2-23-5147/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-5147

Tsiviilasi

KK 7 OÜ hagi S Si (S) vastu kahjuhüvitise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

33 551,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja KK 7 OÜ (registrikood 14611084), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Kostja S S (isikukood xxx)

Viimase istungi aeg

17.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu KK 7 OÜ loobumine ja lõpetada menetlus KK 7 OÜ nõudes mõista S Silt

välja 5950 eurot ja viivis viidatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates hagiavalduse S Sile kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni põhinõude

täitmiseni.

2. Määrata tsiviilasja hinnaks 33 551,17 eurot.

3. Mõista S Silt KK 7 OÜ kasuks välja varalise kahju hüvitis 357,18 eurot ja mittevaralise

kahju hüvitis 10 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2395,34 eurot ja viivis

põhinõudelt (10 357,18 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

31.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude (10 357,18 eurot)

summa.

4. Jätta menetluskulud 30% ulatuses S Si kanda ja 70% ulatuses KK 7 OÜ kanda. Jätta S

Si menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Välja mõista S Silt KK 7 OÜ kasuks

menetluskulud 1897,14 eurot (koos käibemaksuga). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni tuleb S Sil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (31.03.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. KK 7 OÜ (hageja) esitas 04.04.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse S Si (kostja) vastu

paludes mõista välja varalise kahju hüvitise 6307,18 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 30 000

eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates hagi kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude kogusumma.

Hagiavalduse kohaselt toimus 20.04.2022 Tallinnas aadressil xxx kostja poolt põhjustatud

liiklusõnnetus, mille käigus sõitis kostja sõiduautoga tahtlikult suurel kiirusel otsa E Lile

tekitades viimasele kehavigastusi. Kostja põhjustatud kehavigastuste tõttu oli E. L töövõimetu

alates 21.04.2022 kuni 22.06.2022. Töövõimetuse ajal vajas kannatanu abi igapäevaste

toimingute tegemisel. E. Li eest hoolitses G La, kellele kannatanu maksis abistamise eest kokku

5950 eurot. E. L ostis paraneva jala toetuseks ortoosi maksumusega 15 eurot. Kostja põhjustatud

liiklusõnnetuse tagajärjel muutusid kasutuskõlbmatuks E. Li jope ja teksapüksid. Kannatanu

ostis uue jope 208,99 euro eest ja uued teksapüksisid 133,19 euro eest. Kostja peab kannatanule

tekitatud varalise kahju hüvitama. Kostja on oma tegevusega põhjustanud E. Lile füüsilise ja

hingelise valu, mistõttu peab kostja mittevaralise kahju hüvitist tasuma. Arvestades

liiklusõnnetuse asjaolusid saab mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 30 000 eurot pidada.

E. L on loovutanud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude hagejale, mistõttu palub

hageja mõista kostjalt enda kasuks välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitise.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja selgitas, et hageja väited 20.04.2022 juhtunu kohta ei vasta tõele. E. L lõhkus 20.04.2022

kirvega kostja sõiduki klaasi. Kostja teatas rünnakust politseile ja asus koos politseiga E. Li taga

ajama. Põgenedes kostja ja politsei eest ära hüppas E. L üle kahemeetriste piirdeaedade tekitades

endale kehavigastusi. Ebaõige on, et hageja väidetud sündmus toimus aadressil Tallinn, xxx.

Kiirabi viis E. Li haiglasse aadressilt Tallinn xxx. Kostja ei ole E. Lile varalist ega mittevaralist

kahju tekitanud.

Kohtu põhjendused

3. Hageja on 16.12.2024 loobunud nõudest mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitis 5950

eurot. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg

2 alusel menetluse hageja nõudes mõista kostjalt välja E. Li abistamise eest tasutud 5950 eurot ja

viivis viidatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse

kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

4. Seoses hagist osalise loobumisega peab kohus vajalikuks määrata tsiviilasja hind. Hageja on

esitanud järgmised nõuded:



mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitis 357,18 eurot (ortoos 15 eurot + jope 208,99 euro +

teksapüksisid 133,19 eurot). Nõude hind on 357,18 eurot (TsMS § 134 lg 1 esimene lause; § 124

lg 1);



mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis 30 000 eurot (TsMS § 132 lg 3);



mõista kostjalt põhinõudelt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi

kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui

põhinõude kogusumma. Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg

(TsMS § 123). Kohus arvestab viivist põhinõudelt 30 357,18 eurot hagi esitamise aja seisuga

(04.04.2023). Põhinõudelt viivise väljamõistmise nõude hind on 3193,99 eurot (TsMS § 133 lg

2, § 367).

4.1.

Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagi sisalduvad nõuded (TsMS § 134 lg 1 esimene

lause) ja hageja nõuete hinnaks on 33 551,17 eurot (30 357,18 eurot + 3193,99 eurot).

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

6. Hageja on kohtule esitatud hagis palunud mõista kostjalt välja varalise ja mittevaralise kahju

hüvitise. Hageja selgitas, et kostja sõitis otsa E. Lile tekitades viimasele kehavigastusi. Kostja

tegevus on põhjustanud E. Lile varalise ja mittevaralise kahju. E. L loovutas hagejale kahju

hüvitamise nõude. Kostja on vaidlustanud hageja väiteid E. Lile kehavigastuste tekitamise kohta.

Seetõttu võtab kohus esmalt seisukoha, kas kostja on kannatanule õigusvastaselt kahju

põhjustanud.

7. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja on E. Lile autoga otsa sõitnud tekitades

viimasele kehavigastusi. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:

7.1.

Hageja on esitanud kohtule E. Li väärteomenetluses tunnistajana 01.11.2022

ülekuulamise protokolli. Ülekuulamisel avaldas E. L, et ta oli 20.04.2022 kella 16.30 paiku

Astangu tn piirkonnas huvipakkuvat kinnisvara vaatamas. Järveotsa tee ja Astangu tn ristmiku

piirkonnas nägi ta tuttavat autot numbriga xxx, mida kasutab kostja. Kohe kui kostja E. Lit

märkas, muutis ta liikumissuunda ja hakkas E. Lit jälitama. Kannatanu tunneb kostjat juba ca viis

aastat ja kardab teda väga ning üritas koheselt tema eest põgeneda mööda piirkonnas asuvaid

tühimaid.

Kui E. L läbi tühermaa põgenes, sattus ta xxx laohoone territooriumile. Kui kannatanu oli xxx tn

hoone taga, nägi ta hoone nurga tagant väljuvat kostja autot. Kostja peatus ja E. L ootas, mida

kostja edasi teeb. Kannatanu oli sel hetkel xxx hoone taguse asfaltplatsi keskel. Järsku hakkas

kostja E. Li suunas sõitma suurel kiirusel ja tahtlikult sõitis kannatanule otsa. E. L lendas üle

kostja auto kapoti ja kukkus asfaldile.

Kui kannatanu püsti tõusis, nägi ta, et kostja liikus eemale, pööras ja hakkas uuesti suurel

kiirusel kannatanu suunas liikuma eesmärgiga E. Lile veel kord otsa sõita. E. Lil õnnestus

asfaldiplatsilt ära ronida kõrvalasuvasse metsa ning kostja lahkus sealt autoga. Kannatanu

helistas numbrile 112 ja palus abi. E. L suundus ca 50 meetri kaugusel asuva kohviku juurde,

kuhu saabus ka kiirabi ja politsei. Kiirabi viis E. Li haiglasse (dtl 38–40).

7.2.

Kohus leiab, et E. Li poolt väärteomenetluses koostatud ülekuulamise protokoll on

dokumentaalne tõend (TsMS § 272), mida kohus saab asjaolude tõendamise üle otsustades

kasutada. Riigikohus on selgitanud, et väärteoasjas kogutud tõendeid saab tsiviilasjas kasutada

asjaolude tõendamiseks (RKTKo 28.11.2006, 3-2-1-105-06, p 10; RKTKo 17.12.2012,

3-2-1-161-12, p 14). Hageja paneb küll maksma E. Li nõude kostja vastu, mistõttu võib E. L asja

lahendamisest hageja kasuks huvitatud olla, kuid see asjaolu ei anna alust E. Li ütluste õigsuses

kahelda. E. Li ütluste usaldusväärsuse kasuks räägib see, et ta oli väärteomenetluses ütlusi vande

all andnud ja teda hoiatati, et teadvalt vale ütluse andmise eest järgneb vastutus

karistusseadustiku (KarS) §-de 318 ja 320 järgi (dtl 38–40). Lisaks riimuvad E. Li ütlused muude

asjas kogutud tõenditega – milliseid käsitleb kohus allpool – ja see asjaolu kinnitab E. Li ütluste

usaldusväärsust.

7.3.

Hageja on esitanud kohtule kostja sõiduautos asunud videokaamera 20.04.2022

salvestised, millest nähtuvalt ajas kostja E. Li autoga taga (dtl 190–192).

7.4.

Hageja on esitanud kohtule politsei poolt 20.04.2022 koostatud sündmuskoha

vaatlusprotokolli, mille järgi võeti sündmuskohalt kostja juhitud sõiduauto detaili tükk. Sõiduki

ülevaatamisel fikseeris politsei kapotil nihkejäljed ja et esimene registreerimisnumber on

eraldunud (dtl 22-23). Hageja on esitanud kohtule politsei poolt 20.04.2022 tehtud pildid

sõidukist ja sündmuskohast. Sõidukist tehtud fotodel on näha nihkejälgi kapotil (dtl 24–27), auto

numbrimärgi raam ja kaitseraud on katki (dtl 28), esimene registreerimisnumber on eraldunud

(dtl 27-28). Sündmuskohast tehtud fotodel on näha, et asfaltplatsil lebab numbrimärgi raami

alumine osa (dtl 32-34).

7.5.

Kohus leiab, et kostja autos asunud videokaamera salvestised kinnitavad, et kostja ajas E.

Li mööda tühimaid autoga taga. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, fotod ja E. Li poolt

ülekuulamisel antud ütlused tõendavad, et kostja sõitis E. Lile autoga otsa, mille tulemusena

lendas kannatanu üle auto kapoti ja kukkus asfaldile. Peale E. Li ütluste räägivad viidatud

versiooni kasuks nihkejäljed auto kapotil ja auto esiosa (katkine numbrimärgi raam ja kaitseraud,

eraldunud registreerimisnumber) kahjustused, millised saavad tekkida liikuva auto ja jalakäija

kokkupõrkel.

7.6.

Liiklusõnnetuse toimumiskohalt toimetati E. L Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kus

tuvastati kannatanul järgmised vigastused: xxx (dtl 42–49). E. Lile tekitatud vigastusi tõendavad

ka kohtule esitatud fotod (dtl 50–57). Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostas 26.04.2022 teatise

liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, mille kohaselt toimus 20.04.2022 kl 16:30

liiklusõnnetus Tallinnas, xxx, milles oli kannatanu E. L, kellel tuvastati rasked vigastused ning

täpsemalt xxx vigastused (dtl 58).

7.7.

Väärteomenetluses määrati viia E. Li suhtes läbi ekspertiis. Ekspert tõi 07.09.2022

ekspertiisiaktis välja, et E. Lil sedastati 20.04.2022 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas liiklusavarii

järgselt xxx; 01.09.2022 kohtuarstlikul läbivaatusel sedastati lisaks xxx. Tervisekahjustused

võivad olla tekitatud tömbivägivalla toimel ekspertiisimäärusel näidatud ajal ja kannatanu poolt

kirjeldatud viisil - 20.04.2022 liiklusõnnetuse käigus, näiteks jalakäija ja liikuva

transpordivahendi kokkupõrkel koos jalakäija järgneva paiskumisega kõvale tömbile pinnale

(näiteks kapotile ja/või pinnasele). Kusjuures ei saa välistada võimalust, et nn esmaslöögi võis

kannatanu saada vastu parema sääre eespinda. Siiski ei saa täielikult välistada ka võimalust, et

kandluumurd võis tekkida kõrgelt alla (näiteks üle aia) hüppamise tagajärjel (dtl 59–62).

7.8.

Kohus leiab, et haigla koostatud dokumendid ja ekspertiisiakt tõendavad, et kostja

otsasõit E. Lile tekitas viimasele järgmised vigastused: xxx.

7.9.

Eeltoodud dokumendid tõendavad, et kostja sõitis E. Lile autoga otsa, mille tulemusena

lendas kannatanu üle auto kapoti ja kukkus asfaldile. Otsasõiduga tekitas kostja E. Lile raskeid

kehavigastusi.

8. Kostja on väitnud, et E. L tekitas iseendale kehavigastusi hüpates üle piirdeaedade. Ka

ekspert märkis ekspertiisiaktis, et ei saa täielikult välistada ka võimalust, et xxx võis tekkida

kõrgelt alla (näiteks üle aia) hüppamise tagajärjel (dtl 59–62). E. L kinnitas väärteoasjas antud

ütlustes, et pärast autoga otsasõitu õnnestus tal asfaldiplatsilt ära ronida kõrvalasuvasse metsa,

kust ta suundus edasi ca 50 meetri kaugusel asuvasse kohvikusse (dtl 38–40). Kostja esitas pildi

sellest, kuidas E. L ronib üle aia (dtl 100). Samas on kostja esitatud pildilt näha, et aed on rajatud

mullapinnasele (dtl 100). Sama asjaolu kinnitavad ka hageja esitatud pildid aiast, millest ta üle

ronis (dtl 218–220). Mullapinnas on pehme ja sellele maandudes on oht saada luumurdu

väiksem. Kohus leiab, et usutav ei ole, et E. L oleks kehavigastusi (sh xxx) üle piirdeaedade

hüpates saanud. E. Li seletused väärteomenetluses, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos

fotodega, haigla koostatud dokumendid ja ekspertiisiakt tõendavad, et E. L sai kehavigastusi

kostja poolt autoga otsasõidu tulemusel. Usutav on hageja seletus, et kandluumurd ei välista

liikumist ning et pärast luumurru saamist jõudis E. L liiklusõnnetuse kohalt 350 meetri kaugusel

asuvasse kohvikusse tänu sellele, et adrenaliinitase oli pärast otsasõitu niivõrd kõrgel, et

valuaisting oli pärsitud ja ta ei tundnud valu.

9. Kohus leiab, et kostja on tekitanud E. Lile õigusvastaselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p

2 järgi. Kostja ei ole tõendanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid (VÕS § 1045 lg 2). Kohtu

hinnangul on kostja põhjustanud kahju tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes. Kostja, sõites E. Lile

autoga otsa, soovis õigusvastase tagajärje saabumist. Kuna kostja põhjustas E. Lile

tervisekahjustused tahtlikult, puudub ka võimalus, et kostja vabaneks vastutusest, tõendades oma

süü (VÕS § 1050) puudumist. Kostja ei ole tõendanud, et VÕS § 1052 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist.

10. Hageja on tõendanud, et kostja tegevuse tõttu kandis E. L kulu ortoosile 15 eurot (dtl 71).

Hagejal on õigus nõuda kostjalt viidatud kulu hüvitamist VÕS § 130 lg 1 alusel. Hageja on

tõendanud, et kostja tegevuse tõttu kandis E. L kulusid teksapükstele 133,19 eurot ja jopele

208,99 eurot (dtl 74). Hagejal on õigus nõuda kostjalt viidatud kulude hüvitamist VÕS § 128 lg-

te 1–3 alusel. E. Lil tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127

lg 2). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 357,18 eurot (15

eurot + 133,19 eurot + 208,99 eurot).

11. Hageja palub mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise 30 000 eurot. E. Lil on õigus

nõuda kostjalt mittevaralist kahjuhüvitist VÕS § 134 lg 2 alusel. Hüvitise määramisel juhindub

kohus VÕS § 134 lg-st 5 ja arvestab ka järgmiseid asjaolusid:



kostja sõitis tahtlikult E. Lale otsa tekitades viimasele raskeid vigastusi;



E. L viibis alates 21.04.2022 kuni 22.06.2022 töövõimetuslehel (dtl 65–68);



kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses kannatanu käest vabandust palunud ega oma

tegevust kahetsenud;



2020.–2022. a mõistsid kohtud kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral

mittevaralise kahju hüvitised vahemikus 100 eurot kuni 12 000 eurot; keskmine hüvitis oli 1752

eurot, mediaan 1000 eurot (K. Piho jt. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades

2020.–2022. aastal. Kohtupraktika analüüs, lk 49). Hüvitise määramisel peab arvestama alates

2022. a toimunud elukalliduse tõusu. Statistikaameti andmetel suurenes tarbijahinnaindeks alates

2023. a kuni 2024. a 13%.

Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et kostjalt tuleb mõista välja mittevaralise

kahju hüvitis 10 000 eurot. Hageja nõude mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis 10 000

eurot ületavas osas jätab kohus rahuldamata.

12. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 10 357,18

eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.04.2023 (hagiavalduse kostjale

kättetoimetamisele järgnev päev) kuni 30.03.2025 kokku 2395,34 eurot (välja arvutatud

www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ja alates 31.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui põhinõude (10 357,18 eurot) summa.

13. Hagiavalduses on hageja esitanud põhinõude 36 307,18 eurot. Menetluse kestel on hageja

loobunud nõudest mõista kostjalt välja E. Li abistamise eest tasutud 5950 eurot. Viidatud nõude

menetlemisega seotud kulud jäävad hageja kanda (TsMS § 168 lg 2). Menetlusse jäänud

põhinõue 30 357,18 eurot rahuldatakse ca 34% ulatuses. Arvestades hagist osalist loobumist ja

põhinõude rahuldamise ulatust leiab kohus, et 30% menetluskuludest tuleb jätta kostja kanda ja

70% menetluskuludest hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).

14. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulud rahaliselt

kindlaks määramata. Kohus käsitleb järgnevalt vaid hageja menetluskulusid.

15. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 17.02.2025. Menetluskulude nimekirja kohaselt on

hageja kandnud menetluskulusid summas 7802,76 eurot (koos käibemaksuga), sh õigusabikulud

6402,76 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõiv 1400 eurot. Hagejale on õigusteenust osutatud

tunnihinna 170 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 31 tundi ja 15 minutit.

16. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 1400 eurot. Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel

tasutud riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu.

17. Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud 5312,50 eurot, millele lisandub

käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga

170 eurot (käibemaksuta).

18. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti hageja

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), on hagejale õigusabi osutamisel

rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et

tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik

ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.

19. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale käesolevas menetluses osutatud

õigusabiteenust kokku 31 tundi ja 15 minutit. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude

nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti

arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud

menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning menetluses toimunud

istungite kestusega, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad

menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.

20. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal perioodil 03.03.2023

kuni 03.04.2023 menetlustoimingutele kokku 15 tundi ja 55 minutit. Arvestades hageja poolt

04.04.2023 esitatud hagiavalduse ja selle lisade sisu ja mahtu ning asja õiguslikku keerukust,

asub kohus seisukohale, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada hageja lepingulise esindaja

menetlustoiminguid seoses hagiavalduse koostamisega kokku mahus 10 tundi. Seega peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt perioodil 03.03.2023 kuni

03.04.2023 tehtud menetlustoiminguid mahus 10 tundi.

21. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal 08.05.2023 ja

17.05.2023 menetlustoimingutele kokku 6 tundi ja 20 minutit. Arvestades kostja poolt

06.05.2023 esitatud vastuse ja selle lisade ning hageja poolt 19.05.2023 esitatud

menetlusdokumendi ja selle lisade sisu ja mahtu, peab kohus mõistlikuks, põhjendatuks ja

vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu kostja 06.05.2023 menetlusdokumendiga

tutvumiseks ning hageja 19.05.2023 menetlusdokumendi koostamiseks kokku mahus 5 tundi.

22. Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ja neile kulunud

aeg on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik menetluskulude nimekirjas väljatoodud mahus.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks ja vajalikuks hageja

lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid mahus kokku 24 tundi.

23. Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse kohtule esitanud ning kohtu hinnangul on

põhjendatud hageja menetluskulude hüvitamine koos käibemaksuga. Kohus arvestab, et kuni

31.12.2023 kehtis käibemaksumäär 20% (nimetatud perioodil loeb kohus põhjendatuks ja

vajalikuks hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus kokku 15 tundi ja 50 minutit)

ja alates 01.01.2024 kehtib käibemaksumäär 22% (nimetatud perioodil loeb kohus põhjendatuks

ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus kokku 8 tundi ja 10 minutit).

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 6323,8 eurot (riigilõiv 1400

eurot + õigusabikulud 4923,8 eurot koos käibemaksuga).

24. Menetluskulude jaotuse kohaselt jäävad 30% menetluskuludest kostja kanda ja 70%

menetluskuludest hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hüvitada hagejale

menetluskulud summas 1897,14 eurot (koos käibemaksuga).

25. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

26. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2025 kohtumäärusega.