2-24-1758/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. märts 2025

Tsiviilasja number

2-24-1758

Tsiviilasi

R.Z-i hagi B.E ja Y.K vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. augusti 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.E ja Y.K apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

B.E osas 734 eurot 70 senti

Y.K osas 734 eurot 70 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) R.Z (isikukood XXX)

Kostjad (apellandid) B.E (isikukood XXX) ja Y.K

(isikukood XXX), kostjate seaduslik esindaja J.M

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 23. augusti 2024. a otsus osas, milles maakohus

rahuldas R.Z-i hagi B.E ja Y.K vastu elatise vähendamiseks, vähendas B.E Y.K

ja Y.K kasuks Tartu Maakohtu 22. augusti 2022. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas

nr 2-22-121395 välja mõistetud elatise suurust ja määras, et elatist makstakse

iga kalendrikuu eest ette.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta R.Z-i hagi B.E ja Y.K vastu elatise

vähendamiseks rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Lugeda Tartu Maakohtu 23. augusti 2024. a otsus resolutsioon tervikuna

sõnastatuks alljärgnevalt:

"1. Jätta rahuldamata B.E ja Y.K taotlus nõuda välja R.Z-i abikaasa

pangakontode väljavõtted.

2. Jätta R.Z-i hagi B.E ja Y.K vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda."

5. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. R.Z esitas 31. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule B.E (kostja I) ja Y.K (kostja II)

vastu hagi, milles palus vähendada hagejalt Tartu Maakohtu 22. augusti 2022. a

tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-121395 mõlema kostja kasuks välja mõistetud

igakuist elatist 150 euroni kuus alates hagi esitamisest kuni kostjate täisealiseks saamiseni.

Hageja märkis, et kohus võib rakendada elatise indekseerimist iga aasta 1. aprillil vastavalt

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõigetele 3 ja 4. Elatise võib jätkuvalt tasuda iga kuu 15.

kuupäevaks, nagu on kirjas esialgses kohtulahendis.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Tartu Maakohtu 22. augusti 2022. a

tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-121395 kostja I kasuks välja elatise võlg 1537 eurot

22 senti ning elatis 225 eurot 64 senti kuus alates 16. juunist 2022 kuni kostja I täisealiseks

saamiseni. Hagejalt mõisteti sama otsusega kostja II kasuks välja elatise võlg 1537 eurot

22 senti ning elatis 225 eurot 64 senti kuus alates 16. juunist 2022 kuni kostja II

täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse kohaselt indekseeritakse igakuine elatis iga aasta l.

aprillil. Kostjad algatasid kohtuotsuse alusel hageja suhtes täitemenetlused. Hagejal on

kostja I ees elatise võlg 2375 eurot 51 senti ja kostja II ees 2659 eurot 71 senti. Hageja on

kohustatud tasuma mõlemale kostjale elatist 260 eurot 33 senti kuus, s.o kokku 520 eurot

66 senti kuus. Hageja sissetulek on arestitud.

Hageja abiellus, tal sündis 2023. aasta lõpus kolmas laps. Hageja majanduslik seis ei

võimalda maksta kostjatele senises suuruses elatist ning pidada üleval oma abikaasat ja uut

last. Hageja töötab X OÜ-s remondimehaaniku ja klienditeenindajana. Hageja töötasu on

2024. a jaanuarist 763 eurot 18 senti kuus. Töö on hooajaline. Hagejale makstakse seetõttu

miinimumpalka. Hagejal on astma, millest tulenevalt ei saa ta endale muud tööd otsida.

Hagejal tekivad tolmuses keskkonnas töötamisel hingamisraskused. Hagejal ei ole muud

vara. Hageja on muud tööd otsinud, kuid pole leidnud. Hageja saab lisaks töötasule

kasutada X OÜ sõidukit, mh erasõitudeks.

Hageja abikaasa on emapuhkusel. Hageja abikaasa kasvatab alla kolmeaastast last. Hageja

abikaasa maksab üüri ja kommunaalid. Need on kokku 630 eurot kuus. Hageja peab nii

abikaasat kui ka väikelast üleval pidama.

Hageja suhtleb kostjatega korra kuus paari päeva jooksul. Kostjad elavad emaga.

Kostjatega seotud lapsetoetused laekuvad emale.

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.

Elatis 150 eurot kuus lapse kohta ei ole piisav. Sellega ei ole võimalik kostjate kulusid

katta. Kostjad elavad alaliselt emaga. Kohus ei ole määranud hageja ja kostjate

suhtlemiskorda.

Hageja sissetulekud on suuremad kui hagis väidetud. Kui hageja sissetulek oleks tegelikult

nii madal, kui ta väidab, ei saaks ta maksta üüri 650 eurot kuus ega sellele lisanduvaid

kommunaalmakseid. Hageja avaldas hiljuti kuulutuse, milles ta otsib just sellise hinnaga

eluaset. Hageja saab lisaks töötasule tööandjalt sõiduauto kasutamise õiguse koos

kütusekompensatsiooniga. Hageja saab täiendava hüvena seega 200 kuni 300 eurot kuus.

Hageja sissetulek tuleks lugeda selle summa võrra seega suuremaks.

Kui hageja töötasu on selline, nagu ta väidab, tuleks hagejal leida endale uus töökoht.

Statistikaameti andmetel oli 2023. a keskmine brutopalk Tartu maakonnas 1832 eurot ning

tegevusalal "hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont" 1617 eurot.

Hageja astma ei takista tal tasuvama töö leidmist. Suurem osa töökohtadest ei hõlma

tolmuses keskkonnas töötamist. Hageja ei tõendanud, et ta oleks tasuvamat tööd otsinud.

Hageja kolmanda lapse ülalpidamiseks ei ole vaja kostjatele makstavat elatist vähendada.

Hageja kolmanda lapse ülalpidamiskulude juures tuleb arvestada, et lapse ema saab

vanemahüvitist ja lapsetoetusi. Hageja ei pea oma abikaasat üleval pidama.

Hageja väidab, et hageja eluaseme eest tasub hageja abikaasa, kuid samas ka, et ta peab

oma abikaasat üleval pidama. Hageja esitas tõendamaks, et üüri ja kommunaalkulude eest

maksab abikaasa, üksnes kolme kuu maksekorralduste koopiad. Hageja on varasemalt ise

üüri ja kommunaalkulude eest tasunud. Hageja abikaasa kasutab seega üüri ja

kommunaalkulude maksmiseks tõenäoliselt hageja käest saadud raha.

Hageja valduses on lisaks tööautole buss Renault Trafic registreerimisnumbriga

XXXXXXX. Hageja otsib sotsiaalmeedia vahendusel bussile ägedamaid lisavidinaid

eesmärgiga see ümber ehitada. Hageja väited selle kohta, et tegemist on tööandja bussiga,

ei ole usutavad.

Lapsetoetus mõlema kostja eest kokku 160 eurot laekub kostjate emale.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 23. augusti 2024. a otsusega hagi osaliselt, vähendas Tartu

Maakohtu 22. augusti 2022. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-121395 välja mõistetud

elatise suurust, mõistis hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates

31. jaanuarist 2024 kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Maakohus märkis, et elatist

makstakse iga kalendrikuu eest ette, ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Hagejalt mõisteti Tartu Maakohtu 22. augusti 2022. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr

2-22-121395 kostjate kasuks välja igakuine elatis. Elatise suurust saab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel muuta. Kuna kohus

mõistis hagejalt elatise välja tagaseljaotsusega, ei tuvastanud ta selle aluseks olevaid

asjaolusid. Elatise suuruse muutmisel tuleb need seega tuvastada.

Hageja esitas hagi 31. jaanuaril 2024. Hageja peab tasuma lastele elatist seadusjärgses

miinimummääras. Hageja pidi tasuma kostjatele elatist kuni 31. märtsini 2024 igakuiselt

260 eurot 33 senti ning alates 1. aprillist 2024 peab hageja tasuma kostjatele elatist

igakuiselt 287 eurot 72 senti.

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel

arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla vanema töövõimetus või olukord, kus

vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Mõjuvaks

põhjuseks võib olla ka muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, sh lapse

väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil (nt lapsetoetusega) või vanema halb

varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades lapse huve.

Hageja väitel töötab ta X X OÜ-s ja saab miinimumpalka. Hagejal puuduvad muud

sissetulekud. Hageja tööandja vastuse kohaselt on hageja saanud alates 2024. a jaanuarist

töötasu 763 eurot 18 senti kuus. Hagejale ei kuulu registrite kohaselt muud vara, mille

arvelt elatise kohustust täita. Äriregistri väljavõtte kohaselt on hageja alates 21. augustist

2024 XXXXXXX OÜ juhatuse liige.

Hageja peab, vaatamata oma väikesele sissetulekule ja muu vara puudumisele, tasuma

kostjatele elatist. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vahendid. Vanem peab täitma lapse ülalpidamise kohustust oma

sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga muu vara arvel. Vanemal on lapse

ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut. Vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike.

Vanem on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste

rahuldamisele tagaks laste ülalpidamise. Hageja on tööealine ja -võimeline. Hageja ei

põhistanud ega tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimalda tal töötada ja saada

suuremat sissetulekut. Hageja ei toonud esile asjaolusid, mis takistaks tal piisava

sissetuleku teenimist. Hageja on kohustatud ülal pidama kolme alaealist last. Kui hageja

praegune majanduslik seisund seda ei võimalda, tuleb seda parandada, nt otsida tasuvam

töö.

Maakohus leidis, et hageja sissetulek võib olla suurem kui miinimumpalk. Hageja tegi

postituse, mille kohaselt ta otsib saunaga eluaset üürihinnaga kuni 650 eurot kuus, millele

lisanduvad kommunaalmaksed. Hageja on teinud endale XXXXXXX arveldusarved.

Hageja väidab, et tema majanduslik seis on väga halb, kuid samas on ta nõus tasuma

kostjatele elatist kokku 300 eurot kuus. Hageja on alates 21. augustist 2024 XXXXXXX

OÜ juhatuse liige. Hageja võib tegeleda ettevõtlusega. Hageja majanduslik seis ei ole nii

halb, kui ta väidab.

Arvestades eeltoodud asjaolusid, hageja praegust sissetulekut ning seda, et hagejale on

sündinud kolmas laps, on hageja suuteline tasuma kummalegi kostjale elatist 200 eurot

kuus kahjustamata enese tavapärast toimetulekut. Hageja saab sellises summas elatise

maksmise korral katta ära ka oma kolmanda lapse vajadused. Elatise vähendamine ei

kahjusta kostjate toimetulekut, kuivõrd hagejal on elatise võlg, mis tähendab, et kostjad ei

ole hagejalt iga kuu elatist saanud. Elatis 200 eurot kuus peaks katma kostjate minimaalsed

vajadused, kuna need on osaliselt juba kaetud ka peretoetusega.

Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ulatuses, milles

maakohus hagi rahuldas, ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või millega jätta

hagi rahuldamata suuremas ulatuses ja siduda elatis seadusjärgse elatismiinimumiga.

Kostjad paluvad alternatiivselt saata tsiviilasi samale maakohtule tagasi.

Hageja väidab, et hageja abikaasal ei ole sissetulekut, kuid ka seda, et hageja abikaasa

tasub üüri ja kommunaalkulude eest. Hageja teeb oma abikaasa kontole seega sularaha

sissemakseid. Hageja abikaasa kannab selle edasi hageja XXXXXXX kontole ja tasub selle

arvel üüri ja kommunaalkulude eest. Hageja kasutab tulude varjamiseks seega abikaasa

kontot.

Maakohus tugines otsust tehes tõenditele, mis ei olnud kostjatele nähtavad ning mille osas

kostjad ei saanud arvamust avaldada. Kostjad palusid maakohtul teha XXXXXXX OÜ ja

X X OÜ juhatuse liikmele järelpäringu hagejale makstud töötasude, sellelt kinnipeetud

summade ja hagejale antud muude hüvede kohta. Kostja sai päringu tegemisest ja esitatud

vastustes teada maakohtu otsusest. Maakohus ei teinud nimetatud dokumente kostjatele

nähtavaks. Need ei ole käesoleva ajani kostjatele nähtavad.

Maakohus ei selgitanud välja bussi Renault Trafic registreerimisnumbriga XXXXXXX

tegelikku omanikku. Sõiduk ei ole registreeritud hageja nimele. Samas on tegemist hageja

sõidukiga. Hageja ehitab seda ümber. Kui hagejal on selleks raha, ei saa tema sissetulekud

olla nii väikesed, nagu ta väidab.

Maakohtu otsus on vastuoluline. Kohus leidis, et on kahtlus, et hageja töötasu võib olla

suurem, kui hageja väidab. Samuti, et kui hageja saab miinimumpalka, peaks ta tegelema

tasuvama töö otsimisega. Kohus rahuldas sellele vaatamata hagi osaliselt.

Hageja tegelikud või tema võimetele vastavad sissetulekud võimaldavad tal tasuda

kostjatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras ning maksta hageja kolmanda lapse

minimaalsete kulude eest. Hageja XXXXXXX konto käive on olnud 1000 eurot kuus. Kui

hageja saab miinimumpalka, millest 1/3 kantakse kohtutäiturile ja hagejale jääb iga kuu ca

500 eurot, siis kuidas saavad hageja kulutused XXXXXXX kontol olla ligi 1000 eurot

kuus. Statistikaameti andmetel oli Tartu maakonnas 2023. a keskmine brutopalk 1832

eurot ning tegevusalal "hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont"

1617 eurot. Kohtuistungi protokollis on, et kostjate esindaja esitas tõendina töökuulutuse,

kus hageja töökohaga sama valdkonna töökohale otsitakse töötajat tasuga 2000 kuni 4500

eurot kuus.

Elatise vähendamine kahjustab kostjate toimetulekut. Maakohtu vastupidine väide on

arusaamatu. Kostjad ei saa käia trennides ja huviringides, kuna selleks ei ole raha. Kostjad

kannavad enamasti kasutatud riideid. Kostjad ei saa süüa tervislikku toitu, vaid peavad

eelistama odavamat. Kostjate ema peab piirama ka enda vajadusi, et hageja osa asemel

kostjaid üleval pidada. Kostjate esindaja on pidanud laenama oma isalt raha. Kostjad

soovivad elatist miinimumsummas. Nad ei esitanud ega ole ka kohustatud esitama laste

tegelike vajaduste eelarvet. Miinimumelatise väljamõistmisel arvestati, et kostjate

vajadused on osaliselt peretoetustega kaetud. Elatise vähendamisel ei saa sellega uuest

arvestada.

Hagejal elatise võla olemasolu ei ole elatise vähendamise alus. Hageja on tekkinud elatise

võlg, kuna ta varjab oma sissetulekuid ega maksa elatist.

Maakohus mõistis elatise välja kindla summana. See ei arvesta elukalliduse tõusuga.

Maakohus oleks pidanud elatist vähendama protsendina miinimumelatisest.

Hageja oli septembri esimeses pooles Türgis puhkusereisil. Arvestades hageja väiteid oma

sissetuleku kohta ning väidet, et tema abikaasal puuduvad lapse sünni tõttu sissetulekud, on

arusaamatu, kuidas hageja saab lubada endale koos perega puhkusereisi Türki.

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda.

Hageja abikaasa maksab üüri ja kommunaalkulude eest. Hageja ei tea oma abikaasa

rahalist olukorda. Hageja abikaasa saab peretoetusi ja müüb laste väikseks jäänud riideid.

Hagejal ei ole XXXXXXX kontot. Hageja laenab tuttavatelt raha, mille on hiljem tagasi

kandnud. Renault Trafic on ettevõtte sõiduk, mida kasutakse kaupade veoks ja

firmaüritustel. Hageja on uurinud lisatöö võimalusi, sh Bolt toidukullerina. Hageja ei saa

avada ettevõtluskontot, kuna kohtutäitur lubab kasutada ühte pangakontot. Hageja liitus

XXXXX OÜ juhatusega, kuid ei ole sealt tulu saanud. Kostjate viidatud puhkusereis oli

tegelikult tööreis. Hagejal on palju puhkusepäevi. Ta soovib neid veeta lastega. Hageja on

kostjate emaga kokku leppinud, et lapsed hakkavad olema rohkem hageja juures. Kostjad

olid oktoobris suurema osa ajast hageja juures. Suhtluskorra vormistamise osas peetakse

läbirääkimisi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus hagi

rahuldas, hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist vähendas ning määras, et elatist

makstakse iga kalendrikuu eest ette. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2²).

7. Hageja esitas kostjate vastu hagi, milles palus alates hagi esitamisest vähendada

Tartu Maakohtu 22. augusti 2022. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-121395

(tagaseljaotsus) hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud igakuist elatist. Maakohus mõistis

viidatud tagaseljaotsusega hagejalt kummagi kostja kasuks välja igakuise elatise PKS §

101 alusel arvutatud summas. Hageja oli alates hagi esitamisest 31. jaanuaril 2024 kuni 31.

märtsini 2024 kohustus tasuda kummalegi kostjale elatist 260 eurot 33 senti kuus (kokku

520 eurot 66 senti). Hagejal on alates 1. aprillist 2024 kohustus tasuda kummalegi kostjale

elatist 287 eurot 72 senti kuus (kokku 575 eurot 44 senti). Alates 1. aprillist 2025 on

igakuine elatis 301 eurot 74 senti (kokku 603 eurot 48 senti). Hageja soovib elatise

vähendamist nii, et ta peaks tasuma kummalegi kostjale elatist 150 eurot kuus (kokku 300

eurot).

8. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud igakuise elatise summat saab TsMS § 459

lg 1 järgi vähendada, kui pärast asja arutamise lõppemist on oluliselt muutunud elatise

väljamõistmise aluseks olevad asjaolud. Maakohus leidis, et kuna tagaseljaotsuses ei ole

elatise nõude aluseks olevaid asjaolusid tuvastatud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi

lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on hageja kohustatud kostjatele

ülalpidamist andma. Maakohtu seisukoht põhineb Riigikohtu varasemal praktikal, millest

lähtumine ei ole praegusel juhul põhjendatud. Riigikohtu uuema ja täpsustatud seisukoha

järgi peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustamiseks üldjuhul võtma aluseks

eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad

aluse elatise suuruse muutmiseks. Kui eelmises kohtulahendis ei ole märgitud elatise

väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole neid märgitud piisavalt, peab kohus

tegema toimiku põhjal kindlaks hagi aluseks olnud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud

ning lugema need eelduslikult eelmise kohtulahendi tegemisel aluseks võetuks. Elatise

suuruse TsMS § 459 lg 1 alusel muutmiseks peab pool, kes seda soovib, välja tooma ja

tõendama, et elatise nõude aluseks olevad asjaolud on võrreldes eelmise kohtulahendi

aluseks olnud asjaoludega muutunud (RKTKo 20.06.2017, 3-2-1-67-17, p 9 jj; 9.06.2017,

3-2-1-35-17, p 37.1.).

9. Hageja tugineb elatise vähendamist taotledes sellele, et tagaseljaotsuse aluseks

olnud asjaoludega võrreldes on hagejal sündinud kolmas laps ja hageja ei suuda maksta

kostjatele elatist ning pidada samaväärselt üleval enda kolmandat last. Hageja kolmas laps

sündis 28. detsembril 2023, s.o pärast tagaseljaotsuse tegemist (dtl 3). Hageja kolmanda

lapse sünd ja hageja kohustus teda üleval pidada on seega asjaolud, mis on võrreldes

tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Need võivad seega olla

tagaseljaotsuses hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud igakuise elatise suuruse muutmise

aluseks.

10. Hagejalt mõisteti tagaseljaotsusega kummagi kostja kasuks välja elatis PKS § 101

alusel arvutatud suuruses. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101

alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib muu hulgas olla vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101

sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102

lg 2 kolmas ja neljas lause). Teiste laste olemasolu annab aluse elatise vähendamiseks alla

PKS § 101 alusel arvutatud määra siiski üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine PKS §

101 alusel arvutatud summas tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Vanemal, kes tugineb

laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua ja kohtul tuvastada, millised on kohustatud

vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite

arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste

ülalpidamisse (RKTKo 7.02.2018, 2-16-118651/31, p 17).

Hageja kolmanda lapse sünd saab seega olla hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud

elatise vähendamise alus üksnes juhul, kui hageja ei suuda maksta kostjatele PKS § 101

alusel arvutatud elatist ja pidada samaväärselt üleval oma kolmandat last. Tuvastamaks,

kas hageja suudab maksta kostjatele PKS § 101 alusel arvutatud elatist, pidada

samaväärselt üleval oma kolmandat last ja ka ennast, on vaja välja selgitada kostjate,

hageja kolmanda lapse ja hageja vajadused ning hageja võimalused neid vajadusi katta.

Maakohus ei selgitanud nimetatud asjaolusid piisavalt välja. Seega ei olnud maakohus

otsuse tegemise ajaks asja ammendavalt arutanud ega selgitanud välja asja lahendamiseks

olulisi asjaolusid, rikkudes sellega TsMS § 435 lg-t 1 ja § 438 lg-t 1. Samuti ei vasta

maakohtu otsuse põhjendused kostjate kasuks väljamõistetud elatise vähendamise kohta

nende minetuste tõttu TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule.

11. Hageja ei tugine asjas sellele, et kostjate vajadused on võrreldes tagaseljaotsuse

tegemise aja seisuga vähenenud. Kostjate vajadused vastavad seega vähemalt kahekordsele

PKS § 101 alusel arvutatud elatise summale. Kehtiva PKS § 101 järgse elatise summa

arvestamisel on lapsetoetus juba arvesse võetud. Kummagi kostja vajadused, mille kostjate

vanemad peavad tasuma, on PKS § 101 alusel arvestatuna hetkel 575 eurot 44 senti.

Hageja osa sellest on 287 eurot 72 senti kuus kostja kohta, kahe kostja peale kokku 575

eurot 44 senti. Alates 1. aprillist 2025 on nimetatud summa 301 eurot 74 senti, kokku 603

eurot 48 senti. Viidatud PKS § 101 järgse elatise summa arvestamisel on lapsetoetus juba

arvesse võetud.

1. Hageja kolmanda lapse vajadused on hageja kinnitusel maksimaalselt 282 eurot

kuus [235 + 30 (100 × 2 ÷ 12)] (dtl 196). Nimetatud summa ei sisalda lapse

eluasemekulusid. Hageja kolmanda lapse ema saab hageja kolmanda lapse eest lapsetoetust

80 eurot kuus. Selle eest tasutakse lapse kulusid (dtl 196). Hageja ei saa lasterikka pere

toetust (dtl 191). Hageja kolmanda lapse kulud, mida tema vanemad peavad kandma on

seega 202 eurot kuus (282 – 80), millele lisanduvad lapse eluasemekulud. Hageja

kolmanda lapse ema saab hageja selgituste kohaselt lapse eest vanemahüvitist, müüb lapse

väikseks jäänud riideid ning tasub pere eluaseme üüri ja kommunaalkulud, kokku umbes

630 eurot (dtl 104, 192). Hageja kolmanda lapse ema osaleb seega koos hageja lapse

ülalpidamises. Ringkonnakohus leiab eelnevat arvestades, et hageja osa kolmanda lapse

ülalpidamiskuludes on hetkel 150 eurot kuus.

2. Hageja kinnitas, et tema pere eluasemekulud maksab hageja abikaasa (dtl 104,

192). Hagejal ei ole seega endal vaja eluasemekulusid kanda. Hageja kinnitas, et ta saab

kasutada tööandja sõidukit, sh erasõitudeks (dtl 105). Hagejal ei ole seega vajad kanda

transpordikulusid. Hageja pere toidukulud on umbes 600 eurot, millesse hageja koos

abikaasaga panustab. Hageja ostab palgapäeval 100 euro eest toitu. Hageja maksab

telefoniarve (dtl 192). Hageja pangakonto väljavõttelt nähtub, et hageja tasub Tele2 Eesti

Aktsiaseltsile teenuste eest ligikaudu 60 – 80 eurot kuus (dtl 199 – 210). Hageja väidab, et

tal on ka oma abikaasa ülalpidamiskohustus. Samas kinnitab hageja, et ta abikaasa saab

vanemahüvitist (dtl 191) ning on suuteline enda sissetulekust tasuma üksnes üüri ja

kommunaalkulude eest 630 eurot (dtl 104). Hageja abikaasa on hageja väidetest tulenevalt

seega võimeline end ise ülal pidama. Hagejal ei ole eelneva põhjal PKS § 111 lg 2 järgi

ega muul alusel õiguslikku kohustust oma abikaasat üleval pidada. Ringkonnakohus leiab

eelnevat arvestades, et hageja enda minimaalsed vajadused on vähemalt 300 eurot kuus.

3. Kostjate, hageja kolmanda lapse ja hageja igakuised kulud on seega 1025 eurot

44 senti (575,44 + 150 + 300). Alates 1. aprillist 2025 on kulud 1053 eurot 48 senti (603,48

+ 150 + 300).

12. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja töötab X X OÜ-s. Hageja töötab töölepingu

järgi täistööajaga ja saab miinimumtasu (dtl 113). Maakohus tuvastas põhjendatult, et

hageja töötasuks oli alates 2024. a jaanuarist 763 eurot 18 senti kuus (neto). Samas ei

saanud hageja 2024. a veebruaris ja märtsis siiski töötasu (dtl 128, 133). Ta sai selle asemel

Sotsiaalkindlustusametilt makseid, vastavalt 1148 eurot 16 senti ja 565 eurot 90 senti (dtl

133). Hageja regulaarseks sissetulekuks oli miinimumtöötasu, nagu hageja töölepingust

nähtub. Maakohus märkis, et hageja sissetulek võib olla suurem, kui hageja väidab. Samas

ei selgu maakohtu otsuse põhjendustest, millised järeldused kohus sellest tegi. Samuti ei

tuvastanud maakohus hageja tegeliku sissetuleku suurust.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas esitatud tõendite põhjal võimalik

tuvastada, et hageja saaks suuremat töötasu, kui seda on miinimumtasu. Hageja esitas oma

pangakontode väljavõtted ajavahemiku 1. märts 2023 kuni 4. märts 2024 kohta (dtl 27 jj).

Hageja pangakontode väljavõtetelt nähtuvalt on hageja erinevatele pangakontodele

laekunud oluliselt suuremad summad kui tööandjalt laekunud maksed 362 euro 50 kuus

(dtl 44, 48, 49, 63, 65, 68), ja 2024. a veebruaris saadud makse Sotsiaalkindlustusametilt

1148 eurot 16 senti (dtl 72). Hageja pangakontodele on peale töötasu ja vanemahüvitise

laekunud erinevad summad hageja erinevate pangakontode kaudu. Laekumised pärinevad

suuremas osas hageja abikaasalt (vt dtl 76 – 78). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hageja

abikaasa poolt hagejale tehtud makseid käsitleda hageja regulaarse sissetulekuna, mille

arvel hageja oleks kohustatud kostjaid ülal pidama. Hageja on kohustatud PKS § 96 lg 1

järgi kostjatele ülalpidamist andma. Hageja abikaasal ei ole sellist kohustust. Asjas

puuduvad tõendeid selle kohta, et hageja abikaasa poolt hageja pangakontole kantud raha

oleks hageja sissetulek.

Hageja ei vaidle vastu kostjate väitele, et ta käis perega Türgis. See nähtub ka kostjate

esitatud fotodelt (dtl 167 – 169). Hageja kinnitusel oli tegemist tööreisiga. Hageja tööandja

kinnitab, et tööreis kestis 8. kuni 15. septembrini 2024 (dtl 216). Reisi maksumus oli 1046

eurot (dtl 197) ning hageja tööandajaga seotud äriühing maksis selle eest (770,25 + 275,75

= 1046) (dtl 212 – 214). Nende tõendite põhjal ei ole välistatud, et hageja võis Türgis

tööülesandeid täita. Samas ei teinud seda kindlasti hageja abikaasa ega alaealine laps, mh

puuduvad tõendid, et hageja abikaasa töötab hageja tööandja või temaga seotud ettevõtete

heaks. Hageja sai enda tööandjalt, kes tasus hageja koos perega Türgis käimise eest, seega

rahaliselt hinnatava soodustuse (dtl 192). Samas asja materjalidest ei nähtu, et tegemist

oleks regulaarse soodustusega või sellise soodustusega, mille arvel hageja saaks kokku

hoida enda hädavajalikke kulusid (nagu on näiteks sõiduki kasutamise võimaldamine,

millega ringkonnakohus ülal arvestas). Hageja ei ole seetõttu, et hageja tööandjaga seotud

ettevõte maksis hageja abikaasa ja lapse Türgi reisi ühel korral kinni, seega rohkem raha, et

maksta kostjatele igakuiselt elatist.

Hageja sissetulek, mille arvel hageja on kohustatud kostjatele elatist maksma, on,

arvestades hageja töölepingu tingimusi, seega vähemalt töötasu alammäär. Töötasu

alammää on Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määruse nr 87 "Töötasu alammäära

kehtestamine" järgi brutotasuna 886 eurot ning netotasuna 810 eurot 8 senti. Hageja hetke

sissetulek ei ole seega piisav, et katta nii kostjate, hageja kolmanda lapse kui ka hageja

enda kulud.

13. Maakohus märkis õigesti, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanem peab eelkõige täitma lapse

ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu

vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida

sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal

ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise

kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni,

tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (RKTKo 25.04.2018, 2-

16-100215/85, p 20, 9.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 21.3 – 21.4).

Maakohus ei hinnanud piisava sissetuleku teenimise kohustuse juures kõiki tähtsust

omavaid asjaolusid. Maakohus märkis, et hagejal tuleks otsida parem töökoht, kuid ei

selgitanud, miks hageja ei ole ikkagi suuteline leidma töökohta, mis võimaldaks tal maksta

kostjatele miinimumsummas elatist ning pidada üleval oma kolmandat last ja ennast. Need

minetused on viinud maakohtu osaliselt ebaõigete lõppejäreldusteni.

Hageja on 31-aastane. Hageja väitel on tal algharidus, ta on varem töötanud erinevatel

töökohtadel, sh tööstuses (dtl 191). Hageja väitel on tal astma ja ta ei saa töötada tolmuses

keskkonnas (dtl 104). Hageja töötab hetkel klienditeenindaja ja hooldus-

remondispetsialistina. Hageja tööülesanneteks on elektriliste kergliikurite,

elektrijalgrataste, elektrirollerite ja elektrimootorrataste remont ja hooldus, lisavarustuse

paigaldamine ning teiste hooldus- ja remondispetsialistide töö kontrollimine ja nende

koolitamine. Hageja on teinud nimetatud tööd alates maist 2023 (dtl 113). Hageja on enda

väitel otsinud tasuvamat tööd, kuid ei ole seda leidnud (dtl 191). Ringkonnakohus selgitas

hagejale, et ta peaks tasuvama töö otsimist tõendama (dtl 193), kuid hageja ei ole seda

teinud.

Ringkonnakohus möönab, et hageja haridustase võib tal mõnevõrra raskendada praegusest

tasuvama töö leidmist. Samas on hagejal arvestatav töökogemus elektrijalg- ja

mootorrataste ning elektrirollerite remontimisel ja hooldamisel. Hageja hetke

kvalifikatsioonitase võimaldab tal ka teiste isikute tööd kontrollida ja teisi isikuid

koolitada. Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal Tartu maakonnas tegevusalal "hulgi- ja

jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont" keskmine brutokuupalk 1617

eurot ning keskmine brutopalk tervikuna 1832 eurot. Kostjad esitasid hageja tööandjaga

seotud ettevõtte XXXXXXX OÜ tööpakkumise, mille kohaselt pakkus nimetatud ettevõtte

2023. a juunis tööd elektriliste kergliikurite, peamiselt elektritõukerataste hooldus- ja

remondispetsialistile tööd brutopalgaga 2000 kuni 4000 eurot kuus. Kõnealuses

töökuulutuses ei ole märgitud, et tööle saamise eelduseks oleks nõutav kindel haridustase,

piisab töökogemusest (dtl 218 – 219). XXXXXXX OÜ pakutud töökoht asus küll

Tallinnas, kus võivad palgad olla võrreldes Tartumaaga mõnevõrra suuremad, kuid

Statistikaameti andmetest ja kostjate esitatud tööpakkumisest järeldub siiski, et hageja

haridustaseme ja oskustega isik on võimeline teenima miinimumpalgast suuremat

sissetulekut. Sellele, et hageja on võimeline teenima sissetulekut, mis on suurem kui

miinimumpalk, viitavad ka järgmised asjaolud. Hageja tööandja maksab hagejale

miinimumpalka, kuid ta võimaldab hagejal kasutada ametiautot erasõitudeks. Hageja

tööandjaga seotud ettevõte XXXXXXX OÜ võimaldab hagejal käia tööreisil koos abikaasa

ja lapsega ning maksab 2023. a oktoobris hageja XXXXXXX kontole 689 eurot 92 senti

(dtl 57). Kui hageja tööpanuse väärtus enda tööandja juures vastab üksnes

miinimumpalgale, siis ilmselt ei oleks hageja tööandjal ega temaga seotud ettevõttel

põhjust hagejale lisahüvesid ja -tasusid pakkuda. Ringkonnakohus leiab eelnevat kogumis

hinnates, et hageja on, vaatamata enda madalale haridustasemele ja astma põdemisele

võimeline teenima sissetulekut, mis vastab vähemalt Tartu maakonnas tegevusalal "hulgi-

ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont" keskmisele brutokuupalgale –

hetkel 1617 eurot (1293 eurot 7 senti neto).

14. Hageja on seega võimeline teenima endale sissetulekut, mille eest hagejal on

võimalik tasuda kostjatele elatist seaduses sätestatud miinimumsummas ja pidada üleval ka

enda kolmandat last ning ennast [1293,07 – 575,44 (603,48 alates 1. aprillist 2025) – 150

eurot]. Hagejal jääks sellise sissetuleku juures enda kuludeks vähemalt 539 eurot 59 senti.

Arvestades, et hageja ülalpidamiskulud tasub hageja eest suures osas hageja abikaasa, on

hagejal võimalik end selle summa eest ülal pidada isegi juhul, kui hagejal ei peaks

kõrgema sissetuleku teenimise korral enam olema õigust kasutada tööandaja sõidukit ka

erasõitudeks.

15. Ringkonnakohus leiab seega, et hageja ei toonud välja ega tõendanud mõjuvat

põhjust, mis annaks PKS § 102 lg 2 kohase aluse vähendada hagejalt kostjate kasuks

kohtulahendiga välja mõistetud elatist. Maakohtul ei olnud alust elatist vähendada.

16. Hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool TsMS § 164 lg 1

järgi oma menetluskulud ise. Käesolevas asjas ei ole põhjendatud nimetatud kulude

jaotusest TsMS § 164 lg 2 alusel kõrvale kalduda. Hageja osales menetluses ise ja kostjad

osalesid oma seadusliku esindaja kaudu. Menetluskulud on põhjendatud jätta nii maa- kui

ka ringkonnakohtus seega poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)