1-24-2224/35 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

31.03.2025

Kohtuasja number

1-24-2224

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik ja Mario Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Marek Degterjovi süüdistuses KarS § 200

lg 1 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 26.11.2024. a otsus

Süüdistatav

Marek Degterjov, isikukood 37308294912; elukoht:

XXX; 2 kehtivat kriminaalkaristust; tõkend vahistamine

kohaldatud alates 26.02.2024

Apellandid

süüdistatav Marek Degterjov

kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil

Teine apellatsioonimenetluse

pool

prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Marge Voogma

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 26.11.2024. a otsus Marek Degterjovilt välja mõistetud

menetluskulude osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1.

mõista KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel Marek Degterjovilt menetluskuluna

riigituludesse 1870,46 eurot, s.o 1025 eurot sundraha ja 845,46 eurot

kaitsjatasu;

2.2.

ülejäänud menetluskulud summas 1870,46 eurot jätta riigi kanda.

3. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus A.A. i hagis Marek Degterjovi

vastu kuriteoga tekitatud kahju 5 euro hüvitamise nõudes.

4. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 26.11.2024. a otsus muutmata.

5. Rahuldada apellatsioonid osaliselt.

6. Määrata Vanalinna Advokaadibüroo OÜ-le ringkonnakohtus Marek Degterjovile

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 307,44 eurot (sh käibemaks

55,44 eurot). Jätta see kulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Marek Degterjovi (Degterjov) süüdistatakse KarS § 200 lg 1 järgi selles, et ta kasutas

26.02.2024 kella 12.30 paiku Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Tapa linnas Sauna tn 1

asuvas Tapa bussijaamas võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise eesmärgil tahtlikult A.A.

i suhtes füüsilist vägivalda. Kokkuvõtlikult heidetakse Marek Degterjovile ette seda, et ta lõi

A.A. it korduvalt vastu nägu, vastu kätt ja tõukas teda ning püüdis enda kätte saada kannatanu

kotti. Selle tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja sai tervisekahjustused – kriimustuse

vasaku käe nimetissõrmel ja turse kuklapiirkonnas. Süüdistatav nõudis kogu ründe ajal

kannatanu käest viina ning maha surutud vastupanuvõime olukorras ja hirmust ründe

jätkumise ees andis kannatanu talle ühe 0,5 l pudeli viina väärtusega 5,26 eurot.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohus kuulutas 26.11.2024 kohtuotsuse resolutiivosa, millega tunnistas

Marek Degterjovi süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja mõistis karistuseks 4 aastat vangistust.

Eelvangistuses viibitud aega karistusaja hulka arvestades loeti karistuse kandmise alguseks

kahtlustatavana kinnipidamise päev, 26.02.2024. Tsiviilhagi rahuldati ning Marek

Degterjovilt mõisteti A.A. i kasuks välja varaline kahju 5 eurot. Süüdistatavalt mõisteti välja

menetluskuluna sundraha 2050 eurot ja kaitsjatasu 1690,92 eurot. Menetluskulud tuli tasuda

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus lahendas ka asitõenditega

seonduva. Otsuse allkirjasid kohtunik ja kaks rahvakohtunikku.

3.

27.11.2024 koostas Viru Maakohus määruse, mille päises on märgitud

„Menetlustoiming – vea parandamine“. Määruse resolutsioon: Täiendada Viru Maakohtu

26.11.2024 kohtuotsuse nr 1-24-2224 resolutiivosa järgnevalt: „Marek Degterjovi suhtes

kohaldatud tõkend – vahistamine jätta muutmata.“ Määruse põhjenduste kohaselt 26.11.2024

kohtuotsusega mõistis kohus Marek Degterjovi süüdi KarS § 200 lg 1 järgi. Kohtuotsuse

resolutsioonis on kohus ekslikult jätnud märkimata otsustus Marek Degterjovi suhtes

26.02.2024 kohaldatud tõkendi, s.o vahistamise osas. Määruse allkirjastas kohtunik

ainuisikuliselt.

4.

02.12.2024. a esitas süüdistatav Marek Degterjov maakohtu otsuse peale apellatsiooni,

milles tugines mh sellele, et on kannatanule kuriteoga tekitatud kahju hüvitanud.

5. Motiveeritud kohtuotsus oli tutvumiseks kättesaadav 23.12.2024. Motiveeritud

kohtuotsuse resolutsioon kattus suuremas osas 26.11.2024 allkirjastatud kohtuotsuse

resolutiivosa tekstiga. Määruse allkirjastasid kohtunik ja kaks rahvakohtunikku vastavalt kell

10.48, 10.52 ja 11.06. Tervikotsuse resolutsioonis ei olnud võrreldes varasemaga enam

järgnevat punkti: A.A. i poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada ja mõista Marek Degterjovilt

välja kuriteoga põhjustatud varaline kahju 5,00 eurot, mis tuleb tasuda A.A. i arvelduskontole

nr EE621010011848749227 (AS SEB Pank).

6. Nimelt koostas Viru Maakohus samal päeval, s.o 23.12.2024 määruse, mille päises on

märgitud „Menetlustoiming – vea parandamine“. Määruse resolutsioon on järgmine: Jätta

Viru Maakohtu 26.11.2024 kohtuotsuse nr 1-24-2024 resolutiivosast välja kohtu otsustus

tsiviilhagi kohta. Muus osas jätta kohtuotsuse resolutiivosa muutmata. Määruse põhjenduste

on märgitud, et otsusega rahuldas kohus ekslikult A.A. i poolt varalise kahju, s.o 5,00 euro

nõudes esitatud tsiviilhagi ja mõistis selle Marek Degterjovilt välja, kohustades teda tasuma

kuriteoga põhjustatud kahju A.A. i arvelduskontole. Tegemist on ebatäpse ja eksliku kohtu

otsustusega tsiviilhagi osas, kuna 13.08.2024 toimunud kohtuistungil avaldas kannatanu

A.A. , et keegi naisterahvas kandis tema arvele nõude katteks 10 eurot ja seega loobub ta

kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagist. Süüdistatav Marek Degterjov kinnitas, et tema

nimel tegi ta ema kannatanule ülekande. [---] käesoleval juhul on tegemist eksliku

ebatäpsusga, mis ei mõjuta kohtuotsuse sisu. Käesoleva kohtumäärusega kohtuotsuse

resolutiivosas parandamine, jättes kõrvale tsiviilhagisse puutuva, kergendab süüdistatava

olukorda, mõjutamata otsuse sisu. Määruse allkirjasid kohtunik ja kaks rahvakohtunikku

vastavalt kell 10.14, 10.42 ja 11.04, s.o mõned minutid enne tervikotsuse allkirjastamist.

7. Kohtuotsuse terviktekstis refereeris maakohus algatuseks 6-l leheküljel asjas kogutud

tõendeid, nendest järeldusi tegemata. Kohus põhjendas otsust nii.

8. KarS § 200 lg 1 sätestatust tulenevalt moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla

abil võõra vallasasja äravõtmine. Bussijaama turvakaamera salvestistelt nähtub, et süüdistatav

ründas kannatanut esimesena ja tarvitas tema suhtes korduvat füüsilist vägivalda. Kannatanu

istub rahulikult pingil ja sööb, ei otsi ise Marek Degterjoviga kontakti, vaid pigem väldib

seda. Marek Degterjov üritab järjekindlalt kannatanult kotti ära võtta ja takistab teda, kui

viimane üritab lahkuda ning kasutab tema suhtes samal ajal vägivalda. Marek Degterjov

rakendas vägivalda just selleks, et maha suruda kannatanu tahe oma vara vallata, sest ilma

vägivallata polnud tal võimalust võõrast vara endale saada. Visuaalselt on selgelt näha, et

tegemist on füüsiliselt ebavõrdsete isikutega.

9. Kannatanu ütlused hindab maakohus usaldusväärseteks ja eluliselt usutavateks, kuna

need on sündmuste käigu kohta olnud menetluses läbivalt ühesugused – seda nii mõlemal

korral häirekeskusesse helistades, politseiametnikele selgitusi andes, aga ka kohtus.

Süüdistatava ütlused luges kohus ebausaldusväärseteks, kuna need ei ühti ühegi

kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendiga, s.o eelkõige kannatanu ütluste ja bussijaama

turvakaamera videosalvestusega.

10. Süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda otsese tahtlusega ning tegutses

viimase vara enda kasuks pööramisel kavatsetult. Marek Degterjov, lüües kannatanut mitmeid

kordi käega näkku ja pea piirkonda, pidas võimalikuks ja möönis, et oma tegevusega tekitab

ta kannatanule tervisekahjustusi ja valu. Ühtlasi pidas ta võimalikuks ja möönis, et just

vägivalla osutamise kaudu kannatanu enam vastupanu ei osuta ja ta annab ise omal käel

viinapudeli süüdistatavale üle.

11. Karistusregistri andmetel on Marek Degterjovil üks kehtiv, kuid kaksteist arhiveeritud

väärteokaristust ning kaks kehtivat ja kaheksa arhiveeritud kriminaalkaristust. See näitab

selgelt, et tegemist ei ole juhusliku episoodiga süüdistatava elus. Kehtivad

kriminaalkaristused on mõistetud KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 424 lg 2 järgi. Viru Maakohtu

13.05.2022. a otsusega liitkaristusena mõistetud vangistuse – 1 aasta 1 kuu 7 päeva vangistust

kandmiselt vabastati Marek Degterjov tingimisi enne tähtaega, kuid Harju Maakohtu

30.01.2023. a määrusega pöörati see karistus uuesti täitmisele korduva alkoholi tarvitamise

keelu rikkumise tõttu. Marek Degterjov vabanes pärast vangistuse täielikku ära kandmist

12.01.2024, etteheidetava kuriteo pani ta toime olles vabaduses viibinud vaid poolteist kuud.

12. Marek Degterjovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna

hindab kohus avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust ja kahju vabatahtlikku hüvitamist. Samas

ei saa jätta tähelepanuta, et varasemad karistused ei ole Marek Degterjovile piisavat mõju

avaldanud. Toime pandud röövimine ei liigitu analoogse kvalifikatsiooniga kuritegude skaalal

(arvestades ka tagajärge) kõige raskemate hulka, kuna süüdistatava kasutatud vägivald ei

põhjustanud kannatanule väga raskeid tagajärgi ja kahju ei olnud suur. Arvestades Marek

Degterjovi poolt toimepandud kuriteo raskust, tema isikut ja seda, et ta on varem

kriminaalkorras karistatud analoogsete alkoholiga seotud ja vägivallaga toimepandud

kuritegude eest ning on jätkanud kuritegude toimepanemist kohe peale vangistusest

vabanemist ning eelnevad karistused ei ole piisavat mõju avaldanud, tuleb teda karistada

reaalse vangistusega.

13. Kohus märkis, et nõustub prokuröri karistuse ettepanekuga, et põhjendatuks tuleb

pidada vangistusliku karistuse mõistmist alla selle sanktsiooni keskmise määra. Karistuse

mõistmise eesmärgi ja preventsioonid realiseerib süüdistatava puhul vangistus kohtu

hinnangul siiski mõnevõrra leebemas määras kui prokurör taotles, pidades seda piisavaks, et

kallutada Marek Degterjovi õiguskuuleka käitumise suunas.

14. Tsiviilhagi osas kohtuotsuses põhjendused puuduvad.

Apellatsioon

15. Süüdistatav esitas Viru Maakohtu otsusele apellatsiooni 02.12.2024, s.o enne

motiveeritud kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemist.

16. Marek Degterjov ei nõustu talle mõistetud karistusega, sest pole kelleltki vägivalda

kasutades midagi röövinud. Tema ja kannatanu vahel oli tavaline sõnasõda ning nende tüli sai

alguse juba ammu. Süüdistatav on varem kannatanut alkoholiga kostitanud, aga nüüd

kannatanu eiras tema sõbralikku lähenemist. Selle sõnasõja käigus lõi ta kannatanut paar

korda lahtise käega. Kannatanu ei kukkunud, vaid nõjatus oma koti najale. Lisaks lõi

kannatanu teda jalaga kubemesse. Ta küll ähvardas kannatanult koti ära võtta, kuid ei teinud

seda. Süüdistatav märkis, et tema kaalub 130 kg ja kannatanu 65 kg. Kannatanu andis viina

talle vabatahtlikult, tüli lõpetamiseks ja tema rahustamiseks.

17. Süüdistatava ja kannatanu tüli nägi pealt naisterahvas, kes arvas ekslikult, et käib

peksmine ja röövimine ja käskis kannatanul helistada politseisse. Kui süüdistatav oleks kedagi

röövinud, poleks ta jäänud bussijaama edasi. Süüdistatava löögi järel ei olnud kannatanul

mingeid vigastusi ja vigastusi ei olnud ka politsei tehtud fotodel. Asjaolu, et joobes kannatanu

öösel mingitel asjaoludel kiirabisse sattus, ei saa arvestada tema vastu. Avaldust kirjutama

survestas kannatanut politsei. Süüdistatava tegevust võib hinnata huligaansuseks, aga mitte

röövimiseks.

18. Kohus ei ole arvestanud, et ta on kannatanule selle viina maksumuse hüvitanud ja

lisaks andis politsei kannatanule ka viina tagasi.

19. Süüdistatav esitas 13.01.2025 kaebuse täienduse. Selle kohaselt ei olnud tal mingit

soovi kannatanu kotti kätte saada, ta sikutas kotti soovist endale tähelepanu tõmmata. Lisaks

palub süüdistatav jätta osa menetluskuludest riigi kanda, kuna ta on 100% invaliid ja seepärast

pole töötada võimalik.

20. Süüdistatav esitas 03.02.2025 ringkonnakohtule avalduse, milles palub end KarS § 76

alusel tingimisi vangistusest vabastada elektroonilisele valvele allutamisega.

21. Kaitsja esitas 23.01.2025 apellatsiooni, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning

teha uus otsus, millega mõista süüdistatav röövimises õigeks ning tunnistada ta süüdi KarS §

121 lg 1 järgi. Samuti tuleks Marek Degterjovile mõista kergem karistus.

22. Kaitsja hinnangul on peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks see, kas süüdistatava

tegevus oli suunatud sellele, et kannatanult vägivalla abil hõivata vallasasi, s.o viinapudel.

Marek Degterjov tunnistab 26.02.2024 lahtise käega A.A. i löömist, kuid eitab vägivallaga

kannatanu asja äravõtmist. Tõendid ei lükka ümber süüdistatava versiooni toimunust.

Süüdistatav ei hõivanud ega soovinud vägivalda kasutades hõivata kannatanu vara. Marek

Degterjovi sellekohased ütlused on usaldusväärsed ja arvestatavad järelduste tegemisel

süüdistuse asjaolude kohta. Süüdistatava ütlused riimuvad suures osas muude tõenditega,

millest tulenevalt ei ole alust neid arvestamata jätta.

23. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav lõi kannatanut lahtise käega mitu korda. See on

videosalvestuselt näha ja seda ka süüdistatav tunnistas. Oluline on aga silmas pidada

ajavahemikku, mis jäi löömise ja viina üleandmise vahele. A.A. i ütluste kohaselt oli see aeg

kuskil 10–15 minutit, seega kannatanu ei tajunud, et vägivald ja viinapudeli loovutamine

süüdistatavale toimusid samaaegselt või asja äraandmine järgnes vahetult löömisele.

Videosalvestiselt on võimalik fikseerida, et tegemist ei olnud olukorraga, kus kannatanu andis

viinapudeli kohe pärast lööki ära, samuti ei jätkunud vägivalla kasutamine kannatanu

mõjutamiseks pärast esmast füüsilist konflikti. Pärast Marek Degterjovi poolt A.A. i lahtise

käega löömist ja kannatanu jalalööki toimus sõnaline suhtlemine ja juba märksa hiljem andis

kannatanu viinapudeli süüdistatavale. See ajavahemik on piisavalt pikk selleks, et välistada

seos nende kahe sündmuse vahel. Videosalvestuselt on näha, et pudeli üleandmine toimus

rahumeelselt. A.A. ei öelnud ka kohtuistungil, et ta andis pudeli süüdistatavale üle seetõttu, et

tal oli hirm või ta kartis oma elu ja tervise pärast, vaid kannatanu kasutas korduvalt

väljendit ,,pettemanööver“.

24. Kuigi füüsilise konflikti käigus rebis süüdistatav ka kannatanu kotti, ei olnud see

rebimine videosalvestiselt nähtuvalt eesmärgipärane ega jõuline. Süüdistatav oli kannatanust

tugevam, tegemist oli füüsiliselt ebavõrdsete isikutega ja kui Marek Degterjov oleks tahtnud

A.A. i kotti jõuga enda kätte rebida, siis oleks see tal ilmselt kergesti õnnestunud. Marek

Degterjovi käitumist videosalvestuselt nähtu põhjal hinnates võib asuda seisukohale, et

tegemist oli purjus inimese tüütu käitumisega, süüdistatav ei jätnud kannatanut rahule ja

näppis mh tema kotti. Rebimine ei olnud selline, et võimaldaks teha järelduse kannatanu koti

jõuga äravõtmise soovi kohta.

25. Samuti ei ole käesoleval juhul tuvastatav ka röövimise subjektiivne koosseis. Isegi kui

möönda, et kannatanu võis mingil määral Marek Degterjovi karta, on eelkõige vajalik

arvestada, mida süüdistatav ise mõtles, tundis ja eesmärgiks seadis. Marek Degterjovi ütlused

selle kohta, et tal ei olnud röövimise tahtlust, ei ole ühegi tõendiga ümber lükatud. Kui Marek

Degterjov oleks soovinud jõuga kannatanu asjad ära võtta ja toime panna röövimist, siis oleks

tal märksa lihtsam olnud terve kannatanu kott kohe ära rebida ja lahkuda. Eeltoodud asjaolud

ei osuta Marek Degterjovi soovile vägivallaga hõivata kannatanu viinapudel. Ta pigem

lootiski, et kannatanu annab pudeli talle ise – see olnuks tema arvates olnud õiglane, kuna

süüdistatav oli ise varasemalt kannatanule viina pakkunud.

26. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud süüdistatavale mõistetavat vangistust kooskõlas

KarS § 56 sätestatuga. Karistuse eesmärkide saavutamiseks ei ole tingimata vajalik pikaajalise

vangistuse reaalne ärakandmine. Vägivalla intensiivsus ja kannatanu asja väärtus viitab pigem

väikesele süüle. Rünnatud õigushüve sai kahjustatud vähesel määral – kannatanu vara väärtus

oli vaid 5 eurot ning talle põhjustati üksnes kriimustus sõrmel ja väike turse kukla piirkonnas.

Süüdistatav lõpetas kannatanu ründamise vabatahtlikult, keegi tema tegevust ei takistanud.

Maakohus viitas Marek Degterjovi varasematele karistustele, kuid need ei ole mõistetud

raskete kuritegude eest. Alkoholiprobleemist annab süüdistatav endale ka ise aru.

Alkoholismivastane ravi oleks talle vajalik ja ka kasulik, aga vanglas sellist ravi saada ei ole

võimalik. Marek Degterjov on motiveeritud otsima jõukohast tööd ja läbima

alkoholismivastase ravi. Süüdistatava puhul tuleks silmas pidada sedagi, et kinnipidamiskohas

viibimine võib kaasa tuua tema tervise halvenemise. Tõenäoliselt ei ole vangistuse kestel

võimalk tagada kinnipeetavale vajalikku psühhiaatrilist ravi. KarS 74 ja 75 kohaldamata

jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/

või süüdimõistetu senise elukäiguga. Kui korduvalt kuritegusid toime pannud isikutele ei anta

põhimõtteliselt võimalust tingimisi karistusest vabaneda, vähendab see kahtlemata

motivatsiooni teha kriminaalasja menetlemisel koostööd ja osaleda rehabiliteerivates

tegevustes.

27. Kaitsja taotles menetluskulude osas kaaluda võimalust jätta need osaliselt riigi kanda.

Marek Degterjov ei tööta, ta on töövõimetuspensionär ja töövõime puudumine ei võimalda tal

tööle asuda vangistuse kandmise ajal ega ka vanglast vabanedes ja seega ka saada

sissetulekut. Maakohus ei ole Marek Degterjovilt menetluskulude täies ulatuses

väljamõistmist kuidagi põhjendanud.

Ringkonnakohtu seisukohad

28. Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutiivosa kuulutamise järgses tegevuses on

olulised eksimused ning otsuse põhiosa ei vasta arvestatavas osas KrMS §-s 312 sätestatud

kohtuotsusele esitatud nõuetele (vt ka RKKK 1-23-1212/48, p 9). Kohus on asjatult kirjutanud

ümber uuritud tõendite sisu (vt otsuse lk 3–9) ning sellele järgnenud tõendite analüüs on

valdavalt pinnapealne ja kaootiline (vt otsuse lk 10–11). Eelnevale vaatamata leiab

kolleegium, et maakohtu otsusest nähtub vajalik tõendusteave, mille põhjal otsustada

süüküsimuse üle. Seda silmas pidades on ringkonnakohtul võimalik vaidlustatud otsuse

puudujäägid ise kõrvaldada.

29. Kolleegium võtab seisukoha esmalt süüküsimuse (I), karistuse (II) ja maakohtu

otsusega välja mõistetud menetluskulude (III) suhtes. Seejärel käsitletakse maakohtu tegevust

juba kuulutatud kohtuotsuse resolutiivosa muutmisel (IV). Lõpetuseks võtab kolleegium

kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ning lahendab kulude küsimuse (V).

(I)

30. Kaitsja on seisukohal, et Marek Degterjovi poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivald

ei olnud suunatud vallasasja hõivamisele ehk temalt viinapudeli äravõtmisele.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

31. Bussijaama turvakaamera salvestiselt (I kd tl 34–38 ja 45) nähtub järgnev sündmuste

käik. Kannatanu istub bussijaama ootesaalis pingil ja sööb pitsat. Tema vastas mõne meetri

kaugusel seisab Marek Degterjov. Kuigi videol puudub heli, on näha, et Marek Degterjov

üritab kannatanuga rääkida. Kannatanu ei tee süüdistatavast välja ja sööb edasi. Marek

Degterjov astub paar sammu eemale ja istub kannatanust mõne meetri kaugusel oleval pingile,

näoga kannatanu suunas. Ka istudes jätkab süüdistatav kannatanu suunas rääkimist.

Kannatanu ei tee endiselt Marek Degterjovist välja ja vaatab vaid aknast välja kaugusesse.

Ühel hetkel kannatanu lõpetab söömise ja otsib oma kotist midagi. Marek Degterjov tõuseb

seepeale püsti, suundub kannatanu juurde ja ütleb talle midagi. Nüüd vaatab kannatanu talle

otsa, ütleb midagi vastu ning selle peale lööb Marek Degterjov pingil istuvat kannatanut

parema lahtise käega näo piirkonda. Kannatanu kukub korraks pingile pikali, kuid tõuseb

kohe tagasi istuma. Omavahel räägitakse midagi ning kannatanu lööb jalaga süüdistatavat,

mille peale süüdistatav lööb käega uuesti kannatanut. Jälle on näha, et toimub sõnelus/vaidlus.

Kannatanu sätib midagi oma kotis, misjärel haarab süüdistatav tema kotist. Kannatanu tõuseb

ka püsti, hoiab endiselt oma kotist kinni, samas kui süüdistatav hoiab parema käega kotist ja

vasaku käega kannatanu jope kraest. Kannatanu istub tagasi pingile, mõlemad sikutavad

endiselt kotti enda poole. Süüdistatav üritab kannatanu kätt koti sangalt eemaldada. Ajal, mil

kannatanu kotist järjekindlalt kinni hoiab, lööb süüdistatav teda vaba käega veel korra, kuid

kannatanu paneb pea alla. Näha on, et süüdistatav soovib midagi kotist saada (03.46).

Süüdistatav üritab endiselt kotti kätte saada, ühel hetkel tõstab käe ähvardavalt rusikasse

(04.20). Siis laseb Marek Degterjov kotist lahti, kannatanu tõuseb koos kotiga pingilt, et

lahkuda, mis peale süüdistatav tõukab teda ja ta kukub taas pingile istuli (04.42). Kannatanu

otsib oma kotist viinapudeli ja ulatab selle süüdistatavale (04.53–04.58).

32. Konflikti põhjustest ja osapoolte vahel bussijaamas aset leidnud vestlusest annavad

aimu kannatanu A.A. i ütlused (dtl 69). Kannatanu sõnul on ta süüdistatavat varem küll

Aravetel näinud, kuid mingeid kokkusaamisi või konflikte pole neil omavahel olnud.

Kannatanu istus bussijaamas pingile, sõi oma pitsat ega pööranud ümbritsevale väga

tähelepanu. Ühel hetkel tuli Marek Degterjov tema juurde ja küsis, et kas kannatanul ei kõlba

temaga rääkida. Süüdistatav lõi kannatanut ning hakkas tema käest kotti ära rabama.

Süüdistatav ütles kannatanule, et anna kott siia. Kannatanu ei andnud, vaid hoidis kotist

kõvasti kinni. Süüdistatav tahtis tervet kotti, kannatanu ei andnud. Seejärel küsis süüdistatav

viina. Kannatanu sõnul oli kotis 2 pudelit viina, need omavahel kolksusid ja küllap

süüdistatav sai heli järgi aru, et kotis on pudelid. Kannatanu andiski lõpuks süüdistatavale

pudeli viina, et saaks sealt jooksu panna.

33. Süüdistatava sõnul teab ta kannatanut palju aastaid. Põhiliselt seetõttu, et korduvalt on

ühes bussis sõidetud ja seal ka temaga koos napsu võetud. Süüdistatav oli enne

kuriteosündmust koos sõbraga viina joonud, kuid tundis end täiesti adekvaatsena ning mäletab

kõike. Süüdistatav sõitis bussiga Tapale ning kannatanu oli samuti bussis. Tapale jõudes ajas

ta omi asju, läks siis bussijaama, kus nägi uuesti kannatanut. Marek Degterjovi sõnul meeldib

talle suhelda ning ta hakkas kannatanuga rääkima. Küsis kuidas läheb, kuidas ta emal läheb.

Süüdistatavat ajas närvi, et kannatanu talle ei vastanud ja keeras pea ära. Tegelikult on

kannatanu selliselt süüdistatavat juba aastaid närvi ajanud. Süüdistatav tahab suhelda ja

kannatanu ignoreerib teda. Seekord ta plahvatas. Marek Degterjovi ei huvitanud otseselt, mis

kannatanu kotis on. Ta kuulis pudelite kõlinat ja teadis, et kannatanul on kott viina täis.

Süüdistatav tunnistab, et lõi 2 või 3 korda kannatanut lahtise käega. Pärast küsis ta

kannatanult pudelit viina võla katteks. Koti rebimine oli selleks, et kannatanu räägiks temaga

normaalselt, mitte ei mõmiseks. See koti tirimine oli nagu hirmutamiseks (dtl 83–93).

34. Seega on vägivalla kasutamine kannatanu suhtes tõendatud. Kannatanule tekitatud

vigastusi tõendavad kiirabikaart (I kd tl 22), patisendikaart (I kd tl 25–26) ja kannatanu

ütlused (dtl 72, 74–75) ning fototabel kannatanu ütluste juurde (I kd tl 1–10). Fototabelist

nähtub kriimustus kannatanu sõrmel. Kiirabikaardilt nähtub, et palpatsioonil kannatanu kuklas

tunda muhku ning kuklale pandud külmakott. A.A. i sõnul läks ta pärast kuriteosündmust koju

ja arvas, et midagi hullu ei ole. Õhtul hakkas tal kukal valutama ja ta kutsus endale kiirabi,

tuvastati peapõrutus. Ringkonnakohtu hinnangul on turse tekkimine kuklal kooskõlas

süüdistatava poolt kannatanu korduva löömisega pea piirkonda ning tema pingile pikali

tõukamisega. Kriimustus sõrmel on kooskõlas koti kannatanu käest rebimisega ja kannatanu

käte kotisangalt eemaldamise katsega. Kriimustus tuvastati kuriteosündmuse järgselt.

Sõltumata sellest, et valu kuklas tundis kannatanu alles õhtul, on eluliselt usutav, et seegi

vigastus on seotud päeval aset leidnud vägivallaga. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et

Marek Degterjov tekitas A.A. ile tervisekahjustuse KarS § 121 lg 1 tähenduses, millega on

tõendatud vägivalla kasutamine KarS § 200 lg 1 järgi.

35. Tõendatud on ka fakt, et kannatanu andis süüdistatavale üle pudeli viina. Seda kinnitab

nii turvakaamera salvestis kui kannatanu ja süüdistatava ütlused. Marek Degterjovi

kahtlustatavana kinnipidamisel leiti kõnealune pudel viina tema seljakotist (I kd tl 15–16).

36. Peamine küsimus on, kas kannatanu andis süüdistatavale pudeli viina üle tema suhtes

kasutatud vägivalla mõjul. Kaitsja märgib kaebuses, et kannatanu sõnul jäi löömise ja

viinapudeli üleandmise vahele kuskil 10–15 minutit, seega kannatanu ei tajunud, et vägivald

ja viinapudeli loovutamine toimusid samaaegselt või asja äraandmine järgnes vahetult

löömisele. Kaitsja sõnul on videosalvestiselt võimalik fikseerida, et tegemist ei olnud

olukorraga, kus kannatanu andis viinapudeli kohe pärast lööki ära, samuti ei jätkunud

vägivalla kasutamine kannatanu mõjutamiseks pärast esmast füüsilist konflikti.

Ringkonnakohus kaitsja seisukohta ei jaga.

37. Õiguskirjanduses on selgitatud, et vägivald peab olema ajaliselt seotud asja

hõivamisega. Ajaline seotus tähendab, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga

samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Ka on tegemist

röövimisega, kui vägivalda kasutatakse alguses isiklike suhete pinnal, kuid selle toime kestab

edasi ja kannatanu asjade äravõtmise soov tekib süüdlasel selle seisundi ärakasutamise mõjul.

Vägivalla kasutamist ei saa lugeda lõppenuks, kui vägivallategu on juba toime pandud, kuid

selle toime kestab veel edasi (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 200 komm 6).

38. Bussijaama turvakaamerasalvestiselt on näha, et vägivald on jätkuv ja kestab kuni

hetkeni, mil kannatanu hakkab kotist pudelit otsima ja selle süüdistatavale üle annab. Asjaolu,

et kannatanu tajub tagantjärgi ajavahemiku pikemana, ei ole midagi eriskummalist. On selge,

et kannatanu oli hirmul ning ei mäleta seetõttu, millal ja mitu korda süüdistatav teda täpselt

lõi. Esimese löögi ja viinapudeli üleandmise vahele jäi tõesti minuteid. Kuid vahepeal oli

lööke veel ning lisaks sellele pikemat aega kestev koti sikutamine – mida saab samuti lugeda

osaks vägivallast. Kannatanuga suhtlemise ajal tõmbas süüdistatav käe rusikasse.

Vastupidiselt kaitsjale leiab kolleegium, et koti rebimine süüdistatava poolt oli jõuline ning

videopildilt on aru saada, et ta tahab kotti või koti sisu enda kätte saada. Samuti üritab ta

kannatanu käsi kotisanga ümbert lahti kangutada. Süüdistatav tõukab kannatanut veel

salvestise lõpus pingile istuma (04.42), misjärel kannatanu võtab kotist viinapudeli ja annab

selle süüdistatavale (04.53–04.58). Seega andis kannatanu pudeli üle vaid sekundeid pärast

viimast tõukamist.

39. Õiguskirjanduses on röövimise teokoosseisu osas selgitatud, et füüsiline vägivald võib

olla absoluutne (vis absoluta) ehk vastupandamatu/ületamatu või kompulsiivne (vis

compulsiva), mis ei ole küll ületamatu, kuid siiski selline, millega sunnitakse kannatanut

otsustama. Näiteks valust või hirmust jätkuva peksmise ees otsustab kannatanu röövijale oma

rahatasku ära anda (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2021, § 200 komm 5.2).

40. Kannatanu kartis, et kui ta viinapudelit üle ei anna, jätkub vägivald või juhtub midagi

hullemat. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab seda ka videosalvestis. Salvestiselt ei nähtu, et

süüdistatav hakkaks loobuma või oleks valmis sealt lahkuma enne, kui ta koti või viinapudeli

kätte on saanud. Pidevad löömised, tõukamised ja koti rebimine kannatanust oluliselt suurema

kehaehitusega süüdistatava poolt on ka keskmise mõistliku kõrvalseisja seisukohalt

hirmutavad. Kannatanule ei saa ette heita sedagi, et ta kohe pärast löömist ära ei läinud ja

kedagi appi ei kutsunud. On selge, et süüdistatav tahtis temast midagi ning suure

tõenäosusega oleks ta kannatanu lahkumist füüsiliselt takistanud. Seda kinnitab ka videopilt,

sest kui kannatanu lõpuks lahkuda üritab, tõukab süüdistatav ta pingi peale tagasi (04.42).

Kannatanu hirmutunnet kinnitab seegi, et pärast pudeli üleandmist jooksis ta enda sõnul

minema ja helistas Häirekeskusesse (dtl 73). Kõnes Häirekeskusesse ütleb kannatanu, et

Grossi poe ees istun, ma ei julge bussijaama minna, ta tuleb jälle kallale (I kd tl 31).

Kannatanu ise kinnitas kohtuistungil samuti, et andis pudeli üle seetõttu, et tema suhtes

kasutati vägivalda (dtl 75). See tähendab, et kannatanu kartis süüdistatavat ja mida viimane

talle veel teha võib. Kuigi viinapudeli üleandmise hetk on näiliselt rahumeelne – süüdistatav

seisab ja ootab, et kannatanu kotist pudeli võtaks ja üle annaks – on kolleegium seisukohal, et

kannatanu tegi seda eelnenud vägivalla mõjul ja hirmutundest.

41. Kaitsja märgib veel, et kannatanu ei öelnud kohtuistungil, nagu oleks ta tundnud hirmu

või kartnud oma elu ja tervise pärast. Kannatanu kasutas pudeli ära andmist selgitades

korduvalt hoopis väljendit pettemanööver. Kolleegium leiab, et kannatanu ütlustest tulenevalt

tähendabki pettemanöövri tegemine seda, et kannatanu kartis ja otsis olukorrast väljapääsu

ning seetõttu otsustas süüdistatavale anda pudeli viina, et ise saaks sealt olukorrast kiirelt

lahkuda. Kannatanu ütleb selgesõnaliselt, et andis viinapudeli ära, kuna tema suhtes kasutati

vägivalda (dtl 75). Samuti kartis kannatanu, et kui pudelit ära ei anna, saab ta uuesti kolakat

(dtl 73). Kasutatud vägivalda arvestades ei ole võimalik nõustuda kaitsja seisukohaga, et

süüdistatav oli kannatanu jaoks lihtsalt tüütu ning seetõttu soovis kannatanu temast lahti saada

ja andis viinapudeli üle. Lõpuks tuleb märkida sedagi, et apellatsioonis nendib Marek

Degterjov ka ise, et kannatanu andis talle viina tüli lõpetamiseks ja süüdistatava

rahustamiseks.

42. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud röövimise objektiivne teokoosseis –

Marek Degterjov võttis vägivallaga ära kannatanule kuuluva ja tema jaoks võõra vallasasja,

s.o viinapudeli.

43. Kaitsja hinnangul ei ole röövimise subjektiivne teokoosseis samuti tuvastatav. Esiteks

seetõttu, et süüdistatav oli kannatanust suurem ja tugevam ning kui ta oleks tahtnud toime

panna röövimist, oleks ta lihtsalt kannatanult koti ära rebinud ja lahkunud. Kolleegium sellise

käsitlusega ei nõustu. Nagu juba eelnevalt märgitud, näib süüdistatavapoolne koti rebimine

jõuline ning ta üritab mitmel viisil kotti kannatanu käest kätte saada. Süüdistatav võib küll

kannatanust suurem olla, kuid videopildist nähtuvalt ei saa väita, et soovi korral oleks ta

võinud lihtsasti kannatanult koti käest rebida ja minema minna.

44. Teiseks märgib kaitsja, et Marek Degterjovil ei olnud röövimise tahtlust seetõttu, et

süüdistatav ise arvas, et tal on õigus kannatanult viina saada, kuna süüdistatav oli varasemalt

kannatanule ka viina pakkunud. Kolleegiumi hinnangul ei välista seegi asjaolu tahtlust

röövimise osas. Isegi kui süüdistatav arvas, et kannatanu peaks talle viina (vastutasuks)

andma, ei olnud tal õigus kannatanule kuuluvat viinapudelit vägivallaga ära võtta.

45. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Marek Degterjov on kannatanu suhtes

vägivalda kasutanud otsese tahtlusega. Võõra vallasasja, s.o viinapudeli omastamise eesmärk

näitab kavatsetust. Süüdistatav teadis, et viinapudel ei kuulu talle, kuid võttis endale

eesmärgiks pudel endale saada. Marek Degterjov kasutas vallasasja endale saamiseks

kannatanu suhtes vägivalda, teades, et põhjustab korduvate löökidega ja koti rebimisega

kannatanule tervisekahjustuse ja valu.

46. Tõendid näitavad, et Marek Degterjov soovis sel päeval saada alkoholi ning vahendeid

selleks ei valinud. Konflikti pealt näinud tunnistaja Õie-Veroni Sarelehti sõnul tuli süüdistatav

veidi enne kuriteosündmust Grossi poes tema juurde ja palus endale anda 5 eurot. Tunnistaja

keeldus. Selle peale ütles süüdistatav, et maksa minu arve. Tunnistaja keeldus jällegi, misjärel

ütles süüdistatav, et naine on kade, kitsi ja ei raatsi anda. Kassas seistes nägi tunnistaja, kuidas

süüdistatav väljus poest teise kassa kaudu ning seejärel tulid kaks noort naist kaupluse töötaja

juurde ütlema, et see mees varastas poest. Kui tunnistaja oli oma ostud teinud, läks ta

bussijaama. Kui ta bussijaama ukse avas, nägi ta, et süüdistatav peksab seal ühte vanemat

meest (dtl 79–81). Seega selgub tunnistaja ütlustest asjaolu, et süüdistataval ei olnud suure

tõenäosusega alkoholi ostmiseks raha. Seda kinnitavad mingil määral ka süüdistatava enda

ütlused, kes tunnistas, et jalutas tõepoolest poest välja kauba eest maksmata (tema sõnul oli tal

küll raha olemas, kuid kassas kedagi ei olnud ja tema ootama ka ei jäänud, dtl 92). Samuti on

teada, et süüdistatav oli sel päeval alkoholi tarvitanud. Seega on põhjust järeldada, et ta soovis

veel alkoholi saada. Kui Marek Degterjov sai teada, et kannatanul on kotis viina, hakkas ta

seda endale nõudma.

47. Röövimise subjektiivne koosseis ei eelda, et vägivalla kasutamise tahtlusega peab

samal ajal olemas olema ka asja hõivamise tahtlus, ning seetõttu tuleb süüdlase tegu

subsumeerida röövimisena ka siis, kui ta kasutas vägivalda muul eesmärgil ja soov asi võtta

ära tekkis alles kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul (RKKK 3-1-1-27-16 p 8) (J.

Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 200

komm 6). Eeltoodust tulenevalt on subjektiivne koosseis täidetud isegi juhul, kui Marek

Degterjovil tekkis soov viinapudel ära võtta alles konflikti käigus, nähes, et kannatanu kardab,

on temast nõrgem ning küllap tal õnnestub see viinapudel kätte saada.

48. Seega on Marek Degterjov toime pannud KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

(II)

49. Apellant on seisukohal, et maakohus on eksinud ka karistuse mõistmisel ning jätnud

süüdistatavale mõistetava vangistuse piisavalt põhjendamata.

50. Tõsi on, et maakohtu otsus on mõneti raskesti jälgitav, sest otsuse põhjendavas osas

karistuse määra välja toodud ei ole. Märgitud on vaid järgmist: Kohus nõustub prokuröri

karistuse ettepanekuga selle liigi osas ja määra osas selles, et põhjendatuks tuleb pidada

vangistusliku karistuse mõistmist alla selle sanktsiooni keskmise määra. Karistuse mõistmise

eesmärgi ja preventsioonid realiseerib süüdistatava puhul vangistus kohtu hinnangul siiski

mõnevõrra leebemas määras kui prokurör taotles, pidades seda piisavaks, et kallutada Marek

Degterjovi õiguskuuleka käitumise suunas. Esiteks näeb KarS § 200 lg 1 ainsa karistusliigina

ette vangistuse. Teiseks peavad kohtu põhjendused olema lugejale arusaadavad ilma

menetluse teiste dokumentideta tutvumata.

51. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistetud karistuse määr KarS § 56 kohaselt

arvestamisele kuuluvatele asjaoludele vastav. KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo

eest karistatakse 2–10 aasta pikkuse vangistusega. Maakohus mõistis Marek Degterjovile

karistuseks 4 aastat vangistust. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et karistust

raskendavad asjaolud puuduvad ning karistust kergendavad asjaolud on süüdistatava

puhtsüdamlik kahetsus ning kahju vabatahtlik hüvitamine. Samuti märkis maakohus, et

kõnealune röövimine ei liigitu analoogse kvalifikatsiooniga kuritegude skaalal kõige

raskemate hulka – süüdistatava kasutatud vägivald ei põhjustanud kannatanule väga raskeid

tagajärgi ning kahju ei olnud suur. Samas arvestas kohus, et Marek Degterjovil on 2 kehtivat

ja 8 arhiveeritud kriminaalkaristust ning 1 kehtiv ja 12 arhiveeritud väärteokaristust. Varasem

karistused ei näi olevat süüdistatavale piisavat mõju avaldanud ning ka viimatine

kriminaalhooldus ebaõnnestus.

52. Ringkonnakohus hindab samuti isiku süüd väiksemapoolseks. Kasutatud vägivald ei

olnud väga intensiivne ega tekitanud kannatanule suuri või kauakestvaid vigastusi.

Kannatanult ära võetud ese oli väheväärtuslik. Süüd suurendab ringkonnakohtu hinnangul see,

et tegu leidis aset bussipeatuses, st kohas, kus viibib palju inimesi. Seetõttu rikkus Marek

Degterjov mitte üksnes A.A. i õigushüvesid, vaid rikkus teistegi inimeste õigusrahu.

53. Karistust kergendavateks asjaoludeks on maakohtu poolt tuvastatud puhtsüdamlik

kahetsus ning kannatanu tsiviilhagis esitatud nõude (haigla visiiditasu) vabatahtlik

hüvitamine. Raskendavad asjaolud puuduvad.

54. Teo eest miinimumilähedast karistust mõista siiski ei saa. Kohtu kohustus arvestada

karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest tuleneb KarS § 56 lg 1 teisest lausest. Tulevaste

süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest

süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest

mõistetud karistustest (RKKK 4-24-1237/24 p 13).

55. Marek Degterjovil on 2 kehtivat (KarS § 263 lg 1 p 1 ning § 424 lg 2 järgi) ja 8

arhiveeritud kriminaalkaristust (sh KarS § 424, § 200 lg 2 p 7, § 117, § 118, § 263 p 1). Seega

on teda korduvalt karistatud vägivallakuritegude eest. Kehtiv väärteokaristus on

liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud rikkumise eest. Joobes või lubatud alkoholi

piirmäära ületades mootorsõiduki juhtimised näitavad eelkõige seda, et süüdistatav paneb

süütegusid toime alkoholijoobes olles, nagu ka käesolevas kriminaalasjas. Viimati karistati

Marek Degterjovi 13.05.2022. a Viru Maakohtu otsusega 1 aasta 1 kuu ja 7 päeva

vangistusega, millest ta kandis kohe ära 7 kuud ja 19 päeva ning seejärel vabastati ta tingimisi

enne tähtaega. Pärnu Maakohtu 23.05.2023. a määrusega pöörati ärakandmata karistus aga

täitmisele, kuna Marek Degterjov rikkus korduvalt registreerimiskohustust ja alkoholi

tarvitamise keeldu. Pärnu Maakohtu 25.05.2020. a otsusega karistati Marek Degterjovi

üldkasuliku tööga, kuid seegi jäi lõpuni sooritamata, sest ta pani toime uue kuriteo. Eeltoodu

võimaldab järeldada, et Marek Degterjovi ei iseloomusta üldine õiguskuulekus ning tema

eripreventiivsele mõjule allumise prognoos on halb.

56. Kaitsja hinnangul on võimalik kohaldada KarS § 74 alusel karistusest tingimisi

vabastamist. Kuna tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu

suhtes, siis on tingimisi karistusest vabastamine võimalik esmajoones isikute osas, kes on

vangistusega karistatava tahtliku kuriteo pannud toime esmakordselt ja kellest võib arvata, et

nad ei jätka kuritegude sooritamist. Ülalkirjeldatust nähtuvalt Marek Degterjovi puhul see nii

ei ole ning ringkonnakohtul ei teki veendumust, et karistuse eesmärke oleks võimalik

saavutada kriminaalhooldusele allutamisega. Kui isegi varasemal vanglakaristusel ei ole

olnud hoiatavat mõju Marek Degterjovi edasisele käitumisele, siis ei mõjutaks teda

õiguskuulekale teele ka vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine. Vanglas viibimise

kogemuse tõttu ei omaks eripreventiivset efekti ka nn šokivangistus ehk karistusest vaid

osaliselt tingimisi vabastamine. Lisaks puudub alus rääkida šokivangistusest olukorras, kus

isik on juba üle aasta vahi all olnud. Usku kriminaalhoolduse võimalikku edusse vähendab ka

süüdistatava alkoholiprobleem. Apellatsioonis esitatud väide, et Marek Degterjov on valmis

lisakohustusena järgima alkoholi tarvitamise keeldu jääb paljasõnaliseks, kuna viimatisel

kriminaalhooldusel ta seda kohustust täita ei suutnud. Lisaks ei ole toimunud ka mingisugust

hilisemat muutust, sest pärast vanglast vabanemist on Marek Degterjov jätkanud vanaviisi

(jätkanud alkoholi tarvitamist ja pannud toime kuriteo). Seega puudub igasugune alus kasvõi

osaliselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmiseks.

57. Marek Degterjov on apellatsioonimenetluses esitanud ringkonnakohtule avalduse,

milles palub KarS § 76 alusel end vangistusest tingimisi vabastada ja kohaldada tema suhtes

elektroonilist valvet. Ringkonnakohus selgitab, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse

vabastamise taotluse esitab kohtule vangla, ja seda alles siis, kui isiku suhtes on süüdimõistev

kohtuotsus jõustunud ning esimese astme kuriteo toime pannud süüdimõistetu on ära kandnud

§ 76 lg 2 p-s 1 või 2 sätestatud nõutava karistusaja.

(III)

58. Maakohus mõistis menetluskuludena Marek Degterjovilt välja 3740,92 eurot, s.o

süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 2050 eurot ja riigi õigusabi korras määratud

kaitsjale Leelo Viilile makstud tasu 1690,92 eurot ja määras, et need tuleb tasuda 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

59. Kaitsja palus maakohtul kaaluda võimalust jätta menetluskulud suuremas osas riigi

kanda, kuna süüdistatava puuduv töövõime ei võimalda tal isegi vanglast vabanedes hakata

suurt sissetulekut teenima (dtl 108). Apellatsioonis kordab kaitsja oma taotlust, kuna Marek

Degterjov on töövõimetuspensionär ega saa vanglas ega pärast vabanedes tööle asuda.

Maakohus ei ole kaitsja taotlusele tähelepanu pööranud ega menetluskulude täies ulatuses

väljamõistmist kuidagi põhjendanud.

60. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt

käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Seega peab kohus

süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu

kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud

osa menetluskuludest riigi kanda (RKKK 3-1-1-76-10 p 8). Maakohtu otsuses seda tehtud ei

ole.

61. Ringkonnakohus on seisukohal, et esineb alus Marek Degterjovilt maakohtus

väljamõistetud menetluskulude vähendamiseks KrMS § 180 lg 3 alusel. Kohtuistungil rääkis

Marek Degterjov, et tema sissetulek koos sotsiaaltoetusega on üle 400 euro. Ta elab koos

emaga, kes saab ca 800 eurot pensioni/toetusi. Kahepeale kokku on nende sissetulekud seega

umbes 1200 eurot kuus. Marek Degterjov hooldab enda sõnul oma ema. Lisaks on ta

sõlminud maksegraafiku, mille alusel tasub ta oma pensionist varasemaid menetluskulusid ja

rahatrahve (dtl 88). Eeltoodust tulenevalt on selge, et 3740,92 euro menetluskulude

hüvitamine käib süüdistataval üle jõu ning võib vanglast vabanedes kahjustada tema

taasühiskonnastumist. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulusid vähendada

poole võrra. Seega tuleb Marek Degterjovilt maakohtu menetluskuludena välja mõista

1870,46 eurot, s.o sundraha 1025 eurot ja kaitsjatasu 845,46 eurot. Ülejäänud menetluskulud

summas 1870,46 eurot jäävad riigi kanda.

(IV)

62. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus mõistnud ebaõigesti KrMS § 306 lg-t 5 ning

toiminud kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise järel kohtuotsust muutes lubamatult. Need

vead ei ole siiski nii olulised, et tooksid kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja maakohtule

uueks arutamiseks saatmise.

63. KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole

taotlusel pärast kohtuotsuse allkirjastamist parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning

ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Riigikohus on selle normi kohaldamiseks

andnud järgmised juhised. Viga, mille osutatud säte võimaldab kohtul otsuses parandada,

peab vastama ühtaegu kahele tingimusele: esiteks peab olema tegemist kirja- või arvutusvea

või ilmse ebatäpsusega ja teiseks ei tohi vea parandamine mõjutada kohtuotsuse sisu.

Kohtuotsuse sisu mõjutamise keeld tähendab ennekõike seda, et vea parandamine ei tohi

muuta otsuse sisulist õiguslikku tähendust ega tuua kaasa kohtumenetluse pooltele uusi

õiguslikke tagajärgi. Riigikohus on selgitanud, et pärast kohtulahendi kuulutamist ei saa

lahendi teinud kohus enam omal algatusel lahendis sisulisi muudatusi teha. Sisuliste järelduste

muutmise võimalus on saavutatav üksnes seaduses sätestatud korras, s.t kaebeõiguse

realiseerimise teel (RKKK 1-22-454/58, p 8).

64. Otsustus, kas tsiviilhagi rahuldada või rahuldamata jätta, ei ole kirja- ega arvutusviga.

See on isiku tsiviilõigusliku nõude kohtuliku arutamise tulem. Nõude lahendamine tähendab

seda, et kohtuotsuses peavad olema põhjendused ja resolutsioon. Toimimisviis, mille kohaselt

otsuses puuduvad tsiviilhagi kohta mistahes põhjendused ja resolutsioon muudetakse

määrusega selliselt, et hagi rahuldamise asemel selle osas üldse seisukohta ei võeta, on

lubamatu.

65. Ringkonnakohus saab selle vea parandada. Maakohtu istungil selgus, et Marek

Degterjovi ema on kannatanule kahju hüvitamiseks teinud ülekande summas 10 eurot.

Kannatanu kinnitas, et keegi naisterahvas talle tõepoolest 10 eurot kandis. Seetõttu loobus

kannatanu süüdistatava vastu esitatud 5 euro nõudest (II kd tl 56).

66. Tsiviilhagist loobumisega seonduvat ei ole KrMS-s reguleeritud. KrMS § 381 lg 6

näeb ette, et KrMS-s reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatust. TsMS § 429 lg 1 esimese lause järgi

võib hagist loobuda kuni selle kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Sama lõike teine lause

sätestab, et kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kolleegium võtab seega vastu kannatanu tsiviilhagist loobumise avalduse ja

lõpetab KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 428 lg 1 p 3 ning § 429 lg 1 alusel tsiviilhagi osas selle

asja menetluse (vt ka RKKK 1-17-11182/234 p 43 ja 44).

67. KrMS § 306 lg 1 p 9 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel mh lahendada küsimus, kas

süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või

tühistada. Maakohtu otsuse resolutiivosa ega ka motiveeritud kohtuotsus sellekohast

seisukohta ei sisalda. Küll aga on KrMS § 18 lg-le 1 vastavas kolmeliikmelise koosseisuga

kriminaalasjas kohtunik ainuisikuliselt koostanud 27.11.2024, s.o 1 päev pärast kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamist määruse, mille päisesse on märgitud „Menetlustoiming – vea

parandamine“. Määruse resolutsioon oli järgmine: „Täiendada Viru Maakohtu 26.11.2024

kohtuotsuse nr 1-24-2224 resolutiivosa järgnevalt: „Marek Degterjovi suhtes kohaldatud

tõkend – vahistamine jätta muutmata.“

68. Tõkendi küsimuse lahendamata jätmine ei ole samuti käsitatav arvutus- või kirjaveana,

mida oleks võimalik pärast kohtuotsuse allkirjastamist määrusega parandada.

69. Praegusel juhul nähtub vaidlustatud otsusest siiski maakohtu sisuline otsustus, et

vahistatud süüdistataval tuleb jätkata kinnipidamisasutuses viibimist. Selle viitab maakohtu

otsuse resolutsiooni osa: KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja

hulka ja Marek Degterjovi karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana

kinnipidamise päev, s.o 26.02.2024.

70. Ka ei näe kolleegium lahendi tühistamist kaasa toovat kriminaalmenetluse olulist

rikkumist selles, et määrust ei ole allkirjastanud rahvakohtunikud. Olemuselt on tegemist

kohtulahendi täitmisel ilmnenud kahtluse või ebaselgusega, mida KrMS § 18 lg 5 kohaselt

võib lahendada kohtunik ainuisikuliselt.

(V)

71. Menetluskulude vähendamise ja tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas maakohtu

otsuse tühistamine toob kaasa apellatsioonide osalise rahuldamise.

72. Ringkonnakohus tuvastas, et tõendatud on Marek Degterjovi poolt KarS § 200 lg-s 1

sätestatud kuriteo toimepanemine. Marek Degterjovile mõistetud karistuse liik ja määr vastab

KarS §-s 56 sätestatule. Marek Degterjovi resotsialiseerumisväljavaated tingivad maakohtus

välja mõistetud menetluskulude vähendamise. Tsiviilhagi osas võtab ringkonnakohus vastu

kannatanu hagist loobumise.

73. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, tühistab kolleegium Viru Maakohtu 26.11.2024. a

otsuse välja mõistetud menetluskulude osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse,

mõistes Marek Degterjovilt menetluskuludena riigituludesse 1870,46 eurot ning võtab vastu

menetlusliku otsustuse tsiviilhagi osas. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata.

74. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud

menetluskulude osas. Marek Degterjovi kaitsja Leelo Viil 23.01.2025 esitanud riigi õigusabi

tasu suuruse kindlaksmääramise taotluse 307,44 euro (sh käibemaks 55,44 eurot)

hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kulus süüdistatava apellatsiooniga tutvumisele ja süüdistatava

nõustamisele 30 minutit, maakohtu otsuse analüüsimisele 60 minutit ning apellatsiooni

koostamisele 120 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses märgitud ajakulu

põhjendatud ning tasutaotlus kuulub rahuldamisele.

75. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb

apellatsioonimenetluse kulu 307,44 eurot, sh käibemaks 55,44 eurot KrMS § 185 lg 1 alusel

riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)