3-22-1061/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Villem Lapimaa ja

Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1061

Haldusasi

Kalda tee 32 OÜ kaebus tuvastada Rahapesu

Andmebüroo 5. mai 2022. a ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2

õigusvastasus

Menetlusosalised

Kaebaja Kalda tee 32 OÜ, lepinguline esindaja v.adv

Toomas Pikamäe

Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, esindaja Karin

Kook

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 7. septembri 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Rahapesu Andmebüroo apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rahapesu Andmebüroo apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 7. septembri 2023. a otsus muutmata.

2. Mõista Rahapesu Andmebüroolt Kalda tee 32 OÜ kasuks välja menetluskulu 1615

eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. aprillil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-1061

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kalda tee 32 OÜ ja Coop Pank AS (Coop) sõlmisid 14. oktoobril 2021 laenulepingu nr

43398 (laenuleping), mille kohaselt laenas Coop Kalda tee 32 OÜ-le 15-aastaseks tähtajaks 1

700 000 eurot (laen). Laenulepingu järgi oli laen investeerimislaen, mida Kalda tee 32 OÜ

võis kasutada Kalda tee 32 OÜ ja Coopi vaheliste laenulepingute nr 31508 ja nr 31509

refinantseerimiseks, täiendavate investeeringute ja käibevahendite finantseerimiseks ning

edasilaenamiseks Irene Kinnisvara OÜ tütarettevõtjale kuni 400 000 euro ulatuses.

2. Coop kandis 14. oktoobril 2021 laenu Kalda tee 32 OÜ arvelduskontole Coop pangas.

Perioodil 14. oktoober 2021 – 4. mai 2022 kasutas Kalda tee 32 OÜ laenu erinevateks

otstarveteks. Seisuga 4. mai 2022 oli Kalda tee 32 OÜ kontol 241 607,39 eurot.

3. Kalda tee 32 OÜ sõlmis 22. aprillil 2022 laenulepingu äriühinguga Libris Group OÜ.

Laenulepingu kohaselt kohustus Kalda tee 32 OÜ andma Libris Group OÜ-le laenu 200 000

eurot. Libris Group OÜ on Irene Kinnisvara OÜ tütarühing. Kalda tee 32 OÜ kandis Libris

Group OÜ-le üle 150 000 eurot ja pidi kandma veel 50 000 eurot. Pärast esimese ülekande

tegemist selgus, et Libris Group OÜ on likvideerimisel, mistõttu ei saanud Kalda tee 32 OÜ

Libris Group OÜ-le laenu anda ning tehtud ülekanne tuli Kalda tee 32 OÜ-le tagastada.

4. Kalda tee 32 OÜ soovis Libris Group OÜ-le laenu anda põhjusel, et Libris Group OÜ

pidi Kalda tee 32 OÜ-lt saadud laenu edasi laenama Xle (Kalda tee 32 OÜ seadusliku esindaja

Y tütar), kes pidi laenatud raha maksma enda asutatud Austria äriühingu osakapitaliks. X

asutas 27. aprillil 2022 Austria äriühingu Tantalum Produktions GmbH (Tantalum), mille

ainuosanikuks oli X ja mille osakapitali tuli maksta 200 000 eurot. Tantalum pidi Plansee

Groupilt omandama viimase Austria tütarühingu, mis tegeleb muldmetallidest traadi

tootmisega.

5. Kuna Libris Group OÜ kaudu laenu andmine ei õnnestunud, siis asutas Kalda tee 32

OÜ 27. aprillil 2022 äriühingu Irene Investments Group OÜ, et viimase kaudu anda laenu

Xle. Kalda tee 32 OÜ avas Irene Investments Group OÜ-le Coopis konto, kuid järgmisel

päeval (28. aprillil 2022) keeldus Coop Irene Investments Group OÜ-ga kliendisuhte

loomisest. Pärast Kalda tee 32 OÜ palvet teatas Coop, et ta soovib tehingu kohta täiendavat

teavet. Perioodil 29. aprill 2022 ‒ 3. mai 2022 selgitasid Kalda tee 32 OÜ ja X Coopile

Tantalumi plaanitava tehinguga seotud asjaolusid.

6. Kuna Kalda tee 32 OÜ omab kontot Luminor Bank AS-s (Luminor), soovis Kalda tee

32 OÜ 100 000 eurot Kalda tee 32 OÜ Luminori kontole üle kanda, kuid Coop külmutas

ülekande.

7. Rahapesu Andmebüroo (RAB) kohustas 5. mai 2022. a ettekirjutusega nr 3.4-4/6-2

Coop-i kehtestama Kalda tee 32 OÜ kontol oleva 100 000 euro suhtes käsutuspiirangu 30

kalendripäevaks. RAB esitas ettekirjutuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) rahapesu ja terrorismi rahastamise ja tõkestamise seadus (RahaPTS) § 57 lg 3 kohaselt võib

RAB ettekirjutuse alusel piirata kontol oleva vara käsutamist selle säilimise tagamiseks

täiendavalt kuni 60 kalendripäevaks juhul, kui vara valdaja või omanik ei tõenda RAB-le vara

legaalset päritolu 30 kalendripäeva jooksul alates kontol oleva vara käsutamise piirangu

kehtestamisest;

2) ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud on kajastatud eraldi 5. mai 2022. a

dokumendis nr 3.4-4/6-1;

2(7)

3-22-1061

3) kui kolmas isik esitab tõendid vara legaalse päritolu kohta, tühistatakse piirang.

8. Kalda tee 32 OÜ nõudis halduskohtule esitatud kaebuses RAB-i 5. mai 2022. a

ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamist:

1) RahaPTS § 57 lg-s 1 sätestatud eeldused ettekirjutuse tegemiseks polnud täidetud. Kaebaja

arvelduskontol olnud raha pärines Coopilt;

2) kaebaja soovis anda laenu. Kaebaja kinnitas, et ei kavatse toime panna terrorikuritegu, ta ei

kuulu terroristlikusse ühendusse ning ta ei valmista ette ega kutsu toime panema

terrorikuritegu. Kaebajale teadaolevalt kuritegeliku tegevuse tõkestamine ei õigusta

ettekirjutuse tegemist;

3) Soome rahapesu andmebüroo (Soome RAB) ei esitanud vastustajale taotlust kaebaja kontol

olnud rahale käsutuspiirangu kehtestamiseks. Vastustaja saaks põhjendada ettekirjutuse

tegemist Soome RAB-i taotlusega juhul, kui Soome RAB oleks pöördunud iseseisvalt

vastustaja poole väitega, et kaebaja arvelduskontol olev raha on pärit Soomes toime pandud

kuriteost ning võimalusel esitanud vastustajale tõendid, mis näitavad, et Soomes toime

pandud kuriteost saadud raha on liikunud kaebaja arvelduskontole. Praegusel juhul on

tegemist vastupidise olukorraga. Vastustaja tekitas ise kahtluse kaebaja arvelduskontol olnud

raha võimalikust kuritegelikust päritolust, jättes kahtluse kõrvaldamata ning pöördus

kahtlusega Soome RAB-i poole. Järeldust, et vaidlustatud ettekirjutuse tegemine ei olnud

tingitud Soome RAB-i taotlusest, vaid vastustaja isetegevusest, kinnitab see, et vastustaja

tunnistas ettekirjutuse ise kehtetuks;

4) 4. mai 2022. a seisuga oli kaebaja kontol 241 607,39 eurot. RAB pole põhjendanud, kuidas

just 100 000 euro suhtes käsutuspiirangu kehtestamine on põhjendatud rahapesu või terrorismi

rahastamise kahtlusega, kuidas see on vajalik kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või kuidas

see on õigustatud teise riigi rahapesu andmebüroo taotlusega.

9. Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

1) RAB-l puudus kaalutlusõigus meetme valikul, sest esines kahtlus raha päritolus;

2) RAB tegi ettekirjutuse 5. mail 2022. Kaebaja esitas kaebuse 10. mail 2022. Kaebaja esitas

RAB-le tõendi 26. mail 2022. RAB kontrollis kaebaja esitatud dokumente. Seejärel tunnistas

RAB 1. juunil 2022 vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks. Kui kaebaja oleks tõendid varem

esitanud, siis oleks ettekirjutus varem kehtetuks tunnistatud;

3) jääb arusaamatuks, millest kaebaja tuletab, et RAB on ettekirjutuse alust põhjendanud

Soome RAB-i taotluse olemasoluga. Siinsel juhul oli ettekirjutuse tegemiseks piisav kahtlus

ning RAB-l on seadusest tulenev kohustus reageerida viivitamatult. Kaebaja ei ole tõendanud,

et tema kontol oli üksnes laenulepingu alusel saadud raha. Rahapesu on protsess, mille käigus

kurjategijad peidavad või varjavad kuritegelikul teel saadud raha tegelikku päritolu. Rahapesu

lõppeesmärgiks on jätta mulje, et protsess on alguse saanud õiguspärasest allikast, seega

üritatakse tihtilugu ka varasid mitmeks jagada ning liigutada neid mitmete erinevate kontode

kaudu. Mida rohkem nn vahekihte ebaseadusliku vara päritolu varjamiseks tekib, seda

keerukam on hiljem tõendada vara seost võimaliku toimepandud kuriteoga. Eeltoodu ilmestab

vajadust viivitamatult reageerida.

10. Tallinna Halduskohus rahuldas 7. septembri 2023. a otsusega kaebuse ja tuvastas 5.

mai 2022. a ettekirjutuse õigusvastasuse. Kohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:

1) rahapesukahtlus puudutas kaebaja Coopi kontolt tehtavat kahte makset. RAB kahtlustas, et

peatatud ülekannete näol võis tegemist olla Soomes toime pandud kuriteost saadud

kriminaalse tuluga;

2) RAB ei käsitanud ettekirjutuse ajendina Soome RAB-i taotlust või vähemalt ei omanud see

otsustavat tähendust. Soome RAB-i taotlust pole kohtuasja materjalide hulka esitatud.

3(7)

3-22-1061

Ettekirjutuse aluseks polnud Soome RAB-i taotlus, vaid RAB tegi ettepaneku seada piirang.

Täpsemad andmed kahtlase rahaliikumise kohta puudusid. Seega puudus RAB-l

rahapesukahtluse alus;

3) RahaPTS § 57 lg 1 alusel saab käsutuspiirangu kehtestada vaid rahapesu objektiks oleva

vara suhtes, milleks saab olla kuritegelikust tegevusest saadud vara (RahaPTS § 4 lg 1).

Kahtlus peab esinema konkreetse tehingu või laekumise suhtes. Kui RAB taotles

käsutuspiirangu seadmist 100 000 euro ulatuses, pidi ta põhistama rahapesukahtlust just selle

summa ulatuses;

4) tõenditest nähtub, et Coopil ei tekkinud kahtlusi 100 000 euro legaalse päritolu kohta, vaid

tema huvi oli välja selgitada, milleks kasutatakse Coopi antud laenu. Coop kahtles, kas

kaebaja kasutab tema kontol olnud laenu vastavalt laenulepingule. Asjaolu, kas kaebaja

kasutas raha vastavalt laenulepingule, ei olnud põhjuseks, millest sai tekkida rahapesukahtlus.

Pelk hüpoteetiline võimalus erinevate Soomes algatatud kriminaalasjadega seotud A. Päevi

seotuse kohta kaebajaga ei saanud sellist kahtlust tekitada. Vastustaja oleks pidanud

põhjendama, et välisriigis toimuv kriminaalmenetlus oli seotud kaebaja kontol oleva varaga.

Seda vastustaja ei teinud. Kinnitust pole leidnud vastustaja väide, et kaebaja kontol oli raha

laekunud erinevatest allikatest ning kahtlus oli seotud teiste laekumistega. Esitatud tõenditest

ei nähtu, et vastustaja oleks huvi tundnud või kahtlusi tekitavaks pidanud muid laekumisi. Kui

ettekirjutuse tegemine oleks olnud tingitud Soome RAB-i taotlusest, siis oleks vastustaja

saanud ettekirjutuse kehtetuks tunnistada, kui Soome RAB oleks väljendanud vastustajale

sellekohast nõusolekut.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. RAB taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse

rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) halduskohus rikkus menetlusnorme, sest kaebaja pole esitanud kaebuse muutmise taotlust

ega põhjendusi;

2) kuna kohus menetles valesti kaebaja kaebust, siis ei saanud vastustaja esitada sisulises

küsimuses vastuväiteid ja dokumente. Kohus ei juhtinud RAB-i tähelepanu sellele, et tal tuleb

selgitada, millest lähtuti raha käsutamise piiramisel;

3) kohus jättis tähelepanuta, et faktilisi asjaolusid sisaldav dokument on teiste allikate

kokkuvõte. Enne 2022. a aprilli oli teada, et Y ja W olid seotud välisriigis toime pandud

suures ulatuses maksukelmuse tulemusel saadud kriminaalse tulu liigutamise skeemiga. Eesti

äriühingutele liikus 310 000 eurot. Eestisse liikus kahtlusega haaratud raha 201 500 euro

ulatuses. Raha liikumise skeemid kinnitasid kahtluse põhjendatust;

4) kohus tõlgendas RahaPTS § 57 lg-t 1 valesti. Käsutuskeelu seadmisel ei pea esinema selget

teadmist, et piiratav vara on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud. Siinsel juhul tekkiski

rahapesu kahtlus, arvestades kaebaja ebaharilikku käitumist ja kontol toimunud ebaloogilisi

tehinguid. Seega vajas RAB täiendavat aega analüüsimiseks, mistõttu oligi seatud

käsutuspiirang. RAB ei pea olema rahapesu toimumises veendunud, vaid piisab kahtlusest.

Coop täitis oma teatamiskohustust;

5) kohus jõudis valele järeldusele Soome saadetud vastuse käsitlemisel. Tegemist polnud

üksnes palvega, vaid taotlusega piirata 100 000 euro käsutamist. Piirangu lõpetamiseks ei

pidanud olema Soome nõusolekut.

12. Kaebaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult

järgmistel põhjendustel:

1) halduskohus muutis kaebuse nõuet lähtudes kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja ja

vastustaja nõustusid kaebuse nõude muutmisega;

4(7)

3-22-1061

2) vastustaja tunnistas ettekirjutuse kehtetuks, kuna kaebaja esitatud dokumendid tõendasid

ettekirjutuse objektiks olnud raha legaalset päritolu. Seetõttu on põhjendamatud

apellatsioonkaebuse väited, kus tõstatatakse jätkuvalt kahtlusi arvelduskontol olnud raha

päritolu ja liikumiste kohta;

3) arvelduskontol olnud raha pärines kaebaja ja Coopi vahel 14. oktoobril 2021 sõlmitud

laenulepingust nr 43398, mille alusel Coop laenas kaebajale 15 aastaks 1 700 000 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti tühistamisnõude asemel menetlenud

tuvastamisnõuet. Ettekirjutuse tühistamise nõude menetlemine kaotas oma mõtte pärast seda,

kui vastustaja tunnistas 1. juunil 2022 vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks. Pärast seda

väljendas kaebaja halduskohtule oma tahet jätkata tuvastamisnõude menetlemist. Kaebaja

sidus tuvastamisnõudele ülemineku sellega, kas tal on võimalik tutvuda ettekirjutuse faktilise

põhjendusega (vt kaebaja 6. juuni 2022. a avaldus). Pärast ringkonnakohtu määrust tekkis

kaebajal selline võimalus. Kaebaja vaidles vastu RAB-i taotlusele lõpetada haldusasjas

menetlus HKMS § 152 lg 2 p 4 alusel (vt 22. detsembri 2022. a kohtunõue ja 5. jaanuari 2023.

a kaebaja avaldus). Seejärel otsustas halduskohus 20. aprilli 2023. a määruse resolutsiooni p-

ga 1 jätkata tuvastamisnõude menetlemisega.

14. Vastustaja kohustas Coopi RahaPTS § 57 lg 1 alusel kehtestama kaebaja kontol oleva

100 000 euro suhtes käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks.

15. RahaPTS § 57 lg 1 sätestab, et RAB võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse

korral, kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse

alusel ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontole, kontol olevale varale või

tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi

rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse

kättetoimetamisest arvates.

16. Halduskohtu hinnangul lähtus RAB oma selgituste kohaselt rahapesu kahtlusest ja

Soome RAB-i soovist piirata raha ülekandmist.

16.1. RAB-i esitatud ettekirjutuse faktilistest asjaoludest nähtub esmalt, et RAB-i ajendas

tegutsema Coopi kirjeldus selle kohta, kellele kaebaja esindaja Y soovis rahaülekannet teha.

Y soovis kaebajale antud laenu üle kanda oma tütrele, mis oli laenulepinguga vastuolus.

Seejärel lõi Y Coop pangas teisele äsja asutatud äriühingule uue konto ja soovis raha kanda

sellele kontole. Kui ülekande tegemine ei õnnestunud, siis soovis ta kanda raha Luminor Bank

AS-s olevale kontole. Panga teabe kohaselt ei toetanud Y taust muldmetallidega tegeleva

ettevõtte soetamist, kahtlustati, et ettevõtet juhib tema poeg ning ta omas seost 20 ettevõttega.

Viidatud asjaolude kirjeldusest ei nähtu, et Coop oleks soovinud raha ülekandmist takistada

põhjusel, et kaebaja kontole oli kantud raha, mille päritolus tekkis pangal kahtlus.

16.2. Teiseks nähtub RAB-i ettekirjutuse faktilistest asjaoludest, et Soome RAB saatis 22.

jaanuaril 2020 seoses Soomes käimasoleva kriminaalmenetlusega päringu, mille kohaselt olid

kriminaalasjas kahtlusalustena märgitud ka kaebaja seaduslik esindaja ja tema poeg. RAB

uuris seejärel 3. mail 2022 Soome RAB-lt, kas nad on huvitatud kaebaja kontol peatatud 100

000 euro ülekande piiramisest.

5(7)

3-22-1061

16.3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et faktiliste asjaolude kirjeldus ei

võimalda järeldada seda, et kaebaja kontol olnud 100 000 euro käsutamise piiramise eeldused

olid täidetud ja ei korda kõiki neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).

Halduskohtu hinnangul ei kirjeldanud RAB-i esitatud asjaolud põhjendatud kahtlust selle

kohta, et 100 000 euro osas ülekannete tegemine oleks seotud rahapesuga. Selles osas tugines

RAB Coopi esitatud teabele, mis puudutas Coopilt saadud laenu nõuetekohast kasutamist,

mitte seda, et pangal oleks tekkinud kahtlus 100 000 euro legaalses päritolus. Viidatud

asjaolude kirjeldusest ei nähtu, et pank oleks soovinud raha ülekandmist takistada põhjusel, et

pangal tekkis kahtlus kontole kantud raha legaalses päritolus.

Teiseks puudus halduskohtu hinnangul RahaPTS § 57 lg 1 kohane Soome RAB-i taotlus

kaebaja arvelduskonto käsutamise piiramiseks. Halduskohus järeldas RAB-i 1. septembri

2023. a menetlusdokumendi p-des 1.24 ja 1.30 esitatud seisukohast, et RAB ise ei ole

soovinud tugineda Soome pöördumisele kui RahaPTS § 57 lg 1 kohasele taotlusele.

Faktilistest asjaoludest nähtus ka see, et piirangu seadmise pakkus Soome RAB-le välja

vastustaja. Samuti ei ole RAB esitanud teise riigi taotlust kohtuasja materjalide juurde.

Ühtlasi pole kirjeldatud võimalikke skeeme selle kohta, kuidas oleks Soome äriühingutest

võinud 100 000 eurot liikuda kaebaja kontole, mis oleks võinud tekitada põhjendatud

kahtluse.

16.4. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et halduskohus pole eksinud,

kui ta juhindus ettekirjutuses märgitud faktilistest põhjendustest. Ettekirjutuse faktiliste

põhjenduste alusel pole võimalik järeldada, et esineks põhjendatud kahtlus selles, et 100 000

eurot kaebaja kontol võib olla ebaseaduslikust allikast pärit. Halduskohus polnud kohustatud

andma vastustajale võimalust kohtumenetluses oma ettekirjutuse põhjendusi täiendada.

16.5. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kindlus selles, et apellatsioonkaebuses esitatud

uutest väidetest (nt kaebaja tehingud olid ebatavalised; vastustaja analüüsis enne ettekirjutuse

tegemist arvelduskontot ka perioodi 17. veebruar 2017 – 29. aprill 2022 osas ning oli märgata,

et 30. märtsist 2021 tehingute iseloom muutus; arvelduskontole laekus raha äriühingult, mille

juhatuse liikmeks oli teine isik, kes oli Y ja Wga seotud välisriigis toime pandud

maksukelmuse kahtlusega; rahapesukahtlus oli 106 005,15 euro osas; esines kahtlus, et

laenuleping sõlmiti vara kuritegeliku päritolu varjamiseks) juhindus RAB ka ettekirjutuse

tegemisel. Neid põhjendusi pole esitatud halduskohtule, vaid esmakordselt ringkonnakohtule.

Juba halduskohtumenetluses oli vaidluse all küsimus, kas RAB-i ettekirjutuse faktilised

asjaolud on piisavad selleks, et lugeda RahaPTS § 57 lg-s 1 sätestatud eeldus ettekirjutuse

tegemiseks täidetuks.

17. Kuna tegemist on tuvastamisnõudega, siis ei kohaldu haldusmenetluse seaduse § 58 ega

ole võimalik selle kaudu päästa põhjendamispuudustega haldusakti. Võimaliku kahju

hüvitamise nõude lahendamisel saab vastustaja vajadusel esitada uuesti oma asjakohased

vastuväited ning vaielda selle kaudu vastu võimalikule põhjuslikule seosele 5. mai 2022. a

ettekirjutuse ja võimaliku kahju vahel (vt RKHKo 3-18-830, p-d 25 ja 27).

18. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata

ja halduskohtu otsuse muutmata.

19. Kaebaja on apellatsioonimenetluses kandnud õigusabikulu 1615 eurot (ilma

käibemaksuta). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb vastustajalt kaebaja

kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).

6(7)

3-22-1061

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)