA peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal P. P.l,

keda T. R. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil, allkirjastada

09.04.2019 käskkirja nr 1.9-2.3/71p, millega G. O. nimetati alates 15.04.2019 PPA teabehaldus- ja

menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku

ametikohale. PPA peadirektor T. R., PPA KKP juht L. T. ja G. O. olid teadlikud sellest, et G. O.

politseiteenistusse vormistamise eesmärk on talle eluaegse väljateenitud aastate pensioni määramise

õiguse näilik loomine ja G. O. tegelikult politseiteenistusse talle loodud ametikohale või ka muule

ametikohale PPA-s ei asu ega kavatse asuda. Seetõttu on süüdistuse hinnangul nimetatud dokument

intellektuaalselt võltsitud ehk kajastab teadvalt valeandmeid eesmärgiga võimaldada G. O.l omandada

tulevikus pensioniõigus.

Täiendavalt T. R., olles käivitanud süüdistuse eelnevates punktides kirjeldatud tegevusahela, mille

tagajärjel koostas A. M., keda T. R. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi

abil, G. O. palvel ja T. R.i ning L. T. heakskiidul eelnimetatud käskkirja (09.04.2019 käskkirja nr 1.9-

2.3/71p) alusel SKA-le 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1, millega

PPA kinnitas, et G. O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja õigus väljateenitud aastate

pensionile VAPS § 12 alusel. Kuna tegelikkuses oli G. O. politseistaaž alates 15.04.2019 loodud

üksnes dokumenT.selt ja teenistusse vormistajad (T. R. ja L. T.) ning teenistusse nimetatu (G. O.) olid

teadlikud, et faktiliselt G. O. algusest peale talle loodud ametikohale politseiteenistusse või ka muule

ametikohale PPA-s ei asu, siis kajastas nimetatud teatis sisult ebaõigeid andmeid ehk on

intellektuaalselt võltsitud.

P. P. ja A. M. ülekaaluka teadmisega ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil valitsemine seisnes

järgnevas. T. R. teadis 2019. aasta aprillis, et G. O. kavatseb ennast teostada teistes riigiasutustes ega

soovi asuda ega asu tegelikult PPA teenistusse. G. O.le 2019. aasta aprillis teenistussuhte

vormistamine kandis üksnes pensionistaaži loomise eesmärki. Organisatsioonilise võimuaparaadi abil

valitsemine seisnes selles, et T. R. oli PPA tippjuht, kelle korraldused olid käsuliini pidi PPA-s teistele

teenistujatele täitmiseks kohustuslikud.

3.2.

G. O. (kihutamine)

G. O.t süüdistatakse selles, et tema, pöördudes 2019. aasta esimeste kuude jooksul oma kauaaegse

kolleegi, PPA peadirektori T. R. poole, kallutas T.R.it G.O. isiklikes huvides (vahendlikult) toime

panema ametialase võltsimise.

Nimelt algatas G. O. 2019. aasta alguses toimunud kohtumise T.R.iga, mille käigus avaldas G. O.

T.R.ile, kui PPA peadirektorile, soovi, et ta vormistataks PPA teenistusse enne 31.12.2019 ja

lähetataks rotatsiooni korras samale ametikohale, kus G.O. sel ajal juba töötas. G O. ütles T. R.ile, et

tema teenistusse vormistamise sooviks on saada tulevikus politseipensioneid ja faktiliselt ta PPA

teenistusse tulla ei soovi, vaid soovib jätkata teenistust LUK-is.

Teenistusse vormistamise ja pensioni taotlemise eelduseks oli käskkiri, millega G. O. PPA teenistusse

nimetatakse ning pensioniteatis, mis tõendab politseistaaži.

G. O. kihutamise tulemusel otsustas T. R. kauaaegsele kolleegile vastu tulla ja pani toime

ülalkirjeldatud vahendliku ametialase võltsimise kahel korral G. O. huvides.

3.3.

L. T. (kaasaitamine)

L. T. süüdistatakse selles, et tema, eesmärgiga aidata kaasa T. R. poolt vahendlikule ametialasele

võltsimisele eesmärgiga tekitada G. O.le eluaegse pensioni saamise õigus, pani kavatsetult toime

ametialasele võltsimisele kaasaaitamise, osutades T. R.le vaimset ja füüsilist kaasabi.

PPA KKP juhi L. T. füüsiline kaasabi T. R.ile seisnes selles, et 2019. aasta kevadel andis PPA KKP

juht L. T. oma alluvale PPA KKP operatiivbüroo juhile T. L.le korralduse, keda L. T. valitses

ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil, kooskõlastada ning kooskõlastas ka ise

09.04.2019 käskkiri nr 1.9-2.3/71p, millega G. O. nimetati PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna

KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi tunnistajakaitseametniku ametikohale.

T. L. valitsemine ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil seisnes järgnevas. L.

T. teadis 2019. aasta aprillis, et G. O. kavatseb ennast teostada teistes riigiasutustes ega soovi asuda

ega ka asu tegelikkuses PPA teenistusse. G.O.le 2019. aasta aprillis teenistussuhte vormistamine

kandis üksnes pensionistaaži loomise eesmärki. Täiendavalt oli L. T. KKP juht, kelle korraldused olid

käsuliini pidi KKP-s teistele teenistujatele täitmiseks kohustuslikud.

PPA KKP juhi L. T. vaimne kaasabi T. R.ile seisnes selles, et tema andis heakskiidu A. M.i poolt

koostatud SKA-le 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1, millega PPA

kinnitas, et G. O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja õigus väljateenitud aastate pensionile

VAPS § 12 alusel.

Nende L. T. tegevuste eesmärgiks oli tekitada G. O.le ametisse nimetamiseks vaba ametikoht politsei

salajases üksuses ning tagada G. O.le VAPS ja PPVS sätestatud eluaegse väljateenitud aastate

pensionite saamise õiguse tekkimine ja määramine.

PPA KKP juhi L. T. vaimne kaasabi seisnes ka selles, et kokkuleppel T. R.iga nõustudes osalema G.

O. vormistamises politseiteenistusse, muutis ta näilise teenistussuhte loomise võimalikuks ning ühtlasi

tugevdas sellega T. R.i teotahet, kuivõrd väljendas T. R.i ja G. O. kokku lepitud teoplaanile vaimset

toetust.

Nende tegudega pani T. R. toime KarS § 299 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo s.o. ametiisiku poolt

dokumendi võltsimise.

Nende tegudega pani G O. toime KarS § 299 lg 1 - § 22 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo s.o.

ametiisiku poolt dokumendi võltsimisele kihutamise.

Nende tegudega pani L. T. toime KarS § 299 lg 1 - § 22 lg 3 kvalifitseeritava kuriteo s.o.

ametiisiku poolt dokumendi võltsimisele kaasaaitamise.

Süüdistatavad G. O., T. R. ja L. T. end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Kohtuistungil andsid ütlusi süüdistatavad G. O., T. R. ja L. T. ning tunnistajad, M. K., L. K., M. G., A.

L., H. K., R. R., T. K., R. K., S. M., A. H., J. P. (T.), L. L., K. J., M. M., R. K., T. P., A. S., K. J., M.

M., K. T., M. M., R. R., K. R., J. K. ja R. P..

Kohus võttis prokuratuuri, süüdistatavate ja kaitsja kokkuleppel KrMS § 2911 alusel tõendina vastu

tunnistajate P. P., T. L., A. M., V. S., P. P.-V., V. L., K. P., D. K., R. Z., M. M., I. A., K. L., I. V.,

A.T., R. K., A. J. ja M.H. kohtueelses menetluses antud ütlused.

Kohus uuris järgmisi tõendeid:

1. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (LuK-is) (2/5-16);

2. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (XXX) (2/17-38);

3. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (XXX) (2/39-46);

4. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (MTA-s) (2/47-55);

5. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (PPA-s) (2/56-44);

6. 20.03.2023 läbiotsimismäärused (XXX) ja sõidukites Toyota Land Cruiser 120, reg-nr XXX ja

Toyota RAV, reg-nr XXX ning 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (2/65-100);

7. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (PPA KKP-s) (2/101-115);

8. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (PPA-s) (2/116-124);

9. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll sõidukis Toyota Land Cruiser,

reg-nr XXX (2/125-132);

10. 20.03.2023 läbiotsimismäärus ja 21.03.2023 läbiotsimisprotokoll (PPA-s) (2/133-147);

11. 27.09.2023 vaatlusprotokoll (A. M.i töökohas ära võetud dokumendid (3/1-14);

12. e-kirjade (24.01.2020 ja 27.01.2020 K. J.lt G.O.le) väljatrükid (2/1-4);

13. Nõudekiri ja PPA 23.05.2023 vastuskiri nr 3.2-2/1369-6 koos lisaga (PPA vastuskiri

Kaitsepolitseiametile 24.07.2020) (2/148-154);

14. Nõudekiri ja PPA vastuskirjad 31.05.20203 nr 3.2-2/2082-2 ning 12.06.2023 nr 3.2-2/2082-4

koos lisadega (G. O. ja nelja VLA ametniku politseiteenistusse võtmiste ja palgatingimuste

käskkirjad) (3/15-49);

15. Nõudekirjad ja PPA 05.06.2023 vastuskiri nr 1.3-9/2-12 koos lisadega (2/155-183);

16. Nõudekiri ja PPA 07.06.2023 vastuskiri nr 1.3-9/2-13 (3/50-54);

17. Nõudekiri ja PPA 05.06.2023 vastuskiri nr 1.3-9/2-11 (2/184-187);

18. Nõudekiri ja PPA 30.06.2023 vastuskiri nr 3.2-2/2082-6 koos lisadega (3/55-134);

19. Nõudekiri ja PPA 13.07.2023 vastuskiri nr 1.4-1/409-2 (2/188-191);

20. Nõudekiri ja PPA 11.08.2023 vastuskiri nr 2.1-3/24482-3 (3/135-140);

21. Nõudekiri ja Sotsiaalkindlustusameti 01.11.2022 vastuskiri nr 2-1/45715-2 koos lisadega (2/192-

211);

22. Nõudekiri ja Sotsiaalkindlustusameti 15.03.2023 vastuskiri nr 2-1/11061-2 koos lisadega (6/111-

118);

23. Nõudekiri ja KAPO 30.05.2023 vastuskiri nr 4105-2 koos lisadega (2/212-224);

24. KAPO 19.07.2023 ülevaade dokumendi nr 19.06.2020 nr 3747 tutvustamise kohta (2/225-226);

25. Nõudekiri ja KAPO poolt 24.05.2023 edastatud G. O. käsikirjaline lahkumisavaldus (2/227-230);

26. Nõudekiri ja KAPO 29.05.2023 vastuskiri nr 4367-2 koos ühe lisaga (2/231-237);

27. Nõudekiri ja LuK-i 16.05.2023 vastuskiri nr 0.3-3.1/23/3002-2 koos lisadega (3/141-149);

28. Nõudekiri ja LuK-i 02.06.2023 vastuskiri nr 0.3-3.1/23/3002-4 (2/238-241);

29. Nõudekiri ja LuK-i 04.07.2023 vastuskiri nr 0.3-3.1/23/3002-6 (2/242-245);

30. Nõudekiri ja Siseministeeriumi 13.06.2023 vastuskiri nr 3-21/14-2 koos lisadega (v.a lisa 3) ning

13.06.2023 vastus täiendavate materjalide edastamiseks (6/1-33);

31. Nõudekiri ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusese (SMIT) vastuskiri

28.03.2023 nr 5-4/2 koos lisadega (6/34-38);

32. Nõudekiri ja Kaitseväe 27.04.2023 vastuskiri nr KV-1.2-9/23/8420-2 lisadega (6/39-42);

33. Nõudekiri ja Kaitseväe 05.06.2023 vastuskiri nr KV-1.2-9/23/10336-2 koos lisaga (6/43-50);

34. Nõudekiri ja Avaliku Teeninduse Tippjuhtide Valiku Komisjoni 17.05.2023 vastuskiri nr 18-

5/23-00870-2 koos lisadega (6/51-67);

35. Nõudekiri ja Prokuratuuri 16.05.2023 vastuskiri nr RP-6-3/23/1160-2 koos lisadega (6/68-78);

36. Nõudekiri ja Tallinna Halduskohtu 17.05.2023 vastuskiri koos lisadega (6/79-101);

37. 17.10.2022 MTA-s teostatud kopeerimisvaatluse protokoll (6/119-129);

38. 06.02.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse 17.10.2022 MTA-s toimunud vaatlusega

saadud arhiivifaili „17.10.rar“ (7/12-211);

39. 06.02.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse 17.10.2022 MTA-s toimunud vaatlusega

saadud arhiivifaili „17.10.rar“ (8/ 1-63);

40. 24.07.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse 17.10.2022 MTA-s toimunud vaatlusega

saadud faili „17.10.2022 MTA DHS personal“ (8/64-90);

41. 25.10.2022 vaatlusprotokoll (MTA infosüsteemis G. O.le tehtud väljamaksed) (8/91-97);

42. 25.10.2022 vaatlusprotokoll (MTA Töötamise registris G. O. töötamise andmed) ( 8/98-99);

43. 03.11.2022 kopeerimisvaatlus MTA-s „EH_TÖR_03.11.2022_vaatlus.zip“ (8/100-102);

44. 08.11.2022 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse faili „EH_TÖR_03.11.2022_vaatlus.zip“

(8/103-105);

45. 03.11.2022 kopeerimisvaatlus MTA-s „SIM_TÖR_03.11.2022_vaatlus.zip“ (8/106-111);

46. 03.11.2022 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse faili SIM_TÖR_03.11.2022_vaatlus.zip“

( 3/150-152);

47. 07.11.2022 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses teostatud MTA meiliserveri

kopeerimisvaatluse protokoll (8/112-116);

48. 16.11.2022 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse arhiivifaili „07.11.2022_vaatlus.zip“(kd 8/117-

247);

49. 05.12.2022 SMIT-is teostatud meiliserverite kopeerimisvaatluse protokoll (9/1-4);

50. 24.07.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse arhiivifaili „05.2022.zip (3/153-198);

51. 09.12.2022 SMIT-is teostatud serveri kopeerimisvaatluse protokoll (9/5-10);

52. 15.08.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse 09.12.2022 SMIT-is teostatud vaatlusega

saadud arhiivifaile „xxx“ ning „xxx“ (41/1-254);16.08.2023 vaatlusprotokoll, millega

vaadeldakse SMIT-i 28.03.2023 kirjaga nr 5-4/2 väljastatud andmeid (42/ 1-204);

53. 06.04.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse SMIT-i 28.03.2023 kirjaga nr 5-4/2 väljastatud

andmeid (43/1-107);

54. 12.04.2023 vaatlusprotokoll (Kaitseväe poolt failiserverist üle antud dokumendid,

terminaliserverifailid, serveri logifailid ning e-mailid struktuuriüksuse mailiserverist) (43/108-

112);

55. 05.05.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse 12.04.2023 Kaitseväe failiserverist saadud faili

„12042023-kv-epostkastid.zip“ (43/113-154);

56. 15.06.2023 vaatlusprotokoll, millega võeti kriminaalasja juurde VLA-st dokumendid ja muud

andmed (43/155-158);

57. 15.06.2023 vaatlusprotokolliga saadud dokumendid (43/159-209);

58. 15.06.2023 vaatlusprotokollile lisaks saadetud VLA 26.06.2023 e-kiri ja sellega väljastatud

dokumendid (43/210- 242);

59. 15.06.2023 vaatlusprotokollile lisaks saadetud VLA 28.06.2023 e-kiri ja sellega väljastatud

dokumendid (44/1-7);

60. 28.07.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldi 15.06.2023 VLA-st saadud ja turvaplommiga nr

88163688 pitseeritud dokumente (44/9-10);

61. 28.07.2023 vaatlusprotokoll, millega vaadeldakse 27.04.2023 Kaitseväe kirjaga nr KV-1.2-

9/23/8420-2 edastatud mälupulgal olevaid andmeid (44/11-94);

62. 04.05.2023 vaatlusprotokoll (G. O. kahtlustatavana kinnipidamisel ja läbiotsimistel ära võetud

IT-seadmed neist leitud andmed (10/ 1-12);

63. 19.07.2023 vaatlusprotokoll (fail „K0003435.ofbx“ )(10/ 13-42);

64. 31.03.2023 vaatlusprotokoll (G. O. e-postkastidest leitud andmed) (44/95-121);

65. 04.04.2023 vaatlusprotokoll (G. O. mobiiltelefonist leitud andmed) (10/ 43-64);

66. 02.06.2023 vaatlusprotokoll (G. O. Facebook ja Facebook Messenger konto arhiivikoopiad)

(10/65-84);

67. 26.06.2023 vaatlusprotokoll (LuK-ist dokumendid) (10/85-129);

68. 12.07.2023 vaatlusprotokoll (MTA-st ära võetud märkmik) (10/130-132);

69. 29.06.2023 vaatlusprotokoll (XXX ära võetud märkmik ja paberid) (10/133-160);

70. 25.07.2023 vaatlusprotokoll (XXX võetud märkmik) (10/161-169);

71. 24.05.2023 vaatlusprotokoll (T. R.ilt ära võetud IT-seadmed) (10/170-174);

72. 13.07.2023 vaatlusprotokoll (fail „00008101-001E71401163001E_files_full.zip“ (10/175-180);

73. 19.06.2023 vaatlusprotokoll (T. R. märkmikud) (10/181-187);

74. 20.06.2023 vaatlusprotokoll (T. R. märkmikust välja võetud märkmepaberid (10/188-191);

75. 26.06.2023 vaatlusprotokoll (L. T. IT-seadmed (10/192-197);

76. 24.05.2023 vaatlusprotokoll (arhiivikoopia failid „Facebook-100008488567136_1.zip“ ja

„Facebook-100008488567136_2.zip“ (10/198-205);

77. 14.07.2023 vaatlusprotokoll (fail „00008110-001428213E60401E_files_full.zip“ (10/206-226);

78. 23.05.2023 vaatlusprotokoll (A. M. IT-seadmed (6/130-133);

79. 13.07.2023 vaatlusprotokoll (A. M.telefonist leitud andmed) (6/134-136);

80. 05.06.2023 vaatlusprotokoll (A. M. Facebook ja Facebook Messenger konto arhiivikoopia fail

„facebook-xxx“) (6/137-141);

81. 04.04.2023 vaatlusprotokoll (xxx, G. O.ga seotud dokumendid (6/142-143);

82. 28.06.2023 vaatlusprotokoll ( G. O. PPA teenistussuhtega seotud dokumendid (6/144-146);

83. 27.07.2023 vaatlusprotokoll (T. L.lt, P. P.lt, G. O.lt, L. T.lt, T. R.ilt ja A. M.ilt ära võetud

andmekandjad) (44/122-207);

84. 16.08.2023 vaatlusprotokoll, millega kopeeriti MTA-st, Sotsiaalkindlustusametist, SMIT-ist,

LuK-ist, Kaitseväest ja Siseministeeriumist saadud andmed KAPO andmehoidlasse (6/147-149);

85. G. O. 21.03.2023 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (9/52-59);

86. G. O. karistusandmete väljatrükk (9/60);

87. Teatis G. O. kui kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (9/61-62);

88. T. R.i 21.03.2023 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (9/63-69);

89. T. R.i karistusandmete väljatrükk (9/70);

90. Teatis T. R.i kui kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (9/71-72);

91. L. T. karistusandmete väljatrükk (9/73-74);

92. Teatis L. T. kui kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (9/75-76);

93. T. L. 21.03.2023 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos väljavõttega kahtlustatava

õigustest tõlkega (9/77-83);

94. 09.11.2020 KAPO vaideotsus (6/102-110);

95. 08.05.2023 PPA vastus teabenõudele ja 16.05.2023 täiendav vastus (9/84-90);

96. 04.05.2023 justiitsministeeriumi vastus selgitustaotlusele (9/91-92);

97. PPA 28.11.2023 vastus teabenõudele (9/93-94);

98. VLA 27.04.2023 ja 10.05.2023 vastused teabenõudele (9/95-96);

99. 100. Justiitsminsiteeriumi 03.05.2023 vastus teabenõudele (9/97-99);

100. O. essee (9/100-101);

101. Juhtimisülesande lahendus (9/102);

102. G.O. Kiri R.Z.ile (9/103);

103. E-kirjavahetus Sisekaitseakadeemiaga (9/104-105);

104. R.O. ja G.O. sõnumivahetus (9/106);

105. 14.02.2021 e-kiri (9/107);

106. 08.05.2019 protokolli nr 15 väljavõte (9/108);

107. Ankeedi täpsustus (9/112-113);

108. Vastused järelpärimistele (9/114-119);

109. Siseministeeriumi valitsemisala teenistujate tähtajalise üleviimise põhimõtted (9/120-122);

110. 06.12.2024 vaatlusprotokoll (9/123-132);

111. KAPO kiri (9/133-139);

112. Päring ja KAPO vastus (9/140-144);

113. Artiklid (9/145-153);

114. VLA vastus (9/154-156);

115. KAPO vastuskiri (9/157);

116. M.G. e-kiri (9/158);

117. SKA vastuskiri A. A. kohta (9/159-160);

118. 13.01.2020 KAPO järelpärimine ja vastus (9/161-162);

119. Süütemenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlused koos lisadega (9/163-250);

120. Õigusabikulude dokumendid (11/98-107);

121. Avalik-õiguslik nõudeavaldus (süüdistusakti lisa ja 11/91-97).

Kohus, kuulanud ära süüdistatavad ja tunnistajad, uurinud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära

kaitsja ja prokuröri arvamuse, asub järgmistele seisukohtadele:

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 2 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud haldusmenetlusele

kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. Tunnistaja K. J. kinnitas, et riigisaladuse loa

menetlemisel lähtuvad nad sellest sättest, samuti rakendatakse ka julgeolekuasutuste seaduse sätteid.

HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema

talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel

võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. HMS § 11 lg 1 p 3

kohaselt on menetlusosalised muu hulgas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või

toiming võib puudutada (kolmas isik). K.J.e ütlustest nähtub, et tuttava vestluse raames ei küsitud R.ilt

ja T.lt mitte O. isikliku elu kohta, vaid O. PPA-sse teenistusse vormistamise kohta, ehk siis küsiti infot,

mis oli T.l ja R.il tulenevalt nende ametiülesannete täitmisest ja mitte isiklikust tutvusest O.ga. Olles

kutsutud G.O. julgeoleku kontrolli raames tuttava vestlusele teadsid nii R. kui T., et neil endil on ka

riigisaladuse luba ja nad olid ka teadlikud sellest, et G.O. julgeoleku kontrolli menetluse käigus nende

poolt räägitu võib tulevikus mõjutada ka nende enda vajadusel tekkivat võimalikku riigisaladuse loa

menetlust. Seega saab neid käsitleda menetlusosalistena HMS tähenduses, kelle suhtes kehtib

haldusmenetluse § 38 lg 3 sätestatud kaasaaitamiskohustus. Kohus leiab, et Riigikohtu lahendis 3-1-1-

57-07 sedastatu, et maksumenetluses antud seletuste puhul „oli tegemist seletustega, mille kasutamine

tõendina kriminaalmenetluses L. R. vastu on selges vastuolus PS § 22 lg-st 3 ja KrMS § 34 lg 1 p-st 1

tuleneva süüdistatava õigusega mitte olla sunnitud aitama kaasa enda (või oma lähedaste) poolt toime

pandud kuriteo tõendamisele.“, on kohaldatav ka julgeolekukontrolli käigus toimuva haldusmenetluse

raames antavate ütluste puhul ja sellised ütlused ei ole tõendina lubatavad.

Vastuseks prokuratuuri etteheitele, et kohus ei lubanud R. ja T. ütluste usaldusväärsuse kontrolliks

avaldada nende poolt O. julgeoleku kontrollis avaldatud märgib kohus, et Riigikohus on lahendis 1-15-

9213 märkinud, et erinevused ülekuulamise vormis ei välista alla neljateistaastase tõendiallika kohtus

antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimist kohtueelses menetluses antud ütluste või ka KrMS § 289

lg-s 3 märgitud muude tõendite avaldamise kaudu. KrMS 289 lg 3 sätestab, et ristküsitluse käigus

võib avaldada usaldusvääruse kontrollimiseks ka muu dokumendi või teabetalletuse, mis sisaldab

tunnistaja varasemat väidet, mis on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Erinevalt 288 lg 9 p3,mis

võimaldab tunnistajal, kes ei mäleta tõendamiseseme asjaolusid, tutvuda dokumendi või muu esemega,

mis võib aidata tunnistajal neid meenutada, olenemata selle dokumendi või eseme lubatavusest

tõendina, ei näe KrMS § 289 lg 3 sõnastus ette võimalust avaldada dokumente ja esemeid, mis ei ole

lubatavad tõendinda. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohus, kui märkis lahendis „ka KrMS §

289 lg-s 3 märgitud muude tõendite“. Prokuröri poolt viidatud lahendi 1-20-1014 puhul on tegemist

kokkuleppemenetluses tehtud otsusega ja kohtuvaidlustes tsiteeritud punkte seal ei ole.

Prokuratuur on seisukohal, et kõigi kolme süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed osas, mis

puudutavad süüdistuse aluseks olevaid tõendamiseseme asjaolusid ja tuleb jätta tõendikogumist välja.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui tegemist on

diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning

kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajal antud ütluste erinevuse

põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik suudab kohtule

usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajal andnud erinevaid ütlusi, saab

usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 19. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-113-06, p 17). Kriminaalasjas 3-1-1-131-

13 asus riigikohus seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus

kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt

selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed

vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt

hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Samas jääb kriminaalkolleegium

varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste

osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. oktoobri 2006. a otsus

asjas nr 3-1-1-89-06, p 12).

Tsiteeritud Riigikohtu lahendist ei tulene, et juhul kui isiku eeluurimisel ja kohtus antud ütlused on

osaliselt vastuolus, oleksid isiku ütlused tervikuna vastuolus ja tõendina lubamatud.

Isikulisest tõendiallikast pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel tuleb ühe keskse momendina

uurida ütluste kujunemist ning võimalikku muutust ajas ehk teisisõnu seda, kas isik on enda ütlustes

olnud järjepidev. Samuti on asjakohane hinnata, kas ja millisel määral muutuvad ajas isiku poolt

esitatud kaitseversioonid. Et ühelt ja samalt isikuliselt tõendiallikalt pärineva teabe lahknemine ajas on

aluseks tema ebausaldusväärseks lugemisele ning tõendikogumist kõrvaldamisele, on enda praktikas

kestvalt märkinud ka kriminaalkolleegium (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 2014 otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-131-13, p 11 jj).

KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende

kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse

hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-19-

05 ja 3-1-1-77-05 on väljendatud seisukoht, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu

omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud

tõenditega. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama järgmised küsimused: kas kõik

kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme

ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Ainuüksi mõne tunnistaja ametikoht ei muuda

tema ütlusi teiste isikute ütlustega võrreldes usaldusväärsemaks.

On üldteada asjaolu, et aja möödudes on inimese mälul kalduvus unustada sõltumata tema ametist.

Kriminaalasja arutamisel vastasid väga mitmed tunnistajad (s.h P., K., R., G., S.) osadele küsimustele

vastates, et nad ei mäleta. Ainuüksi asjaolu et tunnistaja ei mäleta mingeid sündmusi või asjaolusid, ei

tähenda, et tunnistaja ütlused oleks tervikuna ebausaldusväärsed. Samuti ei tähenda see kui tunnistaja

mõnda asjaolu või teemat ei mäleta, et siis mingeid asjaolusid ei esinenud. Kohus käsitleb prokuratuuri

väiteid ütluste ebausaldusväärsuse kohta edaspidi erinevate teemapunktide juures.

Ametiisik

KarS § 288 lg 2 kohaselt on ametiisik seadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku

ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või

ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise

alusel.

PPVS § 4 lg 1 Politsei- ja Piirivalveamet on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus. Lg 3

kohaselt Politsei- ja Piirivalveametit juhib peadirektor. Lg 4 kohaselt on Politsei- ja Piirivalveameti

pädevuses politseile pandud ülesannete täitmine.

T. R. nimetati Vabariigi Valitsuse 18.04.2013 korraldusega nr 175 Politsei- ja Piirivalveameti

(edaspidi PPA) peadirektorina ametisse viieks aastaks ning Vabariigi Valitsuse 03.05.2018

korraldusega nr 115 nimetati T. R. uueks tähtajaks PPA peadirektori ametikohale viieks aastaks kuni

02.05.2023.

Kohtuliku uurimise käigus kohtule nimetatud korraldusi ei esitatud, kuid vaidlust ei ole asjaolus, et

T.R. oli nimetatud PPA peadirektoriks 02.05.2013-02.05.2023. (xxx;https://www.xxx)

PPA 05.06.2023 vastuskirjast nähtub, et L.T. oli alates 08.05.2017 Keskkriminaalpolitsei (edapidi

KKP) juht. Kuni 2020 aastani oli KKP teabehalduse ja menetluse osakonna struktuuriüksus. Alates

01.07.2020 muutus KKP eraldi struktuuriüksuseks, mida hakkas juhtima peadirektori asetäitja. L.T.

KKP juhi ametijuhendeid ei ole, sest ülesanded, õigused, kohustused ja pädevused olid või on

sätestatud PPA põhimääruses. L.T. oli KKP juht 08.05.2017-01.05.2023.

PPA peadirektori E.R.i 08.05.2017 käskkirjaga nr 1.9-2.1/103p on L.T. nimetatud ja üle viidud

teabehaldus-ja menetlusosakonna KKP juhi ametikohale (2/171-172). Siseministri M. H. 29.06.2020

käskkirjaga nr 3-1/48p on A.T. nimetatud PPA peadirektori asetäitjana KKP juhi ametikohale alates

01.07.2020 (2/169-170).

L. T. ametikoht PPA KKP juhina ja T.R. ametikoht PPA peadirektorina vastavad ametiisiku mõistele

KarS § 288 lg 1 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on L.T. ja T.R.i puhul tegemist ametiisikutega KarS

§ 288 lg 1 tähenduses. Nimetatud asjaolusid ei ole ka vaidlustatud.

Kelmus

Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes:

G.O. on 10.07.2017 kirjutanud siseministrile avalduse vabastada ta Kaitsepolitseiameti (edaspidi

KAPO) peadirektori asetäitja ametikohalt alates 14.07.2017 (2/230).

G.O. võeti tegevteenistusse 05.03.2018 Kaitseväe (edaspidi KV) juhataja käskkirjaga nr 53P-S

tähtajaga 15.04.2023. Tegemist tähtajatu ametikohaga, 5 aastane tähtaeg tuleneb kaitseväeteenistuse

seaduse § 87 lg 1 tähtajast. Isiku vabastamisel ei olnud asjaolusid, mis välistaksid tema jätkamise kuni

tähtaja lõpuni (2/238-240, 3/148).

Avaldusele nr 1354 järgnes KV peastaabi ülema 10.03.2020 käskkiri nr 6P-S E.O. ametikohalt ja

tegevteenistusest vabastamise kohta (2/242-244, 3/149).

G.O. vabastati KV Luurekeskuse (edaspidi LuK) ülema asetäitja ametikohalt 30.04.2020 (6/35).

G.O. kirjutas 05.04.2019 avalduse Politsei- ja piirivalveameti teenistuse võtmiseks (3/65-66, 41/148-

14). Registreeritud 07.04.2019 (6/145). Teenistusse asumise avalduse koos ankeediga saatis G.O.

05.04.2019 e-kirjaga T.R.ile ja K. P.le, kes edastas selle kirja A.M.ile.

G.O. võeti politseiteenistusse alates 15.04.2019 (3/12, 41/99-100) PPA käskkirjaga 09.04.2019 nr 1.9-

2.3/71p, mille allkirjastas P.P.. Aluseks oli G.O. 05.04.2019 avaldus teenistusse võtmiseks ja T. ja L.

kooskõlastused. Paberil kooskõlastas avalduse L.T. (3/65).

PPA on 31.05.20203 nr 3.2-2/2082-2 ning 12.06.2023 nr 3.2-2/2082-4 vastuskirjade ja nende lisadega

saatnud G. O. ja nelja Välisluureameti (edaspidi VLA) ametniku politseiteenistusse võtmiste ja

palgatingimuste käskkirjad (3/15-49). Dokumentidest on näha, et viie isiku tööle vormistamisel, O.

alates 15.04.2019 ja VLA ametnikud alates 01.05.2019, ja ka edaspidi palgaastmete määramisel nende

viie isiku endi vahel erisusi ei tehtud.

PPA edastatud (3/58) dokumendid kinnitavad, et Eesti Kaitseväe Luurekeskus esitas 08.04.2019

taotluse G.O. suunamiseks LuK-i LuK-1.1-6/19/1861.( 3/69-70 ; 41/157-158; 10/87).

G.O. andis 09.04.2019 nõusoleku LuK-i suunamiseks 15.04.2019-15.04 2023 (3/69-70;

41/102).

PPA peadirektor T.R. andis 09.04.2019 nõusoleku G.O. tähtajaliseks üleviimiseks LuK-i 15.04.2019-

15.04.2023 (3/14, 41/105).

09.04.2019 käskkiri 1.9-5/22t (3/5) kinnitab, et G.O. avaliku võimu teostamise õigus peatati

15.04.2019 kuni 15.04.2023 seoses tähtajalise üleviimisega LuK-i. Käskkirja allkirjastas T.R..

Käskkirja aluseks O. nõusolek, T., P., L. nõusolekud ja LuKI-i 08.04.2019 kiri Käskkirja muudetud

26.03.2020 kuni tähtajaga 30.04.2020 (3/3,72).

G.O. esitas 02.03.2020 avalduse Luurekeskuse ülema asetäitja julgeolekualal ametikohalt

vabastamiseks 30.04.2020 (41/192; 10/89-91).

PPA 26.03.2020 kirjaga nr 1.9-9/395-1 anti LuK-ile nõusolek G.O. rotatsiooni ennetähtaegseks

lõpetamiseks. Aluseks LuK-i 11.03.2020 kiri, millega teatati G.O. tegevteenistusest vabastamist alates

30.04.2020 ja LuK-i suunamise lõpetamiseks (41/189, 10/92-93).

A.K. teatab 09.03.2020, et Kaitseväe tegevteenistusest vabastatakse G.O. 30.04.2020 ja reservi

arvamine alates 01.05.2020 (8/195-196).

27.01.2020 e-kirjas soovib O. tähtajatut suunamist Maksu- ja Tolliametisse (edaspidi MTA) alates

01.05.2020. Kui tähtajatu ei ole võimalik siis 8 aastaks. Siis on pensionistaaž vanus täis ja saab vaadata

kuidas edasi. MTA on kursis, et selline suunamine on, aga ise nad ei osanud soovitusi anda (3/86).

11.02.2020 kirjutab O. H.K.le: Teile kui MTA-le ei tähenda see mitte mingit erinevust. Kuna PP saab

lähetada tähtajaliselt, siis see on puhtalt vormistuslik küsimus. Politseistaaž saab täis 8 aasta pärast.

Arvan, et saame PPAga rääkida ka nii, et lähetus jätkub ka peale praegust tähtaega. (8/141)

17.02.2020 e-kirjas V.S.le kirjutab O., et lisaks ametiasutuste vaheliste roteerumise pädevuse ja

koostöö küsimustele, on tema puhul oluline ka politseistaaži jätkumine. Seetõttu on samadel alustel

lähetatud ka Kaitseväe luurekeskuse ülema asetäitja julgeolekualal ametikohale. Läbi räägitud R.R.iga

(8/79, 168).

G.O. esitas 18.02.2020 taotluse rotatsiooni korras MTA tolliosakonna juhataja ametikohale

nimetamiseks 01.05.2020-15.04.2023 (8/178-179).

24.03.2020 on G.O. esitatud nõusoleku enda suunamiseks MTA-sse alates 01.05.2020 (3/82-85).

MTA saatis PPA-le 21.02.2020 kirja ametniku G.O. rotatsiooni kohta 3.1-12/006453 (8/73-74).

25.02.2020 edastab V.S. e-kirja teel A.M.ile taotluse nõusoleku saamiseks G.O. roteerumiseks MTA-

sse (3/78).

MTA 14.04.2020 käskkirjaga nr 0149-K nimetati G.O. MTA tolliosakonna juhataja ametikohale

01.05.2020-15.04.2023. 20.04.2020 paranduskäskkiri isikukoodi kohta (8/66-69, 222-223).

A.M. 05.02.2020 e-kirjast K.le ja R.ile nähtub, et PPA peadirektor on andnud eelkooskõlastuse

rotatsiooniks kuni 15.04.2023 (8/192).

PPA andis MTA-le 31.03.2020 nõusoleku G.O. roteerimiseks MTA-ssse alates 01.05.2020. PPA kirja

tähtajalise üleviimise nõusolek 31.03.2020 nr 1.9-9/401-1 allkirjastas E.R.. (3/88, 8/171, 200).

PPA 31.03.2020 käskkiri nr 1.9-5.1/30t kinnitab, et G.O. avaliku võimu teostamise õigus peatati

01.05.2020 kuni 15.04.2023 seoses tähtajalise üleviimisega MTA-sse. Käskkirja allkirjastas T.R..

Käskkirja aluseks O. nõusolek, T., P., L. nõusolekud ja MTA 21.02.2020 kiri (3/4).

Süüdistatavad, kaitsja ja prokuratuur ei ole eeltsiteeritud dokumente ja neis kajastatud teavet

vaidlustanud.

Eelpool tsiteeritud käskkirjade, nõusolekute ja taotluste põhjal ei ole võimalik üheselt tuvastada,

millised olid süüdistatavate tegelikud motiivid ja eesmärgid O. politseiteenistusse võtmise ja tähtajalise

üleviimise ajal, sest vormistatud dokumentides puudusid asjakohased põhjendused, seega saab lähtuda

üksnes süüdistatavate ja tunnistajate ütlustest ja muudest dokumentidest s.h e-kirjadest jne.

Ehkki KAPO ja O. omavahelised suhted ei ole käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks, ei saa

eitada, et O. probleemsed suhted KAPO-ga mõjutasid O. ametialast teenistuskäiku ja osaliselt ka

kriminaalasjas uuritud asjaolude ja olukordade tekkimist.

Süüdistatavate G.O.,T.R. ja L.T. kokkulangevad ütlused kinnitavad, et G.O. ja KAPO ametnike suhted

olid halvad. R.i ja T. ütlustest nähtub, et S. ja A.T. soovitasid O.ga töösuhte lõpetada, kuid ei

põhjendanud oma seisukohta vaid halvustasid O.t. T. ütlustest nähtub, et S. väitel kahtlustati O.t

tegudes, mis hiljem kinnitust ei leidnud.

O. ütlustest nähtub, et LuKis oli A. T. tegevuse tõttu keskkond halb, seetõttu oli parem minna

MTAsse.

G.i ütluste kohaselt on O. rääkinud probleemidest KAPO-ga ja oma 25.09.2019 e-kirjas ütleb ta, et O.

ei saadaks oma pabereid konkursile (9/158).

K. R. ütlused kinnitavad, et suhtluses soovitas S. O.t mitte tööle võtta, kuid ei põhjendanud. Kuna

põhjendusi ei olnud, võttis O. tööle. S. ja T. poolt oli O. suhtes tõrjuv suhtumine ja kommentaarid.

K. ütlused kinnitavad, et kui O. võeti kaitseväeteenistusse on olnud vestlusel S.ga, kus räägiti O.st. S.

oli negatiivselt meelestatud, miks O. enda juurde teenistusse võtavad. Et temaga hakkate veel

probleeme nägema. KAPO-le ei meeldinud teatud LuK-i tegevused. Alates sellest kui O. tööle tuli,

halvenes KAPO ja LuK-i koostöö. A. T. ütles kohtumisel, et see on kõige lollim viga, et O. tööle

võtsid. Tõusik, et mõtleb ainult enda peale ja asutuse huvid on teisejärgulised. O. ei lugenud kunagi

töötunde, on pühendunud ohvitser.

M.M.i ütlused kinnitavad, et T. ja S. suhted O.ga ei olnud head. S. ja T. on seda korduvalt öelnud ja

aruteludest kumas läbi vastikustunne O. osa. Antipaatia oli tunnetatav läbi aastate erinevatel

kohtumistel.

T.P. ütluste kohaselt on olnud juttu 2-3 korda, kus T. ütleb, et miks KAPO G.ut kiusab. O. on ise

maininud, et S. ja T. ei suhtu temasse hästi.

S. ütluste kohaselt oli A.T. ja O. vaheline suhe keeruline. See oli töösuhtest tekkinud olukord. Pärast

kriminaalmenetluse avalikuks saamist tunnistas KAPO kehtetuks O. riigisaladuse loa. Varem polnud

otstarbekas seda teha. Teiste kahtlustatavate riigisaladuse luba ei tühistatud, kuna nii tundus mõistlik

ja otstarbekas.

Tsiteeritud ütlused kinnitavad kõik, et KAPO juhtivad ametnikud s.h S. ja T. ei suhtunud O.sse hästi.

G., R. ja K. ütlustest nähtub, et O. ja KAPO suhted olid halvad juba kohe kui O. LuKi tuli, seega ei

mõjutanud 2020 sügisel esitatud riigisaladuse taotlus KAPO suhtumist O.sse. S. ütlustest nähtub, et J.

ütles talle 2020 sügisel, et laekus O. riigisaladuse loa pikendamise taotlus ja siis palus S. kontrollida

O. tööle vormistamist. Asjaolu, et riigisaladuse loa pikendamise taotluse raames antakse selle

esitamisest teada KAPO peadirektorile ja sellega tegeleb ka K.J. isiklikult, ei ole ilmselgelt tavapärane

ja kinnitab, et KAPO-l on olnud kõrgendatud huvi O. suhtes mitmeid aastaid. KAPO erilist suhtumist

O.sse ilmestab ka asjaolu, et kriminaalmenetluse avalikuks tulles tunnistati kehtetuks O. riigisaladuse

luba, kui A. L. ja T.R.i puhul seda ei tehtud.

Kohtumenetluse võistlevuse põhimõte on sätestatud KrMS §-s 14. Selle paragrahvi 1. lõike kohaselt

täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri

menetlussubjektid. Võistlevas menetluses vastutab süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest

prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise

tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises.

Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud võistlevuse põhimõtte praktilist rakendamist seoses

kriminaalasja arutamise piiride ja tõendamise reeglitega, märkides, et kriminaalasja arutamisel ei tohi

kohus väljuda süüdistuse piiridest ning et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus

lasub kohtumenetluse pooltel (3-1-1-89-13). Seega sõltumata kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ei saa

kohus väljuda süüdistuse piiridest.

Süüdistusakti kuriteo asjaolude osas on prokuratuur märkinud, et tuuakse välja õigusnormid, mis

omavad tähtsust süüasja lahendamisel pensioniõiguse omamise seisukohast ja politseiametniku

roteerimise seisukohast. Süüdistuse osas on etteheidetud üksnes ATS § 33 lg 1 nõuete rikkumist,

mistõttu peatub kohus süüdistusaktis märgitud ja mõnedel teistel kohtuistungitel kõne alla tulnud

normidel.

ATS § 60 sätestatud ametniku tegevuspiirangud ei keela ametnikul täita töö- või ametiülesandeid

mitmes ametiasutuses. Ka PPVS ei sätesta selles osas piiranguid. Samuti ei ole sätestatud piiranguid,

et töökoormus ei tohi ületada täiskoormust s.t 40 tundi nädalas. Seega asjaolu, et E.O. võeti PPA

teenistusse ajal, mil ta oli ametis ka LuK-is ei ole seadusega vastuolus. Seadus ei keela isiku võtmist

politseiteenistusse eesmärgiga, et isik hakkab täitma politseile seadusega pandud ülesandeid tulevikus.

PPVS-s ega üheski teises seaduses ei ole sätet, mis ütleks, et kui inimene nimetatakse

politseiteenistusse, siis peab ta hakkama täitma teenistusülesandeid PPA-s kohe ja ei või alustada

teenistusülesannete täitmist tulevikus ning et teda ei tohi enne teatud aja möödumist roteerida.

Tingimus töötada enne rotatsiooni teatud aeg, kehtestati alles 2023 septembris (9/120-122) ja need ei

ole kohaldatavad varasematele rotatsiooni juhtudele. PPVS § 65 lg 1 kohaselt ei peatu roteerimise

korral mitte politseiametniku teenistussuhe, vaid tema avaliku võimu teostamise õigus. PPVS § 671 lg

1 tulenevalt jääb teenistussuhe koos sellega kaasnevate tagatistega alles. KV Luurekeskuse

dokumentide vormistamist ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistatavatele ette heidetud ja see ei ole

menetlusesemeks. Kaitseväe juhataja M.H. on 05.06.2023 ka vastanud, et Luurekeskuse juhtkond ei

ole rikkunud Kaitseväes kehtivaid norme (6/46-47).

Avaliku teenistuse käsiraamatus märgitakse, et seadusandja on otsustanud, et ATS reguleerib avaliku

teenistuse eriliike, kui teenistuse eriliiki reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti. ATS kohaldub

politsei-, vangla- pääste-, kaitseväe-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele ning avaliku teenistuse

teiste eriliikide ametnikele eriseadustes sätestatud erisustega (vrd ATS § 2 lg 2). Teenistuse eriliikide

ametnikele laienevad reeglina ATS-i üldsätted. Alates teisest peatükist reguleeritavate küsimuste osas

võib aga eriseadustes ette tulla rohkem erisusi võrreldes üldise avaliku teenistuse seadusega.

PPVS § 1 lg 6 kohaselt laieneb ATS politseiteenistusele PPVS-ist tulenevate erisustega. Seejuures on

PPVS §-s 64 sõnaselgelt viidatud ATS § 33 lõikele 4, mis käsitleb tähtajalise üleviimise korral teisele

ametikohale nimetamist määratud ajaks ja selle pikendamist. Muus osas on teise asutusse roteerimise

lubatavuse alused täielikult reguleeritud PPVS §-s 63, kus seda pole seotud mingisuguste konkR.sete

eesmärkidega, vaid ainsaks eelduseks on politseiametniku nõusolek ja see, et see teine ametikoht

eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust.

Tunnistaja K.R. ütlustest nähtub, et ringivaatamised olid mõnda aega. O. senine teenistuskäik, KKP

juht jne tekitasid veendumuse, et tegemist võiks olla õige inimesega sellele ametikohale. O. oli sel

hetkel parim turult saada olev vastav spetsialist. M. G. ütluste kohaselt võetakse LUK-i tavaliselt

teistelt kohtadelt. O. võeti kuna selleks oli vajadus. See oli valdkond, kus tehtavad ülesanded olid

politseilise ja vastuluurelise kalduvusega. Seega oli O. LuK-i teenistusse võtmise üheks eelduseks

tema varasem politseiline teenistuskäik.

O. ütluste kohaselt R.R. helistas ja avas detailsemalt, et tollis juhtimisprobleemid, et vaja politseilise

taustaga juhti. Tunnistaja R.R.i ütluste kohaselt oli O. tugev sisejulgeoleku valdkonna juht. Teadis teda

KAPO aegadest ja sellepärast pöördus, kui ühe tippjuhi poole, keda tegelikult otsis. Seega kinnitavad

tunnistaja ütlused, et ta pöördus O. poole, kuna teadis teda ajast, mil O.l oli seos politseiteenistusega

ning tunnistaja teadis O. politseilisest taustast. Kuna O. tugevuseks oli tunnistaja hinnangul

sisejulgeoleku valdkond, ei saa kuidagi väita, et O.le pakkumise tegemine ei olnud seotud tema

varasema politseiametniku erialase ettevalmistusega. Tunnistaja T.K. ei olnud isikuks, kes otsustas,

millised isiku omadused ja senise ametialased kogemused on ühele või teisele ametikohale valituks

osutumise eelduseks, mistõttu ei ole tema arvamus, et TOLL juhi ametikoht ei eeldanud politseilist

ettevalmistust asjakohane.

Seega on kriminaalasjas tõendamist leidnud, et mõlemad ametikohad, kuhu G.O. roteeriti eeldasid

politseiametniku erialast ettevalmistust ja see PPVS § 63 lg 1 tulenev tingimus on täidetud.

Tulenevalt PPVS § 63 sõnastusest on politseiametniku teise asutusse nimetamise teiseks eelduseks

politseiametniku nõusolek. Täiendavaid tingimusi rotatsiooniks PPVS-s ei sätestata. Antud juhul on

leidnud tõendamist, et täidetud on tingimus, mille kohaselt oli teisel asutusel vajalik kasutada ajutiselt

politseialaste eriteadmistega inimest ja vaidlus puudub selles, et selleks oli olemas E.O. nõusolek.

PPVS §-st 63 ei nähtu, et roteerimisest peaks mingisugust kasu saama PPA, pigem vastupidi –

rotatsiooni eesmärk on anda võimalus muule asutusele saada tähtajaliselt enda teenistusse

politseikogemusega inimene, kes soovib hiljem politseisse naasta. Ühestki õigusnormist ega

rotatsiooni olemusest ei tulenenud kuni 2023 sügiseni, et politseiametniku teise asutusse roteerimisel

peaks tingimata üksikasjalikult määratlema, milliseid ülesandeid see ametnik pärast rotatsiooni lõppu

PPA-s täitma asub või detailselt kirjeldama rotatsioonist saadavat kasu PPA jaoks. Seega ei ole O.

rotatsioonil rikutud PPVS § 63 toodud tingimusi.

29.09.2023 käskkirjaga kehtestatud siseministeeriumi valitsemisala teenistujate tähtajalise üleviimise

põhimõtted (9/120-122) on kehtestatud tulenevalt käesolevast kriminaalasjast ja kuni 2023 septembrini

ei olnud võimalik neid põhimõtteid silmas pidada, mistõttu G.O. rotatsioonile ei saa ette heita nende

põhimõtete rikkumist.

Isegi juhul kui asuda seisukohale, et politseiametniku roteerimise eesmärgid peavad kattuma ka ATS §

33 lõikes 1 sätestatutega, märgib kohus, et ATS 33 lg 1 kohaselt võib ametniku tähtajaliselt üle viia

teisele ametikohale ühe ametiasutuse sees või teises ametiasutuses olevale ametikohale eesmärgiga

suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel.

Antud seaduse tekstis on kasutatud sõna „või“ ehkki ATS-i käsiraamatus ja seletuskirjas on kirjas sõna

„ja“ (Tähtajalist üleviimist rakendatakse ATS kohaselt ametnike motiveerimiseks, pädevuse

suurendamiseks (teenistusülesannete paremaks täitmiseks, kogemuste saamiseks ja ametiasutuste

vahelise koostöö edendamiseks). Sidesõnadel „ja“ ja „või“ on lausetes erinev tähendus. Kuna seaduse

tekstis on kasutatud sõna „või“ lähtub kohus seaduse tekstist, kuivõrd käsiraamatus toodu on juba

kellegi tõlgendus seaduse tekstist.

Sidesõna „või“ on eraldav sidesõna, mis seob alternatiive väljendavaid sõnu v lauseosi. Seob sisu

poolest vastanduvaid, üksteist välistavaid, teist võimalust väljendavaid sõnu ja lauseosi:

N Olla või mitte olla? (xxx).

Sõnal „või“ on ka teisi kasutusvõimalusi näiteks piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites, adverbi kas

või osana, rõhutav sõna alusealguses jne, kuid seaduse tekstides on sõnal „ või“ eraldava sidesõna

tähendus. Näiteks „Ametiisik käesoleva seadustiku eriosa tähenduses on füüsiline isik, kellel on

avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid

alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise

või valimise alusel.“

ATSi § 33 lg 1 kohaselt võib rotatsiooni eesmärgiks olla suurendada ametniku pädevust ja

motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel. Kuna seaduse tekstis on loetelus kasutatud

sõna „või“ ei eelda see kõigi tingimuste üheaegset täitmist. Rotatsiooni eesmärk on täidetud ka juba

üksnes siis kui selle eesmärgiks on ainuüksi ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamine.

Rotatsiooni vältimatuks eelduseks ei ole seaduse teksti kohaselt ametiasutuste vahelise koostöö

edendamine.

Seega ainuüksi asjaolu, et G.O. rotatsiooni eesmärgiks oli O. kui ametniku enda pädevuse ja

motivatsiooni suurendamine, tähendab, et G.O. rotatsiooniks oli täidetud seadusest tulenevad

tingimused ja ATS § 33 lg 1 tingimusi ei ole rikutud.

ATS § 33 lg 1 ei nõua tingimata, et rotatsiooni tulemusena peaks edenema koostöö asutuste vahel.

Rotatsiooniks ei ole nõutav ka lähetava ja/või vastuvõtva asutuse kasu. Seega ei pidanud asjaolu, et O.

vormistati LuK-i või MTA-sse rotatsiooni korrast PPA-st, tooma LuK-i või MTA jaoks mingit

täiendavat kasu lisaks sellele, et O. täitis neis asutustes igapäevaselt teenistusülesandeid kasutades

seniseid teadmisi ja kogemusi.

Kriminaalasjas ei ole uuritud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et vaidlusaluste rotatsioonide käigus ei ole

suurenenud O. isiklik pädevus ja motivatsioon. On ilmselge, et töötades LuK-is ja MTA-s sai O. uusi

teadmisi ja kogemusi, mistõttu suures tema ametialane pädevus.

Seaduses ei ole piiratud asjaolusid, mis tohivad ja mis ei tohi olla isiklikuks motivatsiooniks. Seega ei

ole õigusaktidega keelatud, et isiku rotatsiooni motivatsiooniks võib ka olla pensionistaaži kogumine

või asjaolu, et LuK-i või MTA TOLL juhi ametikoht pakub mingil hetkel isikule rohkem huvi,

väljakutseid ja arenemisvõimalusi võrreldes PPA-ga. O. on enda ütlustes kinnitanud, et kuna 2020

seadus muutus ja tahtis tagada politseipensioni, siis seetõttu helistas R.ile ja uuris võimalusi.

Seaduses ei ole sätestatud, et rotatsiooni eelduseks peab olema asjaolu, et isikul on soov tõsta oma

pädevust eesmärgil seda lähetavas asutuses tulevikus kasutada. Isik võib seada eesmärgiks enda

pädevuse tõstmise ja lähetavasse asutusse naastes on asutuse jaoks see lihtsalt boonus, et suurenenud

pädevusega isik rakendab oma pädevust (oskusi ja teadmisi) asutuse huvides. Ja kuigi lähetuse

esialgseks eesmärgiks võib olla isiku pädevuse ja motivatsiooni suurendamine, ei tähenda see, et need

eesmärgid alati täituvad. Isegi kui eesmärgid jäävad täitumata, ei tähenda see veel, et see muudaks

vormistatud lähetuse tühiseks või olematuks. Arvestades O. senist teenistuskäiku on usutav, et G. O.l

oli soov töötada juhtivatel ametikohtadel, kuid mitte ainult. O. poolt viimasena kandideeritud

nõuandemissiooni ametikoht, ei olnud juhipositsioonilt kindlasti võrreldav MTA TOLL juhi

ametikohaga. Samuti nähtub, et G.O. oli valmis asuma Sisekaitseakadeemiasse (edaspidi ka SKA)

õppejõuks, mis kinnitab, et ta oli valmis oma seniseid kogemusi, omandatud teadmisi ja pädevust

jagama. Õppejõu ametikoht ei ole juhi koht. Hetkel jagab O. oma teadmisi Kaitseväe Akadeemias. On

ilmselge, et lisaks eneseteostusele, motiveerib inimesi töökoha valikul ka rahaline külg. Ilma ei ole ju

võimalik tänapäeval eksisteerida. Üldjuhul mida suurem palk, seda rohkem see inimest motiveerib,

kuid on ka erandeid. See, et perioodil 2018-2023 aasta-aastalt inimeste palgad üldjuhul kasvasid, on

ka üldteada asjaolu. Asjaolu, et O. teenis LuK-is vähem kui hiljem MTA-s on vähemalt osaliselt

tingitud üldisest palgakasvust ja ei ole teada kas ja kui palju tema palk LuK-is oleks aastatel 2020-

2023 tõusnud.

Tunnistaja P. P. on öelnud, et roteerumise initsiatiiv tuleb inimeselt endalt. Seega asjaolu, et

rotatsiooni teema algatas O. ja mitte asutuste juhid on tavapärane ning see fakt ei muuda rotatsiooni

ebaseaduslikuks.

Asjaolu, et O. pidas arvestust oma sissetulekute ja väljaminekute kohta kinnitab üksnes keskmise

inimese finantskäitumist sooviga hoida oma kulud ja tulud kontrolli alla. Paljud inimesed peavad

igakuiselt oma tulude ja kulude arvestust. Kriminaalasjas uuritud tõendite hulgas on andmeid mitmete

PPA-st või KAPO-st teistesse asutustesse lähetatud isikute kohta (lk 45-47). Kohtu arvates on

väheusutav, et need isikud läksid rotatsiooni korras teise asutusse madalamale palgale. Samuti on

eluliselt usutav, et üheks põhjuseks, miks need isikud ei lõpetanud senist ametisuhet PPA või KAPO-

ga, vaid valisid rotatsiooni vormi, on ka pensionistaaži kogumise soov.

Vaidlust ei ole ka asjaolus, et perioodil 2018-2023 suvi, ei olnud kehtestatud ametiasutustes

roteerumise täpsemat korda ja juhiseid. Siseministeeriumi valitsemiseala teenistujate tähtajalise

üleviimise (roteerumise) põhimõtted kehtestati alles 20.09.2023 (9/120) ja PPA-s 14.07.2023 (9/122).

Lisaks nähtub tunnistaja S. ütlustest, et tema ei pidanud mõistlikuks kehtestada KAPO-s üldist

rotatsioonikorda. See on juhtumipõhine, need olukorrad on niivõrd erinevad, et mingisuguse korra

välja mõtlemisel ei ole mingisugust erilist mõtet. Seega leidis KAPO endine peadirektor, et igale

rotatsioonile tuleb läheneda individuaalselt.

P. P. ütluste kohaselt allkirjastas G.O. tööle võtmise käskkirja. Pole O.ga selles küsimuses suhelnud.

Käskkirja allkirjastades ei seostanud seda teadmisega, et O. töötab LuK-is. Käskkiri toodi paberkandjal

allkirjastamiseks. Ei vaata käskkirjal teenistusstaaži rida. Ei mäleta, mis oli O. tööle vormistamise

eesmärk. Mis eelneb käskkirja tema lauale jõudmisele, sellest ei ole teadlik. Ei mäleta, kas tema laualt

on läbi käinud G.O. roteerumise dokumendid. Roteerumine on PPA peadirektori otsus.

T. L. ütluste kohaselt puudub teadmine, kas O. kavatses kunagi naasta politseiteenistusse või mitte. O.

oli tavaline PPA-st lähetatu, kes tegi teises riigiasutuse muud tööd. Kooskõlastab dokumente kui need

puudutavad operatiivbürood. Oli teadlik, et O. sellele kohale määrati. Ei ole O.ga tööle võtmise

küsimuses kordagi suhelnud. Üldiselt ei ole tavapärane, et keegi võetakse tööle ja vahetult lähetatakse

teise asutusese. Ju oli see juhtkonna hinnangul vajalik. Ei tea kelle inistatiivil O. võeti tööle. On

rääkinud T. ja M. O.st ja neljast VLA ametnikust. Teab, et neile tehti KKP OB-s ametikohad ning nad

on lähetatud mujale. Tunnistaja teada ei ole L.T.l õigus struktuurimuudatusi teha, sest selle peaks

allkirjastama peadirektor. O.st oli jutt kui ta kandideeris missioonile. Kui keegi neist viiest peaks

tahtma naasta, siis peavad nad tööle võtma ja kindlasti leiaks neile erialast tööd OB büroos. Ei kahtle,

et O. saaks PPAs tema alluvuses hakkama.

Tsiteeritud tunnistajate ütlused ei kinnita ega lükka ümber väidet, kas E.O.l oli 15.04.2019 PPA-sse

teenistusse asudes ja koheselt LuK-i roteerudes kavatsus tulevikus naasta täitma PPA-s

teenistusülesandeid või mitte. Tunnistajate ütlused ei välista, et O. teadmiste ja oskustega isikule

leiduks PPA-s tööd.

Vaidlust ei ole selles, et Riigikogu võttis 14.06.2018 vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt kaotati

politseiametniku väljateenitud aastate pension alates 01.01.2020. Jõustunud muudatuste kohaselt oli ja

on politseiametniku väljateenitud aastate pensionile õigus üksnes isikul, kes oli 31.12.2019 seisuga

politseiteenistuses. (PPVS § 1111 lg 1p1).

Tunnistajate J.T. (end P.), K.J. ja süüdistatava E.R.i ütlused kinnitavad, et seoses seaduse muudatuse

jõustumisega soovis PPA, et varem politseiteenistuses töötanud inimesed naaseksid teenistusse.

Selleks oli nn tagasiotsitava kampaania. Inimesi oli palju puudu ja pension oli suur motivaator. Kuna

pensioni võimalus oli kadumas, siis oli kampaania mõte, et PPAsse tulevad tagasi endised

politseinikud, et nad saaksid politseist pensionile minna.

08.05.2019 siseministeeriumi valitsemisala juhtkonna nõupidamise protokoll nr 15 kinnitab, et PPA

tagasiotsitava projekt on hästi käivitunud. Tegemist on viimase aastaga, millal on võimalik tagasi

värvata endis töötajaid, kes on saanud vastava hariduse kuid mingil põhjusel lahkunud. (9/108).

Seega kinnitavad nii R.i ja tunnistajate ütlused kui ka nõupidamise protokoll, et aastatel 2018-2019

sooviti politseiteenistusega uuesti siduda inimesi, kes on varem politseis töötanud, kuid kes on

politseiteenistusest lahkunud. Üheks peamiseks peibutuseks ja motivaatoriks oli politseipension, mida

oli edaspidi õigus sada ainult nendel isikutel kes olid seisuga 31.12.2019 politseiteenistuses. Sel

perioodil politseiteenistusse naasnute jaoks oli ilmselgelt olulisemaks motivatsiooni teguriks

politseipension. Et inimesi tuleb tagasi meelitada just politseipensioniga oli avalik ja ametlik

kampaania juhtmõte.

Tunnistaja R.K. ütlused kinnitavad, et seaduse muudatuse tõttu liikus 2019 MTA uurimisosakonnast

PPA-sse üksikud. 48-l oleks olnud mõistlik leida ametikoht PPA-sse. Suurt ära jooksmist ei olnud.

Tunnistajate M.M., K.T. ja M.M. ütluste kohaselt soovis 5 endist politseiametnikku naasta tagasi

KAPOsse või PPAsse. Neljal neist oli 20aastane politseiteenistuse staaž täis ja E.L oli natuke puudu.

Tunnistaja K. T.ütluste kohaselt tuli ühe inimese juht või isik ise rääkima, et isik tahab minna KAPO-

sse. Siis tõusetus teema, et tahaks neid isikuid tööle jätta. Selliseid isikuid sai kokku 5 inimest. Isikud

olid ise näidanud huvi leida ametikoht politseiteenistuses, et pensionistaaž ei läheks kaotsi. Nad täitsid

majas olulisi strateegilisi ülesandeid. Oli oluline, et nad need projektid lõpule viiksid. Rotatsiooni idee

pakkus ilmselt välja tunnistaja. Inimesed nimetatakse politseiteenistusse, enne seda VLA vabastab nad

ja PPA roteerib nad tagasi VLA-sse. See pidi toimuma ajaliselt õigel päeval. Suhtlesid jurist M. M.,

kes ütles, et see on korrektne. Rotatsiooni eesmärk oli VLA vajadus ja inimeste endi eesmärk ja

motivatsioon. Esimene kontakt oli J. P.ga. Protsess algas 2018 ja realiseerus 2019 kevadel. Lõpuks

kohaldati nelja puhul. E. L. jäi välja, kuna vormistas osalise koormusega tööle KAPO-sse. Üks

inimene töötab siiani rotatsioonikorras PPA-st.

Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt andis 2019 aastal nelja töötaja PPA-sse vormistamisel õigusliku

hinnangu sellise vormistamise lubatavuse kohta. Tema poole pöördunud K. T. kirjeldas asutuse

vajadust neid inimesi mõnda aega tööl hoida, küsida rotatsioonivõimalust PPA-st. Kas on võimalik, et

rotatsioonikorras tagasi tulevad ja mingi perioodi VLA-s töötavad. K. selgitas, et inimesed soovivad

töölt lahkuda, kuid neil on projektid pooleli. Asutuse huvi oli neid inimesi VLA-s teatud aja hoida.

Kahe inimesel puhul teab, et oli tehtud tööpakkumine. Isikud neid pakkumisi vastu ei võtnud klausliga,

et vormistatakse rotatsioon. Isikud vormistati tööle PPA-sse. Kahe asutuse vahel rotatsiooni

eesmärkide osas eraldi kokkulepet ei vormistatud, kuid seda võidi nimetada mingites

töödokumentides. Enne vormistamist PPA-st kellegagi ei suhelnud.

Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt tegi VLA peadirektorina ettepaneku rotatsiooniks koos personalijuhi

ja õigusosakonna juhatajaga, et tagada VLA töö jätkumine ja inimesed saaksid oma pensioni kui nad

lähevad tagasi PPA-sse. Vajadus tõusetus 2018 kui seadusemuudatus oli päevakorral ja selgus, et

mõni võtmetähtsusega töötaja planeerib minna KAPO-sse või PPA-sse. Palve R.ile oli, et kas need

inimesed saaksid oma tööd ära lõpetada enne kui lähevad tagasi PPA-sse. Kui R. oleks öelnud ei, oleks

rääkinud S. . T. sai kohe aru, kes olid Eesti julgeoleku heaks töötanud ja kellel oli täis staaži 20 aastat.

Leppisid kokku, et mõlema asutuse õigusosakondade ja personaliosakondade töötajad vaatavad üle kas

see on õiguslikult teostav. Pärast seda läks juba vormistamiseks See oli suuline kokkulepe telefoni teel.

Tunnistaja J. T. ütluste kohaselt pöördud R. tema poole, et M. M.il on ettepanek ja jutt. R. rääkis, et

VLA-l on huvi, et on inimesed, kes soovivad roteeruda. Läksid koos VLA-sse, kus räägiti täpsemalt.

Kohtumisel 2018 kevadel olid R., M. ja K. T.. Räägiti, et on 4-5 inimest, kes sooviksid PPA-sse tööle

tulla ja siis roteeriks nad tagasi, sest neil on töö pooleli. VLA oli enda jaoks teinud selgeks, et see on

võimalik. Lubas juristidega rääkida, et kas PPA vaates on see OK. Võis rääkida A.L., A.H. või K.L. .

Jõudsid sisuliselt arusaamisele, et see on juriidiliselt ok. Rotatsioonid käivad PPVS järgi ja vaatasid, et

seal ei ole takistusi selliseks konstruktsiooniks. Peale VLA-s käimist lubas T. rääkida T.ga, kes oli

KKP juht. Edasi oli vaja otsustada, mis ametikohtadele need inimesed panna. Kuna nad ei ole

avalikud, sai nad panna ainult operatiivbüroosse, mis ei ole avalik. Lukku sai teema 2019 kevadel. R.

pöördus ja ütles, et O. soovib politseisse tagasi tulla. Arutasid, kas on huvi tema kui politseiniku vastu

tulevikus. Kuna LuK-is asju pooleli, et ei saa kohe tagasi tulla. Leidsid, et tahavad ta organisatsiooniga

siduda. Teine küsimus oli, kas saaks G. puhu kasutada sama praktikat kui VLA ametnike puhul. O.

paigutati samasse üksusesse, kuna ta oli LuK-is mitteavaliku ametikohal.

A. M. ütluste kohaselt ei ole O. suhtes dokumente vormistatud kuidagi eriliselt võrreldes teiste

ametnikega. Töötab KKP personalispetsialistina ja dokumentides kajastatud tingimused on T. antud

või kooskõlastatud. Võttis L.T.lt paberkandjal kinnituse ehk allkirja O. poolt edastatud teenistusse

tulemise avaldusele. Edasi koostas teenistusse võtmise käskkirja, mille allkirjastas P..

Struktuurimuudatused toimuvad ametis igakuiselt. Roteerumise aluseks isiku avaldus ja LuK-i taotlus,

peadirektori nõusolek. OB-sse töölevõtmiseks oli vaja L.T. nõusolekut. PPA peadirektor andis

nõusoleku rotatsiooni ennetähtaegseks lõpetamiseks LuK-is ja MTA-st tuli soov O. rotatsiooniks. T.

ütles suuliselt, et OB-sse tuleb O. teenistusse vormistamine ja samast päevast roteerumine. O. saatis ka

selle MTA kandideerimise dokumendi, kus oli kirjas, et on ametisse valitud. Rotatsioonist rääkis T. ja

R.iga. R. ütles meilis, et rotatsiooni lõppkuupäev jääb samaks, mis LuK-is. Kuna MTA töötaja ei olnud

varem rotatsiooni vormistanud, siis kirjutas kuidas PPA-s tavaliselt rotatsiooni vormistatakse. Küsisid

näidiseid. Korraldus nelja VLA inimese tööle vormistamiseks tuli T.lt. O. vormistati nagu teisigi

roteerujaid, kes ka vormistati ühel päeval tööle ja samal päeval roteerumise korras VLA-sse.

Tunnistaja K. P. ütluste kohaselt värvatakse PPA-sse töötajaid konkursiga või sihtpakkumisega.

Seejärel kirjutab inimene avalduse, mille kooskõlastab vahetujuht, büroojuht, eelarvestaja. Pärast

kooskõlastusringi läheb personalispetsialistile käskkirja vormistamiseks, mis saadetakse

kooskõlastamiseks. Edasi liigub käskkiri teenistusse võtmiseks kas peadirektorile, asetäitjale või

prefektile. Büroosse uute kohtade loomine peab olema kooskõlastatud osakonnajuhiga. Tihti lepitakse

kokku suuliselt. Rotatsiooniks tuleb PPA-le taotlus teisest asutusest. Inimene annab kirjaliku

nõusoleku tähtajaliseks üleviimiseks. VLA-st tuli taotlus viie inimese üleviimiseks veebruar-märts

2019. O. oli tema jaoks pundis nelja teise isikuga, ei ole temaga eraldi tegelenud. Said LuK-ist taotluse

O. roteerumiseks.

Tunnistajate I.V, A.T, R.K ja R.R omavahel haakuvate ütluste kohaselt oli kolmel neist 2018 aastal

juba leitud võimalik uus töökoht KAPO-s või PPA-s. Kõigil oli täis pensionistaaž üle 20 aasta. K.T.

pakkus välja, et nad vormistatakse PPA-sse teenistusse, kuid jäävad edasi VLA-sse. Asjaga oli kursis

ka M.M.. Inimesed nõustusid. Paberite täitmisel suhtlesid K.T.iga ja kellegagi PPA-st sel teema ei

suhelnud. Nelja isiku ametisse vormistamise dokumendid ja kirjavahetus PPA ja VLA ametnike vahel

on (3/15-155, 41/126-144).

Tsiteeritud tunnistajate M.M., K.T., J.T., M.M., A.M., I.V, A.T, R.K ja R.R ütlused kinnitavad, et

varasema pikaajalise politseistaažiga isikute võimaliku pensioni saamise ja PPAsse tagasi tulemise

eesmärgil PPA teenistusse vormistamine ja seejärel kohe tagasi roteerumine, oli välja mõeldud juba

2018 aastal seoses VLA ametnike sooviga politseiteenistusse tagasi pöörduda. K.T. ütlused kinnitavad,

et rotatsioon oli tema idee ja esimesena rääkis politseist sellel teemal J.T.ga. R.i ütlused kinnitavad, et

rotatsiooni ideega pöördus tema poole 2018 M.M. ja ta oli nõus, kui see on tehtav. Seega kui E.O.

2019 alguses pöördus R.i poole võimaliku rotatsiooni teemaga, oli R.il juba teada PPA ja VLA

personalitöötajate ja juristide seisukoht, et selline rotatsioon on võimalik.

Alljärgnev e-kirjade vahetus kinnitab, et VLA ametnike ja O. rotatsiooni vormistamise algidee, ei

pärinenud O.lt või R.ilt.

10.04.2018 kirjavahetus K. T0600 ja M. 0000 vahel 5 ametniku rotatsiooni teemal (43/ 159-167). K.

kirjutab, et inimesed meile vajalikud, meil pensioni ei ole ning vastasel korral nad läheksid pensioni

nimel politseiteenistusse ja meie teenistusele oleks sellest suur kahju.

VLA ametnike rotatsiooni teemadel on kirjavahetus ka: 43/168-242 ja 44/1-7, 68-71, 77-79.

11.02.2019 kirjutab K. T. J. P.le, et soov oleks jätkata kõigi nelja inimesega. (nelja inimese all

mõeldakse nelja VLA ametnikku).

03.04.2019 kirjutas A.M. K.T.ile, et talle on eelnevalt saadetud kinnitus, et asutus on nõus nende

inimeste roteerumisega alates 01.05.2019 kuni…., üksikasjalikku ametikohale nimetamise kirja ei ole

vaja (41/53).

04.04.2019 saatis A.M. K.T.ile näidise rotatsioonikirjade vormistamiseks (41/57).

05.04..2019 saadab G.O. T.R.ile ja K.P.ale oma dokumendid ja andmed riigisaladuse lubade kohta

(41/61-63).

G.O. kirjutab 05.04.2019 K.P. le, et asi oleks juriidiliselt korrektne, annab nõusoleku siis samal päeval,

kui on teenistusse võtmise käskkiri jõustunud. Muidu paistaks see kummaline (41/67).

08.04.2019 K.T. kirjutab A.M.ile, et rotatsiooni kirjad on valmis, kuid ootaksid hea meelega seda, et

nad on ametisse nimetatud, siis on justkui juriidiline alus nende küsimiseks (41/74).

K.T. ja A.M. kirjavahetus käskkirjade, dokumentide ja rotatsiooni kirja teemal (41/112-124).

08.04.2019 küsib A.M. J.P.lt infot viie inimese kohta, kes tulevad OB-sse (42/40).

Seega kinnitavad tsiteeritud tunnistajate ütlused ja viidatud e-kirjad ja dokumendid, et T.R. ei olnud

isikuks, kes mõtles välja või aitas välja mõelda rotatsiooni plaani, mida kohaldati nii nelja VLA

ametniku kui G.O. puhul.

PPA 07.06.2023 nõudekirja vastuse kohaselt oli alates 01.04.2019 KKP OB III talituse ametikohtade

arvu suurendamise põhjenduseks teenistuslik vajadus politsei ülesannete täitmiseks (3/53). T. R.

allkirjastas 28.03.2019 käskkirja nr 1.1-1/35 “PPA struktuur ja teenistuskohtade loetelu”, millega

suurendati alates 01.04.2019 PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse

PPVS ametikohtade üldarvu 6 ametikohalt 12 ametikohani. Selle käskkirjaga loodi kohad, kuhu

vormistati neli VLA ametnikku ja G.O.. Seega ei olnud struktuuri muutmine tingitud O.st vaid R., J.T.

ja L. kokkulangevad ütlused kinnitavad, et juba varasemalt oli otsustatud, et VLA ametnikud

vormistatakse OB-sse. Ka P.P. ütlused kinnitavad, et tavaliselt kui inimene roteerub LuK-i või VLA-

sse, siis vormistatakse ta ametisse PPA OB alla. Seega ei ole antud juhul tegemist üksnes spetsiaalselt

O. jaoks loodud kohaga vaid LuK-i ja VLAsse roteerumisel vormistati kõik viis inimest KKP OB alla.

Kuna juba eelnevalt oli otsustatud, et VLA ametnikud vormistatakse KKP OB üksusesse, siis oli

loogiliselt mõistetav, et hiljem lisandunud O. vormistati samasse üksusesse, mitte ei hakatud tema

puhul uut ametikohta välja mõtlema. Asjaolu, et O. vormistati koos VLA töötajatega KKP OB

tunnistajakaitse ametnike kohtadele, ei kinnita, et O. vormistati sellele ametikohale soovist hoida tema

rotatsioon salajas. See oli 2018 alguse saanud nelja VLA töötaja rotatsiooni vormistamisega kaasnenud

asjade loomulik käik. See näitab, et nii nelja VLA ametnikku kui O. koheldi võrdselt. Asjaolu, et

igakord ei vormistatud LuK-i roteeritud inimesi salajasele ametikohale, ei tähenda, et O. viidi

ametisse vormistamisel tunnistajakaitse ametniku kohale üksnes eesmärgiga hoida tema PPA

teenistusse võtmine ja rotatsioon saladuses.

Tunnistaja K.P. ütluste kohaselt KKP OB ametnike teenistusse vormistamine ei liigu avaliku

dokumendihaldussüsteemi kaudu vaid paberkandjal. Käskkirjad registreeritakse, avaldusi mitte.

Operatiivbürood teenindab A.M., käskkirjad vormistas KKP juht T.. Operatiivbüroo ametikohtadele

avalikku konkurssi ei kuulutata.

08.04.2019 e-kirjas kirjutab A. M. J. P.le mh järgmiselt: „T. L. palus üle küsida, et kas võime

PERSONA-sse nad lisamata jätta, kuna SKB-st on paaril inimesele KKP PERSONA-le juurdepääs.“

(42/40). Sellest e-kirjast ei tule kuidagi välja, et otsustus PERSONAsse viite isikut mitte lisada tehti

soovist varjata O. teenistusse vormistamist. Kirjas mainitakse viite inimest ja on selge, et neid

käsitletakse vormistamisel ühe komplektina, mitte ei kaaluta iga isiku puhul eraldi.

Kohtus ei tuvastatud, millistel asjaoludel 2019 kevadel, kui toimus PPA teenistusse vormistamine ja

tagasi LuK-i või VLA-sse roteerumine, ei liikunud dokumendid läbi dokumendihaldussüsteemi.

Tunnistaja K.P.u ütlustest nähtub, et see oli tavaline. Puuduvad tõendid, et R. või T. oleks selle sisulisi

korraldusi andnud. Osaliselt on vormistamisega seotud käskkirjade kooskõlastusringid registrisse

lisatud (3/73,80 81).

Vaidlust ei ole asjaolus, et R. ja T. teadsid, et O. vormistati enne roteerumist teenistusse KKP OB

tunnistajakaitse üksusesse, mille ametikohad on salajased.

Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt kui VLA roteerib kellegi välja, siis liigutatakse ta muule

ametikohale, et ei hoiaks ametikohta kinni. Need ametikohad on ühes kohas koos. Nimetavad, et

pargivad need inimesed sinna nn parkimiskohad, mida tehakse juurde vastavalt vajadusele. Kohtade

arv varieerub vastaval inimeste liikumisele.

Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt kui VLA-st viidi isik rotatsiooni, siis viidi enne seda teisele

ametikohale. Alguses olid need eriosakondades, aga koondas ühte üksusesse peadirektori alluvuses

nõuniku kohaga. Parkimiskoha termin on asutuste ülene.

Tunnistaja K. T. ütluste kohaselt kui inimene roteeritakse VLA-st välja, siis jääb ta kas oma

ametikohale või tõstetakse teisele ametikohale. Koosseisus on loodud ekstra ametikohad, mis ei ole

eelarve kattega, kuhu siis inimene rotatsiooni perioodilt liigutatakse. Vajadusel luuakse neid

ametikohti.

Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt on siseministeerium asekantsler rotatsiooni korras. Kutsuti

kandideerima. Varem töötas Põhja prefektina alates aprill 2021. Rotatsioon annab võimaluse naasta

PPA-sse. Suure tõenäosusega samale ametikohale ei naase see on härrasmeeste kokkulepe. Oli PPA-s

1991- 2017. Hetkel Põhja prefekti ametikohal, teenistussuhe on peatatud. Missioonil Bosnias 2008-

2009 olles oli töösuhe peatatud, viidi üle nõuniku ametikohale. Oli kokkulepe et tagasi tulles peab

süsteemis leidma ise uue ametikoha.

Tunnistaja R. P. ütluste kohaselt välisministeeriumis viivad välislähetusest tulles ja otse rotatsiooni

minnes isikud personaliosakonda lauaülemaks, nõunikuks. Kui isik on peamajas siis ta jääb oma

kohale. Peamajas saavad jääda 0 koormusega enda ametikoha külge. Asekantsler viiakse peatuja

kohale. Välislähetusest tulles ja roteerudes jääb isik peatuja ametikohale. Justiitsministeeriumi

asekantsler T. S. on välisministeeriumis peatuja ametikohal personaliosakonna lauaülem.

Ministeeriumis hetkel umbes 45 peatujat. Peatuja ametikohti on umbes 10. Palk määratakse aga

tegelikult ei maksta. Ei ole keelatud hoida ühel koha mitut inimest, koormusega 0. P.i ütlusi kinnitab

ka välisministeeriumi kiri (9/91- 92).

Tunnistaja P. P. ütluste kohaselt tavaliselt kui inimene roteerub LuK-i või VLA-sse, siis vormistatakse

ta tööle PPA OB alla. Kui inimene on roteerunud luureasutusse, et ei paistaks välja kui

politseiametnik, sest OB töötajad pole kuskilt avalikult nähtavad. Ei tea miks selline süsteem

kujunenud on.

Tunnistaja J.T. ütluste kohaselt loodi ametikohad, et inimesed sealt edasi roteerida. See oli tavapärane

praktika.

Tunnistaja S. ütluste kohaselt on KAPOs praktika, et kui inimene saadetakse rotatsiooni ja tema endine

ametikoht on vaja täita, siis inimene lihtsalt tõstetakse suvalisele vabale ametikohale. Ei ole tähtis,

kuhu inimene vormistatakse, õhus olevaid täitmata ametikohti on alati.

Tunnistaja S.M. ütlused kinnitavad, et sageli viidi inimene enne nimetamist uuele ametikohale. Oma

kohalt inimene tavaliselt ei roteerunud. Kes tahtis roteeruda, tõsteti suvalisele vabale ametikohale. Tuli

nimetada mingile ametikohale, et inimene jääks üldse politseiteenistusega seotuks, muidu oleks tulnud

vabastada. Mõnikord ka loodi mingi ametikoht, kui ei olnud vaba kohta, kuhu teda nimetada. Iga

asutus töötas välja iseenda praktika rotatsiooni korraldamiseks. ATS nõuab, et sa pead olema

nimetatud mingile ametikohake. PPA-s olid kunagi loodud spetsiaalsed missiooniohvitseride

ametikohad roteerunute jaoks. See, et O. ja neli VLAsse roteerunud ametnikud tõsteti mingisse

büroosse ametikohtadele oli tavapärane praktika.

PPA 11.08.2023 kiri nr 2.1-3/24482-3 kinnitab, et mitmed ametnikud, kes roteerusid politseist VLA-

sse või LuKI-i vormistati enne roteerumist PPA tunnistajakaitse gruppi. Kirjast nähtub ka, et osad

ametnikud naasesid politseiteenistusse peale rotatsiooni, kuid mõned ka lahkusid teenistusest (3/137-

140). PPA 08.05.2023 ja 16.05.2023 vastuskirjad kinnitavad, et PPA-s oli tavaks, et enne roteerumist

viidi isik teisele ametikohale, millel töötamist temalt ei eeldatud (9/84-90).

Kõigi tsiteeritud tunnistajate ütlused ja vastuskirjad kinnitavad, et nii PPA-s, KAPOs, VLA-s, kui ka

välisministeeriumis vormistati aastatel 2018-2023 inimesed, kes roteeriti teise asutusse, nn täitmata

ametikohtadele. VLA-s nimetati neid parkija, Välisministeeriumis peatuja kohtadeks. Ka endine

KAPO peadirektor leidis, et ei olnud tähtis, millisele ametikohale rotatsiooni läinud inimene

vormistatakse. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et ametikoht, kuhu isik rotatsiooni ajaks vormistati, ei

kajastanud isiku varasemat ametipositsiooni lähetavas asutuses. Vajadusel loodi ametikoht, kuhu isik

lähetuse ajaks ametisse vormistada. Selliste ametikohtade loomisel ei olnud kunagi vajalik või

eelduseks, et sellele kohale rotatsiooni ajaks vormistatav isik vastaks konkR.sele ametikohale

esitatavatele nõuetele. Seega asjaolus, et O. ja nelja VLA ametniku jaoks loodi käskkirjaga uued

ametikohad, kuhu nad rotatsiooni perioodiks teenistusse vormistati, ei olnud midagi ebatavalist ja

vastas senisele riigiasutuste s.h PPA rotatsiooni vormistamise praktikale.

Tunnistajate M.K., A.K., A.L. ja M.G. kokkulangevad ütlused kinnitavad, et E.O. võeti 2018

tegevteenistusse, mingil hetkel vormistati rotatsioon PPA-st ja lahkus 2020 MTAsse.

Tunnistaja K. R. ütlused kinnitavad, et kutsus LuK-i ülemana O. tööle oma asetäitjaks julgeoleku ala.

O. oli sel hetkel parim turult saada olev vastav spetsialist. O. oli tsivilist, tema kaitseväelase kõrgem

karjäär oleks olnud võimatu. Ei mäleta kas oli juttu kui kauaks E. O. Kaitseväkke tuleb. Ei mäleta, kas

oli tähtajaline või mitte. Ei mäleta kas O. rääkis PPA-sse tagasi minekust.

Tunnistaja K. ütluste kohaselt rääkis O. juba värvates, et tahab jätkata politseis, et ta on teatud osa

eripensionist juba välja teeninud. 2019 märts-aprill rääkis G.O. esimest korda roteerumisest PPAsse.

O. küsis, mis tunnistaja arvab kui O. saaks PPA-st rotatsiooni LuK-i. Mõte oli, et toimub rotatsioon

PPA-st , kuid igapäevased tööülesanded ei muutu. Küsis O.lt, et kas on juriidiliselt tehtav ja O. ütles, et

see on võimalik. Kohtus personaliülema ja juristiga ja ütles neile, et selline protseduur vaja läbi

mõelda, et kas see on seaduslik. Ei mäleta, kas O. ütles miks ta rotatsiooni soovib. Personaliülem

major A.K. ja juriidilise teenistuse juhataja P.T. ütlesid, et vastavalt ATS-ile ja PPVS-ile on see tehtav.

Rotatsioon andis G.le kindluse jätkata LuK-is ja mitte minna PPAsse tagasi. LuK-i jaoks tähendas, et

G. jätkas teenistust LuK-is ja igapäevast suhtlust PPA-ga. Suhtlust oleks saanud ka ilma rotatsioonita,

kuid O. soovis nagunii PPA-sse tagasi minna, siis miks pidi seda protsessi takistama. 41/157

dokumendi koostas keegi personalist, kuid tunnistaja allkirjastas. O.ga seoses ei ole olnud R.iga

kohtumisi, võis olla telefonikõnesid. T.ga, sel teemal ei suhelnud.

Tunnistaja L. K. ütluste kohaselt võeti O. tegevteenistusse ja oli tegevteenistuses katkematult.

Vormistati mingeid käskkirju, kuid roteerumisest ei tea. O. rotatsiooni teemal ei ole kellegagi

rääkinud. Ei tea, et O. oleks PPA-sse tööle võetud vahepeal. Personaliosakond vormistab vastavad

käskkirjad, kus rotatsiooni eesmärke ei kajastata. Eesmärkidest räägivad asutuste juhid. O. rotatsioon

vormistamise organiseerimisest ei tea, täitis ülemuste korraldusi. 41/157 dokumendi ei tea kes koostas.

Ei mäleta, et oleks sellest dokumendist G.i või K. rääkinud. Ei ole kohtunud K. ja juristiga O.

rotatsiooni teemal.

Tunnistaja A. L. ütluste kohaselt võeti O. tegevteenistusse. Kui LuK soovib isikut roteerumiseks, siis

ta teeb teisele asutusel vastava taotluse. Kõik taotlused allkirjastas LuK-i ülem või tema puudumise

asetäitja K. Taotlused käisid tema laualt läbi, on ka ise neid koostanud. Ka O. puhul koostas tema

taotluse. Tekkis küsimus, kuidas niimoodi teha, et ta on neil teenistuses ja paluvad endale tagasi

suunata. Arutas seda kellegagi, ei mäleta, kas sai vastuse. Ei tea miks soovis O. roteeruda PPA-st

LuKi. O.lt tuli (43/140-142) suunis, et vastav suunamise taotlus vormistada. Vormistamise küsimust

arutas üle, mida A. K. ütles, ei mäleta. Personalitöö õigusalaste probleemide korral konsulteeris

juristiga. O. küsimuse ei mäleta, kas konsulteeris juristiga.

Tunnistaja M. G. ütluste kohaselt O. võeti LuK-i kuna selleks oli vajadus. Oli seotud O.

roteerumisega. Ei olnud kohe nõus, pidi eelnevalt rääkima personali inimese ja juristiga. Vestluse sisu

enam ei mäleta, ei mäleta, et need inimesed oleksid öelnud, et see ei ole tehtav ja nii ei tohi. Sarnase

olukorraga ei olnud varem kokku puutunud. K. oli ka asetäitja. Suure tõenäosusega arutasid seda

teemat. Enne roteerumist suhtles R.iga, vestluse sisu ei mäleta. Rotatsioon oli O. soov. T.ga ei ole

suhelnud. O. teenistussuhe PPA-sse roteerumisel LuK-iga ei katkenud. O. hing ja süda on kaldu pigem

politseilise kui kaitseväeteenistuse poole. O. oli LuK-ile vajalik. Keegi ei öelnud, et selline rotatsioon

ei oleks võimalik. Kui keegi oleks öelnud, siis seda ei oleks tehtud. Ei tea, kas O. oleks ära läinud kui

rotatsiooni ei oleks toimunud.

Kuigi tunnistajate K. ja J.e ütlused ei kattu „tuttava vestlusele“ kutsumise asjaolude osas, ei muuda see

tunnistaja K. ütlusi tervikuna ebausaldusväärseks. KAPO 24.10.2024.a vastuskiri, mis kinnitab, et M.

K on K. J. 19.02.2020. a helistanud, ei kinnita telefoni vestluse sisu. Asjaolu, kas K. kutsuti või mitte

KAPO-sse O. tuttava vestlusele, ei oma kriminaalasja seisukohalt ka tähtsust. Ainuüksi asjaolu, et O.

ja K. suhted olid sõbralikud, ei anna alust tunnistada K. ütlusi ebausaldusväärseks.

Kuigi tunnistaja A.K. ise eitab või ei mäleta O. rotatsiooni teema üle arutamist, nähtub nii tunnistajate

L. kui K. ütlustest, et A.K.iga sel teemal räägiti. G. ja K. ütlustest nähtub, et O.t teemat arutati ka

juristiga, kuid kuskilt ei saadud tagasisidet, et nii ei ole seaduslik. Seega kinnitavad tunnistajad, et O.

rotatsiooni vormistamisel olid kõik vormistamisel osalenud isikud arusaamisel, et selline toiming on

seaduslik. Tunnistajad R. ja G. ei mäletanud O. töölevõtmisest ega roteerumisest sisuliselt eriti midagi.

R. isegi ei mäletanud, et LuKi võetakse ainult tähtajaliselt kuni viieks aastaks. Seega ei kinnita nende

tunnistajate ütlused, kas O.l oli 2019 aasta aprillis PPA teenistusse astudes, kavatsus peale LuK-i

rotatsiooni lõppemist 2023 aprillis asuda täitma teenistusülesandeid PPA-s või mitte.

Tunnistaja H. K. ütluste kohaselt otsisid tollile põhikohaga tähtajatult uut juhti. O. oli sihtotsinguga

kandidaat. Esimene konkurss luhtus. Ei oska öelda, kes O.le ettepaneku tegi. P. andis meili teel

korralduse teha O.le tööpakkumine (8/14-15). O. võttis tööpakkumise vastu. O. ei öelnud, et ei soovi

tulla määramata ajaks. Tingimused pandi paika omavahelistel vestlustel, tunnistaja nendel vestlustel ei

osalenud. O. valik tollijuhiks oli konfidentsiaalne. P. V.-P. meilist sai aru, et seoses töökohaga LuK-is.

Peale pakkumist said PPA-st meili, et O. soovib tööle asuda tähtajaliselt. Helistas P.ile ja R.R.ile. P.

ütles, et see on tema jaoks uus info. Andis asja edasi V. S. . O.lt küsiti, et miks rotatsiooni korras ja

tähtajaliselt, et kas on seotud mingi hüvega. Vastus oli, et eripensioniga. Oli plaan, et äkki seda saab

hiljem pikendada. Rääkis e-kirjades O.ga, kes oli valmis tähtaega pikendama. Tähtaeg oli vist seotud

eelmise rotatsiooniga. O. roteeriti PPA-st MTAsse. Ei olnud juttu, et O. soovib naasta PPA-sse.

Tunnistaja P.P.-V. ütluste kohaselt 2019 ebaõnnestus tolliosakonna juhi kaks konkurssi.

Sihtkonkursiga tuli O. nimi lauale mitmelt poolt. Lepiti kokku, et R. võtab O.ga ühendust. Esialgu oli

plaan võtta ametisse tähtajatult. 2019 lõpus toimus kohtumine, kus olid tunnistaja, O. ja L.. Vestlusel

oli ka O. CV, kus ei olnud märget, et töötab PPA-s. O. ütles muuseas, et tööle vormistamise osas

saavad nõu küsida PPA-st. Dokumentide vormistamise käigus tuli välja, et O. soovib tööle tulla

rotatsiooni korras. Arutas R. ja V.iga teemat. Küsisid PPA kolleegidelt vormistamise kohta. Esimest

korda tuli teema kui O. saatis H.K.le e-kirja selle kohta, et on PPA ametnik ja soovib sealt tulla MTA-

sse rotatsioonikorras. Kuna see ei tundunud seadusevastane, oli O. soov ja MTA soovis just seda juhti,

siis olid nõus ja vormistasid O. MTAsse tööle rotatsiooni korras. O. tulekust ei räägitud algul avalikult,

soovist tolliosakonda mitte traumeerida. O.le tehti hiljem kaks korda ettepanek tulla MTAsse

põhikohaga, kuid ta vastas, et kui teisiti ei saa, siis läheb tagasi PPA-sse. R. pädevuses oli otsustada

PPA-st roteeruja MTAsse tööle võtmine ja rääkisid enne R. läbi, kas selline roteerumine on seaduslik.

Tunnistaja V. L. ütluste kohaselt pakkus 2019 lõpus R. tolliosakonna juhi kandidaadiks O. nime.

Kohtusid MTA ruumides. 2019 lõpus jutu sees mainis O., et soovib MTAsse tulla rotatsiooni korras

PPA-st. Kui tööle vormistamisega seotud inimestele oli see okei, siis ei osanud ise midagi rohkem

öelda ja oli nõus. Vormistamiseks küsis personal abi PPA-st. Ei olnud juttu miks soovib O. roteerumist

PPA-st.

Tunnistaja R. R. ütluste kohaselt otsis tollile 2019 uut juhti. Tavaline värbamine paar korda luhtus.

Tegelesid sihtotsinguga ja jõudsid G.O. . Vestles telefoni teel O.ga, kes võttis mõtlemisaja.

Aastavahetusel kohtusid ja sai jaatava vastuse. Kohtusid mõned korrad ja leppisid, et tuleb tööle kui

missioon lõppeb. Esimestel kohtumistel ajafaktor ei tulnud jutuks. O. rääkis ka soovist saada

roteeritud ühel nendest kohtumistest. Roteerumise teema uus ja see läks personaliosakonda. Kui see on

võimalik, siis oli see personali korraldada, sest oli vaja inimest. Ei pööranud tähelepanu, kust O. ütles,

et ta tuleb. Roteerumise soov läks nii peadirektorile kui personaljuhile. PPA-st sel teemal kellegagi ei

suhelnud. R. ja T. suhelnud ei ole. MTA oli nõus rotatsiooniga kuna oli vaja, et inimene asuks tööle

tollijuhiks. Tollijaoks oli O. tugev juht, tööd tegi hästi ja PPA-ga koostöö piiridel oli hea. O. on

rotatsiooniga seoses maininud politsei väljateenitud aastate pensionit. Ei saanud ka majasiselt

seisukohta, et see rotatsioon on valesti.

Tunnistaja V. S. ütluste kohaselt esitas H.K. veebruaris 2020 informatsiooni, et E.O. asub

Tollisoakonna juhi kohale alates 01.05.2020 rotatsioonikorras. Rääkis telefoni teel A.M.iga küsis

taotluse näidist, mida PPA MTA-lt ootas. Koostas A.M.i juhiste järgi ametniku rotatsiooni taotluskirja,

mille allkirjastas MTA peadirektor V. L.. Kiri oli adresseeritud E,R.ile. Vastuseks sai A.M.

digiallkirjaga konteineri, milles oli käsikirjaline T.R. allkirjaga nõusolek G.O. tähtajaliseks

üleviimiseks MTA-sse 01.05.2020 kuni 15.04.2023. Nende ja O. edastatud dokumentide järgi koostas

ametisse nimetamise käskkirja.

18.02.2020 on O. oma taotluses MTA tolliosakonna juhataja ametikohale rotatsiooni korras

nimetamiseks märkinud, et soovib määratud ajaks 01.03.2020-15.04.2023 (8/178-180). MTA tööle

võtmise ankeedis, kus viimase töökohana oli märgitud avalik teenistus, oli tööandja nime järel märge

ainult LuK-ile (8/87-88).

Tsiteeritud tunnistajate ütlused kinnitavad, kuidas toimus O. MTA-sse tööle värbamine ja ametisse

vormistamine. Ühegi tunnistaja ütlused ei kinnita, et nad arvasid, et O. rotatsiooni korras ametisse

vormistamine oleks ebaseaduslik. Kuigi dokumentide vormistamisega tegelenud isikud P.-V., K. ja S.

said O. rotatsiooni korras ametisse tulemise soovist teada hiljem, kinnitavad R. ja L. ütlused, et O. ei

hoidnud nende ees seda asjaolu saladuses ja rääkis rotatsioonist kohe 2019 lõpus. Sõltumata sellest, et

MTA-le esitatud ankeedis ei ole märgitud rotatsiooni PPA-st on 18.02.2020 esitatud avalduses

rotatsioon märgitud. Seega ei ole alust öelda, et O. hoidis oma rotatsiooni saladuses. P.P.-V. ütlused

kinnitavad, et O. tulekust ei räägitud algul avalikult, soovist tolliosakonda mitte traumeerida. Need

ütlused kinnitavad, et O. tulekut MTAsse ei hoitud algul saladuses mitte O. soovil tema rotatsiooni

tõttu vaid MTA enda sisekliima huvides (probleemid varasema juhiga ja osakond juhita juba aasta).

MTA-l oli küll soov, et TOLL juhi ametikoht oleks täidetud tähtajatult, kuid nad aktsepteerisid O.

soovi rotatsiooniks. Tsiteeritud tunnistajate ütlused ja MTA-s vormistatud dokumendid ei kinnita ega

lükka ümber fakti, kas G.O. planeeris 2019 ja 2020 aastal kunagi tulevikus s.o 2023 aprillis või hiljem

asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma või mitte. Asjaolu, et mingil ajahetkel on üleval O. rotatsiooni

pikendamise teema, ei kinnita veel seda, et O. ei planeerinud kunagi tulevikus asuda PPA-s

teenistusülesandeid täitma.

Kohtus uuritud kirjavahetustest nähtub, et G.O. on väga aktiivselt ja intensiivselt ise osalenud oma

teenistusalaste suhete vormistamise teemal. Arvestades ka O. poolt kohtus antud ütlusi, ongi kohtu

hinnangul tegemist inimesega, kes tahab omada kontrolli kõige temasse puutuva üle. Ja kui asjad tema

hinnangul ei liigu piisavalt kiiresti, hakkab ta kirju saatma. Enda kursis hoidmise eesmärgil ja selleks,

et midagi ei läheks tema enda hinnangul valesti, kirjutabki O. keskmisest inimesest rohkem tema

teemadega tegelevatele inimestele. Selline tihe kirjavahetus võibki mõnel juhul muutuda tüütavaks (M.

ütlused: „Oma asjaajamisega on O. neid kõiki hulluks ajanud. S.t järjepidevalt pommitanud ja ei ole

võimalik tööd teha kui pead ainult ühe inimese probleemiga tegelema.“). Selline intensiivne

suhtlemine ja pealekäimine aga ei kinnita ega lükka ümber fakti, kas O. plaanis 2019 aprillis

politseiteenistusse asudes naasta rotatsiooni lõppedes täitma teenistusülesandeid PPA-s.

Asjaolu, et O. on reklaaminud isikutele oma tiitleid ja auastmeid, näitab, et tegemist on keskmisest

edevama inimesega. Selline käitumine aga ei kinnita ega lükka ümber väidet, kas 2019 aasta aprillis

politseiteenistusse asudes ja kohe lähetusse minnes oli O. plaan asuda tulevikus PPA-s

teenistusülesandeid täitma.

O. ütluste kohaselt oli tal soov LuK-is lõpetada mitu olulist projekti. Oli tähtajaliselt LuK-is. Asjaolu,

et O. viibis LuK-is töötamise viimasel perioodil välismissioonil ei välista, et ta viis enne seda või

samal ajal ellu mingeid LuK-is pooleli olnud projekte. Kohtus ei ole uuritud tõendeid, mis kinnitaks

või lükkaks ümber, kas ja milliseid projekte O. alates 16.04.2019 LuK-is jätkas.

Ajal, mil O. oli rotatsiooni korras LuK-is ei otsinud O. ise uut töökohta vaid tema poolde pöörduti

2019 aasta lõpus MTA-st sihtotsingu tulemusel. Seega ei saa väita, et 2019 aasta kevadel teadis O., et

veel enne kui lõppeb tema lähetus LuK-is, asub ta kuskil mujal asutuses teenistusülesandeid täitma.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et rotatsiooni vormistamise hetkel aprillis 2019 oli

O.le teada, et ta alates 15.04.2023 ei asu PPA-s teenistusülesandeid täitma. Tulenevalt K. ütlustest

ollaksegi kaitseväes ühel ametikohal 3-5 aastat ja ka dokumendid kinnitavad, et O.ga oli sõlmitud

leping viieks aastaks. Seega oli O.le 2019 aastal teada, et tema teenistus konkreetsel ametikohal LuK-

is lõpeb 2023 (saab täis viis aastat) ja nagu K. kinnitas, ei olnud tal Kaitseväe liinis palju võimalusi

karjääriks. Seega on loogiline ja usutav, et O. mõtles ette, mida ta peale tähtajalist teenistust

Kaitseväes tööalaselt edasi tegema hakkab. Arvestades tema senist teenistusstaaži politseis ja soovi

saada politseipensioni, on igati usutav, et O.l võis olla 2019 aasta aprillis soov asuda rotatsiooni

lõppedes täitma teenistusülesandeid PPA-s.

MTA-s teenistuses olles hakkas G.O. mitmele uuele ametikohale kandideerima.

G.O. poolt MTA peadirektori ametikohale kandideerides 09.2021 esitatud CV-st ei nähtu

politseiasutustes töötamist alates 07.2017, kuid 22.09.2021 avalduses kirjutab G.O., et on lähetatud

PPA-st rotatsiooni korras tolliosakonna juhatajaks (6/53-67). 23.09.2021 annab G.O. e-kirjas teada, et

kandideerib MTA peadirektoris lisatud CV, milles ei ole rotatsiooni PPA-st märgitud (7/106-114).

G.O. poolt Riigiprokuratuuri nõuniku ametikohale kandideerides veebruaris 2021 esitatud CV-s

nähtub, et on alates 2020 TOLL juhataja tähtajalise lähetusega PPA-st kuni aprill 2023 (6/70-78). E-

kirjas T.P.ile mainib oma lähetust PPA-st (9/107). Tunnistaja T. P. ütluste kohaselt kandideeris 2021

suvel O. justiitsatašee ametikohale USA-s. Ei osutunud valituks.

23.09.2022 O. kiri H.R.le, milliste välismissiooni kohtadega ta kohe nõus on, kus Eesti teda rohkem

vajab (7/196).

O. arvutis olnud 8/11-25, 31-34, 42-61 olevates CV-des on märgitud 15.04.2019 alates ametikohaks

keskkriminaalpolitsei juhtivspetsialist ja MTAs rotatsiooni korras. 8/26-30, 35-38

olevates CV-des töötamist alates 15.04.2019 PPA-s ei ole märgitud.

17.01.2022 kirjutab O. I.A.le, et arutada tema naasmist PPA-sse võimalusel piirivalve valdkonnas,

manusena CV, milles rotatsiooni PPA-st nimetatud ei ole. Samas on e-kirjas mainitud lähetuse

lõppemist (7/139-144).

9/100-102 on dokumendid, mis G.O. esitas PPA-sse kandideerides.

Erinevates CV-des on O. kord märkinud enda lähetuse PPA-st ja kord mitte, kuid kaaskirjades (MTA

peadirektoriks kandideerimisel) on ta rotatsiooni märkinud. Seega ei ole alust väita, et G.O. on

kandideerimistele püüdnud hoida oma rotatsiooni saladuses. O. ja S. kokkulangevad ütlused

kinnitavad, et nad rääkisid O. rotatsioonid Olümpia hotellis toimunud KAPO aastapäeva üritusel, mis

kinnitab, et O. ise ei hoidnud seda PPA teenistusse asumist ja rotatsiooni saladuses.

Ukraina missioonile kandideerides on 10.10.2022 palutud lisada tööandjana PPA, kust hetkel TSP, siis

arusaadav, miks SIM esitab kandidaadi. CV-st hetkelist töösuhet PPAga ei nähtu (43/34) ja 31.01.2023

palutakse lisada töökogemuste alla KKP ametikoht ( (43/56). Prokuratuur leiab, et siin soovis O.

varjata enda lähetamist PPA-st MTA-sse. Kohus ei nõustu sellega, kuivõrd missioonile

kandideerimise üheks eelduseks oli, et isik oleks PPA ametnik, siis oli O.le ette teada, et see fakt peab

olema kajastatud. Mis asjaoludel ta selle märkimata jättis, ei ole üheselt selge, kuid ei saa väita, et

kandideerides soovis O., et tema PPA-s rotatsioon jääks saladuseks. Kui see oleks pidanud saladuseks

jääma, siis ei ole usutav, et isik kandideerib ametikohale, mis eeldab PPA-s töötamist ja see peab

olema kandideerimisel otsustajatele nähtav.

Kuigi O. ei märkinud julgeolekukontrolli raames isikuankeeti oma töösuhet PPA-ga, ei saa

ümberlükkamatult väita, et ta varjas lähetust PPA-st. Ankeeti ei ole kohtule esitatud, seega ei saa

kohus anda hinnangut O. väidetele, et seal ei olnud vastavat kohta. Arvestades, et O. oli töösuhtest

PPA-ga ise S.le rääkinud, on loogiline, et O. arvas, et KAPO-s on see asjaolu teada. Viis kuidas O.

julgeoleku kontrolli raames tema kohta tõusetunud küsimusi lahendama asus (otsekontaktid ja

pahameele avaldus) ei ole kõige korrektsem ja ilmselgelt ei meeldi taotlust menetlevatele ametnikele,

kuid see ei kinnita ega lükka ümber, kas 2019 aasta aprillis oli O.l plaan asuda tulevikus täitma

teenistusülesandeid PPA-s või mitte. O. esitatud väide, et tema ametikoht on PPA-s delikaatne (kohus

pole kindel, kas see on antud olukorras kõige õigem iseloomustav sõna) on ühelt poolt õige, sest

tunnistajakaitse ametikohad ei olnud kõigile avalik info ja isegi kui nendele kohtadele on vormistatud

nn parkijad (kelle amet muus asutuses ei ole salajane), ei muuda see PPA KKP infot nende

ametikohtade ja täitmise kohta kõigile avalikuks.

Kas ja kui palju O. oma rotatsioonidest rääkis töökaaslastele tööülesannete väliselt või erasuhetes

isikutele, kellel otseselt puudub selleks teadmisvajadus, oli O. enda otsustada ja mingit kohustust seda

infot avaldada tal ei olnud. Ainuüksi asjaolu, et O. ei rääkinud kõigile tuttavatele või töökaaslastele,

kas oma rotatsioonist või selle üksikasjadest, ei muuda seda lähetust ebaseaduslikuks.

M. S. 16.12.2019 e-kiri T. R.ile: „/…/ Luurekeskus, meie üllatuseks käesoleval aastal juurdepääsu sai

ja niipalju kui mina tean, siis tänu O. isiklikule lobitööle. Juriidiliselt rakendati LuK juurdepääsu

võimaldamiseks JOKK skeemi, kus mõned LuK töötajad tehti ametlikult abipolitseinikeks. /…/“ (42

/56-57) kinnitab, et O.l oli oma tööalaste ülesannete täitmiseks kombeks kasutada isiklikke kontakte.

Antud e-kiri kinnitab, et LuK sai O. PPA kontaktidest ja taustast kasu, kuna ainult tänu tema isiklikule

lobitööle said mõned LuK-i töötajad juurdepääsu politseiandmebaasile APOLLO. Tagantjärele ei ole

võimalik öelda, kas see tulemus oleks saavutatud ka siis, kui O. ei oleks olnud PPA-st LuK-i lähetatud.

See, et O. püüdis pääseda abipolitseiniku eksamist senise töökogemuse alusel, näitab O. käitumis- ja

tegutsemisviisi (kasutab oma tutvusi, võib olla tüütu jne) oma asjade lahendamisel, kuid ei kinnita ega

lükka ümber seda, kas tal oli või mitte 2019 aasta aprillis LuK-i lähetusse minnes plaan tulevikus

lähetuse lõppedes asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma.

Kriminaalasjas puudub vaidlus ka asjaolus, et kui tema tähtajaline rotatsioon MTA-s oli läbi saamas,

otsis G.O. võimalust naasta PPA-sse teenistusülesandeid täitma.

Seda kinnitavad lisaks G.O. enda ja R.i ütlustele tunnistajate I.A., J.K., K.J. ja R.Z. ütlused.

Tunnistaja I. A. ütluste kohaselt on O. piirivalvebüroosse tööle kandideerinud 2021 ja 2022. 2022 tõi

K. välja O. nime. O. kirjutas e-kirja, et on huvitatud talitusejuhi kohast. Said kokku ja sai aru, et O.

võib antud ametikohta kasutada võimaliku stardiplatvormina ja ambitsioonid suuremad. Ei olnud

võimalik maksta ka O. soovitud töötasu. Kohtumisel oli juttu et ta on roteeritud ja rotatsiooni tähtaeg

hakkab lõppema. Kui teavitas O., et teda ei valitud, siis oli aru saada, et ta solvus.

Tunnistaja R. Z. ütluste kohaselt 01.07.2022 saatis G.O. talle e-kirja, et soovib PPA-sse tagasi tulla ja

on arutanud T.R.i ja J.K.ga. Jaanuaris 2023 avanes uus konkurss, kus O. kandideeris. 03.02.2023 esitas

PPA Välisministeeriumile O. kandidatuuri Ukraina nõustamismissioonile. 16.03.23 teavitas O. PPA-d

ja Sisekaitseakadeemiat, et osutus missioonile valituks. O. oli J. kokkulepe, et missioonilt tagasi tulles

saab minna täiskohaga tööle SKA-sse. Saatis 20.03.2023 e-kirja, kus tegi ettepanku viia O. KKP

organiseeritud kuritegude büroosse. T. ärritus tehtud ettepaneku peale. Pöördus K.A. poole.

21.03.2023 saatis K.A. sõnumi, et tunnistaja ei tegeleks rohkem O. teemaga, et asi on paha. 27.03.2023

võttis Siseministeerium O. missioonile saatmise kooskõlastuse tagasi. 21.04.2023 võttis PPA oma

ettepaneku tagasi.

Tunnistaja K. J. ütluste kohaselt oli mingi hetk R. jutt, et O. otsib tööd. Talle oli pakkuda osaline

töökoormus. Kohtus O.ga, kes rääkis, et ta läheks Ukraina missioonile ja tagasi tulles tuleks õpetama.

Oleks Ukrainas viibimise ajal saanud käsunduslepinguga mingi aineprogrammi välja töötada.

Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt kandideeris O. ametlikult kahele ametikohale. Piirivalve büroo piiri ja

migratsiooni järelevalve talituse juht ning operatiivbüroo juht. 2022 oli konkurss. Teise vooru, kus oli

kirjalik juhtimisülesanne ja vestlusvoor, sai kolm inimest. O. ei osutunud valituks. Enne vestlust oli O.

üks eelistustest. O. kandideerimine oli siiras. R. ega keegi teine sinna valikusse ei sekkunud. Teadis, et

O.l on rotatsioon, oli enne olnud O.ga vestlus ja ta avaldas soovi PPA-sse tagasi tulla. Ei teadnud kus

ametikohal oli O. PPA-s.

O. soovi naasta politseisse teenistusülesandeid täitma kinnitavad ka järgmised dokumendid:

23.01.2021 kirjavahetus J.K. (42/199);

17.01.2022 kiri I.A. (7/139-144);

01.07.2022 G.O. e-kiri R.Z.ile (9/103);

G.O. kandideerimisülesande (9/100-102);

24.03.2023 J.K. e-kiri T.R.ile (42/198-199);

M.T. kirjavahetus (42/179-180);

21.01.2023 O. e-kiri J.le võimaliku tööleasumise kohta SKA-sse (9/104-105);

A.R. 06.09.2022 e-kiri ja kirjavahetus 2023 (43 13-14, 9/104-105));

T.R. saatis 08.03.2023 e-kirja: „Palun teeme kokkulepped, kuidas G. tööle asumine SKA-sse toimub.

Täna on ametikoht „maa all“ ja see peab muutuma“.

O. vastab, et kui missioon jääb ära, siis koheselt ehk 15.04.2023. Kui see aastane missioon toimub,

siis muutub aastaarv. (43/66);

EL Välisteenistuse 13.03.2023 kinnituskiri Ukraina EUAM missiooni kohta (43/69-70, 103-105);

14.03.2023 kirjutab O. R.ile ja J.le: „MTA-s saab teenistus läbi 15.04.2023 ja aasta pärast loodab

jätkata SKAs“ (43/67);

14.03.2023 kirjutab O. R.le, T.le ja J.le: „Kui see on SKA seisukohast OK, siis temale sobib, et asub

15.04.2023 SKA õpetajaks ja läheb sealt missioonile. Plaan on nii ehk naa asuda SKA-sse järgmise

aastal.“ (43/71);

Arutelu, millisele ametikohale O. vormistada (43/71).

04.05.2023 O. telefoni vaatlusprotokollist nähtuvad O. sms-d:

R. O.le 24.08.2021, eks ma mingi het- tahaks ikka koju jõuda, politseisse (10/21).

K. T.le 16.01.2023 … 01.03 peab nö tulevik paigas olema ja kui UA suunal ei edene, politsei

õppejõuks SKAsse (10/37).

K.V.le 14.03.2023 15.04.23, tagasi PPAs ja VäMi käsutusse UAsse. Eesliini töö – relvade

salakaubandust tõkestama. Usun, et ka teie vaates on seal palju huvitavat.

H. K.le 20.03.23 tere, kas said L.ga rääkida, millise koha pealt ma 15.04.23 VäM käsutusse suundun

(10/40).

04.04.2023 O. telefon vaatlusprotokollist nähtuvad (10/43-64):

R. ja O. vestlused

13.09.2021 kuidas sulle tundub kas peaksin MTA juhiks kandideerima. Siis ma küll tuleks PPAsse

mitte 2023 vaid 2027 (10/51).

26.02.2022 jäin hommikul staabis mõtlema – kas mind on nüüd rohkem vaja MTA või PPA ridades…

Teie otsus loomulikult ja olen rivis kus vaja (10/51).

21.08.2022 Ega Sa SKA õppejõu asja pole jõudnud kaaluda? Mul on algaval nädalal peadirektoriga

vestlus ja tahaks öelda, et plaanin politseisse naasta võimalusel varem kui aprillis (10/52).

26.01.23 Aeg lendab. Peaksime sinu ametikohal olemisest rääkima. E (10/54).

04.04.2023 O. facebook ja FB messenger vaatlusprotokollist (10/65-84) nähtuvad järgmised

vestlused:

08.04.20 Lähen lähetuse alusel „laenuks“ tolli juhtima kolmeks aastaks alates 01.05.

S.L. 02.09.22 Kuulsin, et kandideerid operatiivbüroo juhiks? Aga põhjas on suund, et eelistatakse

lapsi.

O.; „Mõtlesin, et tuleks rotatsioon aprillis läbi ja mõtlesin, et viisakas oleks 5 a viimast politseis teha.“

16.04.2021: „ Mul on politseiõigused peatatud kuni aprill 2023, aga käed sügelevad! ja see aitab MTA-

d siduda rohkem PPA tegevustega. Politseikindral on see, mis ma hinges tunnen kui roheline barett.“

(10/68).

23.08.21 G.O. kiri J.K.le PPA-s ametikoha leidmise teemal kohtumiseks (7/102-103).

31.08.2022 R. kiri O.le ja K.A. G.l on mida noortele politseinikele õpetada. Ka tolli eriala. Samuti

võiks vormistada politseinikuks kasvõi 0,1 koormusega. (7/159).Samal päeval O. kirjutab, et talle on

oluline, et see on politseiniku ametikoht, on politseiniku ametikohalt MTA-sse roteeritud kuni

15.04.2023. (7/160, 161).

06.09.2022 R. kiri O. tema võimaliku koolitajateemal (7/167-169).

O. vestlus I politsei ametikohtade teemadel 15.07.2021 O.: „ma väga tahaks oma politseikarjääri

piirivalves lõpetada. Seal saan paremal viisil kogemused ära kasutada (10/79).

O. on kandideerides PPA ametikohtadele kirjutanud esseesid, kirju ja osalenud vestlustel. Inimene,

kes tegelikult ei soovi asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma, ei hakka oma aega kulutama

tegevustele, millega kaasnevast lõpptulemusest ta ei ole huvitatud.

Kohus nõustub prokuröriga, et O. ütlused selles osas, millal ja kuidas täpselt ta pidi PPA teenistusse

tagasi minema on hüplikud ja kohati ebaselged. Kui vaadata O. e-kirja vahetust ja erinevaid

kandideerimisi 2021-2023 , siis ongi sealt näha, et ta otsib endale sobivat ametikohta. Samuti nähtub

e-kirjadest, et selle on tinginud tema rotatsiooni ümber MTA-s tekkinud ebakõlad. On ilmselge, et kui

isikul tekivad töökohal probleemid ja ta ei tunne end seal enam hästi, hakkab ta ringi vaatama ja

otsima uusi võimalusi. O. kandideeris mitmele poole, kuid ei osutunud enne UA missiooni kuskile

valituks. Seejuures ei osutunud O. valituks PPA konkursside tulemusel. Ainuüksi erinevatele

ametikohtadele kandideerimisel valituks mitteosutumine näitab, et O. ei saanud ka ise oma edasise

karjääri osas kindel olla.

O. ja R. peeti kahtlustatavatena kinni veel enne kui sai läbi O. rotatsiooni periood ja lepiti kokku

kuidas toimub O. UA missioonile minek, kuhu O. oleks läinud PPA ametnikuna (üks missioonile

kvalifitseerumise eeldus) ja enne kui oli selge, kuidas ja millal O. asub Sisekaitseakadeemiasse

õppejõuna tööle. Seega asjaolu, et O. ütlused on selles osa hüplikud ja ei ole järjekindlad on tingitud

sellest, et need asjaolud ei olnud lõplikult kokkulepitud. Need ütlused said kajastada ainult O.

arvamusi, kuidas tema arvates seda võinuks teha. Lõplikud otsustused ja vormistused olid

kinnipidamise ajaks 21.03.2023 tegemata ja peale 22.03.2023 O. naasmisega

PPA-s

teenistusülesandeid täitma ning UA missioonile mineku teemadega enam ei tegeletud tingituna

kriminaalasja menetlusest.

G.O. ja R. H. kirjavahetusest nähtub: 15.04.2020: „Et siis politseist viiakse üle? Selle jaoks, et saaks

pensioni?“

G.: „ Aga kuidas siis muidu. Politsei kindrainspektor ei ole loll. Ei ole mõtet ju loobuda hüvedest,

mida ma 22 a olen ära teeninud“ (10/67).

See e-kirja vahetus kinnitab taaskord, et G.O. rotatsiooni üheks motiiviks oli politseipension. Seda

asjaolu ei ole keegi kunagi eitanud. Küll aga ei kinnita see kirjavahetus, et G.O. oli 2019 aprillis või

hiljem plaan mitte kunagi tulevikus asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma.

27.01.2020 e-kirjas soovib O. tähtajatut suunamist MTA-sse alates 01.05.2020. Kui tähtajatu ei ole

võimalik siis 8 aastaks. Siis on pensionistaaž vanus täis ja saab vaadata kuidas edasi. MTA on kursis,

et selline suunamine on, aga ise nad ei osanud soovitusi anda (3/86).

29.01.2020 kirjutab R., et otsustas, et suunamine toimub samadel põhimõtetel nagu see oli KV-e. Siis

vaadatakse otsus taaskord üle.

Kuigi O. kirjast nähtub soov saada rotatsioon kaheksaks aastaks, ei tähenda see veel seda, et O. ei

kavatsenud tulevikus mitte kunagi asuda täitma teenistusülesandeid PPA-s. Rotatsiooni on ka poolte

kokkuleppel võimalik varem lõpetada. Samuti ei kinnita see kiri, et O. oli juba 2019 aasta aprillis

plaan mitte kunagi naasta PPA-sse teenistusülesandeid täitma. Fakt, et R. ei olnud nõus rotatsiooniga

pikemaks ajaks kui esialgu kokku lepitud, kinnitab, et R.il oli arusaam, et 2019 O.t teenitusse võttes ja

rotatsiooni saates naaseb O. peale rotatsiooni lõppu PPA-sse teenistusülesandeid täitma.

R.i ütlustest nähtub, et ta pidas O. politseiteenistusse võtmist muuhulgas vajalikuks selleks, et tagada

võimalus, et O. pärast rotatsiooni lõppemist PPAs tööle asuks. Lisaks O. isiklikule eesmärgile oli R.

eesmärgiks siduda O. PPAga tulevikku silmas pidades. Seda kinnitab ka asjaolu, et R. ei olnud nõus

pikendama G.O. rotatsiooni kauemaks ajaks kui 15.04.2023. R.i sellist eesmärki ei saa pidada

seadusevastaseks või ATS § 33lg 1 ja PPVS § 63 lg 1 mõttega vastuolus olevaks. Ka riigiprokurör

T.P. ütlustest nähtub, et tema avaldas arvamust, et rotatsiooni seaduslikkus sõltub inimese

töölevõtmise asjaoludest näiteks, et kui tahetakse inimest tulevikuks kinni hoida.

PPA personalidokumentide vormistamisel võis olla puudujääke, dokumentides võis olla mõnel juhul

liiga vähe infot, kuid tõendamist ei ole leidnud, et R. oleks andnud korraldusi kuidas neid sisuliselt

vormistada. Selle kuidas neid vormistada, millised andmed sinna kirja panna otsustasid

personalitöötajad. Personalitöötajate M. ja P. ütlustest nähtub, et G.O. rotatsiooni dokumendid

vormistati nagu nad olid ka varasemalt teistel juhtudel vormistatud.

Prokuratuur heidab R.ile ette, et O.ga samadel asjaoludel ta ei võimaldanud teistele isikutele

rotatsiooni.

Aprill-mai 2022 e-kirjavahetus J.L. roteerumise teemal, mida R. ei toeta (42/160-170).

R. on märkinud tingimused ja ühena viidatakse sellele, et kasu peab olema kas PPA-le või

vastuvõtvale asutusele. Oma kirjades ütleb E. R. mh, et rotatsioon ei ole pensioni välja teenimise

projekt. Ühtlasi märgib R.,et kui on olulised põhjused, siis palub need saata. Kui R.K. räägib

vajadusest seoses jälitusega, siis vastab T., et ei ole veendunud tema jälitaja oskustes. J.K. on veel

kirjutanud, et tuleks sõlmida kokkulepe, et pensioneerumiseks vajaliku vanuse täitumisel lõpetatakse

tähtajaline üleviimine ja vabastatakse ametist. J.K. e-kirjast nähtub, et kõnealuse tähtajalise üleviimise

korral isegi ei seata eesmärgiks, et isik tuleb tulevikus tagasi PPA-sse, pigem vastupidi. Tahetakse

sõlmida kokkulepe, et tähtaja saabumisel J.L. vabastatakse ametist. Seega erineb antud olukord G.O.

juhtumist, kuivõrd tema puhul ei seatud eesmärgiks, et tähtaja möödumisel O. vabastatakse ametist.

Nii R.i ütluste kui e-kirjades kirjutatu kohaselt lahkus L. kuna politseist oli väike palk, ta tuli 2019

tagasi ja siis mõne aja pärast taotles rotatsiooni. Tegemist oli laisa inimesega, ei olnud töömees.

Keeldus T.M. rotatsiooni ennetähtaegselt lõpetamisest. Siseministeerium andis teada, et vajavad teda

kriiside lahendamise osakonda, aasta hiljem helistas kantsler M., et võta M. tagasi. Ei olnud nõus, sest

tagasi tulija peab kandideerima, ei saa olla ootust, et tuleb samale positsioonile tagasi.

PPVS § 63 näeb ette, et rotatsiooniks on vaja politseiametniku nõusolekut ja seda, et teine ametikoht

eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust. PPVS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et teise

asutusse tööle minna ei saa isik ainult omal valikul, vaid selle eelduseks on see, et Politsei- ja

Piirivalveametil on vaja suunata politseiametnik ajutiselt teisele tööle vajalikke kogemusid omandama,

või on teisel asutusel vajalik kasutada ajutiselt politseialaste eriteadmistega inimest. (sidesõna „või“

kohta vt lk 18). ATS § 33 lg 1 kohaselt võib rotatsiooni eesmärgiks olla nii ametniku pädevuse ja

motivatsiooni suurendamine kui ka ametiasutuste vahelise koostöö edendamine. Nii PPVS kui ATS

kohaselt on lähetusega nõustumine või mitte nõustumine juhi otsustada. Juhi kaalutlusõigus on

otsustada, kas ta lubab isiku lähetusse üksnes isiku enda pädevuse ja motivatsiooni suurendamise

eesmärgil ning seda eriti olukorras, kus asutuse enda üheks eesmärgiks oleks algusest peale, et isik

neile ametisse tagasi ei tule (J.Lants). See võib tunduda isikute ebavõrdse kohtlemisena, aga juhil ei

ole seadusest tulenevat kohustust nõustuda iga selleks soovi avaldava isiku rotatsiooniga. Juhul kui

juht ei nõustu rotatsiooniga on isikul valida, kas lahkub ametist või jätkab senisel ametikohal.

T. ütlustest nähtub, et on O.ga olnud pikaajalised head kolleegid. Kamraadlus on hea termin. Ei ole

kunagi sõbrad olnud, ei tea kus ta elab. Perekonniti ei ole kunagi läbi käinud.

R.i ütlustest nähtub, et kunagi olid O.ga väga head sõbrad. Käivad siiani läbi. Kui elasid kõrvuti, oli

perekondlik suhtlus, praegu harvemini. KAPO-s inimesed muutuvad kinnisemaks, saladused. T.

tunneb alates 2005. Saavad hästi läbi aga perekondlikult läbi ei käi. Tsiteeritud ütlused kinnitavad, et

T., O. ja R. olid omavahel head kolleegid, kuid T.l puudus O. ja R.iga tööväline suhtlus. See, et

kolleegid üksteisele suhtlusrakendustes meeme ja nalju saadavad, on tänapäeva maailmas üsna

tavapärane ja ei tähenda koheselt isiklikke lähedasi suhteid. R. ja O. suhted on olnud rohkem kui

lihtsalt head kolleegid. Kuna rotatsiooniga nõustumine on juhi diskretsiooni otsus, siis R.i hea

läbisaamine O.ga võis mõjutada seda, et juhina oli ta nõus O. rotatsiooniga ja mõne teise isiku

rotatsiooniga nõus ei olnud, kuid ainult see asjaolu ei muuda O. rotatsiooni ebaseaduslikuks.

PPVS 1111 lg 1 kohaselt on muude tingimuste täitmisel õigus politseiametniku väljateenitud aastate

pensionile 55-aastasel isikul, kes on kellel on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane

politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult

pensioniõigusliku ea täitumisele, ja kes läheb pensionile politseiteenistusest või sellega võrdustatud

teenistusest.

Seega on PPVS alusel määratava pensioni saamise vältimatuks eelduseks, et isik töötab viimased viis

aastat enne pensionile jäämist politseiteenistuses. Lisaks saab pensionile minna üksnes

politseiteenistusest.

Seega eeldab PPVS alusel pensioni määramine, et isik oleks pensionile minemise hetkel

politseiteenistuses ja mitte rotatsioonis. Nimetatud asjaolu oli teada nii R.le, T.le kui O.le. Seega oli

kõigile neile selge, et kui 2019 aastal oli üheks O. politseiteenistusse asumise motivaatoriks võimalik

tulevane politseipension, eeldas selle pensioni saamine siiski ka seda, et O. peab tulema peale

rotatsiooni tagasi politseiteenistusse.

Ilmselgelt oli algusest peale T.R. jaoks O. rotatsiooni üheks tingimuseks, et O. tuleb tagasi 2023 aastal

politseiteenistusse. Seda kinnitab ka asjaolu, et kui G.O. soovis oma rotatsiooni pikendada, siis T.R. ei

olnud sellega nõus. Ka tunnistaja A.S. ütlused kinnitavad, et R. ütles, et võttis O. ametisse selleks, et

O. tuleks tulevikus teenistusse tagasi.

G.O. ja S.L. sõnumivahetusest nähtub, et 02.09.22 kirjutab L., et kuulis, et O. kandideeris

operatiivbüroo juhiks? Aga põhjas on suund, et eelistatakse lapsi. Ja O. vastab, et mõtlesin, et tuleks.

Rotatsioon aprillis läbi ja mõtlesin, et viisakas oleks 5 a viimast politseis teha.

Selline G.O. sõnumivahetus lähedase isikuga, kinnitab, et O.l oli siiras soov pöörduda tagasi täitma

PPA-s teenistusülesandeid. Tegemist ei olnud ametialase vestlusega vaid eraelulise sõnumivahetusega,

kus isikutel puudub vajadus varjata oma tegelikke kavatsusi ja ollakse siirad.

G.O. enda ütluste kohaselt töötab ta hetkel PPA-s, kuid on kriminaalmenetluse ajaks teenistusest

kõrvaldatud. Nimetatud asjaolusid ei ole ka keegi vaidlustanud. Menetluse ajaks ametist kõrvaldamine

ei ole olnud G.O. isiklik soov. Seega ei saa väita, et G.O. ei ole peale rotatsiooni lõppemist soovinud

asuda või asunud täitma teenistusülesandeid PPA-s. Kui O. ei oleks hetkel ametist kõrvaldatud oleks

tal võimalik osutada PPA-le vastusooritust ja kasutada seni omandatud teadmisi ja kogemusi PPA

hüvanguks teenistusülesandeid täites.

T.R. ütlustest nähtub, et rääkis O.ga, et kas rotatsiooni on vaja kui see tekitab maja sees pingeid. Tegi

ettepanku rotatsiooni lõpetada, G. ei soovinud ja oleks lahkunud PPA-sse. Kui tööalaselt vaidlesid, siis

O. ikka ütles, et kui ei sobi läheb T. juurde tagasi.

11.08.2021 kirjutab G.O. T.R. poole sooviga koju tulla. Kirjas tunnistab, et ajendiks on MEMO,

milles peetakse tema rotatsiooni ebaeetiliseks ja nõutakse lõpetamist. Ei saa tööl enam inimesi

usaldada. Märgib, et teenistus TOLL juhina oli tore, õpetlik ja raske. (7/94-102). Kohus nõustub, et O.

mõjutas enne rotatsiooni lõppu PPA-sse teenistusülesandeid täitma asumise võimalusi otsima tööl

kasvav pinge. O. ei ole seda ka ise eitanud (KAPO ja T.K. suhtumisest tekkinud tööalased pinged). See

on inimesele loomulik, et kui töö ise või töökeskkond ei sobi, otsib ta muid tööalaseid võimalusi. 2019

aprillis politseiteenistusse astudes ja LuK-i lähetusse minnes ei saanud G.O. oma kogu järgnevat

teenistuskäiku ette näha. Samuti ei osanud ta sihtpakkumise tulemusena MTAsse minnes ette näha, et

suhted osade kolleegidega ei suju.

MTA juhindus oma töösuhete vormistamisel ATS § 33 lg 10, mille kohaselt võib tähtajalise

üleviimise kõigi osapoolte nõusolekul enne tähtaja lõppu lõpetada. Seega oli O.l võimalik asuda PPA-s

teenistusülesandeid täitma enne aprilli 2023 üksnes kõigi osapoolte nõusolekul. Sellest tulenevalt on

loogiline, et O. võttis R.ga ühendust selgitamaks välja, kas R. on sellega nõus. Kui PPA juht ei oleks

sellega nõus olnud, ei oleks saanud üleviimist ka enne tähtaega lõpetada või oleks lõpetatud tema

teenistussuhe PPA-ga nagu on olnud PPA senine praktika.

ATS § 33 lg 11 kohaselt kui ametnik tuleks teenistusest vabastada ajal, kui ta on üle viidud

vastuvõtvasse ametiasutusse, siis lõpetatakse tähtajaline üleviimine vastuvõtva ametiasutuse otsusega

enne tähtaja lõppu ning pädevus ametniku vabastamise üle on saatval ametiasutusel.

PPVS § 676 lubab samuti, et vastuvõttev asutus võib politseiametniku enne tähtaja lõppu ametikohalt

vabastada või töölepingu üles öelda, teatades sellest politseiametnikule ja politseiametniku lähetanud

asutusele

üldjuhul

vähemalt

kolm

kuud

ette.

677lg 1 kohaselt jätkab politseiametniku vabastamisel teenistusest või töölt vastuvõtvas asutuses

politseiametnik politseiteenistust lähetanud asutuses või muus asutuses politseiametniku ametikohal.

Kuigi PPVS §-de 666 ja 677 lg 1 kohaselt on lähetatud ametnikul võimalus jätkata tööd PPA-s, ei

tähenda, et see võimalus praktikas alati realiseeruks.

O. ja R. ning tunnistaja K. ütlustest nähtub, et peale rotatsiooni tagasitulekuks pidi politseiametnik

kandideerima üldises korras. O. ütluste kohaselt oleks pidanud PPA-sse lähetusest tagasi tulles

kandideerima ja arvestas sellega. R. kinnitas, et tagasitulija peab kandideerima, ei saa olla ootust, et

tuleb samale positsioonile tagasi. Tunnistaja J. K. ütlused kinnitavad, et rotatsioon annab võimaluse

naasta PPA-sse. Suure tõenäosusega samale ametikohale ei naase see on härrasmeeste kokkulepe. Oli

kokkulepe et tagasi tulles peab süsteemis leidma ise uue ametikoha

Nagu nähtub ka A.T. ja R.K juhtumist, kui isikule ei leitud ennetähtaega lähetuse lõpetamisel kohta,

siis praktikas ta vabastati politseiteenistusest.

A.T. ütlustest nähtub, et kui lahkus 2022 VLA-st (oli seal tähtajaliselt kuni 31.01.2027) küsis T.lt kas

on tööd pakkuda, kuid sai vastuse, et ei ole. 3/166-170 kinnitab, et VLA-st lahkudes vabastati

11.03.2022 A.T ka politseiteenistusest.

R.K. ütlustest nähtub, et kui ilmnes probleem pensioniga hakkas uurima, kas võimalik

politseiteenistuse naasta, ei uurinud seda L.lt ega T.lt. Ei õnnestunud ja ei saanud ka konkreetset

vastust. 2022 lahkus VLA-st (oli tähtajaliselt kuni 31.08.2027). 3/190-193 kinnitab, et VLA-st

lahkudes vabastati 19.06.2022 R.K ka politseiteenistusest.

Seega vaatamata sellele, et PPVS § 677lg 1 annab politseiametnikule rotatsiooni ennetähtaegsel või

tähtaegsel lõpetamisel õiguse jätkata politseiametnikul politseiteenistust lähetanud asutuses või muus

asutuses politseiametniku ametikohal, ei tähenda see praktikas alati seda, et see realiseerub. Kuigi

selline praktika ei ole kohtu hinnangul seaduslik, on lähetusse suundunud isikud sellega arvestanud.

Seega on eluliselt usutav ja loogiline, et O. pidi tagasi PPA-sse teenistusülesandeid täitma minna

soovides kandideerima ametikohtadele, mis talle endale ka huvi pakkusid. Ei ole usutav, et ta oleks

tahtnud asuda näiteks patrullpolitseiniku ametikohale. Asjaolu, et O. hakkas enne rotatsiooni tähtaja

lõppu otsima ametikohta PPA-s ei kinnita, et tal puudus 2019 aastal PPA teenistusse astudes ja

koheselt roteerudes tahe või soov kunagi tulevikus reaalselt PPA-s teenistusülesandeid täita. Vastupidi,

sobiva ametikoha otsimine kinnitab, et O. soovis naasta täitma teenistusülesandeid PPA-s. Kuigi O. oli

vormistatud rotatsiooni ajaks KKP OB üksusesse, ei arvanud kehtiva praktika kohaselt keegi kunagi, et

ta peaks naasma teenistusse just sellele ametikohale, millele ta oli rotatsiooni ajaks vormistatud.

Süüdistuse kohaselt seisnes PPA peadirektori E. R. aineline kaasabi G.O.le selles, et T.R.i kirjeldatud

tegevuse tulemusel koostas PPA personalispetsialist A.M., keda T.R. valitses ülekaaluka teadmise ja

organisatsioonilise võimuaparaadi abil 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1,

millega PPA kinnitas, et G.O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja õigus eluaegsele

väljateenitud aastate pensioni määramisele VAPS alusel.

Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et R. oli O. poolt väljateenitud aastate pensioni

taotlemise avalduse esitamisest 2022 teadlik või sellega seotud.

Uuritud tõenditest nähtub, et 27.01.2022 e-kirjas tunneb G.O. huvi, millal tal täitub 25 a teenistuses ja

mida peab tegema, et vormistada väljateenitud aastate pension (3/175, 7/137,149).

04.04.2022 teatab G.O. A.M.ile, et soovib vormistada väljateenitud aastate pensioni alates 05.05.2022.

02.05.2022 annab A.M. G.O.le teada, et ta teeks Sotsiaalkindlustusametis penisoniavalduse

kuupäevaga 05.05.2022 (3/186, 7/144, 146).

01.11.2022 vastuskirja ja selle lisade kohaselt edastas PPA Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis

DVK kaudu 29.04.2022 teatise nr 1.9-3/822-1, milles anti teada, et G. O.l on 05.05.2022 (ametis

olemise viimane päev) seisuga staaž 25 aastat 00 kuud ja 00 päeva, mis annab õiguse väljateenitud

aastate pensionile kooskõlas VAPS §-ga 12.

G.O. esitas 02.05.2022 avalduse väljateenitud aastate pensioni määramiseks alates 05.05.2022.

G.O.le määrati 06.05.2022 otsusega nr 1 väljateenitud aastate pension eluaegselt alates 06.05.2022

summas 481,72 eurot.

06.mail 2022 saadab O. K.V.le ja A.M.le Sotsiaalkindlustusameti 06.05.2022 pensioni määramise

otsuse (7/150, 44/181).

M. poolt teatise koostamine ei eeldanud R. poolt mingisugust tegu, heakskiitu, nõusolekut vms.

Staažiteatise näol on tegemist kehtivate haldusaktide alusel personaliarvestuses kajastatud andmete

põhjal koostatava dokumendiga. Teatise koostamise ajal olid ja on ka hetkel O. staaži arvestamise

aluseks olevad haldusaktid kehtivad. Kõnealuse staažiteatise koostamise ajal ei saanud ega pidanud R.

tegema mistahes tegu või jätma midagi tegemata selleks, et selline teatis koostataks. O.l, kes oli

kehtiva haldusaktiga teenistusse võetud, oli õigus sellise tõendi koostamist nõuda ja asjaomane

personaliametnik ei oleks saanud selle koostamisest keelduda.

Seega ei osutanud T.R. ainelist kaasabi selleks, et A.M. koostaks 29.04.2022 väljateenitud aastate

pensioni teatise.

Süüdistuse kohaselt olles PPA peadirektorina garandi staatuses, kuna tema poolt või tema soovil antud

käskkirjad olid aluseks ebaseadusliku hüve tekkimiseks G.O.le, lasus T.R.il kohustus ebaseaduslikud

käskkirjad algusest peale kehtetuks tunnistada. T.R. jättis selle kohustuse teadvalt täitmata, kuigi talle

juhiti sellekohast tähelepanu KAPO 19.06.2020 kirjaga ning VLA poolt tellitud õigusliku hinnanguga

2022. aasta jaanuaris. Sel moel osutas T.R. G.O.le vaimset kaasabi.

KAPO 19.06.2020 kirjas märgitakse, et on selgunud asjaolud, mis viitavad PPA 09.04.2019 käskkirja

nr 1.9-2.3/71p võimalikule õigusvastasusele. Kirjas kirjeldatakse, milliseid dokumente on vormistatud

ja toiminguid tehtud. Märgitakse, et PPA ametnikud pidanuks teadma, et G.O. taoline tööle võtmine ja

kohene suunamine Kaitseväe luurekeksusesse ei ole PPA teenistusalastes huvides ning on põhjust

kahelda, kas taoline dokumentide vormistamine on kooskõlas kehtiva õigusega. Ollakse seisukoha, et

isiku politseiteenistusse võtmine ja suunamine teise valitsusasutusse üksnes selleks, et tal säiliks

võimalus tulevikus politsei eripensioni saada ei ole kooskõlas 2019 aastal kehtinud ja kehtiva

õigusega. Isiku saab võtta politseiteenistusse üksnes eesmärgiga täita politseile seadusega pandud

ülesandeid ja suunata teise asutusse kui see on vajalik avaliku võimu teostamiseks (2/221-224).

Kõnealuses märgukirjas ei ole märgitud milliseid ATS-i või PPVS sätteid on rikutud. Need on

seadused, mis reguleerivad politseiametnike teenistusse võtmist ja rotatsiooni. Tsiteeritud KAPO

märgukiri ei ole sellise õigusliku argumentatsiooniga, mille puhul oleks võimalik väita, et selle

lugejale pidi olema üheselt arusaadav, et tegemist on seaduse rikkumisega. Kirjas on ka märgitud, et

on viited võimalikule õigusvastasusele. Oma 24.07.2020 vastuskirjas on T.R. viidanud PPVS ja ATS

sätetele, mille alusel on vaidlusalused käskkirjad vormistatud. Ühtlasi märgib R., et tegemist on suurte

kogemustega isikuga, kes peale rotatsioonist naasmist suudaks anda olulise panuse PPA töösse.

(2/219-220). Kohtul puuduvad andmed, et PPA vastuskirjale oleks laekunud KAPO-st vastus. Samas

nähtub R. kirjast, et rotatsiooni lõppedes peaks O. naasma PPA-sse teenistusülesandeid täitma.

VLA poolt tellitud ja LINKLAW poolt 2022 jaanuaris koosatud õigusliku hinnangu kohaselt kui

ametikoha muudatused tehti ja dokumendid vormistati eesmärgipäraselt vaid selleks, et ametnikel

täituks politseipensioniks vajalik tööstaaž ja muud eeldused, siis võib olla probleemse situatsiooniga.

Hinnangus kirjutatakse, et kuna sellisest olukorrast varasemat praktikat ei ole, on tegemist nö parima

eeldusliku arvamusega, millised normid võiksid üldse antud olukorras esmasel analüüsil kõne all tulla.

Kui ametnike rotatsioonil on mõistlikud ja eluliselt usutavad sisulised põhjendused, siis

karistusseadustiku ega korruptsioonivastase seaduse kontekstis probleeme ei esine, sest ükski koosseis

täidetud ei ole (43/202-204). Kõnealuses hinnangus ei ole käsitletud küsimusi kas kirjeldatud

rotatsioonid vastasid ATS § 33 lg 1 või PPVS § 63 tingimustele. Ühtlasi nähtub sellest arvamusest, et

kui ametnike rotatsioonil on mõistlikud ja eluliselt usutavad sisulised põhjendused, siis on kõik korras.

Tsiteeritud arvamusest ei ole võimalik aru saada, et O. PPA teenistusse vormistamisel aprillis 2019 ja

teenistusse asumisega samal päeval lähetusse minnes oleks rikutud seadust. Kohtu hinnangul ei ole

leidnud tõendamist, et tsiteeritud sisuga õiguslik hinnang oli sellise õigusliku kvaliteediga, mille

põhjalt oli võimalik R. või T. mõista, et O. PPA teenistusse vormistamisel ja edasi lähetades rikuti

seadust. Lisaks olid R. ja T. jaoks O. rotatsiooniks olemas mõistlikud ja eluliselt usutavad sisulised

põhjendused ja neil oli teadmine, et O. tuleb tulevikus tagasi PPA-sse teenistusülesandeid täitma.

Kohtus uuritud tõendite kohaselt ei ole süüdistuses nimetatud käskkirjad tänaseni kehtetuks

tunnistatud. Ka uus PPA peadirektor ei ole pidanud vajalikuks neid käskkirju kehtetuks tunnistada.

26.05.2023 uue peadirektori Belitševi tagasiside kohaselt muudaks rotatsiooni näiliseks mitte õigus

eripensionile, vaid osapoole eelnev kokkulepe, et need inimesed kunagi teenistusse tulla ei kavatse.

Seni on lähtutud üldisest praktikast, mis on lubanud nii roteeritute jaoks uue ametikoja loomist, nende

inimeste üleviimist kui ka esimesest päevast roteerimist. PPA ei pea mõistlikuks teenistuslikus

järelevalves toodud rotatsioonide tühistamist või lõpetamist enne kriminaalasjas lahenduse saabumist

(6/9-11). Uue PPA peadirektori vastusest võib järeldada, et 19.06.2020 KAPO märgukiri ja

LINKLAW 2022 jaanuari arvamus (mille eiramist on E.R.ile süüdistuses etteheidetud) ei ole piisavad

selleks, et oleks alus tühistada käskkiri nr 1.9-2.3/71p.

Seega kehtib tänaseni käskkiri nr 1.9-2.3/71p, millega nimetati G.O. alates 15.04.2019 PPA

teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi

tunnistajakaitseametniku ametikohale ja järelikult on ta seal tänaseni. Kohtule ei ole esitatud tõendeid,

mis kinnitaks, et O. oleks hetkel PPA-s mingil muul ametikohal, millelt ta on kriminaalmenetluse

ajaks teenistusest kõrvaldatud. O. saab kuni käesoleva ajani alates 15.04.2023 ka PPA-st palka

(kinnitab pangakonto väljavõte), mis on PPVS § 581 lg 4 kohaselt ühes K. 60 protsenti tema

keskmisest palgast.

R. ütluste kohaselt tuli teine märgukiri posti teel ja siis sai aru, et KAPO räägib kuriteost.

Personaliküsimuste õiguslik hinnang on personalibüroo korraldada. Suunas dokumendi õigusbüroosse

A.H.le hinnangu andmiseks. A.H. vastas, et kõik on korrektne. Võis rääkida sellest märgukirjast T.le.

A.H. koostas vastuse, käisid koos läbi ja R. allkirjastas. M. helistas ja ütles, et kohtus S.ga, kes rääkis

O.st ja rotatsioonist. M. ütles, et peaks VLA ametnike rotatsiooni üle vaatama ja ütles, et on tellinud

väljast õigusliku hinnangu. Osales kohtumisel VLA-s. Üks VLA naistest tegi kokkuvõtte õigusbüroo

arvamusest. Hiljem saatis H.R.ile pool A4 kokkuvõtte. Oli kokkulepe, et T. lepib riigiproksist kokku ja

arutab. Peale kohtumist ütles L., et kõik on ok. Rääkis ka siseminister M.H.ga, et briefib teemat ja

küsib nõu. H.l huvi ei olnud ja läks kantsleri L.L. juurde. Joonistas tahvlile skeemi kronoloogiliselt

kuidas miski toiming tehti, oli väga detailne. L. ütles, et mõtleb ja ütleb. Millalgi hiljem nõupidamisel

ütles L., et sellega on kõik korras ja rohkem kumbki ei täpsustanud. Rääkis O. rotatsioonist ka K.J.le

viimase kabinetis. Ütles, et L. võib ka tutvuda KAPOs materjalidega ja öelda, kas O. on julgeoleku

oht.

13.07.2023 kiri kinnitab, et 19.06.2020 dokumendiga nr 3747 (2/190, 221-224 märgukiri) on tutvunud

T.R., L.T., J. P. (26.06.2020), A H. (29.06.2020).

R. vastas 24.07.2020 KAPO 19.06.2020 märgukirjale nr 3747 (2/153,219).

KAPO on tutvustanud märgukirja 3747 I.H.le 11.08.2021, T.O.le 18.10.2021 ja T.P.ile 17.01.2022

(2/225).

KAPO 19.06 2020 märgukirja (3/221-224) kohaselt viidatakse PPA 09.04.2029 käskkirja 1.9-2.3/71p

võimalikule õigusvastasusele. Ollakse seisukohal, et 2019 ja kirja kirjutamise hetkel kehtinud õigusega

ei ole KAPO arvates kooskõlas isiku politseiteenistusse võtmine ja suunamine teise valitsusasutusse

üksnes selles, et tal tulevikus säiliks võimalus eripensini saada. Hetkel teadaolevate asjaolude kohaselt

on formaal-juriidiliselt võimalik, et O. politsei väljateenitud aasate pensioni taotlemine

Sotsiaalkindlustusametilt võib moodustada kelmuse katse koosseisu.

S. ütluste kohaselt kutsusid R. ja L.T. oli ka juures ja ütlesid, et nende meelest kui tulevikus hakatakse

pensioni võtma võib olla tegemist kelmusega. Siis oli veel üks kohtumine, kus R. ütles, et kontrollis

üle ja mingit ebaseaduslikkust ei ole. R. ütles, et O. on selle pensioni välja teeninud. Kirjavahetuses

märkisid, et kui hakkavad pensioni välja võtma, siis on tegemist kelmusega. Soovitasid O. ka tööle

võtta ja siis on mured lahendatud. T.ga rääkis O. rotatsiooni probleemist peale seda kui oli R.iga

rääkinud. Võis olla rohkem kui üks kord. Soovitus oli, et fiktiivne töösuhe lõpetada ja võtta isik

ametlikult tööle kui on hea inimene. Ei tea kui täpselt O.t informeeriti et ta on toime panemas kuritegu.

Julgeoleku kontrollikäigus tehti O.le menetleja poolt selgeks võimalik kuritegu. T. oli olukorras, kus ta

pidi need dokumendid laskma vormistama, aga väga õnnelik ta selle üle ei elanud. Tunnistaja ei

saanud O. küsimusele siseministeeriumi juristidele mingit vastukaja.

Tunnistaja ise O. julgeolkukontrolli läbi ei viinud ja kohtule jäi selgusetuks, kust pärineb tunnistaja

teave, et julgeoleku kontrollikäigus tehti O.le menetleja poolt selgeks võimalik kuritegu.

Süüdistatavate R. ja T. ütlustest nähtub, et peale KAPO 2020 märgukirja ja erinevaid väljaütlemisi

KAPO töötajate poolt, hakkasid nad täiendavalt uurima, kas O. ametisse vormistamises on olnud

midagi ebaseaduslikku. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et T. ja R. suhtlesid sel teemal nendega.

Tunnistaja R.K. ütluste kohaselt helistas 11.01.2022 T. ja järgmisel õhtul kohtusid. Oli prokuratuurist

üksinda, politseist oli A.H. ja L.T.. Arutusel oli kaks teemat üks neist oli roteerumine politseis.

Millistel juhtudel võiks olla aktsepteeritav politseist roteerumine. Toodi näiteid ja konkreetseid

nimesid ei olnud. Arutasid karistusõiguse kontekstis seda kaasust. Ei mäleta, milliseid koosseise

arutasid ja mis näiteid toodi. Ei selgitanud, et tahavad prokuratuuri ametlikku seisukohta. Kohtumisel

loeti seaduse teksti telefonist. Sisulist arutelu ei toimunud. A ja H. mingeid dokumente ei esitanud.

Pärast vestlust dokumente ka ei saadetud. Ei ole pärast 12.01 T.ga suhelnud. Hiljem P. rääkis, et T. oli

politsei rotatsiooni arutanud ja mainis, et oli seda K.ega arutanud. Ütles P.le, et üldsõnaliselt arutasid

ka politsei roteerumise üle.

A. H. ütlused kinnitavad, et prokuratuurist kohtus K.ga PPA-s nõupidamise ruumis. Seal oli ka T..

Andsid K.ele spetsiifiliselt ülevaate toimunud rotatsioonist. Küsisid kas see on õiguslikult lubatud ja

kas on kuritegu. Võisid käia läbi mingid koosseisud. Rääkisid nimeliselt ja K. ütles, et tema ei näe, et

siin võib mingi kuriteo koosseisu olla. Andsid üpris täpse kirjeldus ja huvitas konkreetne kaasus.

Asjaolu, et A. H. ütles, et ta ei ole enam selles 100 protsenti kindel, et R. K.ele öeldi, et isik roteeriti

asutusse, kus ta juba töötas, ei kinnita ega lükka ümber väidet, kas seda K.ele öeldi või mitte.

T. ütluste kohaselt jõudis K.ni 2021 lõpus toimunud P.ga vestluse tulemusena. Helistas K.le ja

kohtusid 20.01.2022 PPAs osales ka H. . Kaasas olid O. vormistamise dokumendid, luges sealt sõna

sõnalt maha. Ei tea kas dokumente ka K. kätte andis. Arutasid kas ühe päevane on teema. K. ütles, et

pädeva haldusorgani pädev otsus. K.ega oli jutuks kas see ühepäevane töölevõtmine ja kohe

roteerumine on õiguspärane. Arutasid 209, ametialane võltsimine ja usalduse kuritarvitamine

koosseise. K. arvas kõikide koosseisude kohta et neid ei ole.

Kuna K. ei mäleta, milliseid koosseise arutasid ja mis näiteid toodi (kuid kinnitab, et näiteid toodi),

siis tema ütlused ei kinnita ega lükka ümber T. ja H. ütlusi, mille kohaselt nad andsid täpse kirjeldus ja

huvitas konkreetne kaasus. Kõigi kolme ütlused ühtivad selles, et K.lt ei tulnud tagasisidet, et tegemist

võib olla kuriteoga.

T. P. ütluste kohaselt mäletab, et L. T. küsis, et ütle mulle kas mina olen teinud midagi, kui ma olen

võtnud tööle inimese, kes on roteeritud hiljem teise asutusse. Arutasid väga erinevaid variante seoses

selle rotatsiooniga. Rääkisid sellest, et kui inimene on võetud rotatsiooniga tööle sel eesmärgil, et talle

siis tagada lihtsalt mingeid ametialaseid hüvesid, näiteks eripensionit ja sellel inimesel ei ole plaani

tööle tulla mitte kunagi, siis võib olla see vähemalt eetiliselt etteheidetav L. T.le, sõltuvalt sellest kui

teadlik tema nendest asjaoludest on. Selle inimese osas, kes võib niimoodi tööle tulla ei ole välistatud

ka kriminaalvastutus, kui seda dokumenti vaadata Sõltub inimese töölevõtmise asjaoludest näiteks, et

kui tahetakse inimest tulevikuks kinni hoida. T. on öelnud, et nii tema kui T.R. arusaama, et kui

tuleks üks konkreetne põhjendus miks G.O. ei sobi politseiteenistuseks, siis oleks selle päeva pealt ära

lõpetanud. Ei saa välistada, et O. nime nimetati. Sel konkreetsel kohtumisel konkreetsetest asjaoludest

aru ei saanud. Ei mäleta, mis asjaolusid T. selle rotatsiooniga seoses rääkis, ei mäleta kas T. mainis

mingeid asutusi.

Tunnistaja M.H. ei mäleta, et R. oleks temaga O. roteerumisest rääkinud.

S. ütluste kohaselt rääkis O. teemast H.ga, J.ga, L.ga. H. ütles, et sellega ei saa midagi teha ja R. lahti

lasta ei saa. H.ga kohtumisel oli ka L., kes ütles, et võtab teadmiseks. K.J.ga kohtusid kahekesi

tunnistaja kabinetis, rääkis L.ja ütles, et O. avalduse esitamisel võib olla tegemist kuriteoga. K.J. ütles,

et võtab teadmiseks. Ei saanud O. küsimusele siseministeeriumi juristidele mingit vastukaja.

L. L. ütluste kohaselt rääkisid ühel kohtumisel O.st. R. tutvustas olukorda, mis oli tekkinud ja tahtis

arutada. Pidi olema 2020 sügisel. S. olla soovitanud tunnistajaga rääkida O. rotatsiooniga seonduvast.

Juhtis R.i tähelepanu, kas see on õiglane teiste teenistujate suhtes, ei tea kas see on õiguslikult

korrektne ja kontrollib. R. võttis mõtlemisaja ja hiljem samal kohtumisel ütles, et samadel asjaoludel

vist uuesti pigem sama asja ei teeks. R. oli ettevaatlik pigem nagu teemat ära rääkida tahtev. Pöördus

siseministeeriumi personaliosakonna juristi S.M. poole. S.M. ütles, et ei ole piiratud kaua peab enne

rotatsiooni selles asutuses olema töötanud või ajapiirangud. Rotatsiooni puhul on sätestatud mingid

põhimõtted nagu asutuste vaheline koostöö. M. ei öelnud, et oleks ebaseaduslik ja R.iga rohkem

ühendust ei võtnud. R.i pöördumisest ei mäleta, et oleks rääkinud minister H. ja J. puhul ei tea.

Siseministeeriumi auditi osakonna juht T. O.le ei mäleta kas rääkis O. rotatsioonist. Ei andnud

ministeeriumist ülesannet ega teinud ettepanekut O. rotatsioon lõpetada.

K. J. ütluste kohaselt kui oli siseminister 2021-2022 oli üks kohtumine R.ga, kus H. teema oli jutuks.

Oli väikse tähtsusega ei mäleta, mis oli teema täpne sisu.

K.J. ütluste kohaselt 2021 sügisel tutvustas KAPO kirja T. O.le, kes oli siseministeeriumi siseauditi

osakonna juhataja. T.O. ei vastanud, mis sai külaskäigust. 2022 tutvus dokumentidega ka T. P..

14.01.2022-21.01.2022 on T. ja H. vahetanud meile, kus on analüüsitud rotatsiooni teemat. Märgivad

ka, et proksiga vestluse stenogramme ei ole mõtet koostada. (42/148-151) Vaadates analüüsi ja

kirjutatut, mis jääb samasse perioodi K. kohtumisega, on usutav, et vestluses arutatigi neid teemasid,

mida kirjeldasid T. ja H..

On ilmselge, et prokurörid, ministrid, kantslerid, kes igapäevaselt suhtlevad paljude inimestega väga

mitmetel teemadel, ei pruugi mõned aastad hiljem täpselt mäletada vestluste, mille sisu osas neil

puudub isiklik huvi, detaile. Samas isikud, kellel on vestluse teemaga isiklik puutumus ja huvi,

süvenevad teemasse rohkem ja jätavad tavaliselt ka räägitu teadlikult meelde. Asjaolu, et T. ja R.

vestluspartnerid ei mäleta vestluste kõiki detaile, ei tähenda, et T. ja R. neile nendest ei võinud rääkida.

Tegemist on eluliselt usutavate kahtlustega, mis tuleb tõlgendada süüdistavate kasuks.

24.05.2023 vaatlusprotokollist, milles vaadeldi T. FB ja FB Messengeri (10/198-205) nähtuvad

järgmised sõnumid:

21.03.2023 T. K.A.le: „Proksiga arutasime seda teemat pikalt ca 2 aastat tagasi. Tegemist võib olla

küll eetiliselt kaheldava otsusega (O.le võimaldati rotatsioon, mis põllul kõikidele kättesaadav ei ole),

aga mingit kuriteokoossisu siin ei ole“ (10/200).

„Jaurasime seda O. rotatsiooni kunagi läbi-lõhki. Ja ei nähtud mingit koosseisu. Tahaks T.le sügavalt

silma vaadata“ (10/201).

Selliste sõnumite saatmine vahetult peale seda kui sai teatavaks kriminaalasja alustamine, K.A.le,

kellega olid T. üksnes tööalased suhted, on T. vahetu reaktsioon tekkinud olukorrale. Fakt, et ta

esimeste asjadena kirjutab, et seda küsimust arutati T.P.iga ja ei nähtud kuriteokoosseisu, kinnitab, et

T. ja P. vahel O. teemal toimunud vestluselt läks T. ära teadmisega, et tema käitumises ei ole kuriteo

koosseisu. T.le sai see teadmine tekkida üksnes T.P. poolt räägitu põhjal. Ka T. P. kohtuistungil antud

ütlused ei välista seda. (Kui inimene on võetud rotatsiooniga tööle sel eesmärgil, et talle tagada lihtsalt

mingeid ametialaseid hüvesid ja inimesel ei ole plaani tööle tulla mitte kunagi, siis võib olla see

vähemalt eetiliselt etteheidetav L.T.le, sõltuvalt sellest kui teadlik tema nendest asjaoludest on. Selle

inimese osas, kes võib niimoodi tööle tulla ei ole välistatud ka kriminaalvastutus. Sõltub inimese

töölevõtmise asjaoludest näiteks, et kui tahetakse inimest tulevikuks kinni hoida).

M.M. ütluste kohaselt ütles S. mõne telefonikõne käigus, et probleem O.ga ja samad teemad VLA-s ja

see ei pruugi tema arvates olla õige. Võttis ühendust R. ja T.ga ja rääkisid oma töötajatega. Telliti

õiguslik hinnang advokaadibüroolt. Kohtumisel kus olid M., T. tunnistaja ning PPA poolt H., T. ja R.

jagati arvamusest infot suuliselt. Läksid kohtumiselt välja teadmisega, et probleemi ei ole. PPA

partnerid rääkisid, et aru oli peetud ka kahe prokuröriga, kes samuti ei olnud näinud selles probleemi.

H. tagasiside oli ka, et probleemi ei ole. Ei mäleta, et KAPOS-t oleks tulnud kirjalikku pöördumist. Ei

mäleta, et kaitseministeerium oleks rotatsiooniprobleemiga tunnistaja poole pöördunud. S. ei öelnud, et

rotatsioon tuleks ära lõpetada lihtsalt juhtis tähelepanu probleemile.

M.M. ütluste kohaselt M.M. ütles, et S. helistas ja ütles, et rotatsioonidega võib olla probleeme, et võib

olla kuriteo koosseis. Tegi ettepaneku võta AB Linklaw-lt õiguslik hinnang. K.T. andis sisendi

detailide staažide ja inimeste kohta. 43/202-204 arvamuses kirjeldatud koosseisud ei rakendu kui on

täidetud rotatsiooni eesmärgid. Tegi arvamusest refereeringu K.le ja M. Organiseerisid kohtumise

VLA-s, kus olid R., T., A.H. ja seal tegi ka ülevaate. Kohtumise tulemusena leppisid kokku, et A.H.

suhtleb riigiprokuratuuriga. Ei tea miks T. sellel koosolekul viibis. M. kutsus R.i. Rääkisid VLA

inimestest ja O.st ei olnud juttu. H. ütles, et kohtus P. ja K.ga ja probleem VLA-l ei ole. Ütles M.ile, et

rohkem teemaga ei tegele, on PPA-ga suhelnud ja teema on maas. K.R. rääkis, et hinnanguga soovis

tutvuda R.. See oli pärast kinnipidamist. Andis R.ale lühema variandi, selle mis saatis H.le. Pikka

versiooni ei saatnud konfidentsiaalsuse tõttu.

Tunnistaja K. T. ütluste kohaselt tekkis ühel hetkel kahtlus, et rotatsiooniga võib olla probleem. Kuulis

peadirektori kaudu, jutuajamist ei mäleta. M.M. küsis mingist õigusbüroost hinnangu. Ütles

tunnistajale kokkuvõttes, et kui on eesmärk on kõik korrektne. VLA-s oli eesmärk olemas Ei mäleta, et

oleks KAPO-st ametlikku kirja tulnud rotatsioonide ebaseaduslikkuse teemal. Peale

kriminaalmenetluse alustamist ei lõpetanud rotatsioone, kuna pidasid rotatsioone õiguspärasteks.

Tsiteeritud tunnistajate ütlused (välja arvatud J. ja S.) kinnitavad, et T. ja R. arutasid O. roteerumise

küsimust mitmete isikutega, kelle arvamust antud asjas pidasid oluliseks. T. ja R. käitumine näitab, et

nad ei soovinud kuidagi O. rotatsiooniga seonduvaid asjaolusid kellegi eest varjata. Neil oli eesmärk

saada enda jaoks selgus, kas nad on käitunud õigesti või teinud midagi valesti. Tunnistajate ütlused

kinnitavad, et kuskilt ei saanud T. ja R. tagasisidet, et selline O. PPA teenistusse võtmise ja rotatsiooni

vormistamine oleks olnud ebaseaduslik ja tuleks lõpetada. T. ja R. poolt teema arutamine ministrite,

prokuröride ja kantslerite tasemel kinnitab, et neil puudus igasugune soov õigusrikkumist toime panna

ja nende tegevus oli kantud soovist veenduda, et nad ei ole teinud midagi valesti. Kuna ministeeriumist

ja prokuröridelt ei tulnud kordagi tagasisidet, et O. ametisse vormistamine ja edasi roteerimine ei ole

seaduslik, puudus ka R.l ja T.l alus arvata vastupidist. S. ütlustest nähtub, et ta ütles J.le, et tegemist

võib olla kuriteoga. On eluliselt usutav, et kui KAPO peadirektor annab vihje võimaliku kuriteo kohta,

siis teeb siseminister mõnele ametnikule ülesandeks seda teavet kontrollida. Kuna mingit tagasisidet ei

tulnud, võib järeldada, et kontrolli tulemusele ministeeriumi ametnikud kuriteo koosseisu ei näinud.

Peale KAPO ametnike ei andnud keegi teine tagasisidet, et O. ja VLA ametnike lähetus võiks olla

ebaseaduslik. R. ja T. olid teadlikud O. ja KAPO halbadest suhetest, mistõttu on loogiline, et sellises

olukorras pidasid nad KAPO seisukohta, mida keegi teine ei toetanud, järjekordseks O. vastaseks

tegevuseks. Riigiprokuröri T.P. ütlused kinnitavad, et tema hinnang T. tegevusele oli kõige halvemal

juhul, et see on eetiline küsimus. P. ütlustest saab järeldada, et ta oli kaasuse asjaoludest üsna teadlik.

Seega kui isegi riigiprokurör andis T.le hinnangu, et tema jaoks on tegemist halvimal juhul eetilise

probleemiga ja T. selle R.ile ja VLA-s toimunud nõupidamisel edasi rääkis, siis on igati eluliselt

usutav, et T.P. seisukoht oli autoriteetne ning R. ja T. said kinnitust teadmisele, et nende käitumises

puudub kuriteo koosseis. T. uskumust suurendas ilmselgelt ka teise prokuröri s.o K.e seisukoht, mis

samuti ei kinnitanud kuriteokoosseisu täitmist. Kuna T.R. ja A.T. said kõigilt, kellelt arvamust

küsisid vastuseks, et G.O. ametisse nimetamine ja rotatsioon on õiguspärane või kui mindi probleemi

uurima, siis negatiivset tagasisidet ei tulnud, on neil olnud täielik alus arvata, et nad ei ole ühtegi

kuritegu toime pannud. Seega ei olnud R.l või T.l alust arvata, et nende poolt vormistatud või

kooskõlastatud käskkirjad oleks ebaseaduslikud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist, et KAPO 19.06.2020 kirja ning VLA 2022 õigusliku

hinnangu alusel oli selge, et PPA 09.04.2019 käskkirjad nr 1.9-2.3/71p ja 1.9-5.3/22t ning 31.03.2020

käskkiri nr 1.9-5.1/30t on ebaseaduslikud ning R.il oli kohustus need käskkirjad algusest peale

kehtetuks tunnistada.

Enne käesolevat kriminaalmenetlust O. enda ütluste kohaselt KAPO märgukirjast ei teadnud.

Puuduvad ka muud tõendid, mis selle väite ümber lükkaksid. G.O. ütlusest nähtub, et 2021 kevadel

helistas MTA juriidilise osakonna töötaja K.R. ja ütles, et T.K. tuli ja ütles, et tuleb leida põhjus

kuidas lõpetada O. rotatsioon ja ta ära saata. O. läks R. juurde, kes ei saanud aru, kust selline

korraldus tuli. Läks peadirektor J juurde, kes oli üllatunud ja ütles, et see oli R. soov kontrollida. Kuna

teema häiris, siis kirjutas pöördumise AKIsse, R. palus, et ära ei saadaks, et lahendavad majas ära.

Suvel 2021 tolli suveseminar rääkis R, et käis A.iga rääkimas, kes olla öelnud, et teema on nüüd maas.

R. rääkis ka sügisel 2020 H.ga toimunud kohtumisest.

O. sõnumivahetusest nähtub, et temale oli koosseisu võimaliku täitmise kohta vihjanud MTA

sisekontrolli töötaja. O. kirjutab 30.06.2021 Sisekontroll (T.K.) vihjas juristile, et kui O. hakkab

pensioni saama on koosseis koos. Praegu alles katse (10/48).

Tunnistaja R. R. ütluste kohaselt sisekontrollijuht T.K. arvas, et O. vormistamine ei pruugi olla

seaduslik. Umbes aasta pärast O. tööle asumist kohtus KAPO peadirektoriga, et saada kinnitus. Ära

tuli teadmisega, et see on pigem eetiline kui seaduslik küsimus. Ei saanud ka majasiseselt seisukohta,

et see rotatsioon on valesti. Arutas M. O. rotatsiooni teema õiguslikke küsimusi.

KAPO 31.08.2020 otsusega R-00045/20 anti G.O.le salajase tasemega riigisaladuse juurdepääsuluba

kuni 31.08.2022. Selles otsuse on märgitud, et O. tegevus politsei eripensioni saamiseks on vastuolus

ametnikueetika põhimõtetega. O. esitas vaide, vaie rahuldati ja luba anti kuni 15.04.2023. Otsuse

kirjutati, et kuigi eelnevalt kirjeldatud tegevus ei pruugi juriidiliselt olla õigusvastane, on see siiski

eetiliselt küsitav (6/79-110). O. saatis 31.08.2020 otsuse 01.09.20 T.R.ile (42/108).

Seega KAPO oma otsuses peab O. tegevust vastuolus ametnikueetikaga, kuid ei pea seda kuriteoks.

Vastupidisel juhul ei oleks KAPO O.le riigisaladuse luba pikendanud. Selliseks arvamuseks on kohtu

hinnangul alust, kuivõrd kriminaalasja avalikuks tulekul tunnistas KAPO kohe kehtetuks O.

riigisaladuse loa.

29.09.2020 saadab O. T.le ja R.le vaide, mis ta plaanib esitad (42/116-117). R. edastab selle alluvatele.

Sellest e-kirjavahetusest saab järeldada, et O. hoiab T.t ja R.it kursis teemaga, aga ei kinnita, et T., R.

ja O. olid teadlikud, et O. ametisse vormistamine aprillis 2019 oli ebaseaduslik ja tühine ning, et see

oli nende kolme ühine eesmärk. Selline infovahetus erinevate isikute vahel, mille R. saadab ka oma

alluvatele, kinnitab, et peale teema tõstatamist KAPO poolt otsiti tegelikult mitmetelt isikutelt, s.h ka

otse juristidelt, juriidilist arvamust ning puudus soov O. teemat saladuses hoida.

Tunnistaja T.K. ütluste kohaselt küsisid kirjalikud dokumendid personaliosakonnast ja nende põhjal

tekkis teadmine, kuidas oli O. teenistusse vormistamine. M.J. andis ülesande vaadata üle O. rotatsiooni

seaduslikkus. Andis M.J.le tagasiside memo vormis. MTA iseseisvalt rotatsiooni lõpetada ei saa ja see

ametikoht ei eeldanud politseitausta. Pärast memot O.t ei vallandatud ja rotatsiooni ei lõpetatud. Kuigi

MTA sisekontrolli juht T.K. käivitas 2021 kevadel juurdluse ja avaldas oma seisukoha, ei vabastanud

M.J ega R.U. O. ametist ega suhelnud ka PPA-ga rotatsiooni lõpetamise teemal. Seega ei saanud O.l

ainuüksi T.K. arvamusest tingituna olla tekkinud arusaama, et tema rotatsioon on vormistatud

ebaseaduslikult.

K. J. esitas ütlustes oma versiooni ja kokkuvõtte R. poolt O. julgeoleku kontrollis räägitust, mitte aga

R.i ütlused sõna sõnalt. Ütlusi edastades kordas J., et täpsemalt on kirjas seal protokollis. Küll aga

nähtub, tema ütlustest, et vestluste käigus sai J. teada, et esialgu G.O. soovis enda tööle vormistamist ja

kohest roteerumist. O. PPA-ssse tööle asuda ei soovinud. Ei saa väita, et J.e ütlused oleks selles osas

vastuolus R. või T. ütlustega. T. ja R. on mõlemad kinnitanud, et aprillis 2019 kui O. võeti

politseiteenistusse, ei pidanudki O. kohe PPA-sse pikemaks ajaks teenistusülesandeid täitma jääma

vaid roteeriti LuK-i. Seega puudub ütlustes vastuolu. J. ütlustest ei nähtu, et R. ja T. pidasid silmas, et

O. ei tule mitte kunagi tulevikus reaalselt tagasi PPA-sse teenistusülesandeid täitma.

O. ütlustest nähtub, et ta oli teadlik, et peale rotatsiooni PPA-sse teenistusülesannete täitmiseks

tagasiminekuks tuleb tal kandideerida võrdsetel alustel teiste ametnikega. Seega pidi ta juba 2019

aastal arvestama, et kui tal ei õnnestu PPA-s saada enda jaoks sobivat ametikohta 2023 aasta aprilliks,

võidakse tema teenistussuhe lõpetada. 2019 aasta aprillis teadis O., et tal on kuni 15.04.2023 LuK-iga

teenistussuhe ja arvestades LuK-is kehtinud süsteemi, mille kohaselt isik oli ühel ametikoha kuni 5

aastat, puudus tal 2019 kevadel igasugune alus arvata, et tema teenistussuhe jätkub LuK-is peale

15.04.2023.

Asjaolu, et 15.04.2019 seisuga ei olnud G.O.l aprillis 2019 plaani PPA-s teenistusülesandeid täitma

asuda, ei tähenda automaatselt seda, et tal ei olnud kavas tähtajalise lähetuse lõppedes asuda PPA-s

teenistusülesandeid täitma. PPA teenistusse asumise ja sealt koheselt LuK-i lähetamise üheks

eesmärgiks oli kindlasti võimalus saad tulevikus politseipensioni, kuid see eesmärk ja soov ei ole

ebaseaduslik. Ainuüksi pensioni saamise eesmärk ja motivatsioon ei kinnita, et O.l ei olnud tähtajalise

lähetuse lõppedes plaanis minna tagasi täitma teenistusülesandeid PPA-s.

Alustatud kriminaalasja tulemusel ei saanud O. enam ise oma ametialast karjääri suunata. KAPO

tunnistas kehtetuks ta riigisaladuse loa, mille puudumine välistas välismissioonile mineku võimaluse.

Hetkel ei ole seetõttu võimalik öelda, kas O. oleks eeldatavalt aprillis-mais 2024 välismissioonilt

tagasi tulles asunud PPA-s igapäevaselt teenistusülesandeid täitma või mitte. Välistada seda võimalust

ei saa, kuna 2023 aastal selle teemalised läbirääkimised käisid. Hetkel on O. PPA teenistuses, kuid on

kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldatud.

Tunnistaja K. J. ütlustest nähtub, et S. mainis, et O. oli talle avaldanud soovi, et teda KAPO-sse tööle

vormistatakse ilma et ta tööle asuks, et tal 2019 detsembri seisuga oleks näilik töökoht KAPO-s. A. S.

ütlused kinnitavad, et O. soov oli leida lahendus, kuidas staaž ei katkeks ja saaks pensioni kätte.

Soovis, et teda vormistatakse variisikuks. See jutt oli kui O. oli viimaseid päevi KAPO-s tööl.

Tunnistajate ütlused lahknevad aja osas, mil toimus vestlus KAPO peadirektori ja G. O. vahel, kuid

vestluse põhisisus tunnistajate ütlused kattuvad. Arvestades, et pärast KAPO-st lahkumist O. ja KAPO

suhted halvenesid on usutav, et selline vestlus S. ja O. vahel toimus 2017 aastal nagu rääkis S.. O. ja

S. vestlus kinnitab taaskord, et O. soovis politseisüsteemi millalgi naasta, kuid KAPO-ga kokkuleppele

ei jõutud. See vestlus aga ei kinnita, et O. sõlmis R. ja T.ga 2019 kevadel kokkuleppe, mille kohaselt ta

vormistatakse PPA teenistusse ja O. mitte kunagi PPAs tegelikult teenistusülesandeid täitma ei asu.

24.01.2020 e-kirjas K. J.le kirjutab G.O. muuhulgas järgmist: „Loomulikult, ka sellel kohal, kust ma

PPA-st olen suunatud LuKi on RS loa olemasolu vajalik, kuid seda siiski vaid siis kui peaksin tagasi

suunduma. Hetkel ju minul PPAga reaalne teenistussuhe puudub“ (2/1-4). 24.01.2020 ja 27.01.2020 e-

kirjadest G.O.lt K. J.le (2/1-4) nähtub, et O. kirjutab 24.01.2020 K.J.le suunamise teemal. Märkides, et

teenistussuhe on kohe esimesest hetkest 15.04.18 peatatud (ilmselt trükiviga peaks olema 2019).

Üksus, kus tema ametikoht paikneb on sensitiivne. Suundumiseks MTA-sse tehti pakkumine 2019

sügisel ja nõustus sellega jaanuaris 2020. PPA-s on seda teemat rääkinud vaid T.ga ja tema andis

nõusoleku. Enne 01.05.2020 MTA-sse kindlasti ei lähe. Ühestki tsiteeritud kirjavahetusest ei nähtu, et

O. ei plaani peale rotatsiooni lõppu 15.04.2023 naasta täitma teenistusülesandeid PPA-s. On ilmselge,

et väide, et tal hetkel PPA-ga reaalne teenistussuhe puudub, tähendab seda, et tol hetkel O.

igapäevaselt PPA-s teenistusülesandeid ei täitnud, kuivõrd tema avaliku võimu teostamise õigus PPA-s

oli peatatud. Ükski roteeritud ametnik ei saa teha tööd lähetavas asutuse ajal kui tema avaliku võimu

teostamise õigus selles asutuse on peatatud.

G.O. kirjutab august 2020 e-kirjas K.R.le, et KAPO peadirektor soovis talle õnne, et politseipensioni

küsimus sai koostöös T.R.iga lahendatud. Idee, et juhuks kui tuleb riigiteenistusse tagasi, siis kindlasti

taastab oma politseiteenistuse staaži oli džentelmenide kokkulepe. Küsimus on põhimõttes, et

eripensioniks on tal oma 23 a teenistuse tõttu seaduslik ja moraalne õigus (7/26). Nimetatud e-kiri

kinnitab taaskord, et O. oli R.ga kokkulepe, et politseiteenistuse staaži taastamiseks peab ta tagasi

tulema teenistusülesandeid täitma PPA-s.

30.08.2020 kell 22:58 edastatud kirjas K. R.le (7/24-28) heidab G. O. KAPO-le ette asjaolu, miks tema

töösuhet tuli üldsegi kontrollida ning ütleb: „…teha järeldus, et ma ei soovi minna hiljem

politseiteenistusse? Mis iseenesest ei puutu jälle asjasse. ?Soovin, ei soovi?, see puudutab mind PPAd,

KV-d ja MTAd.“. NB! Minu jaoks ei ole küsimus rahas- pensioniraha teenin ma oma tööga niikuinii

välja- vaid põhimõte olen üks viiest Eesti politseikindralinspektorist, Ja eripensioniks on oma 23 a

teenistuse tõttu seaduslik ja moraalne õigus. Asjaolu, et O. on pahane, et KAPO tema töösuhte

vormistamise osas negatiivset arvamust avaldab, ei kinnita veel, et O. ei plaaninud 2019 aastal PPA

teenistusse asudes ja kohe lähetusse minnes mitte kunagi enam asuda teenistusülesandeid täitma PPA-

s. O. ei peagi igas e-kirjas kogu aeg kirjutama, et naasen siis ja siis teenistusülesandeid täitma. Kohus

nõustub, et sellised väited ja laused ei tohiks olla kohased avalikus teenistuses olevatele tippjuhtidele.

Samas on mõistetav isiku pahameel olukorras, kus ta ei olnud saanud soovitud ulatuses ja ajaks

riigisaladuse luba. Selline mõtete avaldus aga ei kinnita ega lükka ümber fakti, kas G.O.l oli 2019-

2020 plaanis kunagi tulevikus eelduslikult 15.04.2023 asuda täitma teenistusülesandeid PPA-s.

2020 novembris kirjutab O., et pool võitu on käes, luba anti kuni MTA rotatsiooni lõpuni, s.o.

15.04.2023. keeruline on muidugi vaielda, et mul oleks MTAga seoses vaja luba pikemalt, sest ma ju

ei tea, kas rotatsioon pikeneb ja kas ja millist RS luba mul siis vaja on…“(7/43-47) . Kuigi siin kirjas

ei ole ühemõttelist väljaütlemist selle kohta, et G. O.l oleks eksisteerinud reaalne soov naasta täitma

teenistusülesandeid PPA ridades, ei ole siin ka kirjas, et ta ei soovi PPA-sse naasta. Pigem on siit

näha, et isik ei välista ei rotatsiooni pikenemist ega ka teenistusülesannete täitmiseks PPA-sse

naasmist.

15.02.2022 edastas G.O. T.R.ile e-kirja (42 /151-158), kus muuhulgas kirjeldab G.O. oma mõtteid,

kuhu ta võiks sobida PPA-s ja küsib ka T.R.i mõtteid. Lisaks kirjutab, et ka pikendamine on

loomulikult ka OK, kui see on PPA nägemus. Nimetatud kiri näitab kohtu hinnangul seda, et O. on

valmis tegema nii nagu PPA-le paremini sobib. Ta on valmis tagasi pöörduma ja on ka valmis

rotatsiooni jätkama. See kiri ei kinnita kuidagi asjaolu, et O.l oli 2019 aastast peale plaani mitte

kunagi asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma.

10.08.2022 toimub sõnumivahetus R. R., kus arutatakse pensioniteemat. G.O. teatab, et temal on

pensionini 5 aastat 1 kuu ja 20 päeva ning eelpensionit juba saab. Selle peale vastab R. R.: „Jah, aga sa

pead ju politseiteenistuses olema selle aja“. Omakorda vastab G.O.: „Ikka pean. Mu lähetus MTAsse

kestab kuni 15.04.23 eks vaatan, kas tagasi või pikendan. See läheb kõik staaži arvesse.“( 10/30).

Kuigi siin kirjutab O., et vaatab kas läheb tagasi või pikendab, ei kinnita see kiri, et O.l ei olnud plaani

mitte kunagi tulevikus naasta täitma teenistusülesandeid PPA-s. Selline kirjavahetus näitab vaid, et O.l

ei olnud oma tuleviku suhtes selgust ja selget visiooni, kuivõrd tema karjääri alased otsused ei sõltunud

ainult temast. Kindlasti pidi ta oma karjääri kujundades arvestama enda ja KAPO halbade suhetega.

O. on oma ütlustes kinnitanud, et rotatsioon oli O. idee, ise pakkus välja, sest rotatsioon oli ka KAPO

praktika. Kohtuistungil uuriti senist PPA ja KAPO roteerumiste praktikat andmaks hinnangut, kas O.

puhul kohaldatud roteerumine erines senisest tavapraktikast.

PPA vastuskirja kohaselt R.K. vabastati 28.02.2013 teenistusest tema enda algatusel. Sai

kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest. 01.03.2013 võeti politseiteenistusse ja nimetati PPA…..

koosseisuvälise politseinõuniku ametikohale 01.03.2013-29.02.2016. 01.03.2013 roteeriti R.K.

Siseministeeriumisse nõuniku ametikohale. Teenistussuhe PPA-s peatatud 01.03.2013-29.02.2016.

R.K. ei ole politseiteenistusse naasnud ja lahkus politseiteenistusest alates 01.02.2020. (9/93-94). S.M.

ütluste kohaselt nimetati 01.03.2013 K. nõuniku koosseisuvälisele ametikohale. Koosseisuväline

ametikoht ei pidanud eraldi looma, ta justkui loodi aga kooseisus ei olnud. K. vabastati 2020 võis olla

01.02.2020. Enne vabastamist K. sellele ametikohale tagasi ei tulnud PPA-sse.

PPA vastuskirjad 9/84-90 kinnitavad:

V.K. roteerus 02.03.2015 Siseministeeriumi, rotatsiooni tähtaega on kaks korda pikendatud. 01.04.14

nimetati K. juhtivkorrakaitseametniku ametikohale, alates 01.07.2022 arenduseksperdi ametikoht.

18.07.2007-31.03.2014 töötas

Siseministeeriumis.

21.08.2006-17.07.2007 Lääne-Harju

politseijaoskonna kriminaaltalituse juht.

S.P. roteerus 12.02.2018 Siseministeeriumi, tähtaega pikendatud üks kord.12.02.2018 nimetati

liikluspolitseiniku ametikohale. Kuni 11.02.2018 oli lubadegrupi vanemkorrakaitseametniku

ametikohal. Lahkus politseiteenistusest 01.07.2022.

T.N. roteerus 01.01.2020 Kaitseväkke, tähtaega pikendatud üks kord. 01.01.2020 nimetati

liikluspolitseiniku ametikohale enne seda oli lubadeametniku ametikohal.

T.M. roteerus 01.07.2020 Siseministeeriumi. Oli sel ajal alates 01.01.2018 juhtivkorrakaitseametniku

ametikohal, mis muudeti 01.07.2022 arenduseksperdi ametikohaks. On sel ametikohal ka praegu.

Rotatsioon lõppes 17.02.2023. Roteerus kahe nädala pärast Päästeametisse 01.03.2023.

Vastustest järelpärimistele (9/114-119) nähtub, et:

O. V. teenistus Siseministeeriumis algas 1. augustil 2018 O. V. roteerus Siseministeeriumisse ATS §

33 lõike 1 ja JAS § 151lõike 1 alusel. Kuna O. V. vormistati teenistusse ATS-i ja JAS-i sätete alusel,

siis jätkus avaliku teenistuse staaži, mis seisuga 31. juuli 2018 oli 26 aastat ja 21 päeva. 23. augustil

2020. a vabastati ta Siseministeeriumi teenistusest ning alates 24. augustist 2020. a jätkas ta teenistust

Kaitsepolitseiametis. O. V. vabastati JAS § 151 alusel Kaitsepolitseiameti teenistusest 6. septembril

2020. O. V. võeti Siseministeeriumi teenistusse alates 7. septembrist 2020 ning ta oli

Siseministeeriumi teenistuses kuni tähtajalise üleviimise tähtaja saabumiseni, s.o 6. septembrini 2023.

a. O. V. naasis KAPOsse.

S. ütlused kinnitavad, et V. liigutati roteerumisel teisele kohale. O.V. läks siseministeeriumi, rotatsioon

lõpetati ennetähtaega kuskil augustis 2020 sünnipäeva paiku. Siseministeerium soovis, et saaks

pensioni ära vormistada, tuleb Kaposse ja siis tagasi siseministeeriumisse. Arvas, et V.il oli selleks

õigus ja ei näinud probleemi. Teisiti ei olnud politseipensioni võimalik vormistada.

A.A. tähtajaline lähetus Päästeametisse lõppes 22.09.2024. KAPO 21.02.2019 kirja kohaselt on KAPO

nõus vabastama A.A. teenistusest 28.02.2019 julgeolekuasutuste seaduse § 151 lg 1 alusel seoses

nimetamisega Päästeameti peadirektori asetäitja ametikohale. A.A. vabastati 25.10.2024 KAPO

teenistusest alates 01.11.2024 (9/115,117-118). SKA kirja kohaselt töötab A.A. SKA tugiteenuste

prorektori ametikohal alates 01.11.2024. (9/159-160).

VLA vastuskirjad (9/95-96, 154-156) kinnitavad, et E.L. viimane päev KAPO-s oli 31.12.2009. Võeti

teenistusse VLA-sse 06.01.2014 sel hetkel oli avaliku teenistuse staaž 18 a 9 kuud ja 20 päeva. Seoses

osakoormusega ametisse nimetamisega KAPO-sse muudeti E.L. töökoormust VLA-s alates

01.06.2018-31.12.2019.E.L. nimetati tähtajaliselt täiskoormusega VLA teenistusse 01.01.2020-

31.12.2022. 01.01.2020 vabastati KAPOS-t 15´ lg 1 järgi. VLA 04.11.2024 kirja ja selle lisa kohaselt

oli seisuga 31.12.2019 E.L. VLA teenistuses ning 01.01.2020 seisuga muutus tema teenistussuhte

õiguslik alus. E.L. nimetati VLA-sse tähtajaliselt JAS § 151 lg 1alusel. Teenistusest ei vabastatud vaid

muudeti teenistussuhte alust. Lähetamisega seotud suhtlus KAPOga toimus suuliselt. Nõusolekuks

lugesid KAPO käskkirja JAS § 151 lg 1 alusel teenistusest vabastamise kohta ning VLA käskkirja

tähtajalisele ametikohale nimetamise kohta.

KAPO 28.11.2024 vastusest nähtub. Et E.L. nimetati KAPO teenistusse alates 01.06.2018 koormusega

0,2. E.L. lahkus KAPO teenistusest seoses tähtajalise nimetamisega ametikohale VLA-s alates

01.01.2020 JAS § 151 lg 1 alusel. (9/118)

S. ütluste kohaselt kui E. L.l lõppes KAPOs 0,1-ga töötamine, siis ta lähtetati tähtajatult VLAsse.

Vabastasid ja saatsid ta täiskohaga sinna. Seal oligi see sama politseiteenistuse kulgemise asi, et ta n-ö

on sinna lähetatud KAPO-st, et tal see politseiteenistus edasi kulgeks. See oli selle asja mõte. Mingil

hetkel M.iga rääkides ta ütles, et ta oli Enega vestelnud ja saanud aru, et see politseipension on

suhteliselt märkimisväärne, et ta saab aru, et miks seda inimesed tahavad. Selline jutuajamine oli, aga

midagi muud ei olnud. Tunnistajal oli mulje, et L. vabastati kunagi KAPOSst ebaõiglaselt. L. tööle

võtmine ebaõigluse kõrvaldamiseks ei olnud asja peamine eesmärk.

Tunnistaja K.T. ütlused kinnitavad, et 2018 oli juttu ka E.L.st, kelle vormistasid 01.06.2018 VLA-sse

osalise koormusega 0,83. Osalise koormusega töötamine lõppes 31.12.2019. alates 01.01.2020

vormistati L. tööle rotatsiooni korras kolmeks aastaks. L. tegi sama tööd edasi mida enne. E.L. täitis

samaaegselt ülesandeid nii KAPO-s kui VLA-s. Osakoormus oli E. L. kokkulepe KAPO-ga. Viimane

kuupäev L.l KAPO-s oli 31.12.2019. 01.01.2020 vabastati KAPO-st tuli rotatsiooniga VLA-sse

täiskoormusega. Jätkas esialgu samal ametikohal edasi. Pensionivaates ei muutnud see L. jaoks

midagi. Rotatsioon või osakoormus ei olnud pensionistaazi kasvu seisukohalt vahet. Pärast rotatsiooni

läks L. KAPO-sse tagasi. Soovis enne seda VLA-s oma rotatsiooni pikendada. Tunnistaja tegi

ettepaneku peadirektorile teist tähtaega mitte roteerida.

Tunnistaja M. M. ütluste kohaselt pöördus S. seoses L. roteerumise vajadusega KAPO vaatest. S.

rääkis, et L. vabastati ametist mõned nädalad enne L. pensionistaaži täitumist. Pidas seda ebaõiglaseks

käitumiseks ja tal on soov see korda teha. Vormistati nii, et L.l tekkis suhe ka KAPO-ga 0.1 või 0,2

koormusega. Roteeriti KAPOS-st jälle VLA-sse Põhieesmärgiks oli staaži täiskogumine. Ei usu, et

KAPO poleks hakkama saanud L. panuseta.

Tsiteeritud dokumentidest on näha, et samal päeval ametisse võetud isikuid on ka varem samal päeval

edasi roteeritud (R.K., E.L.). Roteeritud isikuid nimetati rotatsiooni perioodil teisele ametikohale

võrreldes sellega, millisel ta varem töötas (N., K., P., M.). Isikud tulid rotatsioonist lühiajaliselt tagasi

lähetavasse asutusse, et vormistada pension ja minna tagasi täitma teenistusülesandeid asutuses, kuhu

oli ka varem lähetatud (O.V. sai xxx 50 aastaseks) või uude asutusse (A. A. sai xxx 50 aastaseks, T.M.

sai xxx 50 aastaseks ).

42/63-69 toodud PPA-st teistesse asutustesse seisuga 28.01.2020 roteerunud isikute nimekiri kinnitab,

et näiteks H.L on roteerunud 01.04.2014- 30.06.2021, M.L alates 01.07.2015, H.K 22.10.2012-

21.10.2021, J.M 01.09.2010-31.08.2022, Ü.V 01.09.2014-30.08.2020. Seega on varasema praktika

kohaselt aktsepteeritud ja lubatav olnud ka isikute pikaajaline rotatsioon.

PPA 11.08.2023 vastuskirja (3/137-140) kohaselt on T.M ja U.K rotatsiooni lõppedes samal päeval

omal algatusel teenistusest lahkunud. Seega ei ole kunagi olnud välistatud või keelatud variant, et isik

rotatsiooni lõppedes ei tulegi PPAsse tagasi.

S. M. ütlused kinnitavad, et tegelikult isikul ei olnud õigust saada täpselt samale kohale aga oli õigus

samaväärsele kohale. On olnud nii, et inimene ei tulegi rotatsioonist tagasi. On inimesi, kes on

rotatsioonis rohkem kui 10 aastat.

E.L. puhul oli isik 01.06.2018-31.12.2019 osalise koormusega VLA-s ja osalise koormusega KAPO-s.

Seisuga 31.12.2019 ei olnud E.L. lähetuses (JAS § 151) alusel VLA-s, vaid ta võeti VLA teenistusse

06.01.2014. Alates 01.01.2020 nimetati E.L. VLA-sse JAS § 151 alusel tähtajaliselt s.o rotatsiooni

korras. Teenistusest ei vabatatud vaid muudeti õigussuhte alus. Kriminaalasjas uuritud tunnistajate T.,

M., M. ütlused kinnitavad, et E.L. oli üks isikutest, kes otsis lahendust enda politseipensioni

küsimusele. VLA pakutust loobus kuna sai kokkuleppele KAPO-ga. Uuritud tõendid kinnitavad, et L.

KAPO-sse ametisse vormistamise ja kohe 01.01.2020 VLA-sse rotatsiooni korras vormistamise

motivatsioon oli sama, mis O.l (politseipension). Seisuga 01.01.2020 oli E.L.l kehtiv teenistussuhe

VLA-ga ja muudeti lihtsalt selle alust. S.t E.L. roteeriti asutusse, kus ta juba oli teenistuses täpselt

nagu G.O.. Ainuke erinevus oli, et L. oli seni olnud ca 1,5 aastat VLA-s koormusega 0,83 ja nüüd

taastati tema täiskoormus. Tunnistaja K.T. ütlused kinnitavad, et E. L. soovis oma rotatsiooni

pikendada, kuid VLA ei olnud nõus, seega L. ei seadnud endale alates 01.01.2020 täiskohaga KAPO-

sse ametisse asudes ja kohe edasi roteerudes eesmärgiks, et ta tuleb kindlasti rotatsiooni perioodi

lõppedes KAPO-sse tagasi. Tegelikult tuli ta KAPOsse tagasi rotatsiooni lõppedes naga ka G.O..

KAPO on pidanud E.L. puhul sellist samasse asutusse roteerumist seaduslikuks, kuid O. puhul mitte.

Kohtul on alust arvata, et ka KAPO poolt E.L.le pakutud võimalus ei olnud „põllul“ kättesaadav

lahendus kõikidele, kes oleks soovinud, et neil säiliks PPVS ja/või VAPS pensioni saamise võimalus.

Tsiteeritud dokumentidest nähtub, et rotatsiooni vormistamise praktika on olnud asutuseti erinev, mis

viitab sellele, et õigusnormid ei ole selles osas ülemäära selged. VLA vastusest teabenõudele 9/95-96,

154-156 ja teistest dokumentidest 3/13-155, 41/126-144 nähtub, et ka asutusesiseselt on rotatsiooni

dokumente vormistatud E.L. puhul erinevalt (isegi suuliselt) võrreldes I.V, A.T, R.K ja R.R-ga.

On ilmselge, et kogu rotatsiooni süsteemi üheks eesmärgiks ja isikuid motiveerivaks asjaoluks ongi

pensionistaaži kogumine ja õigus politseipensionile. Selline ajend on aastaid olnud legitiimne

erinevates asutustes s.h KAPO-s. Pikaaegse juhtivtöötaja staažiga R., T. ja O. olid ilmselgelt kõik

teadlikud varasemast roteerumispraktikast, mis kindlasti mõjutas ka nende arvamust, et

pensioniõigusega arvestamine on rotatsiooni puhul seaduslik. 06.06.2023 käskkirjas nr 1-3/85 on

märgitud, et KAPO-l edaspidi kaaluda enne nõusoleku andmist, kas tähtajalise üleviimise

ennetähtaegne lõpetamine politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ajendil on põhjendatud ja

eesmärgipärane. (6/6-8). Tsiteeritud dokument kinnitab, et pärast aastate pikkust rotatsiooni tingib

isikute tagasipöördumist lühiajaliselt lähetavasse asutusse üksnes politseipensioni vormistamine ja

seejärel teenistussuhe lõpetatakse või minnakse lähetusse tagasi. Kohtu arvates ei saa sellistel

lühiajalistel tagasipöördumiste puhul öelda, et lähetav asutus saaks või jõuaks kasutada teadmisi ja

oskusi mida lähetuses olnud isik on lähetuses olles omandanud. Samuti ei ole kohus veendunud, et

sellised pikaajalised lähetused ja lühiajalised tagasipöördumised on kättesaadavad kõigile PPA või

KAPO teenistuses olevatele isikutele.

Nii PPA-s kui KAPO-s läbi viidud teenistusliku järelevalve kokkuvõttest nähtub, et ei PPA-s ega

KAPO-s ei olnud 2023 aasta kevadeni kehtestatud tähtajalise üleviimise kohta lisaks õigusaktidele

täiendavaid põhimõtteid.

Kohus nõustub, et O. (ja ka neljale VLA ametnikule ja E.L. ) pakutud rotatsiooni võimalused ei olnud

kõigile endistele PPA ja KAPO ametnikele kättesaadavad ja pakutud. Kohus nõustub, et nii O. kui ka

mõne teise rotatsiooni (mitte ainult eespool nimetatute) puhul võib olla tegemist eetilise probleemiga.

Miks lähetusi ja sageli väga erinevatel tingimustel inimestele võimaldatakse ja miks mingitel juhtudel

keeldutakse, ei pruugi alati olla läbipaistev ja selge. See on juhtide diskretsiooni otsus ja nagu KAPO

endine peadirektor S. ka kinnitas on iga rotatsioon juhtumipõhine, need olukorrad on niivõrd erinevad.

Seega üksnes asjaolu, et lähetusi ei võimaldatud alati kõigile ja samadel tingimustele, ei muuda neid

lähetusi ainuüksi sellel põhjusel veel ebaseaduslikuks.

G. O. ütluste kohaselt tõusis tema jaoks VAPS pensioni taotlemine päevakorda kui algas Ukraina sõda

ja ta soovis vabatahtlikuna Ukrainasse minna ning oli küsimus perekonna ülalpidamises. See väide, et

ta hakkas alles seoses Ukraina sõjaga pensionile mõtlema on ümber lükatud e-kirjavahetusega, mille

kohaselt 27.01.2022 pöördub G. O. PPA personalitöötaja poole ning küsib, millal tal täitub 25 aastat,

seega on O. tundnud huvi pensionistaaži täitumise osas juba enne Ukraina sõja algust (24.02.2022).

Samas on O. ka öelnud, et VAPS pensioni mõte tuli siis kui kursavennad ja kursaõed hakkasid seda

vormistama, see oli kuskil 2021. Seega on ilmselge, et VAPS pensioni vormistamise idee ei olnud

seotud võimaliku Ukrainasse minekuga. Asjaolus, et läbiotsimise käigus leiti paberkandjal SKA

06.05.2022 kiri G.O.le VAPS pensioni määramise kohta (2/29), ei ole midagi imelikku. Vanakooli

inimesed trükivad ka praegusel digiajastul nende jaoks olulised dokumendid paberkandjal välja ja

säilitavad need igaks juhuks. On eluliselt usutav ja e-kirjavahetuste põhjal ilmselge, et VAPS pension

on O. jaoks oluline. (31.01.2022 e-kiri, kus peale hetke staaži suuruse teadasaamist küsib ta veel

juurde, kui suur see pension hetkel on 3/164-166). Kuu aega enne staaži täitumist VAPS pensioni

saamiseks (s.o 25 aastat) kirjutab G.O. 04.04.2022 soovist vormistada VAPS pension (3/170-171).

Pensioni otsuse saamise järgselt jagab G. O. seda oma ühises vestlusgrupis oma pereliikmetega saates

neile väljavõtte SKA otsusest ning kirjutab: „esimene etapp tehtud. Täispaketini veel 5 aastat.“

(10/76). 06.05.2022 on leitud ka sissekanne G. O. märkmikust: „Päris pensionini jäänud 4 aastat 8

kuud ja 6 päeva. Eelpension käes!“( 10/132). Kohus nõustub, et eeltoodust nähtub, et G. O. pidas

vägagi oluliseks pensioni s.t lisaraha saamise küsimust, kuid need e-kirjad ei kinnita, et see oli teada T.

R.le ja L.T.le. Samuti ei kinnita need e-kirjad, et 2019 aasta aprillis PPA teenistusse asudes ja koheselt

edasi roteerudes puudus O.l soov peale rotatsiooni lõppu asuda täitma teenistusülesandeid PPA-s ja, et

R.il ja T.l oli teadmine, et G.O. ei kavatse peale rotatsiooni lõppu PPA-sse tagasi teenistusülesandeid

täitma tulla. Tunnistaja S. ütlustest nähtub, et neil oli omal ajal kokkulepe, et VAPS pensioni ei võeta,

aga mingisugusel hetkel muutus olukord selliseks, et KAPO-sse tuli päris palju PPA-st kolleege tööle

ja neil olid kõigil VAPS pensionid vormistatud. KAPO-s olid lähtunud sellest, et VAPS on ikkagi ette

nähtud sellel juhul, kui sa n-ö ei saa politseinikuna täie rauaga töötada enam 100%. Aga kuna

Sotsiaalkindlustusamet asus seisukohale, et kõik, kes on seal mingi aja töötanud, neil on õigus see

vormistada, siis mingisugusel hetkel ütles, et see on siis iga ühe südametunnistuse asi kas seda

vormistada või mitte. Lõpuks vist enamvähem kõik selle vormistasidki. Seega kinnitavad tunnistaja S.

ütlused, et kõigi nii KAPOS kui PPAs töötavate ametnike jaoks oli VAPS pensioniga saadav raha

oluline (vastupidisel juhul ei oleks veel ametis olnud ametnikud VAPS pensioni endale vormistanud)

ja selle vormistamist töötamise ajal ei pidanud tema ise õigeks, kuid vastuolus see seadusega ei olnud.

Seega ei erinenud O. VAPS pensioni vormistamise osas kuidagi teistest ja ei saa öelda, et tema jaoks

oli rahaline pool olulisem kui teiste selle pensioni vormistanud isikute jaoks.

Tunnistaja L. L. sõnul küsis ta T. R.ilt, et kas ta teeks antud otsustuse G. O. osas uuesti ja peale

väikest mõtlemist vastas T. R., et pigem mitte. Kohtuistungil ei selgunud millest oli tingitud R.i

selline vastus. Samas ei kinnita see vastus ümberlükkamatult, et R. oli veendunud, et O. ametisse

võtmine ja kohene edasi lähetamine oli ebaseaduslik. See vastus võib tähendada erinevaid asjaolusid,

s.h ka seda, et R. oli väsinud O. teemaga tegelemisest.

L.T. ei olnud isikuks, kes otsustas PPA-sse teenistusse võtmise. Ta sai vastutada üksnes enda juhitavas

üksuses reaalselt olemasolevate ametikohtade ja ametnike eest. L.T. ei olnud isikuks, kes otsustas

rotatsiooni vaid see oli PPA peadirektori või tema asetäitja otsustada. Puutuvalt VLA-sse roteeritud

nelja isikuga tuleb märkida, et tunnistaja J.T. ütluste kohaselt olid isikud kirjutanud sahtlisse (41/42)

lahkumisavaldused juhuks kui nende rotatsioon peaks ennetähtaega lõppema, et PPA ei peaks nende

probleemidega tegelema. Kuigi selline olukord võib olla ebaeetiline ja isegi ebaseaduslik kuivõrd

PPVS § 677lg 1 annab politseiametnikule rotatsiooni ennetähtaegsel või tähtaegsel lõpetamisel õiguse

jätkata politseiametnikuna…, on kahe VLA ametnikuga nii juhtunud ja nad on seda olukorda

aktsepteerinud. Mitmed tunnistajad kinnitasid, et oli kokkulepe, et PPA-sse tagasi tulekuks, pidid

kandideerima võrdsetel alustel teistega. Kohus möönab, et selline kokkulepe rotatsioonist tagasi

tulekuks ei ole seaduslik, kuivõrd seadus näeb ette, et politseiametnikul on rotatsiooni lõpetamisel

õiguse jätkata politseiametnikuna politseiteenistust lähetanud asutuses või muus asutuses

politseiametniku ametikohal. Rotatsioonist tagasi tulevatele PPA ametnikele ametikoha leidmine ei

olnud aga L.T. ametiülesanne.

Kelmuse objektiive koosseis eeldab pettust, millega viiakse kannatanu eksitusse. Varakäsutus, mida

koosseis eeldab, peab olema tehtud eksituse mõjul. KAPO 19.07.2023 kiri tõendab, et KAPO on

tutvustanud märgukirja 3747 I.H.le 11.08.2021. K.J. kinnitas, et tutvustas KAPO seisukohta H., kes J.

sõnul arvas, et sellisel kujul pensioni saamine ei ole seaduslik. H. lahkus ametist 2021. Seega

kinnitavad K.J. ütlused, et Sotsiaalkindlustusamet asutusena teadis G. O. politseiteenistuse asjaolusid

ja KAPO hinnangut nende võimalikule õigusvastasusele juba üheksa kuud enne O. poolt

pensionitaotluse esitamist. Sellest tulenevalt ei saa väita, et Sotsiaalkindlustusametit institutsioonina ei

olnud olukorrast informeeritud. Sotsiaalkindlustusameti esinda selgitas kohtuistungil, et ei ole oluline

kus isik pensioni avalduse esitamise hetkel töötab. PPA puhul võib isik jätkata pärast VAPS alusel

pensioni vormistamist politseiteenistuses ja võib ka mitte. VAPS § 26 lubab seda. Kui on kahtlus siis

kontrollivad ise täiendavalt, kui kahtlust ei ole siis ei kontrolli. Käesoleval juhul kahtlust ei tekkinud ja

menetleja tegi pensionimääramise otsuse ära. Kohtu jaoks jääb arusaamatuks, kui endine

Sotsiaalkindlustusameti juht olevat olnud K.J. ütluste kohaselt seisukohal, et O.l ei ole õigust VAPS

alusel pensioni saada, siis miks ta ei teavitanud sellest teisi ametnikke ja ei tehtud märget süsteemi.

Kohus ei usu, et juhul kui Sotsiaalkindlustusametis oleks peetud O.le VAPS pensioni maksmist

ebaseaduslikuks, oleks tehtud O. taotluse alusel positiivne otsus.

Kõigest eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et süüdistuses etteheidetud

ATS§ 33 lg 1 nõudeid ei ole G.O. PPA teenistusse võttes ja samal päeval LuK-i edasi roteerides

rikutud. Samuti ei ole leidnud vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult tõendamist, et 2019 aasta

aprillis ei olnud O. plaanis mitte kunagi tulevikus asuda PPA-s teenistusülesandeid täitma. Üksnes

asjaolu, et O. ei pidanud kohe 2019 aasta aprillis täitma teenistusülesandeid PPA-s vaid roteeriti LuK-i

ja 2020 MTA-sse eesmärgiga, et O. peale lähetuse lõppu aprillis 2023 naaseb PPA-sse

teenistusülesandeid täitma, ei muuda O. PPA teenistusse vormistamist 2019 aprillis ebaseaduslikuks ja

näiliseks.

Kuna G.O. on alates 15.04.2019 kehtiv teenistussuhe PPA-ga, ei ole Sotsiaalkindlustusametile

esitatud valeandmeid politseiametniku staaži kohta ja loodud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõiget

ettekujutust.

Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista G.O. süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi õigeks. Samuti tuleb

õigeks mõista T. R. ja L. T. süüdistuses KarS § 209 lg 2p2 ja 4 – 22 lg 3 järgi.

Ametialane võltsimine.

Riigikohus on lahendis 3-1-1-40-11 seisukohal, et KarS § 299 lg 1 on KarS §-de 344 ja 345 suhtes

erinorm ja dokumendi võltsimise sisustamine toimub nende koosseisude puhul samadel alustel, v.a

erisubjekti (ametiisik) ja eesmärgi (õiguste omandamine ja kohustustest vabanemine) osas. Kolleegium

on varasemas otsuses leidnud, et intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi

koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti

sisult ebaõigeid andmeid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. septembri 2001. a otsus asjas nr 3-1-1-

82-01, p 7.1). Kuna võltsimise kirjeldus KarS § 299 lg 1 järgi ei erine KrK §-des 166 ja 186

sätestatust, jääb Riigikohtu kriminaalkolleegium oma senise tõlgenduse juurde. § 299 seisukohalt ei

ole oluline, et võltsitav või võltsitud dokument oleks kohane õiguse omandamiseks või kohustusest

vabanemiseks.

Vaidlust ei ole asjaolus, et T.R. oli ametiisik (vt lk 13-14).

R.it süüdistatakse selles, et ta lasi oma alluval, PPA peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse

alal P. P., keda T. R. valitses ülekaaluka teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil,

allkirjastada 09.04.2019 käskkirja nr 1.9-2.3/71p, millega G. O. nimetati alates 15.04.2019 PPA

teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi

tunnistajakaitseametniku ametikohale.

Kohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist, et kõnealune käskkiri sisaldas endas valeandmeid. G.O.

võeti nimetatud käskkirja alusel politseiteenistusse ja roteeriti samal päeval edasi LuK-i. Kohus lk 14-

49 selgitas, miks ei ole G.O. PPA-sse teenistusse võtmine alates 15.04.2019 ja kohe samal päeval

edasi roteerimine ebaseaduslik.

Süüdistuse kohaselt oli dokument intellektuaalselt võltsitud, kuna G.O. tegelikult politseiteenistusse

talle loodud ametikohale või ka muule ametikohale PPA-s ei asu ega kavatse asuda ja R., T. ja O. olid

sellest teadlikud.

Asjaolu, et O. 2019 aprillis ei asunud koheselt teenistusülesandeid täitma, PPA-s ei tähenda, et tal

2019 aprillis puudus kavatsus asuda tulevikus teenistusülesandeid täitma PPA-s. Ainuüksi asjaolu

tõttu, et O. ei pidanud kohe hakkama täitma teenistusülesandeid PPA-s vaid võis neid asuda täitma

peale rotatsiooni lõppemist või ka rotatsiooni ennetähtaegsel lõpetamisel varem, ei tähenda, et käskkiri

1.9-2.3/71p oli võltsitud.

Kõige eeltoodu arvestades ei sisalda PPA 09.04.2019 käskkiri nr 1.9-2.3/71p valeandmeid ja tegemist

ei ole dokumendi võltsimisega ametiisiku poolt.

Kuna T.R. ei ole PPA 09.04.2019 käskkirjaga nr 1.9-2.3/71p seoses pannud toime ametiisiku poolt

dokumendi võltsimist, ei ole G.O. dokumendi võltsimisele ka kihutanud ja L.T. osutanud füüsilist ega

vaimset kaasabi.

Samuti süüdistatakse R. ametialases võltsimises selles, et A. M., keda T.R. valitses ülekaaluka

teadmise ja organisatsioonilise võimuaparaadi abil, koostas G.O. palvel ja T.R. ning L.T. heakskiidul

09.04.2019 käskkirja nr 1.9-2.3/71p alusel SKA-le 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr

1.9-3/822-1, millega PPA kinnitas, et G.O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja õigus

väljateenitud aastate pensionile VAPS § 12 alusel.

Süüdistuse kohaselt seisnes L. T. vaimne kaasabi T. R.le selles, et tema andis heakskiidu A. M. poolt

koostatud SKA-le 29.04.2022 väljateenitud aastate pensioni teatise nr 1.9-3/822-1, millega PPA

kinnitas, et G.O.l on täitunud 25 aastat politseiametniku staaži ja õigus väljateenitud aastate pensionile

VAPS § 12 alusel.

Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et R. või T. olid O. poolt väljateenitud aastate

pensioni taotlemisest 2022 teadlik või sellega seotud. Kriminaalasjas ei ole uuritud ühtegi tõendit, mis

kinnitaks, et A.T. kiitis A.M. poolt SKA-le koostatud teatise heaks.

Uuritud tõenditest nähtub, et 27.01.2022 e-kirjas tunneb G.O. huvi, millal tal täitub 25 a teenistuses ja

mida peab tegema, et vormistada väljateenitud aastate pension (3/175, 7/137,149).

04.04.2022 teatab G.O. A.M.ile, et soovib vormistada väljateenitud aastate pensioni alates 05.05.2022.

02.05.2022 annab A.M. G.O.le teada, et ta teeks Sotsiaalkindlustusametis penisoniavalduse

kuupäevaga 05.05.2022 (3/186, 7/144, 146).

01.11.2022 vastuskirja ja selle lisade kohaselt edastas PPA Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis

DVK kaudu 29.04.2022 teatise nr 1.9-3/822-1, milles anti teada, et G. O.l on 05.05.2022 (ametis

olemise viimane päev) seisuga staaž 25 aastat 00 kuud ja 00 päeva, mis annab õiguse väljateenitud

aastate pensionile kooskõlas VAPS §-ga 12.

G.O. esitas 02.05.2022 avalduse väljateenitud aastate pensioni määramiseks alates 05.05.2022.

G.O.le määrati 06.05.2022 otsusega nr 1 väljateenitud aastate pension eluaegselt alates 06.05.2022

summas 481,72 eurot.

06.mail 2022 saadab O. K.V.le ja A.M.le Sotsiaalkindlustusameti 06.05.2022 pensioni määramise

otsuse (7/150, 44/181).

O. ütlused kinnitavad, et ta T.le isegi ei öelnud, et ta hakkab VAPS alusel pensionit taotlema. R.le ta

mainis seda. R. ütlustest nähtub, et tema ei teadnud VAPS alusel pensioni taotlusest. Kohus on

seisukohal, et isegi kui O. mingi jutu sees R.le sellest pensioniplaanist rääkis, ei välista see võimalust,

et R. l läks see info lihtsalt kõrvust mööda. On üldteada asjaolu, et inimesed mälu ja meelde jätmise

võime ei ole absoluutne ja vestluste käigus ei omanda inimesed kogu vastaskõneleja räägitut.

M. poolt teatise koostamine ei eeldanud R. või T. poolt mingisugust tegu, heakskiitu, nõusolekut vms.

Staažiteatise näol on tegemist kehtivate haldusaktide alusel personaliarvestuses kajastatud andmete

põhjal koostatava dokumendiga. Teatise koostamise ajal olid ja on ka hetkel O. staaži arvestamise

aluseks olevad haldusaktid kehtivad. Kõnealuse väljateenitud aastate pensioni teatise koostamise ajal

ei saanud ega pidanud R. ega T. tegema mistahes tegu või jätma midagi tegemata selleks, et selline

teatis koostataks. O., kes oli kehtiva haldusaktiga teenistusse võetud, oli õigus sellise tõendi koostamist

nõuda ja asjaomane personaliametnik ei oleks saanud selle koostamisest keelduda.

Kohus on tuvastanud, et 09.04.2019 käskkiri nr 1.9-2.3/71p ei olnud võltsitud ega ebaseaduslik ja

kehtib siiani. Kõike eeltoodut arvestades ei ole leidnud tõendamist, et teatise nr 1.9-3/822-1

väljastamisel oleks olnud tegemist ametiisiku poolt dokumendi võltsimisega R. poolt või, et T. osutas

teatise võltsimisel vaimset kaasabi või, et O. dokumendi võltsimisele kihutas.

Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista T.R. süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi õigeks. Samuti tuleb

õigeks mõista G. O. süüdistuses KarS § 299 lg 1-22 lg 2 järgi ja L. T. süüdistuses KarS § 299 lg

1- 22 lg 3 järgi.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või

tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas

või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu

asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS

§ 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud

juhul töötatakse ümber.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1,2 ja 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist:

- kohtutoimikus olevad andmekandajad jätta toimikusse;

-

omakäeliselt kirjutatud tema kasutuses olevate tehnikavahendite, suhtlusrakenduste ja e-

postkastide kasutajatunnused ja paroolid (turvakleebised XXX ja xxx. KAPO asitõendite hoiulaos)

– tagastada G.O.le;

-

spiraalköiteline märkmik Classic, sinist värvi nahksete kaantega märkmik, märkmik, mille kaanel

mh kirje „One line a day“, A4 paberileht ja üks käsikirjaliste märkmetega paberileht (turvaklamber

XXX), käsikirjaliste märkmetega paberilehed (turvaklamber XXX ja XXX) (kohtus) - tagastada

G. O.le;

-

turvapakend xxx dokumentidega (KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada Kaitseväe

Luurekeskusele;

-

musta värvi kaantega märkmik (turvakleebised XXX ning XXX) ja lisaleht nr „3“, millel

märkmikust välja võetud märkmepaberid (turvakleebised XXX ning XXX) leht T. R. poolt antud

digivahendite ja digikontode, sh e-postiaadressid, kasutajatunnuste ja paroolidega (KAPO

asitõendite hoiulaos) – tagastada T. R.ile;

-

L. T. poolt vabatahtlikult välja antud andmekandjate, sotsiaalmeedia kontode ja e-postkastide

sisule juurdepääsuks kasutajatunnuste ja paroolide leht, 2 lehel (KAPO asitõendite hoiulaos) –

tagastada L. T.le;

-

KAPO turvakleebistega nr XXX ja XXX suletud P. P. antud mobiiltelefoni, arvutite ning internetis

kasutatava ühismeedia kontode kasutajatunnused ja salasõnad; KAPO turvakleebistega nr XXX ja

nr XXX suletud must märkmik (KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada P. P.le;

-

turvakleebistega nr xxx ja xxx suletud A4 paber T. L. välja antud kasutajatunnuste ja paroolidega

(KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada T. L.le

-

plommidega nr XXX, XXX, XXX XXX, XXX suletud dokumentide originaalid (toimik 3/3-14)

tagastada PPA-le;

-

A.M.i poolt välja antud andmekandjate, sotsiaalmeedia kontode paroolide leht ja turvaplommiga

nr XXX suletud dokumendid (asuvad KAPO asitõendite hoiulaos) tagastada A.M.le;

-

turvaplommiga nr XXX suletud dokumendid (asuvad KAPO asitõendite hoiulaos) tagastada

Välisluureametile;

-

digitaalsete seadmete koopiafailid (KAPO andmehoidlas) – hävitada.

Menetluskulud

KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud riik, arvestades seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

G.O., T.R. ja L.T. kaitsjad M.K. esitas taotluse õigusabikulude hüvitamiseks

summas 59 568 eurot (sh käibemaks 10 438 eurot). Taotluse kohaselt kulutas

kaitsja T.R., G.O. ja L.T. kaitsmiseks kokku 289 töötundi, sellest 109 kohtueelses

menetluses ja 180 kohtumenetluses. Hinnaks oli 170 eurot tund ilma

käibemaksuta ja õigusteenust osutas OÜ H (registrikood xxx) kaudu. Kohtueelse

menetluse kuludest on L.T. osa teistest oluliselt väiksem seetõttu, et temaga

sõlmis kaitsja õigusteenuse lepingu alles 2023. aasta oktoobris. G. O. osa on aga

proportsionaalselt suurem seetõttu, et 18 tundi, mis kulus tema vara arestimise

vaidlustamisele, on jäetud ainult tema kanda. Kuna Tallinna Ringkonnakohus

tühistas asjas nr 1-xx-xxx Harju Maakohtu vara arestimise määruse, siis tuleks

see kulu kindlasti hüvitada. Kohtumenetluse kulud jagas kolmeks, nii et igaühele

jäi võrdne osa.

Taotlusele on lisatud arved ja tööajaarvestused. Tööajaarvestuse kohaselt

seisneb õigusabikulu valitud kaitsja poolt kriminaalasja materjalidega

tutvumises, kliendiga suhtlemises ja nõupidamises, tunnistajatega suhtlemises,

kohtumistes prokuröridega, järelpärimistes ja teabenõuete koostamises,

taotluste koostamises, määrusekaebuse koostamises, kaitseakti koostamises,

kirjalike seisukohtade ja kohtukõne koostamises, istungite ettevalmistamises, s.h

tunnistajate küsimuste koostamine, ja maakohtu istungitel osalemises. Ühe

tööühiku hind on olnud 170 eurot pluss käibemaks.

Arvete kohaselt oli T.R. osa 9231+12444 kokku 21675 , G.O. osa 11067+12444

kokku 23511, L.T. osa 1938 +12444 kokku 14382 eurot.

Kohus ei vaidlusta kaitsja ühe tööühiku hinda. Arvestades turusitatsiooni on tegemist analoogsetes

asjades kokkleppel kaitsjate keskmise turuhinnaga. Kaitsetasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel

tuleb silmas pidada nii esindaja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures

on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud toimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust,

samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada esindajatasu üksnes ulatuses, mis on

seotud põhjendatud esindustoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või

õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata.

Spetsifiaktsiooni kohaselt on kaitsja kulutanud kohtumistele avalike suhete teemal ja ajakirjanikega

kokku 7+4 tundi. Kohus leiab, et ajakirjanikega suhtlemise ja avaliku arvamuse kujundamisega seotud

kulu ei ole otseselt kriminaalasja menetlusega seotud kulu, mistõttu tuleb selle kulu 11x170 eurot s.o

1870 eurot + käibemaks osas jätta taotus rahuldamata. Spetsifikatsioonist nähtub, et nendest tundidest

9 on seotud R. ning O. ja T. mõlemaga 1 tund. Seega tuleb O. ja T. kasuks väljamõistetavat summat

vähendada 170 eurot pluss käibemaks võrra ja R. kasuks väljamõistetavat summas 9x170 s.o 1530

pluss käibemaks eurot võrra. Arvestades sellesisulise vaidluse iseloomu ning vaidlusaluseid nii

materiaal- kui menetlusõiguslike aspekte asjas, vastab muus osas arvetel kajastuv tööajaarvestus

ilmselt kaitsja poolt reaalselt tehtud tööle. Kaitsja töö mahu ja kvaliteedi hindamisel ei lähtu kohus

mitte üksnes erinevate dokumentide lehekülgede mahust vaid ka materjalide ja tõendite hulgast, mis on

kaitsjal selle koostamiseks olnud vaja läbi töötada ja kohtule kompaktselt esitada. Arvestades kaitsja

tegevust kriminaalmenetluses ja tema poolt esitatud seisukohti ja tõendeid, on ülejäänud

septsifikatsioonis toodud tegevustega seotud kulutused olnud kohtu hinnagul põhjendatud ja kuuluvad

hüvitamisele.

Kriminaalasjas on kolmel süüdistataval olnud sama advokaat, mistõttu on

menetluskulud kokkuvõttes oluliselt väiksemad kui oleks olnud juhul kui igal

süüdistataval oleks olnud eraldi kaitsja.

Eeltoodut arvestades, peab kohus põhjendatuks mõista L.T.le õigusabikuludena

välja 14178 eurot koos käibemaksuga.

Eeltoodut arvestades, peab kohus põhjendatuks mõista G.O.le õigusabikuludena

välja 23307 eurot koos käibemaksuga.

Eeltoodut arvestades, peab kohus põhjendatuks mõista T.R.le õigusabikuludena

välja 19839 eurot koos käibemaksuga.

Avalik-õiguslik nõudeavaldus

KrMS § 310 lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jäetakse avalik-õiguslik

nõudeavaldus läbi vaatamata. Kuna kohus mõistab süüdistatava G.O. õigeks, tuleb tema vastu esitatud

avalik õiguslik nõudeavaldus jätta läbivaatamata.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine

L.T., T.R. ja G.O. kaitsja esitas kohtule taotlused süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks.

G.O. ja T.R. osas esitati taotlused varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning L.T. osas esitati

taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas esinevad alused

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.

L. T. taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks

L.T. kaitsja M. Kurm esitas kohtule SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 40 000 eurot seoses au ja hea nime teotamisega. Mittevaraliseks kahjuks on L.T.

hingeline valu ja kannatused, mida on põhjustanud alusetu kuriteoavalduse esitamine,

kriminaalmenetluse algatamine ja läbiviimine ning süüdistuse esitamine.

Selleks et isik saaks mittevaralist kahju nõuda, peab isikul olema alus nõuda kahju hüvitamist vastavalt

SKHS § 5, 6 või 7 alusel. SKHS § 11 lg 2 võimaldab SKHS § 7 alusel mittevaralise kahju hüvitada

muuhulgas siis, kui see teotab tema au või head nime, kuid selleks peab esinema menetleja süüline

rikkumine. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi

isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja

lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kahju hüvitamise eeldusteks on esmalt

menetlusõiguse rikkumise ja seejärel antud rikkumise süülisuse tuvastamine ning kõige viimaks

rikkumisega põhjuslikus seoses oleva kahju kindlakstegemine. Menetleja tegevuse õigusvastasus saab

seisneda kriminaalmenetluse sätete süülises rikkumises. Oluline pole mitte menetlusõiguse rikkumise

fakt iseenesest, vaid eeskätt see, kas selle rikkumisega tekitati isikule kahju. Kui rikkumine kahju

kaasa ei too, ei ole see SKHS § 7 tähenduses oluline. Eeltoodust tulenevalt ei piisa üksnes objektiivsest

menetlusõiguse rikkumisest. Rikkumine peab olema süüline. Süü väljendub teo etteheidetavuses

prokuratuurile või uurimisorganile. Süü tuvastamisel ei lähtuta mitte menetleja ülesandeid täitnud

konkR.se füüsilise isiku tegevuse süülisusest (nt tema teadmistest või kogemustest), vaid hinnang

antakse menetleja kui terviku tegevusele. Samas piisab menetleja süü tekkimiseks sellest, kui tema

nimel tegutsenud füüsiline isik tegutses süüliselt. Süü vormide osas tuleb aluseks võtta avaliku

teenistuse seaduses (ATS) sätestatud süü mõiste. ATS § 74 lõike 2 kohaselt on süü vormideks

hooletus, raske hooletus ja tahtlus (vt Riigikogu XII koosseis, 635 SE seletuskiri, lk 26).

Esitatud taotlusest järeldab kohus, et taotluse esitaja hinnangul rikuti menetlusõigust KAPO

riigisaladuse kaitse büroo juhi K.J. poolt kuriteoavalduse esitamisega ning seejärel kriminaalmenetluse

algatamise, läbiviimise ja riigiprokuröride poolt süüdistuse esitamisega.

Kohus märgib, et isikul ei teki kahjuhüvitise nõudmise õigust pelgalt tulenevalt sellest, et tema suhtes

toimetati õigeksmõistmisega päädinud kriminaalmenetlust (RKKK 13.06.2016 3-1-1-34-16, p 8.5).

Menetluse alustamise (sh kuriteoavalduse ja süüdistuse esitamisega) tõttu saab mõista kahjuhüvitise

välja üksnes SKHS § 7 lg 1 alusel – aset peab olema leidnud menetlusõiguse rikkumine. KrMS § 6

sätestab kriminaalmenetluse kohustuslikkuse printsiibi ehk legaliteedipõhimõtte, mille kohaselt on

uurimisasutus ja prokuratuur kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud alustama ja toimetama

kriminaalmenetlust. Vastavalt KrMS § 193 lg 1 ja § 194 lg 1 peab kriminaalmenetluse alustamiseks

olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine

kriminaalmenetluse ajendis). KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise

otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse

kriminaalmenetluse alustamise kasuks (RKKKo 22.09.2010 3-1-1-60-10, p 9). Kriminaalmenetluse

kohustuslikkuse põhimõtte piiranguteta toimimine kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel

kajastab seadusandja õiguspoliitilist otsustust. Kuriteokahtlused on kahtlused ühiskonnas asetleidvate

kõige raskemate õiguserikkumiste kohta, mille põhjendatust saab kontrollida eranditult vaid

kriminaalmenetluse vahendusel esialgselt kohtueelse menetluses ja vajadusel lõplikult sellele

järgnevas kohtumenetluses. Kriminaalmenetluse alustamist tuleb taunida ainult olukorras, mil puudub

kuriteokahtlus üldse või see on pelgalt teoreetiline.

Kohus tõdeb, et kriminaalmenetlus tervikuna võib olla isikule ebameeldiv ning ainuüksi

kriminaalmenetluse alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid

stigmatiseerida (RKKKo 22.09.2010 3-1-1-60-10, p 11). Samas tuleb ka arvestada seda, et

kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine on oluline üldine huvi ja isikul on teatud ulatuses kohustus

taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid (RKÜK

31.08.2011 3-3-1-35-10, RKHK 03.10.2023 3-19-1565/46, p 25). Arvestades menetlusosaliste

vastanduvaid huvisid ja tõe tuvastamise vajadust, tuleb menetlusele allutatud isikul niisugust olukorda

mõistlikes piirides taluda, ilma et tal tekiks õigus nõuda menetluse läbiviimisest tingitud kahju

hüvitamist. Niisugusest arusaamast on seadusandja lähtunud ka süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise eelduste sätestamisel. Riigil tuleb kahju hüvitada esmajoones siis, kui menetluse

läbiviimisega põhjustatud isiku õiguste riive on tavapärasest suurem (RKKK 06.10.2021 4-21-222/20,

p 29). Asjaolu, et isik ei nõustu tema suhtes toimetatava kriminaalmenetlusega, uurimisasutuse või

prokuratuuri tegevusega või põhjendustega, ei tähenda automaatselt selle õigusvastasust.

Kohus leiab, et K.J. poolt kuriteoavalduse esitamine ning selle alusel kõnesoleva kriminaalmenetluse

alustamine ei olnud meelevaldne ja selgelt põhjendamatu. Seejuures ei saa kuidagi väita, et

prokuratuuri poolt L.T. suhtes süüdistuse esitamine ei ole olnud õiguspärane või see oleks esitatud

pahatahtlikult või alusetult. Prokuratuuri poolt süüdistusakti koostamist ja kohtusse saatmist reguleerib

KrMS § 226. Prokuratuur peab süüdistusakti koostamise ajaks olema veendunud, et kriminaalasjas on

kogutud vajalikud tõendid ning ka selles, et isiku käitumises on tuvastatud süüteokoosseis,

õigusvastasus ja süü. Õiguskirjanduses on märgitud, et süüdistusakti juures on keskseks küsimuseks,

kui kaalukas peab olema kuriteokahtlus ehk mil määral peab prokurör olema veendunud, et isik

kohtumenetluse tulemusena süüdi mõistetakse. Seejuures on välja toodud, et kui kuriteokahtlus jääb

püsima ka kohtueelse menetluse tulemusena, on see kindlasti piisav süüdistusakti koostamiseks.

Seetõttu tuleb prokuröril süüdistus esitada ka piisava kuriteokahtluse puhul, mille all tuleb mõista

prokuröri hinnangut, et tõenäoliselt mõistetakse isik kohtu poolt süüdi (Kriminaalmenetluse seadustik,

kommenteeritud väljaanne 2012, lk 546-547). Süüdistuse näol on tegemist hüpoteesiga, mille

tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne (RKKK 16.11.2010 3-1-1-83-10, p 19).

Kohtu hinnangul ei ole võimalik praegusel juhul jõuda järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas on

prokuratuur koostanud süüdistuse ja saatnud selle kohtusse eirates KrMS-is sätestatut. Kuigi Tallinna

Ringkonnakohtu 15.03.2023 määrus nr 1-xx-xxx, millega lahendati G. O. määruskaebust vara

arestimise osas, ei puudutanud otseselt

L.T. õigusi, oli vaidluskese suuresti põhjendatud

kuriteokahtluse, mis oli seotud ka L.T.ga, olemasolul. Tallinna Ringkonnakohus jäi viidatud määruses

põhjendatud kuriteokahtluse osas maakohtu eeluurimiskohtunikuga samale seisukohale. Tallinna

Ringkonnakohtu seisukoht ei andnud prokuratuurile alust arvata, et püstitatud kahtlustus on alusetu või

ei ole õiguspärane. Kuriteokahtluse piisavat põhjendust kinnitas ka süüdistatava kohtu alla andmine

20.03.2024 määrusega prokuratuuri süüdistusakti alusel. Asjaolu, et käesoleva otsusega mõistab kohus

L. T. temale esitatud süüdistuses õigeks, ei tähenda automaatselt, et esitatud süüdistus oli õigusvastane.

Seega tuginedes eelnevalt kajastatud Riigikohtu seisukohtadele on isikul teatud ulatuses kohustus

taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid ning

praegusel juhul ei ole alust asuda seisukohale, et L. T.le on SKHS § 7 ja § 11 lg 2 mõistes tekkinud

kahju läbi isiku au ja hea nime teotamise, kuna isiku õiguste riive ei olnud tavapärasest suurem.

Kuna praegusel juhul on täitmata esimene eeldus ehk puudub menetlusõiguse rikkumise fakt, siis pole

tarvidust SKHS § 7 lg 1 alusel esitatud kahjuhüvitise taotluse lahendamiseks hinnata järgmiste

eelduste täidetust (sh menetleja süülist vastutust). Seega on kahjuhüvitise väljamõistmine L.T.le

viidatud alusel välistatud ning esitatud taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks ei kuulu

rahuldamisele.

T. R. taotlus varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

T. R.i kaitsja M. Kurm esitas kohtule seoses saamata jäänud tuluga SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel taotluse

varalise kahju hüvitamiseks summas 85 136,49 eurot, millele lisandub igas K. kuni kohtuotsuse

tegemiseni 5169,55 eurot. Samuti esitati SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 42 000 eurot.

Esmalt võtab kohus seisukoha esitatud varalise kahju hüvitamise taotluse osas.

Varalise kahju taotlust on põhistatud asjaoluga, et 2023 kevadel tegi X AS juhatuse esimees M. M. T.

R.ile ettepaneku asuda pärast PPA-st lahkumist tööle X AS-i juhatuse liikmena, kus tema brutotöötasu

oleks olnud esimesel neljal kuul 8000 eurot ja edaspidi 9000 eurot. Ajavahemikul juuni 2023 kuni

detsember 2024 oleks ta teeninud kokku brutos 167 000 eurot, mis teinuks netos 131 462,40 eurot.

Kuna tema suhtes alustati kriminaalmenetlust, leidis X AS nõukogu, et kuni kriminaalmenetlus käib, ei

saa teda juhatuse liikmeks nimetada. 05.06.2023 sõlmisid T. R. ja X AS töövõtulepingu tähtajaga

30.09.2023 ja töötasuga 5000 eurot bruto (3936 eurot neto), mida pikendati 28.09.2023 tehtud

muudatusega kuni 31.03.2024. Kuna 2023 lõpuks oli teada, et kriminaalmenetluses esitatakse T. R.ile

süüdistus ja algab kohtumenetlus, otsustasid pooled töövõtulepingu lõpetada. Kokku maksis X AS T.

R.ile perioodil juuni kuni detsember 2023 töötasu 35 000 eurot bruto, s.o 27 552 eurot neto. 2024 on T.

R.i sissetuleku moodustanud Töötukassa hüvitis kokku 18 020,91 eurot ja töötasu tema ettevõttest ME

Consulting OÜ kokku 750 eurot (kokku 18 770,91 eurot). Seega oli ajavahemikul juuni 2023 kuni

detsember 2024 T. R.i sissetulek kokku 46 322,91 eurot neto, mis on 85 136,49 euro võrra väiksem,

kui tulu mida ta oleks teeninud X AS-i juhatuse liikmena. Viimati nimetatud summa moodustabki

tekkinud varalise kahju. Nimetatud asjaolude tõendamiseks on kohtule esitatud töövõtuleping nr

0188/23, töövõtuleping nr 0188/23 muudatus, T. R. konto väljavõte ajavahemikust 03.05.2023-

07.11.2024 X AS poolt tehtud ülekannetest ning konto väljavõtted vahemikust 03.05.2023-08.11.2024

Eesti Töötukassa ja ME Consulting OÜ poolt tehtud ülekannetest.

SKHS § 5 lg 1 p 4 järgi on õigeksmõistmise järel õigus nõuda ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju

hüvitamist. SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel on õigus kahjuhüvitisele järgmiste eelduste täidetuse korral: 1)

isik on mõistetud õigeks või tema suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud; 2) isik on samas

kriminaalmenetluses ametist kõrvaldatud; 3) isikule on tekkinud kahju ning 4) esineb põhjuslik seos

isikule tekkinud kahju ja ametist kõrvaldamise vahel olukorras, kus isik on õigeks mõistetud või

süüteomenetlus lõpetatud SKHS § 5 lg 1 või 2 alustel (vt Riigikogu XII koosseis, 635 SE seletuskiri,

lk 14-15). Seejuures tuleb arvestada, et ametist kõrvaldamisega tekitatud varaline kahju kuulub SKHS

§ 10 lg 2 alusel hüvitamisele maksimaalselt summas, mis saadakse, kui nõudeesitamise kuule eelnenud

viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk korrutatakse 48-ga.

Kuna käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus T. R.i temale esitatud süüdistuses õigeks, on esimene

eeldus varalise kahju hüvitamiseks täidetud. Seejärel tuleb kohtul tuvastada, kas riik on rakendanud

isiku suhtes mõnda tema jaoks ulatusliku mõjuga menetluslikku toimingut ehk antud juhul ametist

kõrvaldamist, millele on viidatud esitatud taotluses. Kohtu hinnangul ei saa SKHS § 5 lg 1 p 4

sätestatud kahju hüvitamise eeldusi tõlgendada nii laialt, nagu kaitsja on oma taotluses esitanud.

Riigikohus on selgitanud, et 1) töötasu kui saamata jäänud tulu hüvitamine SKHS-i alusel võib tulla

kõne alla juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on vahistatud ja ta ei saa just temalt vabaduse võtmise

tõttu teenistusülesandeid täita ning ta kaotab seetõttu sissetuleku; 2) kahjuhüvitise võib kaasa tuua

KrMS § 141 lg-s 1 sätestatud kahtlustatava ja süüdistatava ametist kõrvaldamine ning 3) teistmise

tulemusena tühistatakse süüdimõistev kohtuotsus, millega materiaalõigusliku järelmina kaasnes senise

töö- või ametikoha ja seeläbi ka sissetuleku kaotus (RKKK 13.06.2016 3-1-1-34-16, p 17).

Praegusel juhul ei ole T. R. puhul ükski eelnevatest Riigikohtu lahendis märgitud eeldustest täidetud.

T. R. ei ole tema suhtes toimetatavas kriminaalmenetluses olnud vahistatud, mille tõttu oleks tal jäänud

töötasu saamata ega ka KrMS § 141 lg 1 alusel ametist kõrvaldatud. Ka Riigikohtu lahendis välja

toodud kolmas variant ei tule praegusel juhul kõne alla. Seega ei saa Eesti Post AS-ist saamata jäänud

töötasu lugeda kriminaalmenetlusega tekitatud varaliseks kahjuks.

Lisaks eelnevale tuleb märkida ka seda, et kahju hüvitamine SKHS-i järgi eeldab seda, et kahju

hüvitamise kohustuse aluseks oleva asjaolu ja kahju vahel oleks põhjuslik seos. Teo ja kahju vahel

põhjusliku seose tuvastamisel peab kasutama nn conditio sine qua non-testi.

Esmalt märgib kohus, et T. R.t ei kõrvaldatud X AS juhatuse liikme kohalt seoses kõnesoleva

kriminaalmenetlusega, vaid tegemist oli võimaliku eesootava töökohaga, millel ta ei ole kunagi

töötanud. Tegemist oli töökohaga, kuhu ta pidi suunduma alles pärast PPA ametiaja lõppu 02.05.2023.

Nii süüdistatava T. R. kui ka tunnistaja M. M. kohtus antud ütlustega leidis kinnitust, et neil olid

sisulised läbirääkimised selle üle, et T. R. võiks asuda X tööle pärast PPA-st lahkumist. Mõlema

ütlused kinnitavad ka seda, et T. R. ei asunud X AS juhatuse liikme kohale seoses kuriteokahtlusega.

Kohtule on usutav, et X AS juhatuse liikme kohale mitteasumine võis olla seotud kõnesoleva

kriminaalmenetlusega, kuid esitatud kahtlustus ja kriminaalmenetluse kulg ei teinud juriidilisi takistusi

Eesti Post AS juhatuse liikme kohale asumiseks, mistõttu tuleb siiski tõdeda, et teda ei ole ametist

kõrvaldatud seoses kriminaalmenetlusega. Sootuks ei ole võimalik isikut kõrvaldada ametist, millel ta

ei olnud veel töötanud. Seega taotluses kirjeldatud võimaliku töösuhte sõlmimata jätmine ei ole

hõlmatud SKHS § 5 lg 1 p-s 4 sätestatud ametist kõrvaldamise mõistega.

Teiseks toob kohus välja, et vaatamata eelnevale, osutus T. R.l siiski võimalikuks asuda X AS-i tööle

ning teenida tulu. Süüdistatav T. R. ja tunnistaja M. M. kohtus antud ütlused riimuvad selles, et M. M.

pakkus talle X AS-is projektijuhi kohta, kus ta töötas 2023 lõpuni. Seejärel selgitas T. R. kohtus antud

ütlustes, et alates 01.01.2024 pakuti talle taas juhatuse liikme kohta. Juhatuse liikmeks ta ei läinud,

kuna see oli tema enda väärtuspõhine otsus, sest tolleks hetkeks oli selge, et asi läheb kohtusse ja ta ei

näinud võimalust, et ühel päeval on ta kohtus ja teisel päeval teeb personaliotsuseid. Seepärast arutas

ta seda M ja teiste kolleegidega Omnivas ning leidis, et see ei ole väärikas ja loobus selles ettepanekust

ja lahkus Omnivast. Seega oli T. R. X AS-ist lahkumine 2023 lõpus tema enda vaba valik ning sellel

puudub põhjuslik seos kriminaalmenetluse ja tekkinud kahju vahel.

Tuginedes eeltoodule, tuleb T. R. taotlus SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel ametist kõrvaldamisega

tekitatud varalise kahju (saamata jäänud töötasu) hüvitamiseks jätta rahuldamata.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha mittevaralise kahju hüvitamise osas.

Sarnaselt kaassüüdistatav L. T. mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega, on ka T. R. mittevaralise

kahju taotluses toodud välja samade põhistustega seisukoht, et T. R. mittevaraliseks kahjuks on tema

hingeline valu ja kannatused, mida on põhjustanud kuriteoavalduse esitamine, kriminaalmenetluse

algatamine ja läbiviimine ning süüdistuse esitamine. Selles osas soovib T. R. mittevaralise kahju

hüvitiseks 40 000 eurot.

Kuna T. R. au ja hea nime teotamisega seonduv mittevaralise kahju hüvitise taotlus on põhistuselt

sisuliselt identne L. T. mittevaralise kahju taotlusega, jääb kohus ka T. R. taotluse lahendamisel

samadele seisukohtadele ning ei pea põhjendatuks neid seisukohti uuesti korrata. Kohus märgib vaid,

et K. J. poolt kuriteoavalduse esitamine ning selle alusel kõnesoleva kriminaalmenetluse alustamine ei

olnud meelevaldne ja selgelt põhjendamatu. Seejuures ei saa kuidagi väita, et prokuratuuri poolt T. R.

suhtes süüdistuse esitamine ei ole olnud õiguspärane või see oleks esitatud pahatahtlikult või alusetult.

Kuigi Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määrus nr 1-XX-XXX, millega lahendati G.O.

määruskaebust vara arestimise osas, ei puudutanud otseselt T.R.i õigusi, oli vaidluskese suuresti

põhjendatud kuriteokahtluse, mis oli seotud ka T.R.iga, olemasolul. Tallinna Ringkonnakohtu

seisukoht ei andnud prokuratuurile alust arvata, et püstitatud kahtlustus on alusetu või ei ole

õiguspärane. Kuriteokahtluse piisavat põhjendust kinnitas ka süüdistatava kohtu alla andmine

20.03.2024 määrusega prokuratuuri süüdistusakti alusel. Seega tuginedes samadele seisukohtadele,

mida kohus on kajastanud L. T. suhtes mittevaralise kahju taotluse lahendamisel, on isikul teatud

ulatuses kohustus taluda enda suhtes toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid põhiõiguste

riiveid ning praegusel juhul ei ole alust asuda seisukohale, et T. R.ile on SKHS § 7 ja § 11 lg 2 mõistes

tekkinud kahju läbi isiku au ja hea nime teotamise, kuna isiku õiguste riive polnud tavapärasest

suurem.

Kuna ka sellel juhul on täitmata esimene eeldus ehk puudub menetlusõiguse rikkumise fakt, siis pole

tarvidust SKHS § 7 lg 1 alusel esitatud kahjuhüvitise taotluse lahendamiseks hinnata järgmiste

eelduste täidetust (sh menetleja süülist vastutust). Seega on T.R.le kahjuhüvitise väljamõistmine

viidatud alusel välistatud ning esitatud taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses isiku au ja hea

nime teotamisega ei kuulu rahuldamisele.

Lisaks eelnevale on T.R. kaitsja esitanud taotluse SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel ka mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses tema alandava kohtlemise ja ebaseadusliku kinnipidamisega. Kaitsja on

seisukohal, et T.R. kinnipidamine oli ebaseaduslik ning kinnipidamise ajal koheldi teda alandavalt

KrMS § 9 lg 3 mõttes. Need rikkumised annavad koos aluse kohaldada SKHS § 11 lg 2 ning mõista

talle mõistliku suurusega hüvitis, mis on 2000 eurot.

Ebaseaduslikku kinnipidamist on taotluses sisustatud sellega, et KrMS § 217 lg 2 ei saa kohaldada

juhtudel, kus kuriteo toimepanemisest on möödas neli aastat. T. R. kinnipidamisprotokollis on

märgitud, et kuriteojäljed viitavad T. R.le kui kuriteo toimepannud isikule. Kaitsja hinnangul on selline

kinnipidamise alus mõeldud juhtudeks, kus sündmuskohalt üles võetud vereplekkide, jalajälgede,

lõhna vms abil jõutakse isikuni, kelle puhul on alust arvata, et ta on sündmuskohalt põgenenud

süüdlane. Süüdistusaktis kirjeldatud viisil toime pandud kelmus ei jäta maha mingeid kuriteojälgi.

Samuti ei ole ju antud juhul mingit küsimust, kes on teinud G.O. ametisse nimetamise ja roteerimise

otsused. Seetõttu on ka sellele punktile viitamine põhimõtteliselt vale. Kinnipidamise protokollis on

märgistatud ka kastike, mis viitab sellele, nagu võiks T.R. kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või

seda muul viisil takistada. Kaitsja märgib selles osas ei ole menetleja midagi märkinud, kuigi vastavat

ohuprognoosi tuleb põhistada. Kaitsja on seisukohal, et T.R. kinnipidamiseks polnud mingit

menetluslikku vajadust ega õiguslikku alust. T. R. oleks võinud igal ajal (sh 21.03.2023) kutsuda

KAPO peahoonesse ja ta viisakalt üle kuulata.

Põhiseaduse (PS) § 20 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Sama

paragrahvi lõige 2 annab ammendava loetelu juhtudest, mil isikult vabaduse võtmine on lubatud

(RKÜK 21.06.2011 3-4-1-16-10, p 78). Sarnaselt vahistamisega tuleb isiku kahtlustatavana

kinnipidamisel hinnata, kas tema suhtes esinevad nii PS §-st 20 kui ka KrMS §-st 217 tulenevad alused

vabaduse võtmiseks (RKKK 09.06.2023 1-22-5272, p 29).

Uurimisasutus on koostanud T. R. kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, kuhu on märkinud kaks

KrMS §-s 217 sätestatud kinnipidamise alust, s.o KrMS § 217 lg 2 p 3 - kuriteo jäljed viitavad temale

kui kuriteo toimepannud isikule ning KrMS § 217 lg 3 p 4 - ta võib kriminaalmenetlustest kõrvale

hoiduda või seda muul viisil takistada.

Kohtule esitatud kinnipidamise protokollis nähtub, et see on koostatud T. R. kinnipidamisega samal

päeval, s.o 21.03.2023. T. R.le selgitati kinnipidamiseprotokolli p 2 kohaselt KrMS § 34-st tulenevaid

õigusi ja kohustusi (sh tema õigust teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste

andmisest). Talle selgitati ka tema õigust esitada taotlusi ja kaebusi, teha menetlustoimingu tingimuste,

käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. T. R. on andnud õiguste ja

kohustuste ning nende õiguse sisu selgitamise kohta kinnitava allkirja. Kinnipidamise protokollist

nähtuvalt ei olnud tal avaldusi ega taotlusi. Protokolliga on ta tutvunud ning puudusid märkused

protokolli kohta. Protokoll on tema poolt allkirjastatud.

KrMS § 217 korras kinnipidamine ja sellega kaasnevad piirangud on selle ajahetke seisuga hinnatav

menetleja kaalutlusotsustus. Kohus ei näe T. R. kinnipidamises selliseid asjaolusid, mis annaks aluse

rääkida selle õigusvastasusest. T. R. kinnipidamise protokollist nähtuvad temale inkrimineeritud

kahtlustuse sisu ning kinnipidamise alused. T. R. on käesolevas menetluses süüdistatavana kohtu alla

antud, mistõttu tuleb juba selle pinnalt jaatada piisava kuriteokahtluse olemasolu.

Kohus ei nõustu kaitsja esitatud väitega, et KrMS § 217 lg 2 ei sobinud T. R. kinnipidamiseks, kuna

seda tuleb kohaldada juhul, kui isik tabatakse otse teolt. KrMS § 217 lg 2 p-s 3 ei ole ühtegi viidet

sellele, et kinnipidamine peab toimuma kohe peale kuriteo toimepanemist, vaid on viidatud, et

kuriteojäljed viitavad kuriteo toimepannud isikule. Kohe peale kuriteo toimepanemiselt tabamise jaoks

on olemas eraldi säte, s.o KrMS § 217 lg 2 p 1, mille kohaselt peetakse isik kahtlustatavana kinni, kui

ta on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda. Õiguskirjanduses on märgitud, et KrMS

§ 217 lg 2 on üldjuhul mõeldud vahetult kuriteo toimepanemise järel isiku kinnipidamiseks,

kohustades nii menetlejat koguma intensiivselt tõendeid ajal, mil need on veel rikkumata. Kuigi

otseselt viitab tihedale ajalisele seosele kuriteoga sama lõike punkt 1, tuleb ka punkti 3 vähemalt

kinnipidamise kohustuslikkuse osas tõlgendada selliselt, et kuriteo toimepanemisest ei ole möödunud

pikk aeg (Kriminaalmenetluse seadustik, kommenteeritud väljaanne 2012, lk 217). Käesolevas

kriminaalasjas alustati menetlust 12.10.2022 ning arvestades kõnesoleva kuriteo iseloomu, ei pea

kohus kriminaalmenetluse alustamise ja kinnipidamise ajavahemikku liigselt pikaks, mis tingiks

kinnipidamise aluse äralangemise.

Samuti ei nõustu kohus kaitsja väitega ka selles osas, et sõna „kuriteojäljed“ tuleb tõlgendada nii

kitsalt nagu kaitsja on taotluses märkinud (sündmuskohalt võetud vereplekid, jalajäljed, lõhn jms).

Kuriteojälje all tuleb mõista mingit tüüpi jälge, mis viitavad konkreetsele isikule kui kuriteo

toimepanijale. Seejuures võib see jälg olla digitaalne (nt logiandmed) või mõni dokument (vt KrMS §

86 lg 1). Arvestades kõnesoleva kriminaalasja eripära (suures mahus dokumentaalseid tõendeid), olid

ka sellel juhul kuriteojäljed dokumentidel või digitaalsel kujul ning need viitasid T. R.le kui kuriteo

toimepannud isikule. Arvestada tuleb ka sellega, et T. R.le esitatud kahtlustus on seotud tema

töökohaga, kus toimus tema kinnipidamine ja läbiotsimine, mistõttu oli T.R. teo ja selle

toimepanemise kohaga seostatav ning see seos oli piisavalt värske, et tema kinnipidamisel oli põhjust

arvata, et tema juurest õnnestub leida mingeid kuriteoga seostatavaid jälgi (dokumentaalsed,

digitaalsed), mis võivad viivitamisel kaduma minna. Seega on praegusel juhul T. R. kinnipidamise

protokolli õigesti märgitud kinnipidamise alusena KrMS § 217 lg 2 p 3, sest kuriteojäljed viitasid

temale kui kuriteo toimepannud isikule.

Kohus ei leia ka midagi õigusvastast selles, et kinnipidamise alusena on märgitud KrMS § 217 lg 3 p

4. Kuna vastavalt KrMS § 218 lg 1 p-le 1 tuleb kinnipidamise protokolli märkida kinnipidamise alus

ning põhjenduste lisamist menetlusseadustik ei nõua, ei ole kaitsja etteheide ohuprognoosi põhistamata

jätmise kohta asjakohane. Seda, kas protokollis märgitud kinnipidamise alus esines, saab vaidluse

korral hinnata kohus. KrMS § 217 lg-s 3 sätestatud alused on mõeldud esmalt võimaliku hilisema

vahistamise tagamiseks, mis ei tähenda automaatselt, et kinnipidamisele peaks järgnema vahistamise

taotlemine. Sellel alusel on isiku kahtlustatavana kinnipidamine põhjendatud juhul kui

menetlustaktikaliselt on isik vajalik allutada menetlustoimingule ootamatult, et ta ei saaks pakku

minna ega võimalikke tõendeid mõjutada või hävitada (ilma kinnipidamiseta saab isik vabalt ringi

liikuda ja helistada ning on võimalus anda võimalike tõenditega seonduvaid juhiseid kolmandatele

isikutele). Koos kinnipidamisega oli T.R. allutatud ka menetlustoimingule (läbiotsimine). Arvestades,

et ta töötas kinnipidamise ajal PPA-s, tema kahtlustus oli otseses seoses tema töökohaga ning

juurdepääsuga sinna ja kõigile töökohas leiduvatele võimalikele tõenditele, oli põhjendatud

kahtlustada, et T.R. võis kriminaalmenetlust takistada või asuda sellest kõrvale hoidma. Menetleja

kaalutlusotsustus on ka see, kas menetleja peab vajalikuks teostada mingeid teatud toiminguid (nt

analüüsida läbiotsimisel leitut, kahtlustatava ütlusi vms) otsustamaks tema vahistamise vajalikkus.

Samal päeval kuulati T.R. kahtlustatavana üle ning ta andis ütlusi vabatahtlikult. Pärast T.R. ütluste

andmist oli võimalik vastu võtta ka lõplik seisukoht selles, kas on alust arvata, et ta võib

kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. T.R. vabastati kinnipidamiselt

21.03.2023 kell 23.58 ehk menetleja vabastas ta viivitamatult, kui olid selgunud tema suhtes otsuse

vastuvõtmiseks olulised asjaolud.

Eeltoodud põhjendustel ei tuvastanud kohus menetlejate poolseid rikkumisi ning T.R. kinnipidamine

oli seaduslik.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha T. R. alandava kohtlemise kohta. T. R.i alandavat kohtlemist on

taotluses põhistatud asjaoluga, et T. R. peeti kinni kell 9 hommikul PPA peahoones, kus toimetati tema

kabineti läbiotsimine. Enne PPA peahoonest lahkumist vahetas T.R. politseivormi erariiete vastu ning

riiete vahetamise ajal seisis KAPO ametnik T.R. kõrval ja vaatas pealt. Samuti seisis maskis KAPO

ametnik T.R. kõrval ja vaatas pealt, kui T.R. tualetis loomulikke vajadusi rahuldas. Kaitsja leiab, et

tualetis käik on meie kultuuriruumis üks neist toimingutest, mida aetakse privaatselt. Seetõttu tunneb

iga normaalne inimene suurt ebamugavustunnet, kui peab neid asju õiendama nii, et keegi vaatab pealt.

Kui inimest sunnitakse ilma põhjuseta tundma suurt ebamugavust, siis on tegemist tema alandamisega.

Igasugune inimväärikuse alandamine moodustab aga KrMS § 9 lg 3 rikkumise. T.R. jälgimiseks tema

tualetis käimise ajal ja ajal, mil ta riideid vahetas, ei olnud mingit menetluslikku vajadust. Kinnipeetu

järelevalve on vajalik, kui esineb kahtlus, et ta võib põgeneda või asuda tõendeid hävitama (nt helistab

kellelegi). Menetlejal polnud mingit põhjust arvata, et T.R. võiks tualetis kuidagi kaduma minna või

seal tõendeid hävitada. Seega ei saanud ka T.R. pideval jälgimisel olla muud eesmärki kui tema

alandamine.

SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule

kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja

lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 11 lg 2 järgi hüvitatakse füüsilisele isikule

sama seaduse § 7 alusel mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikut on süüteomenetluses mh

alandavalt koheldud. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldus, kui menetlusõiguse

rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud. Mittevaralise kahju

tekkimist eeldatakse ning see hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude

vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega (SHKS § 11 lg 3).

Selleks, et menetleja käitumine oleks käsitatav alandava kohtlemisena, peab see ületama teatud

raskusastme. Riigikohtu praktikas on leitud, et inimväärikust alandab muuhulgas selline kohtlemine,

mis tekitab tõsist hirmu ja alaväärsustunnet (RKKK 09.12.2022 1-20-2133, p 71). Mõningased

kannatused ja ebameeldivused kaasnevad isiku kinnipidamisega paratamatult. Kinnipidamisega

paratamatult kaasnevad kannatused ja ebameeldivused ei ole aga seesugused, mis juba iseenesest

tähendaks isiku inimväärikuse alandamist. Kinnipidamistingimused võivad olla vastuolus õigusega

inimväärikale kohtlemisele, kui isiku kohtlemine tema kinnipidamise käigus ületab teatud raskusastme.

Täpset piiri, mil seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused lähevad üle

inimväärikust alandavaks kohtlemiseks, pole võimalik määrata. See sõltub mitmetest asjaoludest,

muuhulgas seesuguse kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust, mõningatel juhtudel

ka kannatanu isiku eritunnustest ning muudest kinnipidamise tingimustest (RKPSJK 20.06.2014 3-4-1-

9-14, p 36).

Süüdistatav T. R. selgitas kohtus antud ütlustes, et kui ta käis tualetis, siis oli kaitsepolitseinik kõrval

ning ta küsis temalt, kas tal omal halb ei hakka, mille peale ta vastas, et see on käsk, tuleb teha. Samuti

kui ta läks riideid vahetama, siis kaitsepolitseiametnik seisis kõrval, kui ta oli paljas. Ka selle peale

ütles kaitsepolitseiametnik, et see on käsk, tuleb teha. Tunnistaja J. P. ütluste kohaselt oli ta nö

protokollija rollis nii T.R. töökoha läbiotsimisel kui ka tema kahtlustavana ülekuulamisel. Tunnistaja

selgituste kohaselt oli neil kaasas eriüksuse töötaja, kes on julgeoleku põhjustel varjatud näoga. Tema

tõenäoliselt viibis juures, kui T. R. käis WC-s. Ei ole tavapärase praktika, et inimene seisab

konkreetselt WC-s, vaid seistakse ukse taga eemal, uks jäetakse praokile lahti, aga tualetis samaaegselt

tavapäraselt keegi ei seisa. On mitmeid kaalutlusi, millest üks on, et inimene ei saaks näiteks

asitõendeid hävitada ning teine, et inimene ei saaks end vigastada. T. R. riiete vahetamise osas selgitas

tunnistaja, et ta ei viibinud samas ruumis, kuna T. R. kabinetis oli eraldi, kas tualeti või garderoobi osa.

Sellel hetkel, kui ta riideid vahetas, ta ei viibinud seal, aga iseenesest on tegemist tavapärase

praktikaga, kus eriüksuse töötaja viibib samas ruumis. Küll aga inimene seisab, kas teisel pool sirmi,

kappi, välditakse silmsidet. Selles osas, et Kaitsepolitseiametnik viibis läheduses, kui ta WC-s käis või

riideid vahetas, T. R. tunnistaja sõnul pahameelt ei avaldanud. Iseenesest oli T. R. tegelikult väga

abivalmis, sõbralik, allus korraldustele.

Kohtu hinnangul võis kinnipidamisel riiete vahetamise ja tualetis käimise juures viibinud

Kaitsepolitseiametnik tekitada T. R. küll ebameeldivat tunnet, kuid see ei saanud ületada sellist

raskusastet, mis kvalifitseeriks selle käitumise inimväärikuse alandamiseks. Kohus nõustub selles osas

ka tunnistaja J. P. ütlustega, et tegemist on nö tavapärase praktikaga. Kohtule on see usutav, et kui isik

peetakse kahtlustatavana kinni ning tema ametiruumides/elukohas teostatakse läbiotsimist ja sellel ajal

tekib isikul vajadus riideid vahetada või tualetis käia, siis politseiametnik viibib nende toimingute

juures julgeoleku- ja turvakaalutlustel kui ka selleks, et välistada isiku poolt nt asitõendite hävitamist.

Asjaolu, et nimetatud juhul oli kinnipeetavaks kõrge politseiametnik, ei tingi sellistest kaalutlustest

kõrvalekaldumist. Küll aga ei ole kohtule usutav, et politseiametnikul oli lisaks julgeoleku- ja

turvakaalutlustele, mingi tavapärasest suurem ja anormaalne isiklik huvi süüdistatav T. R. osas, et ta

oleks vaadanud pealt, kuidas isik tualetis enda loomulikke vajadusi rahuldab või vormiriietuse vahetab

erariiete vastu. Lisaks ei ole leidnud tõendamist, et juuresolnud ametnik oleks olnud teisest soost. Meie

kultuuriruumis on tavapärane, et spades ja spordiklubides vahetavad võõrad inimesed üksteise kõrval

riideid ja käivad ka pesemas. Samuti on meeste tualettruumides pissuaarid. Seega ei saa väita, et igas

muus olukorras oleks meie kultuuriruumis välistatud, et isiku riiete vahetamise või tema tualetis

käimise juures ei viibiks kõrvalisi isikuid. Kohus märgib ka seda, et kui süüdistataval oli pretensioone

sellise käitumise osas, oleks ta saanud seda avaldada tema suhtes koostatud kinnipidamise protokollis.

Kinnipidamise protokollist nähtuvalt aga ei olnud T. R. avaldusi ega taotlusi. Protokolliga on ta

tutvunud, puudusid märkused protokolli kohta ning protokoll on ka tema poolt allkirjastatud. T.R.

puhul on tegemist staažika politseiametnikuga, kellele oli hästi teada, et kõik võimalikud pretensioonid

saab fikseerida koheselt protokollis. Kohus ei tuvastanud ka eelnevalt, et tema kinnipidamine oleks

olnud ebaseaduslik. Täiendavalt märgib kohus ka seda, et kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine on

oluline üldine huvi ja isikul on teatud ulatuses kohustus taluda enda suhtes toimuvat

kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid. Kohtu hinnangul ei olnud see riive

ülemäärane. Seega jääb selles osas kahju hüvitise taotlus rahuldamata.

Lõpuks märgib kohus, et kuigi eelnevalt ei leidnud tuvastamist, et T. R. kinnipidamine oleks olnud

ebaseaduslik, tuleb talle seoses tema õigeks mõistmisega siiski õiguspärase kahtlustatavana

kinnipidamisega tekitatud mittevaraline kahju hüvitada. Riigikohus on selgitanud, et kui on alust

arvata, et süüteomenetluse meede on õigusvastane, tuleb taotlust või kaebust lahendaval menetlejal

kontrollida esmalt SKHS § 7 kohaldumist, ehk siis olukorda, mil kahju on tekitatud süüliselt

õigusvastase menetlustoiminguga, sest sellisel juhul on hüvitis üldjuhul suurem. Kui ei leia kinnitust

toimingu õigusvastasus, tuleb hinnata SKHS §-des 5 või 6 sätestatud aluseid kahju hüvitamiseks

(RKKK 13.06.2015 3-1-1-34-16, p 15). Arvestades, et käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus T. R.

õigeks, on tulenevalt SKHS § 5 lg 1 p-st 2 võimalik kahju hüvitada, kui see tekitati kahtlustatavana

kinnipidamisega. SKHS § 11 lg 4 järgi tuleb T. R.ile hüvitada mittevaraline kahju päevamäära alusel

iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju

hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine

brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Taotlus esitati 16.12.2024 ning selleks hetkeks oli viimane

Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk (2024 III kvartal) 1959 eurot (vt

https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk).

Päevamääraks on seega 65,30 eurot. T. R.lt võeti vabadus 21.03.2023 ja ta vabastati samal kuupäeval.

Seega tuleb talle välja mõista hüvitis ühe päeva eest summas 65,30 eurot.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et T. R.le tuleb hüvitada õiguspärase kahtlustatavana

kinnipidamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 65,30 eurot. Ülejäänud osas jääb

mittevaralise kahju hüvitamise taotlus SKHS § 7 ja § 11 lg 2 alusel rahuldamata.

G.O. taotlus varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

G.O. kaitsja M. Kurm esitas kohtule SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel taotluse varalise kahju hüvitamiseks

summas 89 065,99 eurot, mis seondub saamata jäänud töötasuga ning SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel

taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 40 000 eurot seoses au ja hea nime teotamisega,

ebaseadusliku kinnipidamise ja osaliselt ebaseadusliku läbiotsimisega.

Esmalt võtab kohus seisukoha esitatud varalise kahju hüvitamise taotluse osas.

Varalise kahju taotlust on põhistatud asjaoluga, et 13.03.2023 kirjaga andis Euroopa Liidu

Välisteenistus teada, et O. on osutunud valituks ja teda oodatakse esimesel võimalusel teenistusse

nõustamismissioonile Ukrainas. Eelduslikult oleks ta asunud Ukrainas vanemnõunikuna tööle

08.05.2023 ning tema missioon oleks kestnud vähemalt ühe aasta. Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil

osalemise seaduse § 18 lg 2 alusel makstakse missioonil osalemise ajal töötasu või palka eksperdi

missioonile lähetamisele eelnenud kuue kuu keskmise töötasu või palga suuruses. G.O.l oli kuue kuu

keskmine töötasu perioodil november 2022 kuni aprill 2023 3949,22 eurot neto. Kokku oleks tema

aastane töötasu olnud 47 390 eurot neto. Lisaks oleks ta saanud Euroopa Komisjonilt iga Ukrainas

viibitud päeva eest missioonil osaleja päevaraha, mille suurust perioodiliselt korrigeeritakse. Mais

2023 oli Ukraina päevaraha suurus 211,67 eurot ning 2024 aprillis 215,11 eurot (keskmiselt seega

213,39 eurot). Arvestades maha 35 puhkusepäeva, oleks ta saanud päevaraha 330 päeva eest kokku 70

418,70 eurot. Töötasu ja päevaraha kokku oleks üheaastase missiooni jooksul olnud 117 809,34 eurot

neto. Kuna kõnesoleva kriminaalmenetluse tõttu jättis Välisministeerium ta missioonile saatmata, jäi

tal eelnimetatud tulu saamata. G. O. jätkas teenistust PPA ametikohal, kust ta sai perioodil 08.05.2023

kuni 07.05.2024 töötasu 15 529,06 eurot neto. Lisaks on ta saanud lubatavate kõrvaltegevuste eest

netotulu summas 13 214,29 eurot. Seega teenis G. O. ajavahemikul 08.05.2023 kuni 07.05.2024

töötasuna 28 743,35 eurot, mis on 89 065,99 euro võrra väiksem, kui tulu, mida ta oleks teeninud

missioonil olles. Nimetatud asjaolude tõendamiseks on kohtule esitatud Siseministeeriumi kantsleri

27.03.2023 kiri, Välisministeeriumi 18.10.2024 ja 31.10.2024 kirjad, Euroopa Liidu

tsiviilmissioonidele saadetud ekspertide päevaraha määrad, PPA 14.04.2023 käskkiri ning G. O.

pangakonto väljavõte teenitud tulu kohta ajavahemikust 08.05.2023-07.05.2024.

SKHS § 5 lg 1 p 4 järgi on õigeksmõistmise järel õigus nõuda ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju

hüvitamist. Kuna käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus G. O. temale esitatud süüdistuses õigeks, on

esimene eeldus varalise kahju hüvitamiseks praegusel juhul täidetud. Seejärel tuleb kohtul tuvastada,

kas riik on rakendanud isiku suhtes mõnda tema jaoks ulatusliku mõjuga menetluslikku toimingut ehk

antud juhul ametist kõrvaldamist, millele on viidatud esitatud taotluses. Tuginedes käesolevas

kohtuotsuses eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-34-16, märgib kohus, et G.O. puhul ei

ole ükski Riigikohtu lahendis viidatud eeldustest täidetud. G. O. ei ole Ukrainas nõuandemissioonil

käinud ega seal vanemnõunikuna töötanud, mistõttu ei ole teda ka sellest ametist kõrvaldatud. Seda

kinnitavad ka kohtule esitatud Siseministeeriumi kantsleri T. M. 27.03.2023 ja Välisministeeriumi

kantsleri J. V. 18.10.2024 kirjad, mis tõendavad, et nii PPA kui Siseministeerium võtsid G.O.

tsiviilmissioonile lähetamiseks esitatud kooskõlastuse tagasi. Kandidaadi suhtes algatati

kriminaalmenetlus ja ta ei vastanud enam nõuandemissiooni ametikohale esitatud nõuetele, kuna tal

puudus vastaval ametikohal nõutav riigisaladuse luba. Vaidlust ei ole faktis, et O. riigisaladuse luba

tunnistati kehtetuks peale kriminaalasja menetlemise avalikuks tulekut. Kriminaalmenetluse

alustamine ei ole selliseks asjaoluks, mis tooks automaatselt kaasa riigisaladuse loa kehtetuks

tunnistamise. O. ütlustest nähtub, et tal oli riigisaladuse loa pikendamise menetlus pooleli ja nagu ka

O. ise väljendas kahtlust, ei saanud ta olla kindel, et seda riigisaladuse luba õigeaegselt pikendatakse.

Seega ei saanud O.l olla märtsi lõpus 2023 tõsikindlat teadmist, et ta saab vaatamata sellele, et ta

osutus valituks, asuda ametisse Ukrainasse nõuandemissioonile. Seega ei saa Ukraina

nõuandemissioonilt saamata jäänud töötasu lugeda kriminaalmenetlusega tekitatud varaliseks kahjuks

ning taotluses kirjeldatud UkR.a nõuandemissioonile saatmata jätmine ei ole hõlmatud SKHS § 5 lg 1

p-s 4 sätestatud ametist kõrvaldamise mõistega.

Tulenevalt eelnevast jätab kohus G. O. taotluse Ukraina nõuandemissioonilt saamata jäänud

töötasu hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel rahuldamata.

Vaidlust ei ole asjaolus, et G.O. on PPA peadirektori 14.04.2023 käskkirjaga kõrvaldatud

keskkriminaalpolitsei operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi jälitusametniku teenistusest ja

tema avaliku võimu teostamise õigus on peatatud kriminaalmenetluse ajaks alates 16.04.2023 kuni

kriminaalmenetluse lõpule viimiseni või politsei teenistusest vabastamiseni. Teenistusest kõrvaldamise

ajal makstakse G.O.le ühes K. 60% tema keskmisest palgast. PPVS § 581 lg 1 p 2 kohaselt kui

politseiametnik on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, võib Politsei- ja Piirivalveameti

peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor või Sisekaitseakadeemia rektor otsustada kõrvaldada

politseiametnik kriminaalmenetluse ajaks teenistusest. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ajal, kui

politseiametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel teenistusest kõrvaldatud, makstakse

talle ühes K. 60 protsenti tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse § 29 lõike

5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. PPVS § 581 lg 5 kohaselt kui politseiametniku süü ei leia

tõendamist määras, mis tooks kaasa tema vabastamise politseiteenistusest, makstakse talle maksmata

jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast teenistusest kõrvaldamise haldusakti kehtetuks tunnistamist.

Kohtu hinnangul on G.O. keskkriminaalpolitsei operatiivbüroo III talituse tunnistajakaitse grupi

jälitusametniku teenistusest kõrvaldamine PPVS § 581 lg 1 p 2 alusel käsitatav ametist kõrvaldamisena

SKHS § 5 lg 1 p 4 mõttes ning tema ametist kõrvaldamine on otseselt seotud käesoleva

kriminaalmenetlusega. Seega on G.O.le tekitatud varaline kahju, mis seisneb PPA-st 40% ulatuses

saamata jäänud tulus ning mis tuleb talle õigeks mõistmise korral hüvitada. Kohus märgib, et kuigi

PPVS § 581 lg 5 kohaselt makstakse isikule

maksmata jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast teenistusest kõrvaldamise haldusakti kehtetuks

tunnistamist, on Riigikohus märkinud, et SKHS-i eesmärgiks oli allutada kõik süüteomenetlusega

tekitatud kahju juhtumid süüteoasja lahendavale kohtule. SKHS §-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks

soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse

reguleerimisalast väljapoole (RKHK 08.10.2018 3-18-400, p 10). Kuna G.O. varalise kahju hüvitamise

taotluses on saamata jäänud töötasu hüvitamist taotletud üheaastase perioodi kohta (alates 08.05.2023

kuni 07.05.2024), piirdub kohus PPA-st 40% ulatuses saamata jäänud töötasu hüvitamisel taotluses

märgitud perioodiga.

Kohtule esitatud materjalidele tuginedes hakati G.O.le maksma 60% tema keskmisest palgast alates

16.04.2023. G.O. kahju hüvitamise taotluses on märgitud, et ajavahemikul 08.05.2023-07.05.2024 sai

ta PPA-st töötasu summas 15 529,06 eurot netos, mis moodustab 60% tema keskmisest palgast.

Eelnevalt viidatud summa oli maha arvestatud G. O. poolt taotletud varalise kahju nõudest, mis

seondub Ukraina nõuandemissioonilt saamata jäänud tasuga. Vastupidiselt G. O. taotluses välja toodud

summale, nähtub G.O. konto väljavõttest, et perioodil 08.05.2023-07.05.2024 sai G.O. PPA-st tasu

kokku 15 983,69 eurot, mille kohus visualiseerib alljärgneva tabeliga.

kontole laekunud summa

eurodes

28.06.2023

4173,85

05.07.2023

166,34

03.08.2023

1164,35

05.09.2023

1164,35

04.10.2023

1164,35

03.11.2023

1164,35

06.12.2023

1164,35

04.01.2023

1164,35

05.02.2024

1164,35

05.03.2024

1164,35

03.04.2024

1164,35

03.05.2024

1164,35

Kokku

15 983,69

Kuigi kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, milline on G.O. igakuine töötasu ja kui

palju sellest moodustab 60%, on kohtul võimalik tema arvelduskonto väljavõttest aru saada, et 60%

tema netopalgast on 1164,35 eurot. Selline summa on laekunud PPA-st tema kontole igakuiselt alates

03.08.2023 kuni 03.05.2024. Samuti on G.O. kontole laekunud PPA-st 28.06.2023 4173,85 eurot ning

05.07.2023 166,34 eurot, kuid nimetatud summade puhul tuleb arvestada, et Tallinna Halduskohus tegi

27.06.2023 G.O. suhtes kohtuotsuse nr 3-23-804, millega rahuldas G.O. kaebuse osaliselt, tühistas

PPA keskkriminaalpolitsei juhi 12.04.2023 käskkirja nr 1.9-2.10/32p ja seda muutva PPA peadirektori

02.05.2023 käskkirja nr 1.9-2.1/33p punkt 1 ning ennistas G.O. PPA teenistusse. Samuti kohustas

kohus PPA-d maksma G. O.le välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, mille täpse suuruse

peab PPA kindlaks määrama, võttes arvesse järgmist: 1) saamata jäänud töötasuks on summa, mis

oleks kuulunud kehtivate haldusaktide alusel G.O.le töötasuna välja maksmisele alates 16.04.2023

kuni käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punkti 1.2. täitmiseni (st. tema tegeliku teenistusse

ennistamiseni) juhul kui Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei juhi 12.04.2023 käskkirja nr

1.9-2.10/32p ei oleks antud; 2) perioodil 16.04.2023 kuni 28.04.2023 oli G.O. kehtiva haldusakti alusel

teenistusest kõrvaldatud ning sai tasu vastavalt PPA peadirektori 14.04.2023 käskkirjale nr 1.9-2.1/26p

ning 3) saamata jäänud töötasu summast tuleb maha arvata summad, mis maksti G.O.le PPA

keskkriminaalpolitsei juhi 12.04.2023 käskkirja nr 1.9-2.10/32p alusel toimunud teenistusest

vabastamise tõttu ja mille maksmise alus on tema teenistusse ennistamisega ära langenud. Seega on

kohus seisukohal, et lisaks tema töötasule 60% ulatuses, on 28.06.2023 ja 05.07.2023 PPA poolt

G.O.le laekunud summade puhul arvestatud ka Tallinna Halduskohtu 27.06.2023 otsuse nr 3-23-804 p-

s 1.3 toodud nõudeid, millega kohustati PPA-d maksma G.O.le tasu teenistusest sunnitult puudutud aja

eest.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et ajavahemikul 08.05.2023 kuni 07.05.2024 oli G.O. igakuine

netopalk 60% ulatuses tema keskmisest palgast 1164,35 eurot, mis nimetatud perioodil teeb kokku 13

972,20 eurot (12 kuud × 1164,35 eurot). Politsei- ja Piirivalveametist saamata jäänud netotöötasu 40%

ulatuses oli viidatud ajavahemikul 9314,80 eurot (13 972,20 × 100 ÷ 60 – 13 972,20).

Seega tuleb Eesti Vabariigilt SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel mõista G.O. kasuks välja alates 08.05.2023

kuni 07.05.2024 Politsei- ja Piirivalveametist kõrvaldamise ja avaliku võimu teostamise õiguse

peatamise tõttu saamata jäänud netotöötasu 40% ulatuses ehk kogusummas 9314,80 eurot.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha mittevaralise kahju taotluse osas.

Sarnaselt kaassüüdistatavate L.T. ja T.R. mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega, on ka G.O.

mittevaralise kahju taotluses toodud välja sarnaste põhistustega seisukoht, et G.O. mittevaraliseks

kahjuks on tema hingeline valu ja kannatused, mida on põhjustanud kuriteoavalduse esitamine,

kriminaalmenetluse algatamine ja läbiviimine ning süüdistuse esitamine. Täiendavalt on hüvitise

suurust motiveeritud KAPO juhtivametnike poolt tema halvustamisega ja sooviga teda ametist

kangutada, kahtlustuse esitamise ajastusega ning mittevajalike menetlustoimingute tegemisega

(kinnipidamine ja läbiotsimine). Kokkuvõtvalt soovib G.O. mittevaralise kahju hüvitiseks 40 000

eurot.

Kuna G.O. au ja hea nime teotamisega seonduv mittevaralise kahju hüvitise taotlus on põhistuselt

sarnane L.T. ja T.R. mittevaralise kahju taotlusega, mis puudutab kuriteoavalduse esitamist,

kriminaalmenetluse algatamist ja läbiviimist ning süüdistuse esitamis, jääb kohus ka G.O. taotluse

lahendamisel selles osas samadele seisukohtadele ning ei pea põhjendatuks neid seisukohti uuesti

korrata. Kohus märgib vaid, et K. J. poolt kuriteoavalduse esitamine ning selle alusel kõnesoleva

kriminaalmenetluse alustamine ei olnud meelevaldne ja selgelt põhjendamatu. Tagajärjetuks jäävad

kaitsja esitatud väited, et tegemist oli KAPO juhtivametnike isikliku vaenu ning halvustavate väidete ja

hinnangute esitamisega, kuna kellegi isiklikud hinnangud ja halvustavad väited ei ole

kriminaalmenetluse alustamise aluseks. Seejuures ei saa kuidagi väita, et prokuratuuri poolt G.O.

suhtes süüdistuse esitamine ei ole olnud õiguspärane või see oleks esitatud pahatahtlikult või alusetult.

Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023 määruses nr 1-23-1866, millega lahendati G.O.

määruskaebust vara arestimise osas, oli vaidluskese suuresti põhjendatud kuriteokahtluse olemasolul.

Tallinna Ringkonnakohus jäi viidatud määruses põhjendatud kuriteokahtluse osas maakohtu

eeluurimiskohtunikuga samale seisukohale. Ringkonnakohtu seisukoht ei andnud prokuratuurile alust

arvata, et püstitatud kahtlustus on alusetu või ei ole õiguspärane. Sellest tulenevalt ei ole võimalik

kuidagi järeldada, et esitatud kuriteokahtlus oleks olnud pahatahtlik või ebaseaduslik. Kuriteokahtluse

piisavat põhjendust kinnitas süüdistatava kohtu alla andmine 20.03.2024 määrusega prokuratuuri

süüdistusakti alusel.

Mis puudutab kaitsja väidet kahtlustuse esitamise aja osas, märgib kohus järgmist. G.O. suhtes esitati

kuriteoavaldus ning kriminaalmenetlus alustati enne, kui G. O. esitati kandidaadiks Euroopa Liidu

nõustamismissioonile Ukrainas. Asjaolu, et G.O. peeti kinni ja talle esitati kahtlustus sisuliselt nädal

hiljem, kui tuli teade tema missioonile saatmise kohta, ei ole menetlejale etteheidetav ega ka

ebaseaduslik. Kohus möönab, et sellel võis olla G.O. jaoks ebameeldiv tagajärg, kuid kahtlustuse

esitamise aeg võis olla tingitud just sellest teatest, kuna G.O. suundumine Ukrainasse, oleks

raskendanud oluliselt ka käesoleva kriminaalasja menetlemist, kuna isik ei viibi Eestis. Seda, et KAPO

tunnistas 05.04.2023 kehtetuks tema riigisaladusele juurdepääsu loa, ei saa samuti pidada

asjakohatuks, kuna talle esitati kuriteokahtlus. Vastavalt riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse §

34 lg 1 p 3 ja lg 3 kohaselt võib juurdepääsuloa tunnistada kehtetuks, kui isiku puhul esineb sama

seaduse § 32 lg-s 2 nimetatud asjaolu. Sama seaduse § 32 lg 2 p 3 kohaselt juurdepääsu luba andmast

või selle kehtivust pikendamast võib keelduda füüsilisele isikule, kes on kriminaalmenetluse osaline

kahtlustatavana või süüdistatavana. Kohus ei nõustu etteheidetega, et teistele kuriteokahtlustuse saanud

isikutele jäeti riigisaladuse load alles. Riigisaladuse loa võib seoses kriminaalmenetlusega tunnistada

kehtetuks, kuid see ei ole kohustuslik. See on riigisaladuse loa andnud asutuse ametniku

kaalutlusõiguse alusel tehtud otsus, mida saab vaidlustada. Kuna kaassüüdistatavad olid mõlemad oma

ametikohtadelt sisuliselt koheselt ka lahkumas, siis võib eeldada, et riigisaladuse loa andmise eest

vastutava asutuse hinnangul ei olnud vajadust ka riigisaladusele juurdepääsu õigust enam piirata.

Riigisaladuse loa kasutamine sõltub põhjendatud teadmisvajaduse olemasolust ja ainuüksi loa

olemasolu ei anna õigust tutvuda ükskõik millise riigisaladusena liigitatava infoga. Teiste isikute osas,

kellele jäeti vastav õigus alles, kohus hinnangut ei anna, kuna neid isikuid ei ole käesolevas asjas kohtu

alla antud.

Seega tuginedes samadele seisukohtadele, mida kohus on käesolevas otsuses juba kajastanud

mittevaralise kahju taotluste lahendamisel, on isikul teatud ulatuses kohustus taluda enda suhtes

toimuvat kriminaalmenetlust ja sellega kaasnevaid põhiõiguste riiveid ning praegusel juhul ei ole alust

asuda seisukohale, et G.O.le on SKHS § 7 ja § 11 lg 2 mõistes tekkinud kahju läbi isiku au ja hea nime

teotamise, kuna isiku õiguste riive polnud tavapärasest suurem.

Samuti ei näe kohus G.O. kinnipidamises selliseid asjaolusid, mis annaks aluse rääkida selle

õigusvastasusest. G.O. kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvad temale inkrimineeritud

kahtlustuse sisu ning kinnipidamise alused, mille kohaselt peeti ta kahtlustatavana kinni KrMS § 217

lg 2 p 3 alusel- kuriteo jäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule ning KrMS § 217 lg 3 p

4 alusel- ta võib kriminaalmenetlustest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. Kuna G.O.

kahju hüvitamise taotluses on toodud kinnipidamise juures välja samad etteheited, jääb kohus ka G.O.

kinnipidamise osas varasemalt T.R. puhul kohtuotsuses esitatud seisukohtade juurde. Kohtule esitatud

kinnipidamise protokollis nähtub, et see on koostatud G. O. kinnipidamisega samal päeval, s.o

21.03.2023. G.O.le selgitati kinnipidamiseprotokolli p 2 kohaselt KrMS § 34-st tulenevaid õigusi ja

kohustusi (sh tema õigust teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste

andmisest). Talle selgitati ka tema õigust esitada taotlusi ja kaebusi, teha menetlustoimingu tingimuste,

käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. G.O. on andnud õiguste ja

kohustuste ning nende õiguse sisu selgitamise kohta kinnitava allkirja. Kinnipidamise protokollist

nähtuvalt ei olnud tal avaldusi ega taotlusi. Protokolliga on ta tutvunud ning märkinud, et

kinnipidamise osas pretensioone ei ole. Protokoll on tema poolt allkirjastatud.

G. O. on käesolevas menetluses süüdistatavana kohtu alla antud, mistõttu tuleb juba selle pinnalt

jaatada piisava kuriteokahtluse olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole ka G.O. kahtlustatavana

kinnipidamisel KrMS § 217 lg 2 p-le 3 viitamisel eksitud. Arvestades kõnesoleva kriminaalasja

eripära, olid ka sellel juhul kuriteojäljed dokumentidel või digitaalsel kujul ning need viitasid G. O.le

kui kuriteo toimepannud isikule. G.O.le esitatud kahtlustus oli seotud tema töökohaga ning tema

kinnipidamisega paralleelselt oli ta allutatud ka menetlustoimingule (läbiotsimine). Läbiotsimised viidi

läbi kinnipidamisega samal päeval Kaitseväe Luurekeskuses, kus ta töötas ajavahemikul 16.04.2018-

30.04.2020; tema elukohas; tema ajutises viibimiskohas seoses Kaitseväe õppekogunemisega ning

tema töökohas Maksu- ja Tolliametis. Kohtu hinnangul oli G. O. teo ja selle toimepanemise kohaga

seostatav ning see seos oli piisavalt värske, et tema kinnipidamisel oli põhjust arvata, et temalt

õnnestub leida mingeid kuriteoga seostatavaid jälgi (dokumentaalsed, digitaalsed), mis võivad

viivitamisel kaduma minna.

Lisaks on G. O. kinnipidamise alusena viidatud veel KrMS § 217 lg 3 p-le 4, mida kohus samuti ei pea

valeks. Samuti ei nõustu kohus kaitsja etteheitega, et kinnipidamisprotokollis ei ole ohuprognoosi

põhistatud. Vastavalt KrMS § 218 lg 1 p-le 1 tuleb kinnipidamise protokolli märkida kinnipidamise

alus ning põhjenduste lisamist menetlusseadustik ei nõua. KrMS § 217 lg-s 3 sätestatud alused on

mõeldud esmalt võimaliku hilisema vahistamise tagamiseks, mis ei tähenda automaatselt, et

kinnipidamisele peaks järgnema vahistamise taotlemine. Sellel alusel on isiku kahtlustatavana

kinnipidamine põhjendatud juhul kui menetlustaktikaliselt on isik vajalik allutada menetlustoimingule

ootamatult, et ta ei saaks pakku minna ega võimalikke tõendeid mõjutada või hävitada. Koos

kinnipidamisega oli G. O. allutatud ka menetlustoimingule. Samal päeval peeti kinni ka

kaassüüdistatav T.R. ning läbiotsimistoiminguid tehti mitmetes asukohtades, sh ametiruumides. Kuna

nii G.O.le kui ka T. R.le ja L.T.le esitatud kahtlustused oli otseses seoses nende töökohtadega ning

neid kahtlustati ühiselt kuriteo toimepanemises, siis esines ka tõenäosus, et vabaduses olev ja mitte

kinnipeetud isik võib mingil viisil menetlust takistada (nt tõendeid hävitada). Ilma kinnipidamiseta

saab isik vabalt ringi liikuda ja helistada ning tal on võimalus anda võimalike tõenditega seonduvaid

juhiseid kolmandatele isikutele. Menetleja kaalutlusotsustus on ka see, kas menetleja peab vajalikuks

teostada mingeid teatud toiminguid (nt analüüsida läbiotsimisel leitud, kahtlustatava ütlusi vms)

otsustamaks tema vahistamise vajalikkus. Samal päeval kuulati G.O. kahtlustatavana üle ning ta andis

ütlusi vabatahtlikult. Pärast G.O. ütluste andmist oli võimalik vastu võtta ka lõplik seisukoht selles, kas

on alust arvata, et ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. Kui

G.O. kinnipidamise eesmärk oli vältida menetluse takistamist nt tõendite hävitamisega, siis ei ole

kohtu seisukohalt midagi taunimisväärset ka selles, et teda peeti kinni kuni kahtlustatavana

ülekuulamise lõpuni, sest kui isikul on olnud võimalus tõendeid kõrvaldada, võib see mõjutada ka

tema võimalikke ütlusi. G.O. vabastati kinnipidamiselt 22.03.2023 kell 00.50 ehk menetleja vabastas ta

viivitamatult, kui olid selgunud tema suhtes otsuse vastuvõtmiseks olulised asjaolud.

Eeltoodud põhjendustel ei tuvastanud kohus menetlejate poolseid rikkumisi ning G.O. kinnipidamine

oli seaduslik.

Läbiotsimise osas viitas kaitsja, et läbiotsimine oli osaliselt tarbetu. 21.03.2023 toimunud läbiotsimisel

võeti kaasa kõik kodust leitud digitaalsed teabekandjad, sh G. O. abikaasa arvuti ja alaealistele lastele

kuulunud fotoaparaatide mälukaardid. Kaitsja leiab, et kaasa võeti ka selliseid teabekandjaid, mille

kohta puudus menetlejal põhjendatud arvamus, et need võivad sisaldada tõendi väärtusega teavet.

Samuti tõi kaitsja välja asjaolu, et vaatamata G. O. ja kaitsja korduvatele palvete, keeldus menetleja

neid asju rohkem kui kahe kuu jooksul tagastamast. Asjad tagastati alles 02.06.2023, kui kaitsja oli

teinud ametliku taotluse ning tagastatud teabekandjad olid turvaklambrite ja -kleebistega pakenditest

samal kujul nagu need tema kodust kaasa võeti.

Kuna G. O. kahju hüvitamise taotluses on etteheidetud ainult tema elukoha läbiotsimisega seonduvat,

võtab kohus seisukoha ainult selle läbiotsimise osas. 21.03.2023 kell 10.00 algas kriminaalasjas

läbiotsimine G.O. elukohas aadressil xxx. Läbiotsimise kohta koostatud läbiotsimise protokollist

nähtuvalt viis toimingu läbi H. A. koos teiste osalenud isikutega. Läbiotsimise aluseks oli 20.03.2023

Riigiprokuratuuri riigiprokurör Maria Entsiku läbiotsimismäärus, mis rahuldati eeluurimiskohtuniku

pealdisega 22.03.2023. Läbiotsimismääruses on põhjalikult loetletud, mida läbiotsimise eesmärgina

otsitakse. Läbiotsimisprotokolli p-s 8 on välja toodud läbiotsimisega leitud ja kaasa võetud objektid. G.

O. on protokolli lõpus p-s nr 10 teinud märkuse vana iPhone kohta ning lisanud, et muid märkusi ega

pretensioone ei ole. Samuti on ta saanud kätte protokolli ärakirja. Protokolli kõik leheküljed on G. O.

poolt allkirjastatud.

Kohus ei jaga kaitsjaga sama seisukohta, et läbiotsimine oli osaliselt ebaseaduslik.

Läbiotsimismääruses on toodud välja, et läbiotsimise teostamise eesmärgiks on leida ja ära võtta G.O.

valdusest mh arvutid, mobiiltelefonid, SIM-kaardid, nutiseadmed ja muud elektroonilised

andmekandjad, mis võivad omada tähtsust kuriteo tehiolude väljaselgitamisel ja teiste kuriteoga seotud

isikute tuvastamisel. Läbiotsimisprotokolli p-s 8 on välja toodud läbiotsimisega leitud ja kaasa võetud

objektid. Läbiotsimisprotokollist nähtub, et G.O. andis vabatahtlikult välja mitmeid andmekandjaid, sh

väidetavalt tema abikaasale kuuluva sülearvuti Dell (TAG S D1F7QX1), mille kohta on

läbiotsimisprotokollis selgitus, et see arvuti on nii tema kui tema abikaasa kasutuses ning ta hoiab seal

pildifaile ja kasutab seda ka enda sotsiaalmeedia külastamiseks. Samuti on läbiotsimisprotokollis

märgitud, et läbiotsimise kestel avaldas G.O., et soovib anda vabatahtlikult välja kogu tema eramus

oleva irdmeedia, lisades aga, et irdmeedial ei ole temale etteheidetava teoga seotud asju. G.O. väitel

asub irdmeedia tema töötoas kirjutuslaua sahtlites. G.O. sõnul kasutab töötuba tema (2/ 25).

Läbiotsimisprotokolli p-s 8.1.9 on märgitud töötoast kahepoolse riiulikapi vasakult poolelt ülemiselt

riiulilt avastatud neli erinevat fotoaparaati, mille seest võeti kaasa mälukaardid. Punktis 8.1.9.2

märgitud fotoaparaadi Fujifilm Finepix S8600 s/n 5SG07186, mille sees oli mälukaart SanDisk Ultra

16GB, on märgitud, et tegemist on tema tütre fotoaparaadiga. Eelnevalt nimetatud objektide puhul on

tegemist Riigiprokuratuuri läbiotsimismääruses nimetatud objektidega, mistõttu ei ole alust väita, et

andmekandjate ära võtmine oleks olnud vastuolus KrMS § 91 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga. Kohus

märgib, et menetlejal puudub läbiotsimise toimetamisel teadmine, kas mingi andmekandja omab sel

hetkel tähtsust kuriteo tehiolude väljaselgitamisel või mitte. Samuti ei ole menetlejal ka tõsikindlat

teadmist, kellele mingi andmekandja kuulub ning kas seda kasutab või on kasutanud

kahtlustatav/süüdistatav. Seejuures märgib kohus veelkordselt, et läbiotsimisprotokolli kohaselt on G.

O. andnud mitmed andmekandjad välja vabatahtlikult, sh väidetava abikaasa arvuti kui ka irdmeedia,

milleks on ka fotoaparaatide mälukaardid.

Kohus ei nõustu ka taotluses toodud etteheitega, et asitõendeid ei ole tagastatud viivitamata. Kohtu

hinnangul ei saa natuke enam kui kahte kuud pidada nii pikaks ajaks, et selle põhjal jaatada

menetlusõiguse rikkumist. KrMS § 126 lg 3 kohaselt asitõend või äravõetud ese tagastatakse

omanikule või senisele õiguspärasele valdajale viivitamata, kui see ei takista kriminaalmenetlust.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on läbiotsimiste käigus ära võetud suurel hulgal erinevaid

andmekandjaid ja dokumente. Kohtule esitatud materjalide pinnalt selgub, et menetleja on

asjassepuutuvatest andmekandjatest teinud koopiad ja nende alusel on koostatud vaatlusprotokollid.

Arvestades läbiotsimise käigus äravõetud objektide suurt mahtu ning asjaolu, et menetluse

läbiviimiseks ja tõendamiseseme asjaolude selgitamiseks tuleb andmekandjatelt asjassepuutuvad

andmed ohutult kopeerida, ei pea kohus taotluses etteheidetud andmekandjate tagastamiseks kulunud

aega niivõrd pikaks, et saaks rääkida KrMS § 124 lg-s 3 sätestatud põhimõtte rikkumisest. Lisaks

märgib kohus, et tõendamata on ka väited, et G.O. ja tema kaitsja pöördusid korduvalt menetleja poole

asjade tagasisaamiseks. Taotluses on toodud välja, et kaitsja tegi menetlejale taotluse 26.05.2023

(tõend 5.3.4), milline kuupäev küll kohtule esitatud taotluse lisast ei selgu, kuid 02.06.2023 on

menetleja üleandmise-vastuvõtmise aktiga tagastanud süüdistatavale mitmed teabekandjad. Sellist

ajavahemikku asjade tagastamiseks ei pea kohus viivitamiseks. Ka etteheited, et andmekandjad

tagastati G.O.le turvaklambrite ja -kleebistega pakendites täpselt samal kujul, nagu need tema kodust

kaasa võeti, jäävad tagajärjetuks. Kohus märgib, et juhul kui mingid andmekandjad tagastati G.O.le

samal kujul nagu need tema kodust kaasa võeti ehk avamata, siis järelikult piisas menetleja hinnangul

kuriteo tehiolude väljaselgitamiseks teistest andmekandjatest, mida on käesolevas menetluses

vaadeldud. Sellest saab ka järeldada, et G.O. ja tema perekonnaliikmete põhiõiguste riive on olnud

arvatavast väiksem.

Kuigi eelnevalt ei leidnud tuvastamist, et G.O. kinnipidamine oleks olnud ebaseaduslik, tuleb talle

seoses õigeks mõistmisega hüvitada õiguspärase kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud

mittevaraline kahju. Riigikohus on selgitanud, et kui on alust arvata, et süüteomenetluse meede on

õigusvastane, tuleb taotlust või kaebust lahendaval menetlejal kontrollida esmalt SKHS § 7

kohaldumist, ehk siis olukorda, mil kahju on tekitatud süüliselt õigusvastase menetlustoiminguga, sest

sellisel juhul on hüvitis üldjuhul suurem. Kui ei leia kinnitust toimingu õigusvastasus, tuleb hinnata

SKHS §-des 5 või 6 sätestatud aluseid kahju hüvitamiseks (RKKK 13.06.2015 3-1-1-34-16, p 15).

Arvestades, et käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus G.O. õigeks, on tulenevalt SKHS § 5 lg 1 p-st

2 võimalik kahju hüvitada, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega. SKHS § 11 lg 4 järgi tuleb

G.O.le hüvitada mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli

vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane

Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Taotlus esitati

16.12.2024 ning selleks hetkeks oli viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk

(2024 III kvartal) 1959 eurot (vt https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-

toojoukulu/keskmine-brutokuupalk). Päevamääraks on seega 65,30 eurot. G.O.lt võeti vabadus

21.03.2023 kell 06.25 ja ta vabastati 22.03.2023 kell 00.50. Seega tuleb talle välja mõista hüvitis kahe

päeva eest summas 130,60 eurot.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et G.O.le tuleb hüvitada õiguspärase kahtlustatavana

kinnipidamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 130,60 eurot. Ülejäänud osas jääb

mittevaralise kahju hüvitamise taotlus SKHS § 7 ja § 11 lg 2 alusel rahuldamata.

Juhindudes KrMS § 306, 311- 312, 314, 310 lg 2 kohus

otsustas:

Mõista G. O. süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi õigeks.

Mõista G. O. süüdistuses KarS § 299 lg 1- 22lg 2 järgi õigeks.

Mõista Eesti Vabariigilt välja G. O. kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 23307

eurot.

Jätta G. O. taotlus Ukraina nõuandemissioonilt saamata jäänud töötasu hüvitamiseks SKHS § 5

lg 1 p 4 alusel rahuldamata.

Mõista Eesti Vabariigilt SKHS § 5 lg 1 p 4 alusel G. O. kasuks välja alates 08.05.2023 kuni

07.05.2024 Politsei- ja Piirivalveameti teenistusest kõrvaldamise tõttu saamata jäänud

netotöötasu 40% ulatuses ehk kogusummas 9314,80 eurot.

Mõista Eesti Vabariigilt G. O. kasuks välja süüteomenetluses kahtlustatavana kinnipidamisega

21.03.2023-22.03.2023 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 130,60 eurot.

Ülejäänud osas jätta G. O. taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel rahuldamata.

Mõista T. R. süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2, 4 - 22 lg 3 järgi õigeks.

Mõista T. R. süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi õigeks.

Mõista Eesti Vabariigilt välja T. R. kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 19839

eurot.

Jätta T. R. taotlus süüteomenetluses tekitatud varalise kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 4

alusel rahuldamata.

Mõista Eesti Vabariigilt T. R. kasuks välja süüteomenetluses kahtlustatavana kinnipidamisega

21.03.2023 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 65,30 eurot.

Ülejäänud osas jätta T. R. taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2 alusel rahuldamata.

Mõista L. T. süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2, 4 - 22 lg 3 järgi õigeks.

Mõista L. T. KarS § 299 lg 1 – 22 lg 3 järgi õigeks.

Mõista Eesti Vabariigilt välja L. T. kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 14178

eurot.

Jätta L. T. taotlus süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks SKHS § 7 lg 1 ja

§ 11 lg 2 alusel rahuldamata.

Jätta Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu G. O. vastu esitatud avalik õiguslik

nõudeavaldus läbi vaatamata.

Asitõendid:

- kohtutoimikus olevad andmekandajad jätta toimikusse;

-

omakäeliselt kirjutatud tema kasutuses olevate tehnikavahendite, suhtlusrakenduste ja e-

postkastide kasutajatunnused ja paroolid (turvakleebised XXX ja xxx. KAPO asitõendite

hoiulaos) – tagastada G. O.le;

-

spiraalköiteline märkmik Classic, sinist värvi nahksete kaantega märkmik, märkmik, mille

kaanel mh kirje „One line a day“, A4 paberileht ja üks käsikirjaliste märkmetega paberileht

(turvaklamber XXX), käsikirjaliste märkmetega paberilehed (turvaklamber XXX ja XXX)

(kohtus) - tagastada G. O.le;

-

turvapakend xxx dokumentidega (KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada Kaitseväe

Luurekeskusele;

-

musta värvi kaantega märkmik (turvakleebised XXX ning XXX) ja lisaleht nr „3“, millel

märkmikust välja võetud märkmepaberid (turvakleebised XXX ning XXX) leht T. R. poolt

antud digivahendite ja digikontode, sh e-postiaadressid, kasutajatunnuste ja paroolidega

(KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada T. R.le;

-

L. T. poolt vabatahtlikult välja antud andmekandjate, sotsiaalmeedia kontode ja e-

postkastide sisule juurdepääsuks kasutajatunnuste ja paroolide leht, 2 lehel (KAPO

asitõendite hoiulaos) – tagastada L. T.le;

-

KAPO turvakleebistega nr XXX ja XXX suletud P. P. antud mobiiltelefoni, arvutite ning

internetis kasutatava ühismeedia kontode kasutajatunnused ja salasõnad; KAPO

turvakleebistega nr XXX ja nr XXX suletud must märkmik (KAPO asitõendite hoiulaos) –

tagastada P. P.le;

-

turvakleebistega nr xxx ja xxx suletud A4 paber T. L. välja antud kasutajatunnuste ja

paroolidega (KAPO asitõendite hoiulaos) – tagastada T. L.le

-

plommidega nr XXX, XXX, XXX XXX, XXX suletud dokumentide originaalid (toimik 3/3-

14) tagastada PPA-le;

-

A. M.i poolt välja antud andmekandjate, sotsiaalmeedia kontode paroolide leht ja

turvaplommiga nr XXX suletud dokumendid (asuvad KAPO asitõendite hoiulaos) tagastada

A. M.ile;

-

turvaplommiga nr XXX suletud dokumendid (asuvad KAPO asitõendite hoiulaos) tagastada

Välisluureametile;

-

digitaalsete seadmete koopiafailid (KAPO andmehoidlas) – hävitada.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult

seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest,

vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

Harju Maakohtule.

Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 31.03.2025.

Liina Pohlak