4-25-408/30 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-25-408

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2025, Narva kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-408 (240324000646)

Kohtunik

Innokenti Menšikov

Kohtuistungi sekretär

Ilona Pudova

Tõlk

Aleksander Minin

Väärteoasi

Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 21.01.2025 otsus väärteoasjas nr

2403,24,000646, millega Anton Ivanovi karistati

liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 1 sätestatud rikkumise

toimepanemise eest LS § 242 lg 1 alusel 10

trahviühikuga, s.o 40 eurot

Kaebuse esitanud isik

Anton Ivanov, ik 37902102217; XXX, elukoht XXX;

töökoht XXX; e-post XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747; Pärnu

mnt 139, Kesklinna linnaosa, Tallinn) Ida prefektuuri

Narva politseijaoskond (asukoht Vahtra 3, Narva)

Kohtuistungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja esindaja

Anastassia Kevask

menetlusalune isik

Anton Ivanov

tunnistajad

A A,

D K

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 134, § 155–156

maakohus otsustas:

1. Jätta menetlusaluse isiku Anton Ivanovi kaebus rahuldamata ning Politsei- ja

Piirivalveameti 21.01.2025. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2403,24,000646

muutmata.

2. Anton Ivanovile LS § 242 lg 1 alusel määratud rahatrahv summas 40 eurot tasuda 45

päeva jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi

arvelduskontole, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220255004618.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45

päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 14.03.2025), saadab vastavalt VTMS §-le 202

4-25-408

lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul

kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

Edasikaebekord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus

kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis ning e-

toimiku kaudu alates 04.04.2025. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva

jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluskäik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 24.12.2024 koostatud väärteoprotokolli

kohaselt heidetakse Anton Ivanovile ette, et ta 24. detsembril 2024 kell 11.46 Ida-Viru

maakonnas Narva-Jõesuu linnas J. Poska tn 26 tagumisest parklast välja liikudes Suur-Lootsi

tänavale, juhtis mootorsõidukit Lexsus RX 300, registreerimismärgiga XXX, ning kasutas

telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Sõiduki liikumise ajal hoidis telefoni käes.

Väärteoprotokollist nähtuvalt rikkus menetlusalune isik kirjeldatud tegevusega LS § 33 lg 11

p-s 1 sätestatud nõuet ja pani toime LS § 242 lg-le 1 vastava väärteo.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.01.2025 otsusega karistati A. Ivanovi LS §

33 lg 11 p 1 rikkumise eest LS § 242 lg 1 alusel, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete

rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219,

221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. A. Ivanovi karistati rahatrahviga 10

trahviühikut, s.o 40 eurot.

3.

01.02.2025 esitas A. Ivanov Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele,

milles taotleb otsuse tühistamist, kuna auto liikudes ta telefoniga ei rääkinud. Autos olid

lisaks temale veel J K ja tema XXX. Enne J. Poska tänava parklast sõiduteele lahkumist,

karjus XXX kõvasti. A. Ivanov kattis refleksiivselt käega parema kõrva. Kaebuse kohaselt A.

Ivanov ei ole saanud tutvuda videosalvestusega.

4.

26.02.2025 võttis kohus kaebuse menetlusse ja määras vaadata A. Ivanov esitatud kaebus

läbi 05.03.2025 avalikul kohtuistungil. 03.03.2025 lükkas kohus kaebuse arutamine edasi ja

määras kaebuse arutamise 12. märtsile 2025. a.

Kohtuistung 12.03.2025

5. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja

politsei otsus muutmata.

6. Menetlusalune isik jäi kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada.

Tunnistajad võivad eksida, sest nad sõitsid temast mööda vasakult poolt. Võimalik, et päike

paistis ja autoklaasil võis päike helkida. Tema käsi oli tõstetud parema kõrva juurde, et katta

seda karjumise eest. Seetõttu A. Ivanov arvab, et neile võis see lihtsalt tunduda.

4-25-408

Kohtu seisukoht

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

8. Vaidlustatud otsuses on menetlusalusele isikule heidetud ette LS § 33 lg 11 p 1 nõude

rikkumist. LS § 33 lg 11 p 1 näeb ette, et juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal

toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada

telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes.

9. A. Ivanovile heidetakse ette sõiduki juhtimise ajal telefoni kasutamist ilma käsi vabaks

jätva vahendita. Selles, et A. Ivanov juhtis sõidukit väärteoprotokollis ja kohtuvälise

menetleja otsuses nimetatud ajal ja kohas, vaidlust ei ole. Küll aga ei tunnistanud A. Ivanov

sõiduki juhtimise ajal telefoni kasutamist.

10. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt ei olnud tal telefoni käes. Kui ta sõitis välja

parklast, siis tütar järsult ja valjult kiljatas ning A. Ivanov reflektoorselt kattis käega parema

kõrva kinni. Ta ei rääkinud telefoniga. Seda liigutus, mida ta käega kõrva katmiseks tegi, seda

võisid politseinikud võtta telefoni kasutamisena.

11. Tunnistaja A. A andis kohtus ütluseid, et olid D. K patrullis. Kui nad sõitsid J. Poska

tänava parklast mööda, nad nägid, et parklast sõidab välja sõiduk Lexus, mille juht hoidis

paremas käes telefoni ja siis hoidis ta telefoni parema kõrva juures. Nad peatasid sõiduki ja

juhiga rääkis D. K. Juht ei olnud rikkumisega nõus ja ütles, et ei rääkinud telefoniga.

Politseinikud mõlemad nägid telefoni kasutamist ja nad arvasid protokolli koostades, et on

olemas ka videosalvestus, sest sõiduki videoregistraator näitas rohelist nuppu. Hiljem selgus,

et salvestist ei olnud.

12. Tunnistaja D. K ütluste kohaselt oli ta patrullteenistuses koos piirivalvuriga A. A.

Aadressil J. Poska 26 taga asuva parklast sõitis välja Suur-Lootsi tänavale sõiduk Lexus RX

300, mille juht hoidis mobiiltelefoni paremas käes ja parema kõrva juures. Seda märkas ka

tema paariline A. A. Sõidukile anti valgussignaalidega korraldus peatumiseks. Sõiduk jäi

seisma Pargi tänaval Narva-Jõesuu linnas. Sõidukis viibis kolm isikut, juht ja kaks

kõrvalistujat. D. K läks sõiduki juhi juurde, et rääkida tema poolt toimepandud rikkumisest.

Sõiduki juht väitis, et ta mobiiltelefoniga ei ole rääkinud ja rikkumisega ei ole nõus. D. K

selgitas juhile tema kohustusi ja õigusi ja A. A koostas väärteoprotokolli ja tunnistaja

ülekuulamise protokoll. Sõiduki videoregistraator töötas, kuid videosalvestist ei saanud

tehnilistel põhjustel kätte.

13. KrMS § 61 lõiked 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt

hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus

kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või

puudumise kohta.

14. Menetlusaluse isiku põhiväiteks on kaebuses olnud, et tema telefoni ei kasutanud ega

käes ei hoidnud, vaid tütre kiljatuse peale kattis parema käega kõrva ja politseiametnikud

võisid seda liigutust tõlgendada telefoni kasutamisena. Lisaks ei saanud ta näha rikkumise

videosalvestist, mis politseiametniku sõnul oli neil olemas.

15. Kohus, olles tutvunud kirjalike materjalidega ja kuulanud ära isikud kohtuistungil, on

seisukohal, et väärteomenetluses on A. Ivanovi süü tõendatud politseiametnike A. A ja D. K

ütlustega, kes on kohtus detailselt kirjeldanud rikkumise asjaolusid. Mõlemad ametnikud

4-25-408

nägid teenistusülesandeid täites, et menetlusalune isik, mootorsõiduki juhina, kasutas

mobiiltelefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, hoides seda paremas käes ja parema kõrva

juures. Kohus peab vajalikuks viidata ka Riigikohtu praktikale (3-1-1-66-15 p 9), mille

kohaselt ei ole välistatud karistusotsuse rajamine ainult riiklikku järelevalvet teinud ametniku

ütlustele. Kuigi väärteoprotokollis on tõendina märgitud ka töösõiduki videoregistraatori

salvestis, siis tunnistajatena ülekuulatud ametnikud kinnitasid kohtuistungil, et tehnilistel

põhjustel, seda esitada ei saa, sest videosalvestise tuli politseisõidukis oli roheline, kuid

hiljem salvestis puudus. Tõik, et rikkumist ei ole salvestatud, ei muuda tunnistajate ütlusi

ebausaldusväärseteks, sest tegemist on isikutega, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid.

Kohus hindab politseiametnike ütlusi võrdväärselt teiste tõenditega.

16. Tunnistajate ütlused riimuvad täielikult. Mõlema sõnul oli tegemist tumedat värvi

telefoniga. Menetlusaluse isiku sõnul on tema telefon musta värvi. Kui tunnistajad ei oleks

näinud A. Ivanovi telefoni, siis puuduks neil teadmine telefoni värvi kohta. Samuti kinnitasid

mõlemad, et juht hoidis telefoni paremas käes. Asjaolu, kas telefoni ekraan oli aktiivne või

välja lülitatud, ei oma rikkumise tuvastamisel tähtsust. Nähtavus rikkumise toimepanemise

päeval oli selge ja hea. Politseisõiduk oli kaebaja sõidukist maksimaalselt 15–20 meetri

kaugusel, ehk ametnikel oli võimalus lähedalt hinnata, kas kaebaja hoidis telefoni käes.

Politseisõiduk liikus aeglaselt, 20–30 km/h.

17. Menetlusalune isik keeldus kohapeal ütluste andmisest. D. K selgitas kohtuistungil, et A.

Ivanov ei olnud koostöövalmis, ei tahtnud eriti rääkida. Kohe ütles, et ei ole nõus rikkumisega

ja tahtis, et temale näidataks videot, kus ta räägib mobiiltelefoniga. Kui juht on käitunud

nõuetekohaselt, siis ta ei keelduks vahetult peale juhtunut ütluste andmisest. XXX karjatusest

ja käega kõrva katmisest A. Ivanov aga politseinikele midagi ei rääkinud, vaid tahtis koheselt

näha videot, kus ta rääkis telefoniga. Kaebuses märgitud ja kohtuistungil avaldatud selgitus, et

A. Ivanov kattis käega kõrva, kuna XXX karjus, on ennast õigustav.

18. Kohus ei pea A. Ivanovi ütlusi usaldusväärseteks, kuivõrd need on vastuolus teiste

kogutud tõenditega ning antud soovist vabaneda vastutusest. Tema poolt esitatud versioon

sündmuste käigust ei ole usutav. Kohus ei arvesta menetlusaluse isiku XXX J K kirjaliku

tunnistusega, kuna tegu ei ole tõendiga VTMS mõttes. Tunnistaja kutsuti ütluste andmiseks

kohtuistungile, kuid ta ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta. Kohus ei saa lugeda mõjuvaks

põhjuseks seda, et tunnistajal on XXX, seda enam, et, menetlusaluse isiku ütluste kohaselt, oli

laps kohtuistungi toimumise päeval terve. Kohtu hinnangul on kohtuistungil ülekuulatud

tunnistajate ütlustega tõendatud, et A. Ivanov pani toime väärteoprotokollis ette heidetud

väärteo.

19. LS § 33 sätestab mootorsõiduki juhi üldkohustused. LS § 33 lg 11 p 1 kohaselt on juhil

keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude

tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal

hoida telefoni käes. A. Ivanovi tegevus – mootorsõiduki juhtimise ajal telefoni käes hoidmine,

– rikub LS § 33 lg 11 p-s 1 sätestatud kohustust. Liiklusseadus on seejuures konkreetne –

sõiduki juhtimise ajal ei ole lubatud telefoni käes hoida. Seejuures ei ole määrav, mida isik

telefoniga teeb. Telefoni käes hoidmine võib segada mootorsõiduki juhtimist ja liiklusolude

tajumist, sest juhi käed ei ole juhtimiseks vabad ja telefoni käes hoidmine nõuab täiendavat

tähelepanu. Selle nõude rikkumisel võivad asjaolude halva kokkulangemise korral olla rasked

tagajärjed.

20. A. Ivanov on teo toime pannud tahtlikult, täpsemalt kavatsetusega KarS § 16 lg 2

tähenduses. Mootorsõiduki juhtimise ajal telefoni käes hoidmine oli tema eesmärk.

Õigusvastatust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

4-25-408

21. Liiklusseaduse § 242 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219,

221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 20

trahviühikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

22. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 40 eurot, s.o

sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et arvestades A. Ivanovile süüks arvatava teo

sisu, vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Kohtu

hinnangul on menetlusaluse isiku süü keskmine. Karistust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid ei esine. A. Ivanovile karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud

ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja

eripreventiivsetele kaalutlustele.

23. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus muutmata Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 21.01.2025 üldmenetluse otsuse

väärteoasjas nr 2403,24,000646, millega A. Ivanovi karistati LS § 242 lg 1 alusel rahatrahviga

10 trahviühikut ehk 40 eurot. Menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov

Kohtunik