3-23-704/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-704

Otsuse kuupäev

31. märts 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

X-i kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/78 ja 3. märtsi

2023. a vaideotsuse nr 13-29.1/22/1935-3 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet,

volitatud esindaja Lisbet Sadam

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X-i kaebus.

2. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 8. märtsi 2022. a otsus

nr 13-6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsus nr 13-29.1/22/1935-3 X-i puudutavas osas.

3. Jätta kaebuse muutmise taotlus rahuldamata.

4. Jätta taotlus Y kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks läbi vaatamata.

5. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt X-i kasuks välja kantud

menetluskulu 20 eurot.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis X-i ning Y nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. aprill 2025

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-23-704

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) otsustas 8. märtsi 2022. a

otsusega nr 13-6/22/78:

1) tunnistada X-i Talu OÜ-d puudutavas osas kehtetuks PRIA 31. jaanuari 2013. a otsus

nr 13-6/189, millega rahuldati taotlus nr 310012671688 ning määrati X-i Talu OÜ-le

toetus summas 100 000 eurot;

2) nõuda solidaarselt Y-lt (X-i Talu OÜ üldõigusjärglane) ja X-ilt tagasi välja makstud

toetus summas 100 000 eurot;

3) kohustada Y-d ja X-i maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva

jooksul alates otsuse tegemise päevast;

4) tasaarvestada tagasi maksmata toetusraha mistahes PRIA makstava toetusmaksega,

millele taotlejal tekib õigus seoses PRIA-le esitatud toetustaotlustega alates otsuse

tegemisest;

5) kui isikud ei maksa toetust otsuses nimetatud tähtaja jooksul tagasi ja toetusraha ei saa

tasaarvestada, arvestada viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud

kalendripäeva eest;

6) kui isikud jätavad toetusraha tagasinõudmise otsuse samas otsuses nimetatud tähtaja

jooksul täitmata ning tagasinõutavat toetusraha ei ole võimalik mõistliku aja jooksul

tasaarvestada, anda toetusraha tagasinõudmise otsus sundtäitmisele.

2. X-i ja Y esindaja esitas 7. juulil 2022 PRIA-le taotluse vaide esitamise võimaldamiseks ja

haldusakti täitmise peatamiseks. Taotluses paluti kinnitada, et taotluse esitajatel on õigus

esitada PRIA 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/78 peale vaie kuni 1. augustini 2022. Ühtlasi

sooviti taotluses PRIA otsuse täitmise peatamist. PRIA rahuldas 15. juuli 2022. a otsusega nr

13-6/22/250 taotluse osaliselt, s.o X-i suhtes. PRIA peatas vaidlusaluse otsuse täitmise ning

kinnitas, et X-il on õigus esitada vaie kuni 1. augustini 2022. Y esitas 21. juulil 2022 PRIA-

le uuesti vaidlusaluse otsuse täitmise peatamise taotluse, mille PRIA jättis 28. juulil 2022. a

otsusega nr 13-6/22/270 rahuldamata.

3. X ja Y esitasid 29. juulil 2022 PRIA-le vaide, milles palusid ennistada vaide esitamise

tähtaeg Y suhtes, tunnistada PRIA 8. märtsi 2022. a otsus nr 13-6/22/78 terves ulatuses

kehtetuks ja lõpetada PRIA 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/78 täitmine kõikide otsuse

adressaatide (X ja Y ) suhtes. PRIA jättis 3. märtsi 2023. a vaideotsusega nr 13-

29.1/22/1935-3 Y taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Sama otsusega

jättis PRIA X-i ja Y vaide PRIA 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/78 terves ulatuses

kehtetuks tunnistamiseks ning otsuse täitmise lõpetamiseks rahuldamata.

4. X ja Y esitasid 2. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palusid järgnevat:

1) tuvastada, et Y -l on õigus esitada käesolev kaebus; teise alternatiivina kohustada

PRIA-t Y vaiet läbi vaatama; kolmanda alternatiivina ennistada vaide esitamise

tähtaeg Y suhtes; neljanda alternatiivina määrata Y menetlusse kolmanda isikuna;

2) tunnistada PRIA 8. märtsi 2022. a otsus nr 13-6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsus

nr 13-29.1/22/1935-3 terves ulatuses kehtetuks (tühistamiskaebus);

3) alternatiivselt, kui tühistamiskaebus jääb rahuldamata, vähendada PRIA 8. märtsi

2022. a otsusele nr 13-6/22/78 järgnenud sissenõudmise osas viivist.

5. Tartu Halduskohus tõlgendas 24. mai 2023. a määrusega X-i ja Y esitatud kaebust ning

sai aru, et kaebajate põhinõudeks on nõue tühistada PRIA 8. märtsi 2022. a otsus nr 13-

6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsus nr 13-29.1/22/1935-3 ning alternatiivselt taotlevad X

ja Y viiviste vähendamist. Kohus tagastas Y kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 4 ja §

3-23-704

121 lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 1) ning X-i kaebuse osaliselt ehk viivise vähendamiseks

kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 2). Kohus võttis menetlusse

X-i kaebuse PRIA 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse nr

13-29.1/22/1935-3 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 4). Sama määrusega peatas kohus

haldusasja menetluse HKMS § 95 lg 4 teise lause alusel kuni Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjas

nr C-437/22 tehtava eelotsuse jõustumiseni (resolutsiooni p 7).

6. X ja Y esitasid Tartu Ringkonnakohtule 9. juunil 2023 hiljem täiendatud määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 24. mai 2023. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 7 peale. Tartu

Ringkonnakohus jättis 17. juuli 2023. a määrusega määruskaebuse rahuldamata.

7. X ja Y esitasid Riigikohtule 8. augustil 2023 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 17.

juuli 2023. a määruse peale. Riigikohtu halduskolleegium tagastas 21. novembri 2023. a

määrusega X-i ja Y määruskaebuse menetluse peatamist puudutavas osas ning jättis

määruskaebuse ülejäänud osas menetlusse võtmata.

8. Tartu Halduskohus uuendas 11. märtsi 2024. a määrusega haldusasja menetluse, sest

Euroopa Kohus tegi 29. veebruaril 2024. a otsuse asjas nr C-437/22 ning menetluse peatamise

alus lõppes. Kohus andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.

9. Vastustaja esitas 3. mail 2024 kohtule vastuse, milles võtab X-i esitatud kaebuse õigeks.

Pärast kaebuse osalist tagastamist on asjas menetlusse jäänud X-i kaebus PRIA 8. märtsi

2022. a otsuse nr 13-6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 13-29.1/22/1935-3

tühistamiseks. Seega ei puuduta vaidlus PRIA 8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/78 kehtivust

ja õiguspärasust Y osas. Y osas on otsus kehtiv. Y on vaidlustatud haldusaktiga esitatud

nõude täies ulatuses täitnud (osaliselt vabatahtlikult ja osaliselt läbi sundtäitmise), mistõttu

puudub vastustaja hinnangul vajadus ja Euroopa Kohtu 29. veebruari 2024. a otsusest

kohtuasjas nr C-437/22 tulenevalt ka õigustus X-i suhtes nõude üleval hoidmiseks. Vastustaja

vaates ei oma tähtsust, milline solidaarvastutajatest kohustuse täidab. Vastustaja hinnangul ei

ole mõistlik õigusvaidlust jätkata selleks, et teha kindlaks, kas vaidlusaluse haldusakti

andmise ajal oli nõude esitamine solidaarselt X-i vastu õigustatud või mitte.

10. Tartu Halduskohus jättis 9. mai 2024. a määrusega taotluse Y kolmanda isikuna

haldusasja menetlusse kaasamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), otsustas haldusasja läbi

vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate

menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemise aja (resolutsiooni p-d 2-5). Kohus asus seisukohale, et kuna kohus tagastas

Y kaebuse tervikuna 24. mai 2023. a määrusega ning haldusasja menetlusse on jäänud üksnes

X-i kaebus PRIA haldusaktide tühistamiseks teda puudutavas osas, siis ei avalda kohtu

edasised lahendid Y õigustele ja kohustustele otsest mõju.

11. X ja Y esitasid 28. mail 2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 9. mai 2024. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks.

12. Tartu Halduskohus tühistas 29. mai 2024. a määrusega kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemise aja – 11. juuli 2024. Kohus jäi oma 9. mai 2024. a määruses esitatud

seisukohtade juurde ega pidanud jätkuvalt Y haldusasja menetlusse kolmanda isikuna

kaasamist põhjendatuks. Kuna X ja Y vaidlustasid Tartu Halduskohtu 9. mai 2024. a

määruse resolutsiooni p 1 Tartu Ringkonnakohtus ning enne määruskaebemenetluse

lõppemist ei ole halduskohtus asja sisuline lahendamine võimalik, siis tühistas kohus

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.

3-23-704

13. Tartu Ringkonnakohus jättis 2. oktoobri 2024. a määrusega X-i ja Y määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. mai 2024. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

14. X ja Y esitasid 28. oktoobril 2024 eelnimetatud ringkonnakohtu määruse peale

Riigikohtule määruskaebuse, mille Riigikohtu halduskolleegium jättis 21. jaanuari 2025. a

määrusega menetlusse võtmata.

15. Tartu Halduskohus andis 24. jaanuari 2025. a määrusega menetlusosalistele tähtajad

täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemise aja.

16. X esitas 19., 26. ja 27. veebruaril 2025 täiendavad seisukohad, milles jääb haldusakti

sisulist õigusvastasust puudutavas osas varasemate etteheidete juurde. Vaidlustatud otsuses

kajastatud rikkumisi pole äriühing ega kaebaja toime pannud. Kaebaja väljendab lisaks

jätkuvat vastumeelsust sellele, et Y-d ei ole kolmanda isikuna menetlusse kaasatud ning

leiab, et vajalik on sisulise otsuse tegemine, mitte vaid õigeksvõtust lähtuvalt otsuse

tühistamine kaebaja suhtes, sest otsuse sisulisest õiguspärasusest sõltub ka äriühingule tehtud

otsuse õiguspärasus. Kaebaja on seisukohal, et haldusakt on ühtne nii tema kui äriühingu

suhtes ning see kehtib või langeb tervikuna. Kuna vastustaja ei ole tunnistanud haldusakti Y

suhtes kehtetuks, siis omab selles asjas haldusakti sisulisele õiguspärasusele antav hinnang

mõju ka äriühingu õigustele. Kuigi äriühingut ei ole formaalselt kolmanda isikuna kaasatud,

on vaidluse tulemus otsustava tähtsusega tema õigustele. Kohus saab jätkuvalt äriühingu

kolmanda isikuna menetlusse kaasata ning peakski seda tegema. Haldusvaidlust tuleb jätkata

kuni on tagatud Y õiguste sisuline kaitse, seda eeldab ka Euroopa Liidu Kohtu praktika. Kui

kohus lõpetab menetluse üksnes formaalse õigeksvõtu alusel, ilma sisulise otsuseta, jääb Y

faktiliselt kohtuliku kaitseta. Haldusakt oleks X-i suhtes tühistatud, kuid Y suhtes kehtiks

edasi. Sellist lahendust võiks vaadelda EIÕK art 6 ja EL põhiõiguste harta art 47 mõttes

efektiivse õiguskaitse eiramisena. Kuigi menetluslikud detailid eri riikides varieeruvad, on

üldine suundumus ühene – efektiivne õiguskaitse tuleb tagada kõigile õiguste kandjatele.

Menetluse lõpetamine üksnes PRIA õigeksvõtu tõttu, ilma teise adressaadi olukorda

lahendamata, kahjustaks õiglust ega oleks kooskõlas efektiivse halduskohtumenetluse

põhimõtetega. Kaebaja palub tühistada vaidlustatud PRIA otsus ja vaideotsus nii kaebaja kui

ka Y suhtes või alternatiivselt kohustada otsuse resolutsioonis PRIA-t uuendama Y suhtes

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 2 alusel haldusmenetluse. Kaebaja hinnangul on

kõigi osapoolte huvides, et kõik küsimused lahendatakse lõplikult juba selles menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

17. PRIA võttis 3. mail 2024 X-i esitatud kaebuse õigeks. Y on vaidlustatud haldusaktiga

esitatud nõude täies ulatuses täitnud (osaliselt vabatahtlikult ja osaliselt läbi sundtäitmise),

mistõttu puudub vastustaja hinnangul vajadus ja Euroopa Kohtu 29. veebruari 2024. a otsusest

kohtuasjas nr C-437/22 tulenevalt ka õigustus X-i suhtes nõude üleval hoidmiseks. Vastustaja

hinnangul ei ole mõistlik õigusvaidlust jätkata selleks, et teha kindlaks, kas vaidlusaluse

haldusakti andmise ajal oli nõude esitamine solidaarselt X-i vastu õigustatud või mitte.

18. HKMS § 159 lg 1 näeb ette, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud

avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. HKMS § 159 lg 4 kohaselt ei võta kohus

õigeksvõttu vastu, kui kolmas isik ei nõustu õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega. Sellisel

juhul teeb kohus põhjendatud määruse ja asja lahendamine jätkub üldises korras. Kohus

3-23-704

selgitab kolmandale isikule, et õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega mittenõustumisel võivad

kaebaja menetluskulud jääda HKMS § 108 lõike 5 alusel kolmanda isiku kanda.

19. Vaidlust ei ole selles, et Y ei ole praeguses asjas ei kaebaja ega kolmas isik ning tema

kolmanda isikuna menetlusse kaasamise taotluse on Tartu Halduskohus jätnud 9. mai 2024. a

määrusega rahuldamata ning see määrus on jõustunud. HKMS § 159 lg 1 koostoimes lg-ga 4

ei anna kohtule õigeksvõtu korral tagajärgede osas kaalumisruumi, kui tegemist ei ole lg-s 4

sätestatud erandjuhtumiga. HKMS näeb õigeksvõtu tagajärjena kaebuse rahuldamise, mitte

kaebaja märgitud menetluse lõpetamise (vrd HKMS § 159 ja §-d 152 ning 155). Kuigi

kaebaja rõhutab menetluse jätkamise vajadust, ei ole kaebuse eset arvestades see vajalik.

Õigeksvõtuga saavutab kaebaja enda suhtes selle eesmärgi, mida ta taotles, sest kohtuotsusega

tühistatakse vaidlustatud haldusaktid kaebaja suhtes ning need ei oma kaebaja õigustele enam

negatiivset mõju. Kaebaja ei saa nõuda menetluse jätkamist menetlusvälise isiku õiguste

kaitseks, kelle nõuded on selles asjas menetlusnormide mittejärgimise tõttu tagastatud. Kohus

ei nõustu ka kaebuse muutmise taotlusega (vt otsuse p 22). Seega ei ole Y huvid kaebuse

rahuldamist ja kohtuotsuse põhjendamise ulatust mõjutavad, sest nimetatud äriühing ei ole

menetlusosaline. Y saab oma õigusi kaitsta haldusasja nr 3-23-1171 raames, kus äriühing on

muu hulgas vaidlustanud PRIA tegevuse haldusmenetluse uuendamata jätmise tõttu ning on

esitanud kohustamisnõude menetluse uuendamise saavutamiseks. Kuna vaidlustatud

haldusaktid tuleb igal juhul vaidlustatud osas tühistada ning see ei sõltu sellest, kas

vaidlustatud haldusaktid on ka sisuliselt ning millises ulatuses õigusvastased, siis ei pea kohus

menetlusökonoomia põhimõtet arvestades võimalikuks ega vajalikuks hakata vaidlustatud

otsuse sisulist õiguspärasust iga kaebaja väljatoodud argumendi valguses analüüsima.

Haldusaktide tühistamine kõrvaldab nende negatiivse mõju kaebaja suhtes täielikult. Kaebaja

on viidanud sellele, et Y suhtes kehtivad eelviidatud haldusaktid edasi ja ka seetõttu tuleks

menetlust jätkata ning haldusaktide sisulist õiguspärasust detailselt analüüsida. Kaebaja ajab

segamini enda kui füüsilise isiku ja temaga seotud äriühingu õigused ja kohustused. Kaebaja

saab kaitsta siiski selle asja raames üksnes enda õigusi, mitte menetlusvälise isiku õigusi

(HKMS § 44 lg 1). Kaebaja viidatud Euroopa Liidu õigusaktid ja rahvusvaheline

kohtupraktika selles osas erisusi kaasa ei too. Seetõttu ei oma kaebuse rahuldamise kontekstis

mingit tähtsust see, et Y osas jäävad eeltoodud haldusaktid kehtima. Y peab ja saab oma

õigusi ise kaitsta, sh haldusasja nr 3-23-1171 raames, milles äriühing on vaidlustanud

haldusmenetluse uuendamata jätmise otsustuse. Seega tühistab kohus õigeksvõtu tõttu PRIA

8. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 13-29.1/22/1935-3

kaebaja suhtes.

20. Kohus lahendab ühtlasi menetluses esitatud lisataotlused. Kohus käsitab kaebaja 19.

veebruari 2025. a avaldust koostoimes 26. ja 27. veebruari 2025. a täiendustega nii, et kaebaja

soovib kaebust muuta, täiendades seda Y osas selles asjas vaidlustatud PRIA 8. märtsi 2022.

a otsuse nr 13-6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 13- 29.1/22/1935-3 tühistamise

nõudega ja alternatiivselt kohustamisnõudega, millega PRIA-t kohustatakse Y osas

haldusmenetluse uuendama.

21. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni

kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja

möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning

kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Kaebetähtaja

kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

22. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse muutmine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega lubatav

ning Y saab oma õigusi kaitsta haldusasja nr 3-23-1171 raames, milles on vaidluse esemeks

just see, kas äriühingu suhtes esinevad haldusmenetluse uuendamise alused HMS § 44 lg 2

3-23-704

mõttes. Selles asjas saab äriühing oma õigusi kaitsta. Y õiguste kaitseks selles asjas

tühistamisnõude ja kohustamisnõude võimaldamine ei ole lubatav, sest tühistamisnõude osas

jättis Y ise kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata, ületades vaide esitamise tähtaega,

mis tingis vaide tagastamise ning samuti kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu kaebuse

tagastamise. Tartu Halduskohus tagastas just seetõttu 24. mai 2023. a määrusega Y

tühistamisnõude. Selles osas ei ole midagi muutunud ning kaebuse muutmine ei ole HKMS §

121 lg 1 p 4 alusel lubatav. Varasema määruse põhjendused on asjakohased ka uue

tühistamisnõude lubatavuse hindamisel ning kohus jääb varasemalt väljendatud seisukohale,

mille õigsust on ka kõrgemate kohtute määrused kinnitanud. Samuti ei ole kohustamisnõude

lisamine lubatav, sest selline nõue ei seondu mitte kaebaja, vaid praegusel juhul

menetlusvälise isiku õiguste kaitse vajadusega. Y ei ole selles asjas ei kaebaja ega kolmas

isik ehk ta on menetlusväline isik. Menetlusvälise isiku õiguste kaitseks kaebuse muutmine

tähendaks vajadust käsitleda Y-d teise kaebajana olukorras, kus kaebaja on sellise nõude osas

sisuliselt küll kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud (vt haldusasja nr 3-23-1171

asjaolusid), kuid kes on juba uuendamisest keeldumist puudutavas osas samal alusel

kohustamisnõude teises kohtuasjas esitanud. Seega on soovitud kohustamisnõude puhul

tegemist korduva nõudega ning selline nõue ei oleks lubatav HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel

(sama nõue samal alusel on juba kohtu menetluses). Kohus peab vajalikuks veel märkida, et

kaebaja enda kaebuse pinnalt ei ole kohustamisnõude lahendamine ja rahuldamine igal juhul

võimalik, sest sellist nõuet ei ole kaebaja varem esitanud ning kohus menetlusse võtnud ning

kaebuse muutmiseks kohus HKMS § 49 lg 2 järgi alust ei näe. Seetõttu jätab kohus kaebaja

kaebuse muutmise taotluse täies ulatuses rahuldamata.

23. Kaebaja 19., 26. ja 27. veebruari 2025. a täiendustest on välja loetav kaebaja tahe, et Y

tuleks ikkagi menetlusse kolmanda isikuna kaasata. Kohus käsitleb seda eraldi taotlusena ja

jätab selle taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel kui korduva läbi vaatamata. Kohus on juba

varasemalt samal alusel esitatud taotluse osas jõustunud 9. mai 2024. a määruses seisukoha

kujundanud ega näe alust sellest irdumiseks.

24. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus X-i kaebuse. Kohus tühistab PRIA 8. märtsi 2022. a

otsuse nr 13-6/22/78 ja 3. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 13-29.1/22/1935-3 kaebajat

puudutavas osas. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, muid menetluskulusid

kaebaja kohtumenetlusega kandnud ei ole. HKMS § 108 lg 1 alusel mõistab kohus PRIA-lt

kaebaja kasuks välja kantud menetluskulu 20 eurot. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus

avaldatavas kohtulahendis kaebaja ning Y nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider