3-23-442/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-442

Haldusasi

X kaebus Harku Vallavolikogu 26.01.2023 otsuse nr 4

tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Mark Uska

Vastustaja – Harku vald, esindaja Alle-Riin Siimo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.08.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde kaebaja 10.03.2025 seisukoha lisa (dtl 415).

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.08.2023 otsus

haldusasjas nr 3-23-442 muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30.04.2025 (HKMS §

212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-23-442

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu 31.07.2003 otsusega nr 55 kehtestati Sõrve külas Loo-2 maaüksuse

detailplaneering (DP), mille eesmärgiks oli kavandada alale elamu- ja põllumajandusliku

sihtotstarbega krunt

ning anti lahendused vajalike kommunikatsioonivõrkudega

varustamiseks. Alates 07.12.2006 on katastriüksuse asukoha aadress Harku vald, Liikva küla,

Loometsa. DP-ga on Loometsa katastriüksusele ette nähtud elamu- ja põllumajandusliku

sihtotstarbega krunt. Krundile on planeeritud kaks elamu- ja põllumajanduslike hoonete

hoonestusala ja lubatud on püstitada maksimaalselt 6 kahekordset hoonet hoone maksimaalse

ehitusaluse pinnaga 300 m2, hoonete maksimaalne ehitusalane pind kokku on 1900 m2.

Loometsa katastriüksus kuulub Loo-2 kinnistu koosseisu, mille omanik on alates 26.08.2015

X. 2. X esitas 15.04.2021 Harku Vallavolikogule taotluse algatada DP koostamine Loometsa

maaüksusel (maatulundusmaa 100%), eesmärgiga selgitada välja võimalused Harku

Vallavolikogu 31.07.2003 otsusega nr 55 kehtestatud Loo-2 DP ümberplaneerimiseks. DP

koostamise eesmärgiks on olemasoleva maatulundusmaa jagamine kaheks elamumaa

(suurusega u 2806 m² ja 3356 m²) krundiks ning üheks maatulundusmaa ja üheks tootmismaa

sihtotstarbega krundiks.

3. Harku Vallavolikogu 26.01.2023 otsusega nr 4 otsustati mitte algatada DP koostamist

Loometsa maaüksusel. Taotletav ehitustegevus ja maakasutus ei ole kooskõlas Harku

Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneeringu

(üldplaneering) ja Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla

ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringuga määratud maakasutus- ja

hoonestustingimustega (teemaplaneering). Loometsa maatulundusmaa sihtotstarbega

maaüksus on hajaasustuse põhimõttel juba hoonestatud. Põhjendatud ei ole varasemalt

hajaasustuse põhimõttel kehtestatud Loo-2 DP-ga kavandatud hoonestusõigusega 3,41 ha

suuruse maaüksuse jagamine väiksemateks elamumaa (suurusega u 2806 m2 ja 3356 m2)

kruntideks ning maatulundusmaa ja tootmismaa krundiks. Üld- ja teemaplaneeringu mõte ei

olnud rohevõrgustiku koridoris paikneval leebe režiimiga looduslikel haljasmaadel toetada

arendustegevust elamuehituse eesmärgil. Üld- ja teemaplaneeringus määrati tingimused leebe

režiimiga looduslike haljasmaade hoonestamiseks põhjusel, et maaüksuse omanikul oleks

võimalik taotleda enda tarbeks elamu püstitamiseks ehitusõigust ka alade, mille osas ei ole

üld- ja teemaplaneeringuga määratud elamumaa juhtfunktsiooni. Loometsa maaüksusel on

Loo-2 DP kohaselt kavandatud ehitusõigus maaüksuse omaniku poolt realiseeritud.

Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt võib algset maatulundusmaad jagada rohkemateks

maaüksusteks vaid juhul, kui maast moodustatakse lisaks sellest moodustatud elamumaale ja

maatulundusmaale maaüksused teede, avalike haljasalade, tehnovõrkude või tehnorajatiste

jaoks või maatulundusmaa tükke jääb lahutama tee, jõgi vms selge looduslik piir. Seega oleks

praegusel juhul põhjendatud 3,41 ha suuruse hoonestatud maatulundusmaa jagamine selliselt,

kus maaüksusel paikneva üksikelamu tarbeks kavandatakse üks 2000‒3000 m2 suurusega

elamumaa krunt ning maaüksuse kagupoolses nurgas paikneva olemasoleva puhasti tarbeks

kavandatakse eraldi tootmismaa krunt. Ülejäänud osa maaüksusest peaks säilima

maatulundusmaana. Üldplaneering on ühiskondlik kokkulepe ja avalik huvi on suunatud

sellele, et sellise kokkuleppe tingimusi täidetaks. Avalik huvi seisneb peamiselt selles, et

2(12)

3-23-442

üldplaneeringuga on elamuarenduseks ette nähtud piirkonnad kindlaks määratud ning valla

elanikel on õiguspärane ootus, et rohevõrgustiku koridoris paiknevad looduslikud haljasmaad

säiliksid ning neid kasutataks ettenähtud viisil ehk maatulunduslikult. Kuna taotletav tegevus

on vastuolus üld- ja teemaplaneeringu kohase rohevõrgustiku koridoris paikneva leebe

režiimiga looduslike haljasmaade hoonestamise põhimõtetega ning avaliku huviga, ei ole DP

algatamine põhjendatud. Üldplaneeringu DP-ga muutmine on erandlik. Vallavolikogu ei ole

tuvastanud sellist ülekaalukat ja põhjendatud erahuvi, mis tingiks üldplaneeringu erandlikku

muutmist.

4. X esitas 27.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu 26.01.2023

otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata Loometsa maaüksuse DP menetluse

algatamise taotlus uuesti läbi.

Otsuse tegemisel ei ole arvestatud kõiki olulisi asjaolusid. Peale üld- ja teemaplaneeringu

tingimuste loetlemise ja taasesitamise pidi vastustaja arvestama kaebaja huvide ja

omandipõhiõigusega ning leidma nende ja avaliku huvi vahel tasakaalu (planeerimisseaduse

(PlanS) § 10 lg 1), järgides proportsionaalsuse põhimõtet ja ehitise sobivust ümbrusesse

(PlanS § 125 lg 5 p 1, ehitusseadustiku (EhS) § 13 lg 1).

Kaebaja möönab, et DP muutmise taotlusele lisatud eskiis ei ole kõigi üld- ja

teemaplaneeringu tingimustega kooskõlas, kuid vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses õigesti

kaalunud kehtivat DP-d ega muid kaebaja poolt esile toodud olulisi asjaolusid. Vastustaja on

teinud olulise kaalumisvea, kui leidis, et DP on realiseeritud. Harku Vallavalitsuse 09.02.2017

väljastatud ehitusloa nr 1712271/03695 alusel on lubatud Loometsa katastriüksusele ehitada

üksikelamu ehitusaluse pinnaga 183,6 m2. Ehitis on tänaseks valminud. DP võimaldab ehitada

täiendavalt 5 kahekordset hoonet, igaüks ehitusaluse pinnaga kuni 300 m2, kusjuures kõigi

hoonete ehitusalune pind kokku võib olla kuni 1900 m2. Seega on täna DP-ga lubatud

ehitusmaht realiseeritud ligikaudu 10% ulatuses. Kui õigustatud isik avaldab soovi ehitada

lisaks olemasolevale üksikelamule Loometsa katastriüksusele veel 5 hoonet, ei saaks

vastustaja üld- ja teemaplaneeringule tuginedes DP-ga antud ehitusõigust ümber vaadata.

Ajaliselt hilisemate üld- ja teemaplaneeringute kehtestamine ei saa mõjutada DP kehtivust.

Vastustaja on hiljuti asunud DP-d ellu viima, kehtestades projekteerimistingimused, mis on

samuti tänaseni kehtivad.

Vastustaja oleks pidanud vaidlustatud otsuses võrdlema ja hindama, kas viidatud üld- ja

teemaplaneeringu tingimustega on enam kooskõlas lahendus, mis vastab kehtivale DP-le või

lahendus, mis kajastub kaebaja taotlusele lisatud eskiisil. Vastustaja ei ole esile toonud ühtegi

tõsiseltvõetavat argumenti, kuidas kehtiva DP realiseerimine teenib üldplaneeringuga seatud

eesmärke paremini kui eskiisil kajastatu realiseerimine. Põhjendus, et põllumajanduslikud

tootmishooned võimaldavad säilitada kõrghaljastust suuremal määral kui üksikelamu, ei ole

tõsiseltvõetav. Puid tuleb langetada ka põllumajanduslike tootmishoonete ehitusaluselt

pinnalt.

Erakinnistu teenib eelkõige omaniku, mitte avalikku huvi. Kaebaja omandipõhiõigus on

piisavalt kaalukas DP muutmiseks. Loometsa katastriüksuse kasutusega seotud avaliku huvi

kahjustamisest saaks tõsiseltvõetavalt rääkida üksnes juhul, kui eskiis näeks ette üld- ja

teemaplaneeringuga kaitstavate väärtuste seisukohalt kahjulikuma planeeringu kui DP.

Vastustaja väidab, et soovib „säilitada valla senist asustusmustrit ja elamise viisi“ (vt p E.6, lk

11), võimaldades samal ajal Loometsa katastriüksusele, mis asub tiheasustusala ja

üksikelamute vahetus läheduses, rajada kuni 5 loomakasvatushoonet, sh karuslooma- või

linnukasvatuse, eraviljakuivati, loomasööda hoidla, mineraalväetiste või taimekaitsevahendite

hoidla või muud põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushooned. Tegemist on ilmselge

3(12)

3-23-442

kaalumisveaga. Ühelgi juhul ei sobitu eeltoodud hooned Harku valla külamiljöösse,

tiheasustusala vahetusse lähedusse. Samuti ei edenda see ulatuslike looduslike alade

säilitamist ega loomade liikumisteekonda Harku valla rohevõrgustiku tuumalade vahel.

Tänases olukorras ei ole mõeldav, et Loometsa katastriüksusest saab haritav põllumaa,

metsamajanduseks kasutatav metsamaa või loopealne niit.

Vaidlustatud otsuse kaalutlus, et Loometsa katastriüksuse sihtotstarve on 100%

maatulundusmaa, ei ole põhjendatud. DP alusel peaks Loometsa katastriüksuse sihtotstarbeks

olema 30% elamumaa, 30% tootmismaa ja 40% maatulundusmaa. Isegi kui DP tunnistatakse

kehtetuks, tuleks maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18 lg 1 p 3 alusel määrata Loometsa

katastriüksuse sihtotstarbeks 100% elamumaa. Hajaasustuse ja looduslike haljasmaade

võimalikult ulatuslik säilitamine on paremini tagatud väiksema ehitusmahu juures – DP

realiseerimisel säiliks Loometsa katastriüksusest maatulundusmaana 40%, eskiisi järgi 75%.

Võrreldes DP hoonestusalasid ja elamute paiknemist eskiisis, on viimasega tagatud loomade

liikumisteed paremini. Seda kinnitab ühemõtteliselt keskkonnamõju hindamise litsentsi omava

pädeva isiku PT 30.08.2021 eksperthinnangu p 3.

Põhjendamatu on otsuse seisukoht, et leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega

maadele on kooskõlas üld- ja teemaplaneeringuga võimalik saada ehitusõigus üksnes ühe

elamuühiku rajamiseks kinnistu omaniku enda tarbeks. Teemaplaneeringu p 3.3 kohaselt võib

algset maatulundusmaad jagada rohkemateks maaüksusteks vaid juhul, kui maast

moodustatakse lisaks sellest moodustatud elamumaale ja maatulundusmaale maaüksused

teede, avalike haljasalade, tehnovõrkude või tehnorajatiste jaoks või maatulundusmaa tükke

jääb lahutama tee, jõgi vms selge looduslik piir. Antud juhul näeb eskiis ette reoveepuhasti

rajamiseks tootmismaa krundi moodustamise.

Avalik huvi ei saa seisneda puhtalt selles, et üldplaneeringust ei kaldutaks ühelgi tingimusel

kõrvale, vaid üksnes üldplaneeringu lahendustega kaitstavate väärtuste säilitamises (antud

juhul hajali asustuse muster, looduslike alade säilitamine, loomade liikumisteede tagamine).

Üldplaneeringu koondkaardi kohaselt asub Loometsa katastriüksus kahe Sõrve tee äärse

tiheasustusala (Päikesekivi tee äärsed elamumaa krundid ning Loopealse põik ja Loopealse tee

äärsed elamumaa krundid) vahelisel looduslikul haljasmaal (vt lk 8 väljavõte üldplaneeringu

koondkaardist). Seega on üldplaneeringu järgi kogu tiheasustusalade vahelisele maa-alale ette

nähtud samad piirangud nagu Loometsa katastriüksusele. Täna on mitmed Loometsa

katastriüksusest lääne poole jäävad katastriüksused (nagu Lootaguse tee 1, 2, 3, 4, 6) 100%

elamumaad. Ühetaolise kohtlemise põhimõttega on kooskõlas, kui ka kaebajale võimaldatakse

moodustada Loometsa katastriüksusest kaks elamumaa sihtotstarbega maaüksust.

Vastustaja on asunud seisukohale, et Loometsa katastriüksusest moodustatava reoveepuhasti

rajamiseks ette nähtud tootmismaa krundi vastu on avalik huvi ära langenud. 06.12.2022

korraldusega nr 619 on antud projekteerimistingimused reoveepuhasti rajamiseks Laane

kinnistule (katastritunnus 19801:001:1783). Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

2021‒2032 arendamise kava kohaselt on Loometsa katastriüksusele jätkuvalt ette nähtud

perspektiivne reoveepumpla, mis teenindab perspektiivset ühiskanalisatsiooni. Kuigi

projekteerimistingimuste kohaselt pole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine praegu veel

otstarbekas, võib see olukord tulevikus muutuda. Lisaks näeb 06.12.2022

projekteerimistingimuste lisaks 2 olev reoveepuhasti asendiplaan ette kanalisatsioonitorustiku

rajamise Loometsa katastriüksusele, mis varem või hiljem nõuab vastustaja ja kaebaja vahel

kokkuleppe saavutamist isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks või sundvalduse

seadmise menetluse läbiviimist.

4(12)

3-23-442

Eskiis ei ole üld- ega teemaplaneeringuga ilmselges ja olulises vastuolus. Üldplaneeringu

seletuskirja p 2.1.2 lubab elamuehitust ka leebe režiimiga looduslikul haljasmaal. Seega ei

muudetaks eskiisile vastava DP-ga üldplaneeringu järgset Loometsa katastriüksuse

juhtotstarvet, nagu vastustaja ekslikult leiab. Elamumaa kruntide moodustamine

maatulundusmaa krundist toimub üldplaneeringu järgse juhtotstarbe raamides. Üldplaneeringu

seletuskirja p 2.7 kohaselt on leebe režiimiga looduslikul haljasmaal ehitustegevus lubatud

valla kaalutlusotsuse alusel, mille kriteeriumideks on, et ehitustegevus peab olema

põhjendatud ja ratsionaalne ning et sellega ei kaasne negatiivseid mõjusid keskkonnale ega

ebamõistlikke kulusid vallale. Eskiis on põhjendatud ja ratsionaalne. Vastustaja ei ole

põhjendanud, et eskiis toob vastustajale kaasa ebamõistlikke kulusid. Teemaplaneeringu

seletuskirja p 3.3 kinnitab samuti, et elamuehitus leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on

põhimõtteliselt lubatud.

Üldplaneeringu p 2.17 lubab üldreeglina rohevõrgustiku leebe režiimiga loodusliku haljasmaa

aladel elamuehitust (leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega aladel, mis jäävad

rohevõrgustiku piiridesse on põhimõtteliselt võimalik hajaasustuse põhimõttel uute

eluasemekohtade teke). Üldplaneeringu põhilahendust muutvaks on eskiisiga planeeritud

üksikelamu paiknemine ning elamumaa ja maatulundusmaa kruntide suurused. Rohekoridori

ehitamine ei ole üld- ega teemaplaneeringuga keelatud, vaid nõutud on teemaplaneeringu p-s

3.3 nimetatud dokumentide esitamine, millised kaebaja on esitanud. Liikva rohekoridoriga

hõlmatud maa-alal on toimunud ulatuslik ehitustegevus, mis annab mõistliku aluse kahelda, et

Liikva rohekoridorist tulenevad piirangud on tänasel päeval jätkuvalt põhjendatud. Ainuüksi

Loometsa katastriüksus ei ole rohekoridori toimimiseks piisav ning lähedal asuvatelt

elamumaa kruntidelt tulenev negatiivne mõju on sedavõrd ulatuslik, et üldplaneeringu

koostamise aluseks olnud uuringus toodud kriteeriumidest lähtudes ei ole see rohekoridorina

enam toimiv. Rohevõrgustiku Liikva koridor on vastustaja loal tänaseks juba täis ehitatud.

Täiendava elamu planeerimine Loometsa katastriüksusele, kusjuures veel olemasoleva

elamuga samale joonele, ei kahjusta rohekoridori toimimist ilmselgelt ülemääraselt.

5. Harku vald palus jätta kaebus rahuldamata. Loometsa maaüksuse kagunurka on

kavandatud perspektiivne reoveekanalisatsiooni pumpla. Täna on olukord selline, et nimetatud

pumplat keegi ei hoolda, see ajab pidevalt üle ning tekitab keskkonnakahju (sh on suurel alal

puud ära kuivatanud). Selle probleemi likvideerimiseks otsustas vald puhastusseadme korda

teha. Kuna alal kehtivat planeeringut ei ole korrektselt järgitud, on jäänud pumplale

moodustamata vajalik kinnistu ja määramata hooldaja. Pumpla renoveerimiseks oli vaja

Loometsa katastriüksusele seada isiklik kasutusõigus valla vee-ettevõtja Strantum OÜ kasuks,

mis annaks juriidilise aluse pumpla renoveerimise võimaldamiseks. Kaebaja seadis

läbirääkimistel eelduseks selle, et vastutasuks algatab Harku vald Loometsa kinnistul DP.

Kuna kaebaja poolt taotletud DP sisaldas üldplaneeringu muutmise ettepanekut, sai sellise DP

algatamise eeldus olla vaid avaliku huvi olemasolu. Antud planeeringu puhul oli avalikuks

huviks isikliku kasutusõiguse seadmine ja kokkulepe oli, et see tuleb seada enne algatamise

kohta otsuse tegemist ehk enne Harku Vallavolikogu istungit, mille päevakorda algatamise

otsus saadetakse (26.05.2022). Kuna kaebaja DP algatamise eelselt sõlmitava lepingu

tingimusi ei täitnud ning isiklikku kasutusõigust ei seadnud, langes DP taotlusest ära avaliku

huvi eeldus. Üldplaneeringu muutmine saab olla põhjendatud vaid avaliku huvi seisukohalt,

mitte lähtuvalt kitsast erahuvist.

DP koostamise ajal kehtinud üldplaneeringu kohaselt paiknes maaüksus hajaasustusalal, kuhu

üldplaneeringu kohaselt ei olnud ehitusõigust ette nähtud. Kuivõrd Loometsa katastriüksusele

määrati kitsendusena servituut perspektiivsele kanalisatsioonitrassile ja -pumplale, määrati

kompromissina Loometsa katastriüksusele ka ehitusõigus ühe üksikelamu ja

põllumajanduslike hoonete püstitamiseks. Ehitisregistri andmetel on elamu püstitamise osas

5(12)

3-23-442

planeering realiseeritud. Realiseerimata on jäänud põllumajanduslike hoonete ehitamise õigus.

Seega ei saa nõustuda seiskohaga, nagu oleks täna kehtiv planeeringulahendus üld- ja

teemaplaneeringu tingimustega veel suuremas vastuolus ‒ antud maaüksuse üldplaneeringu

järgne maakasutus ongi maatulunduslik ning põllumajanduslike hoonete rajamine toetab

sellist maakasutust.

Üldplaneeringu järgi on Loometsa katastriüksuse juhtotstarbeks leebe režiimiga looduslik

haljasmaa rohevõrgustiku Liikva koridoris. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe

peamine kasutusviis on maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks,

metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse. Taotletav ehitustegevus ja

maakasutus (kahe elamumaa, ühe maatulundusmaa ja ühe tootmismaa krundi moodustamine

ning ehitusõiguse määramine üksikelamute ja neid teenindavate abihoonete püstitamiseks

ning maaüksusele elamumaa sihtotstarbe määramine) ei ole kooskõlas kehtiva

üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja hoonestustingimustega. Leebe režiimiga

looduslikul haljasmaal on küll võimalik arendada elamuehitust, kuid üksnes hajaasustuse

põhimõttel ja omavalitsuse vastava kaalutlusotsuse alusel. Valdavas osas rohevõrgustiku

tuumaladest ja koridoridest (range režiimiga looduslikul haljasmaal) ei ole üldplaneeringuga

ette nähtud täiendavat hoonestust. Taotletava DP vastuolu üldplaneeringuga on ilmselge,

mistõttu ei ole DP algatamine põhjendatud. Avalik huvi seisneb peamiselt selles, et

üldplaneeringuga on elamuarenduseks ette nähtud piirkonnad kindlaks määratud ning valla

elanikel on õiguspärane ootus, et looduslikud haljasmaad säiliksid looduslikuna ning neid

kasutataks neile ettenähtud viisil. Üldplaneeringu muutmine vastaks käsitletaval juhul

üldplaneeringu põhilahenduste muutmisele, kuivõrd toimuks üldplaneeringuga määratud leebe

režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe (maatulundusmaa) elamumaaks muutmine.

Üldplaneeringu kehtestamisest on möödunud ligi 8 aastat, mis ei võimalda lugeda

üldplaneeringut sisult aegunuks. Üldplaneeringu põhilahenduste DP-ga muutmine peab olema

põhjendatud nii era- kui ka avaliku huvi seisukohalt. Sellist ülekaalukat huvi ei esine.

Rohekoridori alale täiendavate elamute püstitamisel tuleb tähelepanu pöörata ja arvestada

rohekoridori elupaikades elavate loomadega ja taimestikuga. Üldplaneeringuga määratud

leebe režiimiga loodusliku haljasmaa ja loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Liikva koridor ei

toeta maaüksusele kahe elamumaa krundi kavandamist. Valla üldplaneeringu koostamise

raames teostati Eestimaa Looduse Fondi poolt keskkonnamõjude strateegiline hindamine

„Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring“ (rohevõrgustiku uuring), mis

määratles tuumalade ja rohekoridoride paiknemise Harku vallas. Kaebaja on esitanud küll

uuringu rohekoridori osas, kuid sellega ei ole võimalik ümber lükata üldplaneeringule

koostatud uuringut rohekoridori paiknemise ja toimimise osas üksikute piirkondade kaupa.

Üldplaneeringus on määratud arendatavad piirkonnad selliselt, et olemasoleva rohevõrgustiku

funktsioon säiliks.

6. Tallinna Halduskohus

jättis

14.08.2023 otsusega

kaebuse rahuldamata ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Üldplaneeringu p 2.7 kohaselt on leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võimalik kohaliku

omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse põhimõttel.

Eluasemekohtade rajamist hajaasustuse põhimõttel on täpsustatud teemaplaneeringus.

Teemaplaneeringu seletuskirja p 3.3 alapunktis „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega

seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks

hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks

leebe režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on märgitud, et hajaasustusalal on lubatud

üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende juurde kuuluvate abihoonete ja

rajatiste püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem hoonete paigutus võib olla

6(12)

3-23-442

elamu või talu hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas). Teemaplaneeringu kohaselt

hajaasustusaladele ei ole lubatud püstitada kaksik-, rida- ja korterelamuid, ühe uue elamumaa

sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2000‒3000 m² ja selle

juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus, mis koos elamumaaga

peab olema vähemalt 20 000 m² suurune. Vähemalt 20 000 m² suuruse ala nõudest on

erandiks olukord, kui on tagatud elamute vahekaugus 150 m, mis on vajalik hoonete hajusalt

paigutumiseks. DP muutmise taotluse seletuskirja p 2.1 kohaselt tehakse planeeringuga

ettepanek olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbega Loometsa kinnistu jagada kaheks

krundiks suurustega 15 004 m² ja 18 126 m² elamumaa sihtotstarbega ja suurusega 930 m²

heitvee puhastusseadmete krundiks. Loometsa kinnistule kavandatavate elamute vaheline

kaugus on 32 m. DP muutmise taotluse seletuskirjas on välja toodud, et planeeringuga

soovitakse muuta Harku valla üldplaneeringut osas, mis vähendab kahe kinnistu eluhoonete

vahelist kaugust. DP taotlus ei ole vastavuses üld- ja teemaplaneeringu tingimustega leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal elamuehituse arendamiseks. Tegemist on sisulises mõttes

üldplaneeringu juhtotstarbe muutmisega nii kruntide mõõtmete kui ka elamute paiknemise

osas. Elamumaa osas on DP maht täidetud ‒ rohkem elamiseks võimaldavaid hooneid DP

hajaasustuse tingimustes ehitada ei võimalda. Asjaolu, et DP on jäänud realiseerimata

põllumajanduslike hoonete osas, ei väära vastustaja seisukoha õigsust. Ka muudetud kujul

välja pakutud lahendus ei oleks kooskõlas üld- ja teemaplaneeringuga, kuna täidetud ei oleks

nõue, et elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2000‒

3000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus, mis

koos elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m² suurune. Üldplaneeringu seletuskirja p-s

1.1.3 on märgitud, et Harku valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks loetakse

igasugust üldplaneeringu seletuskirjas lahti seletatud juhtotstarbe muutmist. Seega tuleb

kaebaja taotlust käsitleda üldplaneeringut muutva DP algatamise taotlusena.

PlanS § 128 lg 3 näeb ette, et PlanS § 128 lg 2 p-s 1 sätestatut ei kohaldata juhul, kui DP

algatatakse PlanS §-s 142 sätestatud alusel üldplaneeringut muutva DP-na. PlanS § 142 lg-st 1

tulenevalt peab üldplaneeringu muutmiseks esinema põhjendatud vajadus. PlanS § 124 lg 2

kohaselt on DP eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise

terviklahenduse loomine. Riigikohus on leidnud, et kinnistuomaniku soov oma kinnistut

kindlal viisil kasutada on kahtlemata üks huvidest, mida kohalik omavalitsus peab

katastriüksuse sihtotstarvet määrates kaaluma. Olukorras aga, kus kehtiva üldplaneeringuga

on juba määratud alale teistsugune maakasutuse juhtotstarve, on see oluline avaliku huvi

väljendus, mida DP menetluses tuleb arvestada (Riigikohtu 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p

20). DP-ga üldplaneeringu muutmise võimalus on erandlik, mis tagab paindliku

reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele (Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-

1-47-12, p 20). DP üldplaneeringuga muutmine on võimalik näiteks üldplaneeringu

kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (Riigikohtu 19.04.2007

otsus nr 3-3-1-12-07, p 11; 15.01.2009 otsus nr 3-3-1-87-08, p 22; 27.01.2010 otsus nr 3-3-1-

79-09, p 14). Seega tuleb DP-ga üldplaneeringust erandite tegemisel kontrollida, kas

eksisteerivad sellised erandlikud asjaolud, lähtudes eeldusest, et kehtiva üldplaneeringuga on

kinnistu maakasutus juba paika pandud, st omandiõiguse teostamist on juba legitiimselt

kitsendatud. Sellist ülekaalukat ja õiguspärast erahuvi praegusel juhul ei eksisteeri.

Üldplaneeringut muutva DP menetluses ei saa asuda kahtluse alla seadma üldplaneeringu

enda põhjendatust ja ajakohasust. Seega ei tähenda kaebaja väited, et Liikva rohekoridor ei ole

tänasel päeval enam oma funktsiooni täitev (mh selle tõttu, et vastustaja on lubanud

ulatuslikku ehitustegevust rohekoridori alal), ka selliste väidete paikapidavuse korral, et

vastustaja ei peaks ega saaks planeerimisotsuste tegemisel rohekoridori säilitamise vajaduse

argumendile tugineda.

7(12)

3-23-442

Kaebaja ei ole välja toonud põhjendatud vajadust üldplaneeringu muutmiseks, mis oleks

vastustaja diskretsiooni keelduda DP muudatuste algatamisest, taandanud nullini. Vastustaja

keeldumine DP muutmise algatamisest on olnud põhjendatud. PlanS § 124 lg-st 2 tulenevalt

on DP lähiaastate ehitustegevuse alus. Sama põhimõte oli sätestatud ka enne PlanS-i kehtinud

PlanS v.r. § 9 lg-s 1. PlanS § 140 lg 1 p 1 kohaselt võib DP või selle osa tunnistada kehtetuks,

kui DP kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat või DP-d ei ole asutud ellu viima.

Kaebaja sai Loometsa katastriüksuse omanikuks 26.08.2015. Seega pidi ta olema teadlik

olukorrast DP realiseerimisel ning üldplaneeringu nõuetest ja võimalustest. Nii ei ole kaebajal

DP-st tulenevat õigust „vahetada“ põllumajandushoonete ehitusõigust individuaalelamu ja

abihoonete ehitusõiguse vastu. Vastustaja pole selles osas kaebaja õigusi rikkunud.

Õiguspärast ootust kaebajale ei teki ka kaebaja ja vastustaja vahel toimunud läbirääkimistest

reoveepumpla rajamise asjus Loometsa katastriüksusele. Kui vastustaja ka seadis DP

muutmise menetluse algatamise sõltuvusse lepingu sõlmimisest, ei tulene lepinguliste

läbirääkimiste nurjumisest kaebajale subjektiivset õigust nõuda üldplaneeringut muutva DP

algatamist, kui vastavad eeldused (põhjendatud vajadus) on täitmata. Isikliku kasutusõiguse

lepingu sõlmimata jätmise asjaolud ei mõjuta praeguse asja lahendamist ja need tuleb jätta

tähelepanuta. Samamoodi ei mõjuta asja lahendamist, kas reoveepumpla (ja trasside) rajamise

vajadus Loometsa katastriüksusele on tulevikus olemas või mitte. Vastav vajadus ei tingi

üldplaneeringut muutva DP algatamist.

Vastustaja tuginemine rohekoridori võimalikule kahjustamisele on asjakohane kaalutlus.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning

kasutustingimused“ on Liikva koridori osas märgitud, et Liikva külast veidi idas asub koridor,

mida kasutavad liikumiseks ulukid ja väikeimetajad. Koridori kvaliteet on ehitustegevuse tõttu

vähenenud, kuid ala on ulukite poolt siiski kasutatav. Seega on oluline koridori laiendada ja

järgida, et ehitustegevus ei kahandaks koridori väärtust veelgi. Kuigi suurulukitele piisab

reeglina 400 m laiusest koridorist, tuleb antud juhul jätta loomadele rohkem valikuvõimalusi,

kuna osa koridorist kulgeb avatud maastikul ja on majadest ümbritsetud. PT rohevõrgustiku

eksperthinnangus (LEMMA OÜ töö „Harku vallas Liikva külas Loometsa maaüksuse

detailplaneeringu rohevõrgustiku eksperthinnang“) on välja toodud, et rohekoridori alal kehtib

ka Harku Vallavolikogu 31.07.2003 otsusega nr 54 kehtestatud Loo-1 DP, mis lubab

praegustele Lootaguse tee 1, 2, 4 ja 6 maaüksustele 2‒4 hoone rajamist. Ehitusalune pind on

lubatud vahemikus 190‒690 m2 (täisehitus 10%). Lootaguse tee 1 maaüksusele on

käesolevaks ajaks eluhoone rajatud. Teistel maaüksustel on ehitustegevus käimas. DP-ga

määratud hoonestusalade vahelised kaugused Loo-1 detailplaneeringualal on 80 m. Kuna

Liikva rohekoridori alal kehtivad DP-d on koostatud enne üldplaneeringut, ei arvesta need PT

hinnangul üldplaneeringu tingimustega. Üldplaneeringus rohekoridori määramisel ei tundu

eksperdi arvates samuti olevat kehtivate DP-dega arvestatud, sest kehtival kujul realiseeruvad

DP-d lõikavad suurulukite jaoks rohekoridori läbi. Väikeimetajate ja lindude osas on eksperdi

arvates oodata rohekoridori sidususe säilimist. PT rohevõrgustiku eksperthinnangus pole

öeldud, et kaebaja taotletav planeeringumuudatus ei kahjustaks rohekoridori toimimist.

Öeldud on hoopis, et: „Selge on, et igasugune ehitustegevus rohevõrgustiku koridori alal

halvendab selle toimivust.“ Ekspert lähtub aga eeldusest, et: „Antud juhul tuleb aga arvestada,

et maaüksusel juba kehtib detailplaneering, mis lubab lisaks praeguseks ajaks valminud

eluhoonele veel 5 hoone rajamist, kokku üle 1700 m2 ehitusaluse pinnaga. Tegu on

rohekoridori selgelt ulatuslikult vähendava detailplaneeringu lahendusega.“ (lk 12).

Olukorras, kus rohekoridori toimivus on küsimärgi all, ei tohi aktsepteeritavaks kaalutlusteks

pidada tõdemust (mis ei toetu kohtule arusaadavalt läbiviidud uuringutele), et olukord on niigi

halb ja täiendav ehitusmaht olemasolevat olukorda enam hullemaks ei muuda. Ka asjaolu, et

kaua aega tagasi kehtestatud DP oleks veelgi kahjulikuma mõjuga, ei saa õigustada

rohevõrgustiku kahjustamist. Täpsemad uuringud on võimalik läbi viia DP menetluses, kuid

8(12)

3-23-442

koosmõjus teiste argumentidega (vastuolu üld- ja teemaplaneeringuga) on vastustaja piisavalt

põhjendanud, miks DP muutmise menetlust ei ole põhjendatud algatada ka muudatuse

negatiivse mõju tõttu rohevõrgustikule.

Iga üldplaneeringut muutva DP algatamine on individuaalne otsus ja erisuse tegemine ühel

juhul ei tähenda, et see oleks põhjendatud kõigil teistel sarnastel juhtudel. Kaebaja ei ole ka

tõendanud, et tema poolt välja toodud näited on tema olukorraga võrreldavad, st et erinevalt

kaebajast aktsepteeriti tema lähiümbruse kinnistuomanikele üldplaneeringut muutvate DP-de

algatamist. PT rohevõrgustiku eksperthinnangus on viidatud, et Loo-1 DP lubab praegustele

Lootaguse tee 1, 2, 4 ja 6 maaüksustele 2‒4 hoone rajamist. Seega võib elamute

ehitustegevuse aluseks olla 2003. a-l vastu võetud DP, analoogselt kaebajaga. Puudub teave,

kas kaebaja viidatud kinnistute puhul on aktsepteeritud DP-de hilisemat muutmist. Kohus ei

pea vajalikuks täiendavat tõendite kogumist, kuna see ei mõjutaks kaebaja suhtes tehtud

individuaalset otsust.

Ka muud kaebaja väited ei anna alust kaebust rahuldada. Asjaolu, kas praegune Loometsa

katastriüksuse sihtotstarve on valesti määratud, ei mõjuta vaidlustatud otsuse õiguspärasust.

Vastustaja on vastanud põhjalikult kõigile kaebaja vastuväidetele, vaidlustatud otsuses toodud

põhjendused on arusaadavad ega ole raskesti jälgitavad. Vastustaja pole teinud kaalutlusvigu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. X palub 12.09.2023 apellatsioonkaebuses (ning 16.01.2024 ja 10.03.2025 täiendustes)

tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.

Vastustaja ega halduskohus ei ole arvesse võtnud, et esinevad üldplaneeringut muutva DP

menetluse algatamist õigustavad asjaolud. Vaidluse all ei ole, et DP täies mahus realiseerimise

korral jääksid samad leebe režiimiga loodusliku haljasmaa nõuded hoonete minimaalse

vahekauguse ning kruntide moodustamise ja nende minimaalsete suuruste osas täitmata.

Alusetu on halduskohtu seisukoht (otsuse p 28), et elamumaa osas on DP maht täidetud ja

rohkem elamiseks võimaldavaid hooneid DP hajaasustuse tingimustes ehitada ei võimalda.

Ühestki DP dokumendist sellist piirangut ei tulene. DP näeb ette võimaluse ehitada 6 hoonet

kahel hoonestusalal, kuid ei piiritle ehitusõigust selliselt, et lubatud on vaid 1 elamu ja 5

põllumajandusliku tootmishoone ehitamine. Eskiisi järgi oleks kinnistu omaniku omandisse

jäävate kinnistute hoonestusmaht DP-ga ette nähtust üle 70% väiksem.

Kohtuotsusest järeldub üllatuslik seisukoht, et kehtiv DP ei ole enam realiseeritav, mistõttu ei

ole kaebajal õiguspärast ootust DP elluviimise vastu. Vastustaja ei ole sellisest kaalutlusest

otsuse tegemisel lähtunud. Vastustaja ei kavatse DP-d kehtetuks tunnistada, vaid soovib

ühemõtteliselt, et DP realiseeritaks täies ulatuses. See nähtub nii otsusest (lk 18), vastustaja

vastusest kaebusele (lk 3) kui ka vastustaja selgitustest kohtuistungil (alates 00:51:17). DP-d

on asunud ellu viima nii kaebaja kui ka vastustaja, andes 09.02.2021 projekteerimistingimused

Loometsa katastriüksuse reoveekäitluse lahenduse täpsustamiseks.

DP kehtivust ei mõjuta ajaliselt hilisemate üld- ja teemaplaneeringu kehtestamine. Õige ei ole

halduskohtu seisukoht, et kaebaja pidi juba kinnistu omandamisel arvestama, et DP-d ei

õnnestu täies ulatuses ellu viia. Kaebaja võis kinnistu omandamise ajal üldplaneeringu p-st

1.1.2 mõistlikult järeldada, et üldplaneering ei piira DP realiseerimist, aga ka seda, et DP-d on

võimalik muuta viisil, mis on üldplaneeringu arengusuundadega enam kooskõlas.

Avalikes huvides on Loometsa katastriüksuse kasutamine vastavalt üld- ja teemaplaneeringu

tingimustele. Samuti on avalikes huvides, et katastriüksusest moodustatakse reoveepuhasti

9(12)

3-23-442

rajamiseks tootmismaa sihtotstarbega krunt. Avalikku huvi üld- ja teemaplaneeringu

muutumatuse vastu ei saa eksisteerida olukorras, kus DP lõpuni realiseerimine on üld- ja

teemaplaneeringu tingimustega veelgi suuremas vastuolus kui DP muutmine. Kaebaja huvi

kasutada kinnistut omal äranägemisel on sellises olukorras kaalukam.

Vastustajal tuli otsuse tegemisel ennekõike kaaluda, kas üld- ja teemaplaneeringu eesmärkide

ja arengusuundadega on enam kooskõlas DP lahendus või eskiisiga ette nähtud lahendus.

Asudes seisukohale, et DP-d ei realiseerita täies ulatuses lõpuni, on halduskohus ebaõigesti

hinnanud ka PT 30.08.2021 eksperthinnangut.

Loometsa katastriüksusel ja lähedal asuvatel kinnistutel on üldplaneeringu ja selle aluseks

oleva 2007. a uuringu kehtestamise/koostamise ajaga võrreldes toimunud ulatuslik

ehitustegevus. Vastustaja otsuses ja kohtuotsuses ei ole asjakohaselt arvestatud muutunud

olude ja vajadustega.

Kohtuotsuse põhjendused on vastuolulised. Halduskohus on käsitlenud kaebaja esile toodud

asjaolu, et DP alast läänepool asuvad kinnistud (Lootaguse tee 1, 2, 3, 4, 6), millele kehtivad

samad üld- ja teemaplaneeringu järgsed piirangud kui Loometsa katastriüksusel, on 100%

elamumaad ja sinna on tänaseks püstitatud või püstitatakse lähiajal elamud. Halduskohtu jaoks

ei oma see tähtsust, kuna kaebaja ei ole tõendanud, et nende kinnistute olukord on võrreldav

Loometsa katastriüksusega. Halduskohus on nende asjaolude välja selgitamata jätmisel

rikkunud HKMS § 2 lg-t 4, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Loo-1 DP on

kehtestatud samuti 31.07.2003. Selle põhijoonise 31 kohaselt on ette nähtud 4 elamumaa

sihtotstarbega krundi moodustamine, mille hoonestusalade vaheline kaugus on 80 m ja kus

seletuskirja järgi on lubatud ehitada 2‒4 hoonet ehitusaluse pinnaga 190‒690 m2. Harku

Vallavalitsuse 17.05.2022 korraldusega on Loo-1 DP-d Lootaguse tee 4 kinnistu osas

täpsustatud. Tõendid kinnitavad, et vastustaja ei pea 2003. a-l kehtestatud DP-sid aegunuks

ning lubab nende alusel ehitustegevust, isegi kui need on üld- ja teemaplaneeringuga

vastuolus. Seega kohtleb vastustaja kaebajat ebavõrdselt, kui ei luba DP-d muuta. Kui

vastustaja soovib tõsimeeli saavutada ühe täiendava elamu asemel viie põllumajandusliku

tootmishoone rajamise, siis rajaneb otsus ilmsele kaalutlusveale.

Halduskohus jättis põhjendamatult arvestamata, et eskiisi ja lepingu järgi moodustatakse

Loometsa katastriüksusest tootmismaa krunt, mis antakse vastustajale tasuta üle ja kuhu

vastustajal on võimalik rajada reoveepuhasti. Kuigi vastustaja on asunud seisukohale, et ei

soovi enam tootmismaa krunti ja on otsustanud rajada selle mujale, on selline meelemuutus

vastuolus PlanS § 12 lg-ga 1. 26.01.2023 otsus on tehtud kaalutlusel, et reoveepuhasti

rajamisega on väga kiire, samas ei ole selle ehitamisega tänaseni alustatud.

Vastustaja oleks pidanud määrama või vähemalt otsuse tegemisel arvestama, et Loometsa

katastriüksusel kehtiva DP järgseteks sihtotstarveteks on 30% elamumaa, 30% tootmismaa ja

40% maatulundusmaa. Kuna Loometsa katastriüksusele püstitatud üksikelamule on

20.11.2024 antud kasutusluba, puudub MaaKatS § 18 lg 1 p-s 3 sätestatust tulenevalt

igasugune alus käsitada Loometsa katastriüksust 100% maatulundusmaana.

8. Harku vald palub 13.10.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes

halduskohtus esitatud seisukoha juurde. Loometsa maaüksuse DP algatamisel taotletav

maakasutus (100% ulatuses leebe režiimiga loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Liikva

koridori kavandamine elamumaaks) ei ole kooskõlas Harku valla kehtiva üldplaneeringuga

määratud maakasutustingimustega ning vastustaja ei pea põhjendatuks algatada antud

asukohas üldplaneeringut muutvat DP-d. Kaebaja viide ebavõrsele kohtlemisele seoses Loo-1

DP-ga ei ole asjakohane. Loo-1 DP on kehtestatud 2003. a-l, kui ei kehtinud veel üld- ega

10(12)

3-23-442

teemaplaneering. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud üksnes ühesuguste asjaolude

korral.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja on 10.03.2025 seisukoha lisana esitanud Loometsa katastriüksusele ehitatud

elamu kasutusloa (dtl 415), millega soovib tõendada, et katastriüksus peaks vähemalt osaliselt

olema elamumaa sihtotstarbega. Ehkki tõend ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaidluse

lahendamisel määrava tähtsusega, on see esitatud kaebaja väite tõendamiseks ja tuleb asja

õigemaks lahendamiseks võtta asja materjalide juurde (HKMS § 198 lg 3). Tegemist on

avalikust registrist pärit tõendiga, mis ei saa vastustajale olla üllatuslik.

10. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks ega

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid

kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

11. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja poolt taotletav DP on vastuolus üld- ja

teemaplaneeringuga ehk tegemist on üldplaneeringut muutva DP algatamise taotlusega.

Apellatsioonkaebusest nähtuvalt möönab kaebaja, et DP-ga üldplaneeringu muutmine on

erandlik, kuid peab selliseks erandlikuks asjaoluks, mis õigustab konkreetsel juhul

üldplaneeringu muutmist, 2003. a DP-d, mille realiseerimine oleks veelgi enam kehtiva

üldplaneeringuga vastuolus. Selline seisukoht on väär seetõttu, et 2003. a DP realiseerimine

tänaseks ellu viimata mahus (s.o 5 põllumajandusliku tootmishoone osas) on pelgalt

teoreetiline. Seega ei ole õige kogu kaebaja arusaam, nagu tuleks taotletava DP alternatiivina

käsitleda 2003. a DP täies mahus realiseerimist.

12. Vale on apellatsioonkaebuse p-s 40 esitatud seisukoht, et 2003. a DP näeb ette võimaluse

ehitada 6 hoonet kahel hoonestusalal, kuid ei piiritle ehitusõigust selliselt, et lubatud on vaid 1

elamu ja 5 põllumajandusliku tootmishoone ehitamine. DP seletuskirja (dtl 56 jj) p 4.6 märgib

selgelt, et planeeritaval Loo 2 maaüksusel on 1 eramu (vrd ka Loo 1 DP seletuskirja p 4.6, dtl

344). Seega on 2003. a DP elamuehituse osas realiseeritud ja sellisena kooskõlas ka

üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.1.2 kajastatud elamuehituse põhimõtetega looduslikul

haljasmaal ‒ minimaalseks ehitusõigust taotleva kinnistu (koosneb elamumaa ja

maatulundusmaa maaüksustest) suuruseks on leebe režiimiga looduslikul haljasmaal 2

hektarit. Mainitud suurus on igas planeeringus rakendatav vaid ühe korra. Minimaalsetel

tingimustel ei saa ühe planeeringu raames korduvalt elamuühikuid kavandada, kuna

hajaasustuse põhimõttel hoonestuse kavandamise eesmärk on tagada ulatuslike looduslike

alade säilimine.

13. Halduskohtu arutlus, mille kohaselt ei ole 2003. a DP enam realiseeritav, ei saanud

kaebajale olla üllatuslik. Tegemist on selgelt aegunud planeeringuga (PlanS § 124 lg 2), mille

kehtetuks tunnistamist on arutatud (koos teiste aegunud planeeringutega) vallavolikogu

26.05.2022 istungil (protokolli p 2, elamualade planeerimine, dtl 159 jj). Et kaalutakse 2003. a

DP kehtetuks tunnistamist, nähtub mh kaebaja esindaja 15.07.2022 kirjast valla ametnikule

(dtl 189). Lisaks arutati küsimust halduskohtu istungil ning kaebaja ei ole ka kunagi väitnud,

et ta sooviks asuda realiseerima 2003. a DP-d. Üldplaneeringu seletuskirja p 1.1.2 kohaselt on

arendustegevuse käigus kohustuslik arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi.

Selles kontekstis saab ebareaalseks pidada 2003. a DP alusel täismahus ehituslubade andmist

(PlanS § 140 lg 1 p 1 ja EhS § 44 p 7). Et vastustaja on möönnud mingis mahus

põllumajandushoonete võimalikkust planeeringualal ka täna, ei väära eeltoodud seisukohti,

sest nagu öeldud, on see pelgalt teoreetiline arutlus, mis ei õigusta üldplaneeringut muutva DP

11(12)

3-23-442

algatamist. Vastustaja on tänaseks loobunud ka DP elluviimisest reoveepumpla osas (kaebaja

viide 09.02.2021 projekteerimistingimustele). Et 2003. a DP võimaldas maaüksusele rajada

reoveepumpla, ei tähenda, et seda tuleb tingimata teha, kui see on mingil põhjusel vallale

lihtsam rajada kuhugi mujale või selle rajamise vajadus peaks üldse ära langema.

14. Eelnevast tulenevalt ei tule võrrelda kaebaja taotletavat DP-d üldplaneeringu muutmise

kontekstis 2003. a DP-ga, vaid olemasoleva olukorra säilitamisega. See tähendab, et hinnata

tuleb, kas esineb avalik huvi, mis põhjendaks erandi tegemist üldplaneeringuga kokku lepitust.

Sellist avalikku huvi ei ole. Nagu märgitud, rajab vastustaja reoveepumpla kaebaja

naaberkinnistule ehk Laane kinnistule (06.12.2022 projekteerimistingimused, dtl 222 jj).

Vaidlus puudub, et DP ala asub Liikva rohekoridori alal ja piirneb Sõrve tuumalaga. Avalik

huvi on tagada nii Liikva koridori kui ka sellega seotud Sõrve tuumala toimimine. Selline

avalik huvi väljendub üldplaneeringu p-s 2.17 (lk 35 ja 38), kus on märgitud, et Harku

rohevõrgustiku olulisim osa on valla keskosa läbivad massiivid, mille terviklikkuse hoidmine

on esimene prioriteet. Eelkõige tähendab see Sõrve, Vääna-Jõesuu, Türisalu-Vääna-Humala ja

Suurupi massiivide terviklikkuse tagamist ja nendevaheliste liikumiskoridoride säilitamist.

Nimetatud tuumalade kogupindalast peab säilima vähemalt 90% looduslikuna ehk

inimtegevusest puutumata. Koridoride laius peab olema vähemalt 500‒700 m. Sõrve tuumala

kvaliteedist sõltub ka kõigi teiste Harku valla rohealade elustiku liigiline koosseis ja samuti

valla keskkonnatingimuste stabiilsus. Liikva koridori kvaliteet on ehitustegevuse tõttu

vähenenud, kuid ala on ulukite poolt siiski kasutatav. Seega on oluline koridori laiendada ja

järgida, et ehitustegevus ei kahandaks koridori väärtust veelgi. Kuigi suurulukitele piisab

reeglina 400 m laiusest koridorist, tuleb antud juhul jätta loomadele rohkem valikuvõimalusi,

kuna osa koridorist kulgeb avatud maastikul ja on majadest ümbritsetud. Et ka PT 30.08.2021

eksperthinnang (dtl 122 jj) tugineb 2003. a DP ja taotletava DP võrdlusel (mitte taotletava DP

ja olemasoleva olukorra võrdlusel), ei ole selle järeldused asjakohased.

15. Halduskohus on õigesti jätnud tähelepanuta Loo-1 DP realiseerimisega seotu, sest sellest

ei saa teha järeldusi Harku Vallavolikogu 26.01.2023 otsuse nr 4 õigusvastasuse kohta. Iga

planeerimisotsus on individuaalne. Lisaks ei tulene halduse võimalikust väärpraktikast

õiguspärast ootust sellise praktika jätkumiseks ega sellele ei saa tugineda ka võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumise väite esitamisel.

16. Küsimus Loometsa katastriüksuse maa sihtotstarbest ei ole vaidluse lahendamisel määrav.

17. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

(HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)