2-23-111454/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-111454

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E. B. vastu põhivõla

1091,98 euro, intressi 82,71 euro, sissenõudmiskulu 50

euro, viivise 241,88 euro ja alates 12.08.2023 viivise

saamiseks määras 21% aastas

Tsiviilasja hind

1695,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479), esindaja S.

R. Kostja: E. B. (XXX)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi E. B. vastu põhivõla 1091,98

euro, intressi 82,71 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, viivise 241,88 euro ja alates

12.08.2023 viivise saamiseks määras 21% aastas.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kostjale hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Avaldada vajadusel kohtuotsus Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 16.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1381,51 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 28.07.2023 maksekäsu

kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte

toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 11.08.2023 esitas hageja hagi, mida ta 01.09.2023 täpsustas, paludes kostjalt välja mõista

põhivõla 1091,98 eurot, intressi 82,71 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivise 241,88 eurot

ja alates 12.08.2023 viivise intressimääraga võrdses määras 21% aastas.

3. Hagi kohaselt sõlmis kostja Swedbank AS-iga järgmised lepingud:



02.03.2017 autolaenulepingu 17-025798-AL, limiidiga 4500 eurot, igakuise maksega

220,20 eurot. Kostja pidi laenu tagastama 24 osamaksega, lepingujärgne intress oli

15% aastas, lepingutasu 100 eurot, krediidi kulukuse määr 18,92%.



22.11.2018 vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu 18-130737-RK, limiidiga 2200

eurot, intressiga 20,00% aastas, kuutasu 1,30 eurot, krediidi kulukuse määraga

22,20%.



30.11.2018 väikelaenulepingu 18-136349-VL, limiidiga 1300 eurot. Igakuise makse

suurus 84,79 eurot. Laen tuli tagastada 18 osamaksega, intress 22% aastas,

lepingutasu 35 eurot, krediidi kulukuse määr 29,37%.

4. Kostja on lepingu järgi nr 17-025798-AL teinud tagasimakseid kogusummas 4949,25 eurot,

millest 4064,99 eurot põhiosa katteks, 784,26 eurot intressi katteks ja 100 eurot lepingutasu

katteks.

5. Kostja on lepingu järgi nr 18-130737-RK teinud tagasimakseid kogusummas 97,33 eurot,

millest 97,33 eurot intressi katteks.

6. Kostja on lepingu järgi nr 18-136349-VL teinud tagasimakseid kogusummas 205,37 eurot,

millest 124,69 eurot põhiosa katteks, 45,68 eurot intressi katteks ja 35 eurot lepingutasu

katteks.

7. 27.02.2019 laenulepinguga nr 19-019184-VV refinantseeriti eelmärgitud lepingud. Lepingu

järgi sai kostja laenu 3856,70 eurot, millest lepingutejärgne põhivõlg oli 3809,89 eurot ja

intress 46,81 eurot, intressi määraga 21% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraga 24,55%.

Kostja ei ole jäänud refinantseerimislepingu aluseks olevate lepingutega võlgnevusse, vaid

refinantseerimisleping sõlmiti, et vähendada kliendi igakuiseid maksed (344 eurot vs 119,93

eurot). Kostjale ei ole refinantseerimislepingu alusel väljamakset tehtud.

8. Kõigi lepingute puhul hinnati kostja krediidivõimelisust laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu

Swedbanki väljavõtte laekumiste põhjal. Autolaenulepingu sõlmimisele eelnenud 6 kuu

jooksul laekus laenusaaja kontole töötasu AS-ist X, 6 kuu keskmine laekumise suurus oli

1001,36 eurot. Autolaenu väljastamisel võeti arvesse kliendi igakuiseid kohustused

Swedbank AS-is. Kliendil oli krediitkaardi kasutamise leping limiidiga 800 eurot. 22.11.2018

vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu sõlmimisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus

laenusaaja kontole töötasu AS X, 6 kuu keskmine laekumise suurus oli 1018,04 eurot.

Arvesse võeti kliendi igakuiseid kohustused Swedbank AS-is summas 327,04 eurot. Pangale

teadaolevalt kliendil muud krediidikohustused väljaspool Swedbank AS-i puudusid,

Creditinfos maksehäired lepingu sõlmimise ajal ei esinenud. 30.11.2018 väikelaenulepingu

sõlmimisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole töötasu AS-ist X 6 kuu

keskmine laekumise suurus oli 1018,04 eurot. Väikelaenu väljastamisel võeti arvesse kliendi

igakuiseid kohustused Swedbank AS-is summas 365,04 eurot. Regulaarsed

majapidamiskulud võtab pank krediidivõimelisuse analüüsil arvesse üldkohaldatavate

määradena. Refinantseerimislepingu sõlmimisele eelnenud Swedbanki pangakonto väljavõtte

põhjal oli kostja 6 kuu keskmine sissetulek 944,50 eurot - töötasu + 2 kuu

töövõimetushüvitis, töökoht AS-is X. Lisaks informeeris klient taotluse esitamisel, et viibib

haiguslehel veel ca 1 kuu ja siis saab uuesti tööle naasta. Haiguse perioodil saab lepingu

makseid tasuda laekuvast töövõimetushüvitisest ning edaspidi laekuvast palgast. Creditinfos

maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid. Taotluse analüüsil võeti arvesse kliendi

kohustusi väljaspool panka, mis täpsustati telefoni teel. Kliendil oli kohustus Tele2 Eesti AS-

s ees, järelmaks jäägiga 240 eurot. Kliendi olemasolevad kohustused refinantseeriti, et

vähendada kliendi igakuiseid makseid (344 eurot vs 119,93 eurot). Uued kuumaksed

moodustasid kliendi sissetulekust ca 12,70%. Swedbanki poolt VÕS §-s 4034 sätestatud

kohustuste täitmist kinnitab asjaolu, et kostja täitis lepingust tulenevaid kohustusi üle kolme

aasta.

9. Swedbank AS saatis kostjale 04.07.2022 lepingu nr 19-019184-VV ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd

hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Swedbank AS lepingu üles

22.07.2022. Hageja omandas nõude loovutamise teel ja sellest on kostjat teavitatud

31.10.2022.

10. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 2764,72

eurot. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 26.04.2022 osamaksest kuni 26.06.2022

osamakseni summas 260,45 eurot (57,77+100,73+101,95). Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg

summas 1091,98 eurot (3856,70-2764,72).

11. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 21% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus

alates 26.04.2022 kuni ülesütlemiseni 22.07.2022 summas 82,71 eurot

(22,17+20,70+21,39+17,78+0,67). Kostja intressi tasunud ei ole.

12. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1091,98 eurot lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 23.07.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.08.2023

lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 21% aastas. Hageja

nõuab viivist summas 241,88 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle

kohase tasumiseni alates 12.08.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 21%

aastas.

13. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot.

Kostja vastuväited

14. Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud, kuid

kostja ei ole hagivastust esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

15. Maakohus, tutvunud asja materjaliga ja samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid

tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

16. Hageja esile toodud asjaolude kohaselt sõlmis kostja Swedbank AS-iga järgmised lepingud:



02.03.2017 autolaenulepingu 17-025798-AL, laenusummaga 4500 eurot, igakuise

maksega 220,20 eurot. Laen tuli tagastada 24 osamaksega, intressimäär oli 15%

aastas, lepingutasu 100 eurot, krediidi kulukuse määr 18,92% ning krediidi kogukulu

5384,27 eurot (dtl 148-154, sama 160-166).



22.11.2018 vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu 18-130737-RK, limiidiga 2200

eurot (dtl 170-171). Lepingu maksimaalne kuine intressimakse maksimaalselt

kasutatud limiidisummalt sai olla ca 38 eurot. Krediidisummat ei kantud kostja

pangakontole üle, vaid kostja kasutusse anti krediitkaart. Lepingu nr. 18-130737-RK

euroteabelehes (dtl 172-173) nähtub, et arvutamise eelduseks on võetud krediidilimiit

2200 eurot, tagastamise tähtaeg 1 aasta, intressi protsent 20% aastas, kuutasu 1,30

eurot. Samuti nähtub antud andmetest krediidi kulukuse määr 22,20% ning krediidi

kogukulu 2433,09 eurot.



30.11.2018 väikelaenulepingu 18-136349-VL, laenusummaga 1300 eurot, igakuise

tagasimaksega 84,79 eurot (tegemist oli esimese osamaksega, järgnevad maksed on

summas 85,58 eurot) (dtl 176-182, sama 188-194). Lepingu nr. 18-136349-VL

euroteabelehes (dtl 195-197) nähtub, et arvutamise eelduseks on võetud laenusumma

1300 eurot, 18 osamakset, intressi protsent 22% aastas, lepingutasu 35 eurot. Samuti

nähtub antud andmetest krediidi kulukuse määr 29,37% ning krediidi kogukulu

1575,37 eurot.



27.02.2019 laenulepinguga nr 19-019184-VV refinantseeriti eelmärgitud lepingud.

Lepingu järgi sai kostja laenu 3856,70 eurot, intressi määraga 21% aastas, lepingu

krediidi kulukuse määraga 24,55% (dtl 27-35, tõlge dtl 36-41).

Refinantseerimislepingu alusel väljamakset ei tehtud, sellega vähenes igakuise

tagasimakse suurus (344 eurot vs 119,93 eurot).

17. Swedbank AS saatis kostjale 04.07.2022 lepingu nr 19-019184-VV ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd

kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles Swedbank AS lepingu üles 22.07.2022 (dtl 42).

18. Hageja omandas nõude loovutamise teel ja sellest on kostjat teavitatud 31.10.2022 (dtl 43).

19. Kohtule on esitatud kostja 10.02.2017 autolaenutaotlus (dtl 82-83), 14.11.2018 vaba

tagasimaksega krediitkaardi taotlus (dtl 84-85) ja 29.11.2018 väikelaenutaotlus (dtl 86-87) ja

kostja teostatud tagasimaksed (dtl 46-50).

20. Kohtule on esitatud krediidiandja selgitus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohta (dtl 122-123).

21. Hageja selgitas, et kostja on lepingule nr 17-025798-AL teinud tagasimakseid kogusummas

4949,25 eurot, millest 4064,99 eurot läks põhiosa katteks, 784,26 eurot läks intressi katteks ja

100 eurot lepingutasu katteks; kostja on lepingule nr 18-130737-RK teinud tagasimakseid

kogusummas 97,33 eurot, millest 97,33 eurot läks intressi katteks; kostja on lepingule nr 18-

136349-VL teinud tagasimakseid kogusummas 205,37 eurot, millest 124,69 eurot läks

põhiosa katteks, 45,68 eurot läks intressi katteks ja 35 eurot lepingutasu katteks (dtl 144).

Kohtu arvestusel on kostja teinud tagasimakseid kokku sel juhul summas 5251,95 eurot

(4949,25+ 97,33 + 205,37). 29.01.2025 selgitas hageja, et refinantseerimislepingu põhiosaks

oli summas 3856,70 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid summas 4602,37 eurot.

22. Kostjaga on refinantseerimisleping sõlmitud 27.02.2019 ja 30.11.2018 avaldatud (uuendatud

28.12.2028) oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 60,03%. Kostjaga sõlmitud lepingus on

see 24,55%. Antud juhul seetõttu lepingu tühisuse alus puudub.

23. Kohtu hinnangul ei ole kostja maksevõimet hinnatud nõuetekohaselt ja järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

24. Kostja pangakonto väljavõttelt tuvastas kohus, et kostjal olid lisaks sõlmitud lepingud 15-

032528-RK, 17-027263-RK ja 18-058255-V. Hageja selgitas 29.01.2025, et tegemist oli

Swedbanki tarbimiskrediitide kohustustega, kuid täpsemaid asjaolusid nende lepingute kohta

(millal sõlmitud, mis summas ja kuidas kostja neid lepinguid täitis) ei ole hageja kohtule

välja toonud ega tõendanud. Hageja on märkinud, et autolaenulepingu sõlmimisel oli juba

kostjal krediitkaardi kasutamise leping limiidiga 800 eurot. Hageja sõnul moodustasid kliendi

kohustused tema sissetulekust autolaenu lepingu nr 17-025798-AL puhul 23,5%, vaba

tagasimaksega krediitkaardi lepingu nr 18-130737-RK puhul 35,9% ja väikelaenu lepingu nr

18-136349-VL puhul 44,2%. Regulaarsed majapidamiskulud on pank krediidivõimelisuse

analüüsil võtnud arvesse üldkohaldatavate määradena. Refinantseerimislepingu sõlmimise

hetkel oli kostjal jäänud kohtu tuvastatu järgi tasuda autolaenulepingust vaid 2 osamakset.

Konto väljavõttelt nähtub, et viimane makse on tehtud jaanuaris 2019 ja siis on jäänud

lepingu graafiku järgi tasuda vaid 2 osamakset – 2019 veebruar 220,20 eurot ja märts 219,67

eurot. Kostja töötasu oli vähenenud. Samuti oli kostjal kohustus Tele2 Eesti AS-s ees,

järelmaks jäägiga 240 eurot. Kostja erinevate lepingute hulka arvestades ei ole kohtul

tekkinud veendumust, et kostja, kelle sissetulek oli ca 1000 eurot kuus, oli võimeline

teenindama sellisel hulgal lepinguid ja tasuma igakuiseid majapidamiskulusid. Kohtule

esitatud selgituste alusel ei saanud kohtu hinnangul laenuandjal tekkida VÕS § 403⁴ lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

25. Kooskõlas TsMS § 5 on hageja 29.01.2025 menetlusdokumendis avaldanud, et kui kohus

leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude

ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks. Arvestades, et kostja suhtes on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mida hageja on ka ise möönnud, lugedes nõude kostja

maksetega täidetuks, siis jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja

kanda. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

27. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli

kohtunik