2-24-747/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
Legislator headnote
AI generated2-24-747/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Menetlusosaline võib ise esitada kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 31. märts 2025
Tsiviilasja number
2-24-747
Tsiviilasi
Osaühing RONYX TEAM hagi Jekaterina
Chesnokova vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse
tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. novembri 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jekaterina Chesnokova apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja (vastustaja) Osaühing RONYX TEAM
(registrikood 12380344), esindaja vandeadvokaadi abi
Aleksei Forstiman
Kostja (apellant) Jekaterina Chesnokova (isikukood
XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ilya
Zuev
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Jekaterina Chesnokova apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru
Maakohtu 14. novembri 2024. a otsus muutmata.
2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Jekaterina Chesnokova kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult
teatavakstegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi
ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse
või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Osaühing RONYX TEAM (hageja) esitas 15. jaanuaril 2024 Viru Maakohtule
Jekaterina Chesnokova (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus tuvastada, et kostja poolt
15. detsembril 2023 töölepingu ülesütlemine on tühine.
Hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping (tööleping) lõppes hageja 21. oktoobri 2023. a
ülesütlemisavalduse alusel. Kostja sai ülesütlemisavalduse 21. oktoobril 2023 kätte.
Tööleping lõppes ülesütlemisavalduses märgitud päeval, s.o 6. novembril 2023. Kostja
esitas 15. detsembril 2023 hagejale avalduse töölepingu ülesütlemiseks. Kuna tööleping
lõppes juba 6. novembril 2023, on kostja poolt töölepingu 15. detsembril 2023 üles
ütlemine tühine.
2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Hageja 21. oktoobri 2023. a ülesütlemisavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud. Tegemist
on tühise ülesütlemisega. Tööleping lõppes kostja 15. detsembri 2023. a
ülesütlemisavaldusega. Hageja sai selle kätte. Kostja poolne ülesütlemine on kehtiv.
MAAKOHTU LAHEND
3. Maakohus rahuldas 14. novembri 2024. a otsusega hagi, tuvastas kostja poolt 15.
detsembril 2023 töölepingu ülesütlemise tühisuse ning jättis menetluskulud kostja kanda.
Pooled vaidlevad, kas hageja teatas 21. oktoobril 2023 kostjale töölepingu ülesütlemisest ja
kas leping lõppes 6. novembril 2023. Kostja ei esitanud hageja 21. oktoobri 2023. a
ülesütlemise avalduse osas sisulisi vastuväiteid ega nõudeid. Kostja väidab, et avaldust ei
ole talle kätte toimetatud. Hageja ei esitanud kostja 15. detsembri 2023. a ülesütlemise
avalduse osas sisulisi vastuväiteid. Hageja väitel oli tööleping selleks ajaks lõppenud.
Töölepingu ülesütlemise avaldus tuleb töölepingu seaduse (TLS) § 95 lg 1 kohaselt esitada
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tööandaja peab TLS § 95 lg 2 kohaselt
ülesütlemist põhjendama. Tööandja põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjuta töölepingu
ülesütlemisavalduse kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele
sellest tekkinud kahju (TLS § 95 lg 3). Töölepingu ülesütlemisavaldus on tsiviilseadustiku
üldosa seaduse (TsÜS) § 68 järgi tahteavaldus. See muutub kehtivaks kättesaamisega
(TsÜS § 69 lg 1).
Kohus ei hinnanud 21. oktoobri 2023. a ülesütlemise avalduse põhjendusi, kuna kostja ei
ole neid vaidlustanud. Kohus kontrollis, kas 15. detsembril 2023 oli tööleping formaalselt
lõppenud.
Hageja andis 21. oktoobri 2023. a vestluse käigus kostjale üle töölepingu ülesütlemise
avalduse ja teatas, et ta ütleb töölepingu üles. Kostja kinnitab oma ütlustega vestluse
toimumist ja ka seda, et hageja esindaja soovis vestluse käigus temaga sõlmitud
töölepingut üles öelda. Kostja ei maini vestlust oma ülesütlemise avalduses. Avalduses
esitatu on vastuolus kostja vande all antud ütlustega, mistõttu ei ole kostja ütlused
usaldusväärsed. Avalduses väidab kostja, et ta sai telefoni teel teada, et ta tööleping on üles
öeldud. Kostja märgib vande all aga, et hageja soovis töölepingu üles öelda juba oktoobri
lõpus toimunud vestluses. Tunnistaja ütlustega on tõendatud asjaolu, et dokument anti
kostjale üle. Kostja allkirja puudumine dokumendil ei tähenda, et kostja ei oleks saanud
sellega tutvuda. Asjaolu, et tunnistaja ei mäleta vestluse toimumise kuupäeva, ei ole
oluline, kuna hageja ütles töölepingu üles ühe korra ja ei ole segadust, millisel kuupäeval
see toimus.
Hageja ütles töölepingu seega üles. Kostja ei saanud hiljem töölepingut uuesti üles öelda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus, teha uus otsus,
millega jätta hagi rahuldamata, ning jätta menetluskulu hageja kanda.
Maakohus hindas tõendeid valesti. Kohus tuvastas ekslikult, et tööleping lõpetati hageja
algatusel 21. oktoobril 2023. Hageja ei tõendanud, et ta andis kostjale töölepingu
ülesütlemise avalduse üle. Tunnistaja ütlused on vastuolulised. Tunnistaja ei mäletanud
avalduse üleandmise kuupäeva ega osanud öelda, kas kostjale üleantud dokumendiks oli
töölepingu ülesütlemise avaldus ja kas see allkirjastati. Tunnistaja kinnitas, et ei näinud,
kas kostja dokumendiga tutvus. Tunnistaja ütlustele ei saa seega tugineda. Kohus jättis
kostja esitatud tõenditega arvestamata. Kostja ütlused olid detailsed ja järgepidevad. Kohus
ei põhjendanud, miks ta arvesta kostja esitatud tõenditega.
Hageja juhatuse liikmel on pikaaegne juhtimiskogemus. Hageja juhatuse liikme kogemusi
arvestades, ei ole usutav, et ta oleks edastanud töölepingu ülesütlemise avalduse töötajale
isiklikult ning ilma, et töötaja oleks selle allkirjastanud.
5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus tuvastas asjaolud ja hindas
tõendeid õigesti. Hageja ütles töölepingu üles, mistõttu see lõppes 6. novembril 2023.
Kostja poolt 15. detsembril 2023 töölepingu ülesütlemine on seega tühine. Hageja valis
töölepingu ülesütlemisavalduse kostjale kättetoimetamiseks sobiva viisi. Hageja tõendas, et
kostja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et
maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb
rahuldamata.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS §
654 lg 6). Ringkonnakohus märgib apellatsioonkaebuse väidete kohta järgmist.
1. Töölepingu võib TLS § 95 lg 1 kohaselt üles öelda kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Töölepingu ülesütlemisavaldus kui
tahteavaldus muutub TsÜS § 69 lg 1 järgi kehtivaks kättesaamisega. Töölepingu kirjaliku
taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus tuleb seega töötajale edastada, et
töötaja saaks selle kätte. Seadus ei näe töölepingu ülesütlemisavalduse töötajale
edastamiseks ette kindlat viisi. Töölepingu ülesütlemisavalduse võib anda töötajale üle
seega muuhulgas isiklikult (TsMS § 69 lg 2). Samas sel juhul tuleb arvestada, et tööandja
peab vaidluse korral tõendama, et ta andis töölepingu ülesütlemisavalduse töötajale üle.
2. Maakohus ei eksinud asjaolude tuvastamisel ega tõendite hindamisel.
Maakohus hindas tõendeid kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning oma
siseveendumuse kohaselt (TsMS § 232 lg 1 ja 2). Kohus põhjendas oma järeldusi (TsMS §
442 lg 8). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt.
3. Sellest, et tunnistaja ei mäletanud hageja ja kostja vahelise vestluse, mille
käigus hageja andis kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse, aega, ei saa järeldada, et
tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Kostja ei mäletanud vande all antud seletuses
samuti hageja juhatuse liikme ja kostja vestluse täpset kuupäeva, kuid kinnitas, et hageja
juhatuse liige ja kostja vestlesid 2023. a oktoobri lõpus. Tunnistaja ja ka kostja andsid
ütlusi asjaolude kohta, mis toimusid aasta enne ütluste andmist. Sellest tulenevalt on
võimalik, et tunnistaja ega ka kostja ei pruugi nende sündmuste aega täpselt mäletada.
Ainuüksi sellest ei saa aga järeldada, et nende esitatud väited toimunud asjaolude sisu
kohta ei ole usaldusväärsed.
4. Tunnistaja kinnitas, et ta trükkis tööandja palvel töölepingu ülesütlemisavalduse
(sama, mis on digitoimikul lehel 59), et hageja juhatuse liige andis selle kostjale üle ning ta
nägi ülesütlemisavaldust kostja käes (dtl 112 – 113). Kostja väitel avaldas hageja juhatuse
liige vestluse käigus soovi kostja vallandada, kuid suunas ta ikkagi kahenädalasele
puhkusele, et kostja mõtleks, kas kostja tahab hageja juures töötada. Hageja juhatuse liige
palus kostjal kahe nädala möödumisel helistada ja öelda, mida kostja otsustas. Kostja
kinnitusel ei saanud ta hageja juhatuse liikmelt töölepingu lõpetamise kohta dokumente
(dtl 115).
Tunnistaja ütlused ja kostja vande all antud seletused on omavahel vastuolus. Tunnistaja
ütlustes endas ei ole samas olulisi vastuolusid. Kostja seletustes on aga ringkonnakohtu
arvates olulised vastuolud, mis ilmnevad järgnevas. Kostja suunati tema väidete kohaselt
2023. a oktoobri lõpus kahenädalasele puhkusele. Samas kostja kinnitusel oli tema viimane
tööpäev 6. november 2023 (dtl 115), s.o sama päev, mis pidi ülesütlemisavalduse järgi
olema kostja viimane tööpäev (dtl 59). Kostja enda seletusest nähtub, et kostja ei läinudki
tegelikult 2023. a oktoobri lõpus kahenädalasele puhkusele. Isegi kui oletada, et puhkus,
millele hageja kostja suunas, algas 6. novembrist 2023, on selgusetu, miks oleks kostja
pidanud 10. novembril 2023 küsima hageja juhatuse liikme abikaasalt, millal ta peab tööle
tulema (dtl 115). Kostja kinnitusel oli ta ju 2023. aasta oktoobri lõpus leppinud hageja
juhatuse liikmega kokku, et kostjal on kaks nädalat puhkust ja kostja siis helistab hageja
juhatuse liikmele edasise töökorralduse asjus. Kostja kirjeldab ühelt poolt, et hageja ei
öelnud 2023. aasta oktoobri lõpus töölepingut üles, vaid sõlmis kostjaga töökorralduslikke
kokkuleppeid. Samas kostja kirjeldusest 2023. a oktoobri lõpule järgnenud sündmuste
kohta ei saa järeldada, et kostja väidetud töökorralduslikke kokkuleppeid oleks sõlmitud.
Need ei väljendu kostja käitumises.
5. Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt, et maakohus tuvastas tunnistaja
ütlustele tuginedes põhjendatult, et kostja sai töölepingu ülesütlemisavalduse (dtl 59) TsÜS
§ 69 lg 2 mõttes kätte. See, kas kostja ülesütlemisavalduse dokumendi läbi luges või selle
allkirjastas, ei ole oluline. Oluline on see, et kostjal oli tegelik võimalus
ülesütlemisavaldusega tutvuda.
8. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise
tõttu kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
9. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust
kindlaks määranud. Seetõttu ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt
kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab
menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või
menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
Menetluskulude jaotust saab menetlusosaline vaidlustada üksnes käesoleva otsuse peale
edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)