1-08-9439/80 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-9439

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04 november 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 26 oktoobril 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-08-9439 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kaitsja advokaat Anne Vissak Taotlus Martin Zaitsevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu MARTIN ZAITSEV

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn; isikukood 38110102756 RESOLUTSIOON

Jätta Martin Zaitsev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Martin Zaitsev on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 23.09.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-9439 KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 ööpäeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud 27 päeva vangistust. Kohtuotsusega määrati KarS § 74 alusel, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Martin Zaitsev ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tartu Maakohtu 19.02.2009.a

2 (3) määrusega pikendati katseaega 6 kuu võrra. Tartu Maakohtu 16.12.2010.a määrusega tühistati vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ning pöörati täitmisele Martin Zaitsevile Tartu Maakohtu 23.09.2008.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 11 kuu 27 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.03.2011.a ja lõpeb 04.03.2012.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 06.09.2011.a. Martin Zaitsev esitas 07.07.2011.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla edastas 06.09.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 26.10.2011.a seisuga on Martin Zaitsevi kandmata karistusaeg 4 kuud 7 päeva vangistust. Martin Zaitsev on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 23.02.1999.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi 3 kuud vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga, pööratud täitmisele Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2000.a määrusega; 2) 08.05.2003.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 5 kuud vangistust tingimisi 4- aastase katseajaga ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks; 3) 19.04.2004.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 329 ja § 424 järgi 7 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta vangistust ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 18 kuuks; 4) 20.07.2004.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 – § 25 lg 1, 2 järgi 30 päeva vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 1 alusel 11 kuud 23 päeva vangistust; 5) 26.01.2006.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 329 ja § 424 järgi 7 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati 420 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta, ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks.

Prokurör esitas enda arvamuse kirjalikult, milles ei toeta Martin Zaitsevi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör põhjendas enda arvamust järgnevaga: M. Zaitsev on kriminaalkorras varasemalt karistatud 6-l korral ja kandunud reaalset vanglakaristust 3-l korral. Varasemad karistused, s.h reaalne vangistus, ei ole muutnud tema käitumisharjumusi ja ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käesoleva vangistuse jooksul ei ole M. Zaitsevi suhtes koostatud isikliku täitmiskava ja ta ei ole ka läbinud vangistuse jooksul ühtegi programmi. Sellest tulenevalt ei saa anda ka hinnanguid, et kas tema hoiakutes on toimunud muutusi. Käesolev reaalne vangistus on talle määratud põhjusel, et ta korduvalt rikkus kriminaalhooldusnõudeid ja seda vaatamata korduvatele hoiatustele ja erakorralistele ettekannetele karistuse täitmisele pööramiseks. Seega on M. Zaitsevile pakutud korduvalt nimetatud karistuse kandmist tingimisi, kuid ta on sellesse ükskõikselt suhtunud.

Kaitsja leiab, et Martin Zaitsevi võiks vabastada enne tähtaega. Tal on elu- ja töökoht vabaduses. Martin Zaitsev on valmis laskma end allutada elektroonilise järelevalve alla, kuigi seadusest lähtuvalt saaks ta vabaneda ka tavalise järelevalve alla, see räägib tema kasuks. Zaitsevit on mitu korda karistatud. Zaitsev kannab lühiajalist vangistust 1 aasta, mis tähendab seda, et tema osas ei ole koostatud täitmiskava vanglas ja ta ei ole saanud läbida sotsiaalprogramme. Tema edasine karistuse kandmine ei aita kaasa resotsialiseerimisele, pigem aitaks kaasa allutamine kriminaalhooldusele.

Martin Zaitsev ise selgitas, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht ja kokkulepe töötamise osas. Ta tahaks, et tema üle oleks kontroll kriminaalhoolduse näol.

3 (3) KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Martin Zaitsev on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Martin Zaitsev on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral. Ta on viibinud ka vangistuses, kuid talle on korduvalt antud võimalus kanda karistust ka vabaduses. Vaatamata korduvale karistatusele pidas kohus viimati otsust tehes võimalikuks vabastada Martin Zaitsevi tingimuslikult vangistuse kandmisest allutades ta käitumiskontrollile. Martin Zaitsev ei kasutanud talle antud võimalust ja jättis korduvalt kontrollnõuded ning kohustused täitmata, mistõttu koostati tema kohta erakorraline ettekanne. Kohus pidas taas võimalikuks karistust täitmisele mitte pöörata ja pikendas katseaega, kuid Martin Zaitsev jätkas kontrollnõuete rikkumist, mistõttu lõpuks pöörati vangistus täitmisele. Vangistusest vabastamine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada ühe karistuse juures vaid ühel korral. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduvalt tingimuslikult vabastamise kohaldamisel sama vangistuse suhtes kaotab vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et ka küllaltki lühikese vangistuse ajal on Martin Zaitsevrikkunud kehtestatud nõudeid – teda on karistatud ühel korral distsiplinaarkorras. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kõige eeltoodu põhjal leiab kohus, et Martin Zaitsev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik