2-24-747/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. märts 2025

Tsiviilasja number

2-24-747

Tsiviilasi

Osaühing RONYX TEAM hagi Jekaterina

Chesnokova vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. novembri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jekaterina Chesnokova apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) Osaühing RONYX TEAM

(registrikood 12380344), esindaja vandeadvokaadi abi

Aleksei Forstiman

Kostja (apellant) Jekaterina Chesnokova (isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ilya

Zuev

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jekaterina Chesnokova apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru

Maakohtu 14. novembri 2024. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Jekaterina Chesnokova kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing RONYX TEAM (hageja) esitas 15. jaanuaril 2024 Viru Maakohtule

Jekaterina Chesnokova (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus tuvastada, et kostja poolt

15. detsembril 2023 töölepingu ülesütlemine on tühine.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping (tööleping) lõppes hageja 21. oktoobri 2023. a

ülesütlemisavalduse alusel. Kostja sai ülesütlemisavalduse 21. oktoobril 2023 kätte.

Tööleping lõppes ülesütlemisavalduses märgitud päeval, s.o 6. novembril 2023. Kostja

esitas 15. detsembril 2023 hagejale avalduse töölepingu ülesütlemiseks. Kuna tööleping

lõppes juba 6. novembril 2023, on kostja poolt töölepingu 15. detsembril 2023 üles

ütlemine tühine.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja 21. oktoobri 2023. a ülesütlemisavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud. Tegemist

on tühise ülesütlemisega. Tööleping lõppes kostja 15. detsembri 2023. a

ülesütlemisavaldusega. Hageja sai selle kätte. Kostja poolne ülesütlemine on kehtiv.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 14. novembri 2024. a otsusega hagi, tuvastas kostja poolt 15.

detsembril 2023 töölepingu ülesütlemise tühisuse ning jättis menetluskulud kostja kanda.

Pooled vaidlevad, kas hageja teatas 21. oktoobril 2023 kostjale töölepingu ülesütlemisest ja

kas leping lõppes 6. novembril 2023. Kostja ei esitanud hageja 21. oktoobri 2023. a

ülesütlemise avalduse osas sisulisi vastuväiteid ega nõudeid. Kostja väidab, et avaldust ei

ole talle kätte toimetatud. Hageja ei esitanud kostja 15. detsembri 2023. a ülesütlemise

avalduse osas sisulisi vastuväiteid. Hageja väitel oli tööleping selleks ajaks lõppenud.

Töölepingu ülesütlemise avaldus tuleb töölepingu seaduse (TLS) § 95 lg 1 kohaselt esitada

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandaja peab TLS § 95 lg 2 kohaselt

ülesütlemist põhjendama. Tööandja põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjuta töölepingu

ülesütlemisavalduse kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele

sellest tekkinud kahju (TLS § 95 lg 3). Töölepingu ülesütlemisavaldus on tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 68 järgi tahteavaldus. See muutub kehtivaks kättesaamisega

(TsÜS § 69 lg 1).

Kohus ei hinnanud 21. oktoobri 2023. a ülesütlemise avalduse põhjendusi, kuna kostja ei

ole neid vaidlustanud. Kohus kontrollis, kas 15. detsembril 2023 oli tööleping formaalselt

lõppenud.

Hageja andis 21. oktoobri 2023. a vestluse käigus kostjale üle töölepingu ülesütlemise

avalduse ja teatas, et ta ütleb töölepingu üles. Kostja kinnitab oma ütlustega vestluse

toimumist ja ka seda, et hageja esindaja soovis vestluse käigus temaga sõlmitud

töölepingut üles öelda. Kostja ei maini vestlust oma ülesütlemise avalduses. Avalduses

esitatu on vastuolus kostja vande all antud ütlustega, mistõttu ei ole kostja ütlused

usaldusväärsed. Avalduses väidab kostja, et ta sai telefoni teel teada, et ta tööleping on üles

öeldud. Kostja märgib vande all aga, et hageja soovis töölepingu üles öelda juba oktoobri

lõpus toimunud vestluses. Tunnistaja ütlustega on tõendatud asjaolu, et dokument anti

kostjale üle. Kostja allkirja puudumine dokumendil ei tähenda, et kostja ei oleks saanud

sellega tutvuda. Asjaolu, et tunnistaja ei mäleta vestluse toimumise kuupäeva, ei ole

oluline, kuna hageja ütles töölepingu üles ühe korra ja ei ole segadust, millisel kuupäeval

see toimus.

Hageja ütles töölepingu seega üles. Kostja ei saanud hiljem töölepingut uuesti üles öelda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus, teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata, ning jätta menetluskulu hageja kanda.

Maakohus hindas tõendeid valesti. Kohus tuvastas ekslikult, et tööleping lõpetati hageja

algatusel 21. oktoobril 2023. Hageja ei tõendanud, et ta andis kostjale töölepingu

ülesütlemise avalduse üle. Tunnistaja ütlused on vastuolulised. Tunnistaja ei mäletanud

avalduse üleandmise kuupäeva ega osanud öelda, kas kostjale üleantud dokumendiks oli

töölepingu ülesütlemise avaldus ja kas see allkirjastati. Tunnistaja kinnitas, et ei näinud,

kas kostja dokumendiga tutvus. Tunnistaja ütlustele ei saa seega tugineda. Kohus jättis

kostja esitatud tõenditega arvestamata. Kostja ütlused olid detailsed ja järgepidevad. Kohus

ei põhjendanud, miks ta arvesta kostja esitatud tõenditega.

Hageja juhatuse liikmel on pikaaegne juhtimiskogemus. Hageja juhatuse liikme kogemusi

arvestades, ei ole usutav, et ta oleks edastanud töölepingu ülesütlemise avalduse töötajale

isiklikult ning ilma, et töötaja oleks selle allkirjastanud.

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus tuvastas asjaolud ja hindas

tõendeid õigesti. Hageja ütles töölepingu üles, mistõttu see lõppes 6. novembril 2023.

Kostja poolt 15. detsembril 2023 töölepingu ülesütlemine on seega tühine. Hageja valis

töölepingu ülesütlemisavalduse kostjale kättetoimetamiseks sobiva viisi. Hageja tõendas, et

kostja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS §

654 lg 6). Ringkonnakohus märgib apellatsioonkaebuse väidete kohta järgmist.

1. Töölepingu võib TLS § 95 lg 1 kohaselt üles öelda kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Töölepingu ülesütlemisavaldus kui

tahteavaldus muutub TsÜS § 69 lg 1 järgi kehtivaks kättesaamisega. Töölepingu kirjaliku

taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus tuleb seega töötajale edastada, et

töötaja saaks selle kätte. Seadus ei näe töölepingu ülesütlemisavalduse töötajale

edastamiseks ette kindlat viisi. Töölepingu ülesütlemisavalduse võib anda töötajale üle

seega muuhulgas isiklikult (TsMS § 69 lg 2). Samas sel juhul tuleb arvestada, et tööandja

peab vaidluse korral tõendama, et ta andis töölepingu ülesütlemisavalduse töötajale üle.

2. Maakohus ei eksinud asjaolude tuvastamisel ega tõendite hindamisel.

Maakohus hindas tõendeid kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning oma

siseveendumuse kohaselt (TsMS § 232 lg 1 ja 2). Kohus põhjendas oma järeldusi (TsMS §

442 lg 8). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt.

3. Sellest, et tunnistaja ei mäletanud hageja ja kostja vahelise vestluse, mille

käigus hageja andis kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse, aega, ei saa järeldada, et

tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Kostja ei mäletanud vande all antud seletuses

samuti hageja juhatuse liikme ja kostja vestluse täpset kuupäeva, kuid kinnitas, et hageja

juhatuse liige ja kostja vestlesid 2023. a oktoobri lõpus. Tunnistaja ja ka kostja andsid

ütlusi asjaolude kohta, mis toimusid aasta enne ütluste andmist. Sellest tulenevalt on

võimalik, et tunnistaja ega ka kostja ei pruugi nende sündmuste aega täpselt mäletada.

Ainuüksi sellest ei saa aga järeldada, et nende esitatud väited toimunud asjaolude sisu

kohta ei ole usaldusväärsed.

4. Tunnistaja kinnitas, et ta trükkis tööandja palvel töölepingu ülesütlemisavalduse

(sama, mis on digitoimikul lehel 59), et hageja juhatuse liige andis selle kostjale üle ning ta

nägi ülesütlemisavaldust kostja käes (dtl 112 – 113). Kostja väitel avaldas hageja juhatuse

liige vestluse käigus soovi kostja vallandada, kuid suunas ta ikkagi kahenädalasele

puhkusele, et kostja mõtleks, kas kostja tahab hageja juures töötada. Hageja juhatuse liige

palus kostjal kahe nädala möödumisel helistada ja öelda, mida kostja otsustas. Kostja

kinnitusel ei saanud ta hageja juhatuse liikmelt töölepingu lõpetamise kohta dokumente

(dtl 115).

Tunnistaja ütlused ja kostja vande all antud seletused on omavahel vastuolus. Tunnistaja

ütlustes endas ei ole samas olulisi vastuolusid. Kostja seletustes on aga ringkonnakohtu

arvates olulised vastuolud, mis ilmnevad järgnevas. Kostja suunati tema väidete kohaselt

2023. a oktoobri lõpus kahenädalasele puhkusele. Samas kostja kinnitusel oli tema viimane

tööpäev 6. november 2023 (dtl 115), s.o sama päev, mis pidi ülesütlemisavalduse järgi

olema kostja viimane tööpäev (dtl 59). Kostja enda seletusest nähtub, et kostja ei läinudki

tegelikult 2023. a oktoobri lõpus kahenädalasele puhkusele. Isegi kui oletada, et puhkus,

millele hageja kostja suunas, algas 6. novembrist 2023, on selgusetu, miks oleks kostja

pidanud 10. novembril 2023 küsima hageja juhatuse liikme abikaasalt, millal ta peab tööle

tulema (dtl 115). Kostja kinnitusel oli ta ju 2023. aasta oktoobri lõpus leppinud hageja

juhatuse liikmega kokku, et kostjal on kaks nädalat puhkust ja kostja siis helistab hageja

juhatuse liikmele edasise töökorralduse asjus. Kostja kirjeldab ühelt poolt, et hageja ei

öelnud 2023. aasta oktoobri lõpus töölepingut üles, vaid sõlmis kostjaga töökorralduslikke

kokkuleppeid. Samas kostja kirjeldusest 2023. a oktoobri lõpule järgnenud sündmuste

kohta ei saa järeldada, et kostja väidetud töökorralduslikke kokkuleppeid oleks sõlmitud.

Need ei väljendu kostja käitumises.

5. Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt, et maakohus tuvastas tunnistaja

ütlustele tuginedes põhjendatult, et kostja sai töölepingu ülesütlemisavalduse (dtl 59) TsÜS

§ 69 lg 2 mõttes kätte. See, kas kostja ülesütlemisavalduse dokumendi läbi luges või selle

allkirjastas, ei ole oluline. Oluline on see, et kostjal oli tegelik võimalus

ülesütlemisavaldusega tutvuda.

8. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise

tõttu kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

9. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud. Seetõttu ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt

kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab

menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Menetluskulude jaotust saab menetlusosaline vaidlustada üksnes käesoleva otsuse peale

edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)