2-23-3169/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Anna Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-3169

Kohtuasi

OÜ Lukuabi hagi lukuabi tallinn OÜ ja J.T vastu

veebilehtede hagiavalduse lisas toodud kujul

avaldamise keelamiseks ja sellest tulevikus

hoidumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.09.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Lukuabi apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) OÜ Lukuabi (registrikood 10750831),

lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova

Kostja (vastustaja) J.T (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Irina Popova

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 11.03.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt OÜ Lukuabi apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 14.09.2023 otsus osas, millega maakohus jättis hagi

J.T vastu täielikult rahuldamata, samuti J.T-d puudutavalt menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada hagi J.T vastu osaliselt, muuta menetluskulude jaotust ja määrata

täiendavalt kindlaks hüvitatavad menetluskulud.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud J.T kanda.

4. Mõista J.T-lt OÜ Lukuabi kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis

870 eurot.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada hagi lukuabi tallinn OÜ vastu.

5.2. Keelata lukuabi tallinn OÜ-l avaldada lukuabi24.eu või lukuabii24h.ee

veebilehti hagiavalduse lisas 2 toodud kujul.

2-23-3169

5.3. Kohustada lukuabi tallinn OÜ-d hoiduma OÜ Lukuabi õiguste rikkumisest

tulevikus ning kohustada lukuabi tallinn OÜ-d mitte kujundama ja mitte

avaldama mistahes veebilehti hagiavalduse lisas 2 toodud kujul.

5.4. Rahuldada hagi J.T vastu osaliselt.

5.5. Keelata J.T-l avaldada lukuabi24.eu veebilehte hagiavalduse lisas 2 toodud

kujundusega.

5.6. Kohustada J.T-d hoiduma OÜ Lukuabi õiguste rikkumisest tulevikus ning

kohustada J.T-d mitte kujundama ja mitte avaldama mistahes veebilehti

hagiavalduse lisas 2 toodud kujundusega.

5.7. Lugeda hagiavalduse lisa 2 kohtuotsuse lahutamatuks osaks.

5.8. Jätta maakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades lukuabi tallinn OÜ

ja J.T kanda.

5.9. Mõista lukuabi tallinn OÜ-lt OÜ Lukuabi kasuks välja menetluskulude

hüvitis 735 eurot.

5.10. Mõista J.T-lt OÜ Lukuabi kasuks välja menetluskulude hüvitis 1605 eurot

(735+870).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Lukuabi (hageja) esitas 27.02.2023 Harju Maakohtule lukuabi tallinn OÜ (kostja I) ja

J.T (kostja II) vastu hagi (täpsustatud 28.02.2023 ja 02.03.2023 ning täiendatud 15.04.2023),

milles palus keelata kostjal I ning kostjal II kui eraisikul või mistahes juriidilise isiku

esindajana tegutsemisel avaldada https://lukuabi24.eu/ ja https://lukuabii24h.ee/index.html

veebilehti hagiavalduse lisas 2 toodud kujul ning lugeda hagiavalduse lisa 2 kohtuotsuse

lahutamatuks osaks. Täiendavalt palus hageja kohustada kostjat I ja kostjat II eraisikuna või

mistahes juriidilise isiku esindajana tegutsemisel hoiduma edasisest hageja õiguste

rikkumisest tulevikus, st mitte kujundama ja mitte avaldama mistahes veebilehte hagiavalduse

lisa 2 toodud kujul.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on nii hageja kui ka kostja I tegevusalaks

äriregistri andmetel muu mujal liigitamata teenindus, kuid tegemist on konkurentidega, kelle

pakutavad teenused on identsed, st mõlemad tegelevad lukkude paigaldamise, vahetuse ja

avamisega.

2

2-23-3169

Hageja (OÜ Lukuabi, asutatud 11.04.2001) kasutab oma äritegevuses veebilehte

https://lukuabi.eu/, mis on registreeritud 07.04.2006.

Kostja I (lukuabi tallinn OÜ, asutatud 29.07.2019) kasutab oma äritegevuses veebilehte

https://lukuabi24.eu/ (I vaidlusalune veebileht), mis on registreeritud 20.05.2022. Kostja II on

kostja I ainuosanik ja juhatuse liige. Lisaks on kostja II teinud 22.08.2022 eelmise

veebilehega identse veebilehe https://lukuabii24h.ee/index.html (II vaidlusalune veebileht),

mille omanikuks on avalike andmete kohaselt lukuabipood OÜ, mille juhatuse liikmeks on

kostja II. Viimati nimetatud veebilehed on võrreldes hageja veebilehega peaaegu identsed

vormistuse, sisu ja disaini poolest – veebilehtedel on sama värvilahendus, sama struktuur ja ka

samad väiksemadki detailid ning ühtlased teenuste hinnad. Portaalis www.teatmik.ee on

kostja I veebilehe aadressiks märgitud www.lukuabi-24h.ee, mis on hoopis teise kujundusega.

Vaidlusalused veebilehed on kostjate kontrolli all. Need olid registreeritud lukuabipood OÜ

nimele. Kuigi WHOIS rahvusvahelisest andmebaasist on nüüd kadunud domeeni omaniku

andmed, varjavad kostjad teadlikud andmebaasile antud infot. See, et vaidlusalustele

veebilehtedele on märgitud kostja I kontaktandmed ja veebilehed teenivad tema

majanduslikke huve, viitab sellele, et domeen kuulub kostjale I ning veebilehed on kostja I ja

tema juhatuse liikme (kostja II) kontrolli all.

Ka kostja I e-postiaadressid (XXX ja XXX) on kujundatud sarnaseks hageja äriregistris alates

17.01.2018 märgitud e-postiaadressiga (XXX). Vaidlusalused veebilehed viitavad kostja I e-

postiaadressile XXX.

Kostja I seaduslik esindaja ja ainuosanik J.T (kostja II) käitub hageja suhtes teadlikult

pahatahtlikult. Kostja II on nii kostja I kui ka lukuabipood OÜ ainuosanik ning mõlemad

äriühingud asutati samal päeval (29.07.2019). Hageja on varem pöördunud sama hagiga kohtu

poole lukuabipood OÜ vastu ning Harju Maakohus tegi 22.12.2022 tsiviilasjas nr 2-22-9960

tagaseljaotsuse, millega keelas mh lukuabipood OÜ-l avaldada veebilehte https://lukuabi24.eu

hageja veebilehe kujul. Selle otsuse täitmise asemel muutis kostja II selle veebilehe

kontaktandmeid selliselt, nagu kuuluks veebileht kostjale I, ning takistas sellega kohtuotsuse

täitmist täitemenetluses ja jätkas hageja õiguste rikkumist. Selleks, et tagada siinses asjas

kohtuotsuse täitmine, tuleb nõue rahuldada ka kostja II vastu, kes võib sarnaselt varasemale

muuta kohtuotsuse täitmise taas võimatuks.

1.2. Hageja nõuab kostjatelt VÕS § 1055 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg-tega 6–8

kahju tekitava käitumise lõpetamist ja sellest hoidumist.

Hageja veebilehega visuaalselt sarnase veebilehe kasutamine kujutab endast ebaausa

konkurentsi osutamist ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse

(EKTÄKS) § 3 lg 2 mõttes ning on käsitatav ka eksitava teabe ja reklaami avaldamisena

reklaamiseaduse (RekS) § 4 lg 1 ja lg 2 p 5 mõttes. Veebilehtede visuaalse sarnasuse tõttu

võib tarbijale jääda mulje, et tegemist on hageja veebilehega ning hageja kliendid satuvad

kostja I veebilehele, mis kahjustab hageja majandustegevust. Samuti võib kolmandatel

isikutel tekkida väär arusaam sellest, et hageja ja kostja I on seotud isikud ning kuuluvad

samasse gruppi. Otsingumootori Google kasutamisel kuvatakse otsingusõnade „lukuabi“ ja

lukuabi 24“ puhul tulemuste esimesel lehel nii hageja veebileht kui ka vaidlusalused

veebilehed. Ühtlasi tegutsevad kostjad tahtlikult heade kommete vastaselt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1045 lg 1 p 8 tähenduses.

3

2-23-3169

Kostja II on kostja I juhatuse liige ning tegutseb KonkS § 2 lg 1 tähenduses kostja I huvides

ning vastutab seeläbi ebaausa konkurentsi osutamise eest.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Kostjate vastuväidete kohaselt tuleb hageja täiendav nõue jätta menetlusse võtmata, sest

tegemist on hagi muutmisega, mis puudutab uut hagi eset ja alust.

Kostjatele ei kuulu vaidlusalused domeenid ja veebilehed ei ole nende kontrolli all, st

kostjatel puudub ligipääs domeenile, et seal infot avaldada või kustutada.

Hageja algse ja täiendava nõude rahuldamise eeldused (kahju, õigusvastane tegu, süü) ei ole

täidetud. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, milliseid konkreetseid toiminguid on

kumbki kostja teinud. Hageja ei ole tõendanud tal kahju tekkimist. Hageja ei ole tõendanud, et

tema majandustegevusse on sekkutud või et kostjate tegevus ei vastanud headele kommetele.

Menetluse edasine käik

3. Harju Maakohus määras 24.04.2023 pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite

esitamiseks, luges eelmenetluse pärast kostjale määratud tähtaja (26.06.2023) möödumist

lõppenuks, määras lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajad

(24.07.2023 ja 24.08.2023) ning otsuse avalikult teatavaks tegemise tähtaja.

4. Hageja esitas 20.07.2023 lõplikud seisukohad, milles tõi täiendavalt esile järgmised

asjaolud ning esitas neid kinnitavad tõendid: kostja I kasutab hagejaga sarnast telefoni

lühinumbrit; kostja I reiting on madalam kui hageja reiting (vaidlusaluste veebilehtede

avaldamine võib negatiivselt mõjutada ka hageja reitingut); kostja II tegutseb samaaegselt

kostja I ja lukuabipood OÜ kaudu ning käive üksnes viimasel, sh suurenes käive 2022 II

kvartalis pärast seda, kui registreeriti I vaidlusalune veebileht; kostja I ja lukuabipood OÜ ei

esita klientidele arveid; lukuabipood OÜ on II vaidlusaluse domeeni omanik.

5. Kostja esitas hageja täiendavate väidete kohta 25.08.2023 seisukoha ja täiendava tõendina

kostja I 2022. a majandusaasta aruande kostjal I puuduva majandustegevuse kohta ning

tõendid lühinumbri kuuluvuse kohta.

6. Hageja esitas 31.08.2023 kostja seisukohale vastuväited ja lühinumbreid puudutavate

väidete kohta täiendavad tõendid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 14.09.2023 otsusega tähelepanuta alates 20.07.2023 esitatud tõendid,

rahuldas hagi kostja I vastu ja jättis hagi kostja II vastu rahuldamata. Kostja I vastu rahuldatud

nõude osas jättis kohus hageja menetluskulud kostja I kanda ning muus osas hageja enda

kanda ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 735 eurot.

7.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

hageja on asutatud 11.04.2001;

-

hageja kasutab äritegevuses domeeni lukuabi.eu, mis registreeriti 07.04.2006;

4

2-23-3169

-

kostja I asutati 29.07.2019;

-

hageja ja kostja I on konkurendid;

-

kostja II on kostja I juhatuse liige ja osanik;

-

domeen lukuabi24.eu registreeriti 20.05.2022;

-

domeen lukuabii24h.ee kuulub lukuabipood OÜ-le;

-

domeenid lukuabii24h.ee ja lukuabi24.eu on sisuliselt ülesehituselt, värvide

lahenduselt ja kujunduselt identsed hageja kasutatava domeeniga lukuabi.eu.

7.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja 25.05.2023 nõude täiendamine domeeni

lukuabii24h.ee osas lubatav ja seda nõuet tuleb menetleda. Sisuliselt on tegu põhinõude

lubatud laiendamisega, mis on olnud seotud kostja I tegevusega menetluse ajal.

7.3. Hageja 20.07.2023 ja 31.08.2023 esitatud tõendid ning kostjate 25.08.2023 esitatud

tõendid tuleb jätta tähelepanuta, sest kumbki pool ei olnud tõendite hilinemisega esitamiseks

esile toonud ega põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu. Tõendite vastuvõtmine tooks kaasa

menetluse venimise, sest kohus peaks andma pooltele täiendavalt aega tõendite esitamiseks

nõuetekohasel viisil ehk koos nõuetekohaste tõlgetega ning viidetega tõendite allikale.

7.4. Hageja esimene nõue kostja I vastu tuleb rahuldada.

Olukorras, kus hiljuti turule tulnud teenuse osutaja kopeerib täielikult kuni kõigi detailideni,

sh kujunduse, värvilahenduse, ülesehituse ja logoni välja pikaajaliselt turul tegutsenud

konkurendi veebilehe, on kohtu hinnangul selgelt tegu ebaausa konkurentsi ja heade

kommetega vastuolus oleva teoga. Sellisel viisil meelitab veebilehe kopeerija enda juurde

tarbijaid, kes tavapärast hoolt järgides ei erista uut teenuse pakkujat pikaajaliselt turul olnud

teenuse osutajast. Sellega eksitatakse tarbijaid teenuse päritolu osas ning moonutatakse

ebaausalt konkurentsi. Seejuures ei näe seadus ette, et eksitava teabe ja reklaami avaldamisel

vastutaks üksnes isik, kellele kuulub domeen, kus eksitavat teavet avaldatakse. Eksitava teabe

avaldamise eest vastutab selle avaldaja.

Kostjad ei ole vastu vaielnud asjaolule, et hageja osundatud veebilehed on hageja veebilehega

identsed ning kostja I osutab hagejaga võrreldes identseid teenuseid. Kostjad ei ole väitnud

ega tõendanud, et neil oleks olnud hageja veebilehe kopeerimiseks hageja luba. Kostjad on

tuginenud ekslikult üksnes sellele, et neile vaidlusalused kaks veebilehte ei kuulu. Kohtu

hinnangul ei võimalda see väide jätta hagi kostja I vastu rahuldamata. EKTÄKS § 3 lõikest 1

ja RekS § 4 lõikest 1 tuleneb hageja õigus nõuda seadusevastase tegevuse keelamist.

Seadusest ei tulene, et ebaausa konkurentsi osutamisel ja eksitava teabe avaldamisel veebilehe

kaudu vastutab vaid veebilehe omanik. Kostja I on avaldanud, et tema on vastutajaks ning

tarbijatele teenust osutavaks isikuks. Seega on kostja I osutanud kõlvatut konkurentsi, püüdes

hageja veebilehega identsete veebilehtede kasutamisega saavutada konkurentsieelist ning

eksitada tarbijaid teenust osutava isiku suhtes. Kostja I ei ole esile toonud ühtegi asjaolu,

millest tulevalt on tema tegevus seadusega kooskõlas. Tähtsust ei oma see, kas kostja I on

ebaausa konkurentsi osutamisel tegelikult tulu teeninud või seda oma majandusaasta

aruannetes kajastanud. Seadusest ei tulene, et eksitava reklaami avaldamine või kõlvatu

konkurentsi osutamine oleks lubatud siis, kui seeläbi tulu ei teenita.

7.5. Ka hageja teine nõue kostja I vastu tuleb rahuldada. Arvestades kostja I toime pandud

rikkumist mitme veebilehe vahendusel, esineb selgelt oht rikkumise kordumiseks. Kostja I ei

ole sisuliselt olnud valmis kohtumenetluse käigus kompromissi sõlmima ega rikkumist

5

2-23-3169

lõpetama ning kostja I ei ole esile toonud ühtegi väidet, millest tulenevalt on ta mõistnud

toime pandud rikkumise sisu.

7.6. Hageja nõuded kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata.

Hageja on ekslikult samastanud juriidilisi isikuid nende osanike ja juhatuse liikmetega.

Olukorras, kus juriidiline isik on rikkunud mõnda seadusest tulenevat kohustust, ei saa selle

eest automaatselt vastutada tema osanik või juhatuse liige. Vaatamata kohtu selgitustele

hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja II

oleks isiklikult avaldanud eksitavaid andmeid vaidlusaluste veebilehtede kaudu või osutanud

ebaausat konkurentsi. Hageja on väitnud, et kostja II on tegutsenud kostja I kaudu, kuid

ainuüksi seos juhatuse liikme ning osanikuna ei võimalda nõude rahuldamist kostja II vastu.

Olukorras, kus kostja I kasutab kostjat II oma majandustegevuses juhatuse liikmena, vastutab

VÕS § 1054 lg 1 järgi kostja I kostja II tegevuse eest.

Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-st 1, ÄS § 187 lg-st 2 ja ÄS § 187 lg-st 4 saab vaid

kahju nõuet esitada juhatuse liikme vastu ning sellisegi nõude esitamisel ei saa võlausaldaja

nõuda hüvitise väljamaksmist endale, vaid osaühingule. Lisaks saaks kahju nõuet esitada siis,

kui nõuet ei saa rahuldada osaühingu vara arvel. Hageja ei ole kostja I vastu kahju hüvitamise

nõuet esitanud. Seadusest ei tulene, et äriühingu juhatuse liige vastutaks koos äriühingu

endaga ebaausa konkurentsi või eksitava reklaami eest. Asjaolusid, millest tulenevalt saaks

nõuet esitada kostja II kui osaniku vastu, ei ole hageja esile toonud.

7.7. Kuna hagi kostja I vastu tuleb rahuldada, jäävad kostja I vastu esitatud nõudega seotud

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja I kanda. Kuna hagi kostja II vastu tuleb jätta

rahuldamata, jäävad selle nõude menetlemise kulud hageja kanda. Hageja põhjendatud

menetluskulude suurus on 1470 eurot. Arvestades seda, et hageja esitas kostjate vastu

solidaarse nõude, tuleb kostjal I hüvitada hagejale pool kantud kuludest, s.o 735 eurot.

Ülejäänud kulud jäävad hageja enda kanda. Kuna kostjat II ei ole menetluses esindanud

lepinguline esindaja, ei tule kostjale hüvitatavaid kulusid kindlaks määrata.

Apellatsioonkaebus

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis tähelepanuta hageja ja kostjate esitatud tõendid ning jättis hagi kostja II vastu

rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja palus võtta tõendid asja materjalide

juurde ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi ka kostja II vastu ja jätta

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, või saata asja samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud palus hageja jätta kostjate

kanda.

8.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja

samastas ekslikult juriidilisi isikuid nende osanike ja juhatuse liikmetega. Hageja tõi

maakohtus esile, et kostjad on osutanud hagejale konkurentsi, avaldanud eksitavat teavet ja

reklaami (EKTÄKS § 3 lg 1 ja lg 2 p 1, § 4 lg-d 1-3; RekS § 4 lg 1 ja lg 2 p 5; VÕS § 1045 lg

1 p-d 6–7 ja lg 3) ning käitunud hageja suhtes heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8

mõttes). Maakohus jättis arvestamata, et kostjat II saab pidada KonkS § 2 lg 1 tähenduses

ettevõtja huvides tegutsevaks isikuks, mida kinnitab ka Riigikohtu praktika (RKTKo

09.12.2008, 3-2-1-103-08, p 13).

6

2-23-3169

Kostja II on nii kostja I juhatuse liikmeks kui ka ainuosanikuks ning on tegutsenud kostja I

huvides. Kostja I tegutseb kostja II kaudu. Kostja II tegi kostja I nimel toiminguid, sh

registreeris ja haldas veebilehti lukuabi24.eu ning lukuabii24h.ee sel kujul, mis on hageja

õigusi rikkuv. Kui isik tegutseb äritegevuses ühingu kaudu, olles selle ühingu juhatuse liige ja

peamine kasusaaja ning kontrollides igati ühingu tegevust, siis sisuliselt teenib ühing vaid

konkreetse isiku huve ning sellises olukorras võib ühingu tegevust samastada isiku

tegevusega, kes selliselt läbi ühingu oma äritegevust teostab. Tsiviilasjas nr 2-22-9960 peetud

vaidluses kuulus veebileht www.lukuabi24.eu kostja II teisele ettevõttele lukuabipood OÜ ja

kohe pärast kohtuotsuse tegemist muutis kostja II veebilehel ettevõtte kontaktandmed, s.o

lisas kostja I andmed. Sellega jätkas kostja II hagejale majandusliku kahju tekitamist, tema

majandustegevusse sekkumist ja takistas kohtuotsuse täitmist. Kui hagi kostja II vastu ei

rahuldata, siis võib analoogne pahatahtlik käitumine jätkuda ning hageja oleks sunnitud üha

uuesti erinevate kostjate vastu kohtu poole pöörduma, mis võiks kesta lõpmatuseni ja

koormata põhjendamatult kohtusüsteemi.

8.2. Maakohus rikkus selgitamiskohustust ja jättis põhjendamatult hageja 20.07.2023 ja

31.08.2023 esitatud seisukohad ja tõendid ning kostjate 25.08.2023 esitatud seisukoha ja

tõendid tähelepanuta.

Maakohus ei selgitanud 24.04.2023 kirjas nõude kvalifikatsiooni ega seda, milliseid

asjaolusid peavad pooled tõendama, sh ei selgu, milliseid asjaolusid tuleb tähendavalt

põhistada ja tõendada, et rahuldada nõue mõlema kostja vastu.

Maakohus leidis vääralt, et hageja ei põhistanud pärast 24.04.2023 kohtukirja saamist

täiendavalt oma nõuet.

Maakohus viitas, et hageja 20.07.2023 ja 31.08.2023 esitatud tõendid ei sisalda korrektselt

viidet allikale ja on ilma nõuetekohase tõlketa, samas ei määranud kohus hagejale puuduste

kõrvaldamiseks tähtaega. Tegelikult oli 20.07.2023 tõendi osaline tõlkimine tulenevalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 33 lg 1 teisest lausest põhjendatud, sest terve

tõendi tõlkimine oleks ebamõistlik.

Hageja palub võtta asja materjalide juurde maakohtus pärast eelmenetluse lõppemist esitatud

tõendid ja vajadusel määrata pooltele pärast ringkonnakohtu poolt selgituste andmist täiendav

tähtaeg tõendite ja väidete esitamiseks. Hagejal ei olnud võimalik varem (s.o enne

26.06.2023) esitada kohtule 20.07.2023 esitatud tõendeid, kuna need olid esitatud kostjate

26.06.2023 menetlusdokumendis sisalduvate väidete ümber lükkamiseks. Ka koos 31.08.2023

menetlusdokumendiga esitatud tõendid on esitatud selleks, et ümber lükata kostjate

24.08.2023 vastuses sisalduvaid väiteid. Seega oli menetlusdokumentide ja tõendite hilisem

esitamine põhjendatud.

Vastustaja seisukoht

9. Kostja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei ole oma nõudeid kostja II vastu põhistanud, sh ka mitte apellatsioonkaebuses.

Maakohus jättis põhjendatult tähelepanuta hageja 20.07.2023 ja 21.08.2023 esitatud tõendid,

samuti kostjate 25.08.2023 esitatud tõendid. Hageja ei ole taotlenud tõendite esitamise tähtaja

ennistamist ega põhjendanud, millisel põhjusel ei saanud ta neid varem esitada. Hagejat

7

2-23-3169

esindas maakohtus professionaalne õigusteenuse osutaja, kes pidi järgima

menetlusdokumentide esitamise tähtaega. Tegemist oli sihilikult menetluse venitamise

sooviga. Kostjad esitasid 25.08.2023 tõendid vaid juhuks, kui kohus, vaatamata eelmenetluse

lõppemisele, otsustanuks siiski hageja täiendavaid tõendeid vastu võtta.

Kuigi kostja II ei esitanud maakohtu otsusele apellatsioonkaebust, ei olnud maakohtult alust

rahuldada hagi ka kostja I vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt

rahuldada ja maakohtu otsus vaidlustatud osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha

tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ka kostja II osas. Maakohtu

otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka kostjat II

puudutavat menetluskulude jaotust ja määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

11. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi kostja II vastu rahuldamata,

ning sellest tulenevalt ka menetluskulude jaotuse osas. Kostja I ei ole maakohtu otsust

vaidlustanud, mistõttu on kostja I osas maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi

jõustunud ning ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes kostja II vastu esitatud nõude osas.

12. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus vaidlust lahendades õigesti arvestamata poolte

20.07.2023, 31.08.2023 ja 25.08.2023 menetlusdokumentidele lisatud uued tõendid, kuid tegi

seda ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse ja muudab selles

osas kohtuotsuse põhjendusi.

Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohtul ei ole alust otsustada TsMS § 652 lg 3 alusel

vaidlusaluste tõendite vastuvõtmise üle, sest maakohus on need asja materjalide juurde juba

võtnud. Toimiku materjale ja maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 sõnastust arvestades saab

järeldada, et maakohus võttis hageja 20.07.2023 ja 31.08.2023 menetlusdokumendile ning

kostja 25.08.2023 menetlusdokumendile lisatud kõik tõendid vastu, olgugi, et need olid

esitatud pärast eelmenetluse lõppemist, kuid jättis need vaidlust lahendades tähelepanuta.

Tõendid on toimikus ning ringkonnakohus saab neid apellatsioonkaebust lahendades

arvestada.

Samas jättis maakohus õigesti vaidlusalused tõendid vaidlust lahendades arvestamata

(tähelepanuta), kuid maakohus ei ole seda asjakohaselt põhjendanud. Ringkonnakohus

märgib, et kui kohus on juba tõendi vastu võtnud, võib ta TsMS § 238 lg 5 järgi jätta asja

lahendamisel TsMS § 238 lg-te 1–3 tähenduses asjakohatu või lubamatu tõendi, samuti

ilmselt ebausaldusväärse tõendi arvestamata. Siinsel juhul tuleb vaidlusalused tõendid jätta

TsMS § 238 lg-te 1 ja 5 alusel vaidlust lahendades arvestamata, sest neil ei ole asjas tähtsust.

Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja II on avaldanud hageja veebilehega peaaegu

identsed veebilehed, s.o rikkunud hageja õigusi ning peab seetõttu veebilehtede sisu

eemaldama ja hoiduma edaspidi hageja veebilehega identsete veebilehtede avaldamisest. Seda

vaidlust lahendades ei ole tähtsust sellel, kas hageja ja kostja I kasutatavad telefoni

8

2-23-3169

lühinumbrid on sarnased, kuna vaidlusalustel veebilehtedel ei ole märgitud telefoni

lühinumbrit. Samuti ei ole tähtsust sellel, milline on veebis hageja ja milline kostja I reiting.

Tähtsust pole ka sellel, kas kostja I on tegutsev äriühing, kas ta esitab klientidele arveid ja kas

tal on käive ning kas lukuabipood OÜ käive suurenes 2022 II kvartalis, sest hageja ei ole

esitanud kahju hüvitamise nõuet. Kuna hageja on juba varem menetluses esitanud tõendi selle

kohta, et II vaidlusaluse domeeni omanik on lukuabipood OÜ, ei ole seda asjaolu vaja

täiendavalt tõendada.

Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul alust võtta asja lahendamisel vaidlusaluseid

tõendeid arvesse.

13. Hoolimata eeltoodust, jättis maakohus vääralt hagi kostja II vastu kogu ulatuses

rahuldamata.

13.1. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas hagejal on lisaks kostjale I õigus

keelata ka kostjal II avaldada vaidlusaluseid veebilehti hageja veebilehega sarnasel kujul ning

kohustada teda sarnaseid veebilehti tulevikus mitte avaldama.

13.2. Arvestades hageja esitatud nõuet ja nõude alusena esile toodud asjaolusid, saab hageja

nõuet kostja II vastu pidada VÕS § 1055 lg 1 järgseks deliktiõiguslikuks negatoornõudeks,

mille kohaselt võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega

ähvardamisest hoidumist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev. Kannatanu saab sellise

nõude esitada, kui tema vastu on pandud toime tegu, mis vastab mõne deliktilise vastutuse

aluseks oleva VÕS §-s 1045 sisalduva õigusvastase teo tunnustele ja see tegu on jätkuv või on

oht, et seda võidakse edaspidi toime panna. Seejuures ei ole õige kostja arusaam, et hageja

peab sellise nõude maksmapanekuks tõendama lisaks õigusavastase teo toimepanemisele ka

talle kahju tekkimise ja kostja süü. Sellise nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et

kostja on toime pannud hageja õigusi rikkuva teo ja on oht, et see võib tulevikus korduda (vt

VÕS IV komm (2020), § 1055, p 3.1). Nõude eesmärgiks on lõpetada õigusvastase teo

toimepanemine ning takistada seda tulevikus.

13.3. Eeltoodut arvestades pidi maakohus tuvastama, kas kostja II on pannud toime

õigusvastase teo VÕS § 1045 tähenduses ja kas on oht, et see võib tulevikus korduda.

13.3.1. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus leidis ekslikult, et hageja ei ole toonud esile

asjaolusid, mille alusel saaks kostja II veebilehtede avaldamise eest vastutada.

Hageja palus hagis kohustada kostjat II lõpetama vaidlusaluste veebilehtede avaldamise

hageja veebilehega identsel kujul ning hoiduma tulevikus samasuguste veebilehtede

avaldamisest. Hageja tõi esile, et kostja II, olles samal ajal nii kostja I kui ka lukuabipood OÜ

ainuosanik ja juhatuse liige, rikub pahatahtlikult hagejaga peaaegu identseid veebilehti

avaldades hageja õigusi. Ühtlasi tõi hageja esile, et kostja II tegutseb kahe äriühingu kaudu,

mis on asutatud samal päeval ning pärast seda, kui kohtuotsusega keelati lukuabipood OÜ-l

hagejaga peaaegu identse I vaidlusaluse veebilehe avaldamine ja kohustati sellest tulevikus

hoiduma, muutis kostja II veebilehe andmeid ja märkis sellele lukuabipood OÜ nime ja

kontaktandmete asemele kostja I nime ja kontaktandmed, asudes sellega takistama jõustunud

kohtuotsuse täitmist. Arvestades kostja II käitumist nägi hageja ohtu, et kostja II võib ka

edaspidi käituda samamoodi ja takistada talle kuuluvate äriühingute kaudu taas kohtuotsuse

täitmist.

9

2-23-3169

Seega on hageja toonud esile asjaolud, mille alusel saab hinnata, kas kostja II, olles samal ajal

nii kostja I kui ka lukuabipood OÜ ainuosanik ja juhatuse liige, on pannud hageja vastu toime

õigusvastase teo.

13.3.2. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad asjas esitatud tõendid seda, et kostja II pani

toime õigusvastase teo VÕS § 1045 tähenduses, sest rikkus ebaausa konkurentsi osutamise

keeldu (VÕS § 1045 lg 1 p 7 koosmõjus EKTÄKS §-ga 3).

Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi õigusvastane, kui see tekitati seadusest

tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. EKTÄKS § 3 lg 1 järgi on ebaaus konkurents

keelatud, seejuures saab EKTÄKS § 3 lg 2 järgi pidada ebaausaks konkurentsiks ebaausat

äritegevust ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevaid tegusid. Kuigi EKTÄKS § 3

lg-s 2 on ära toodud ka loetelu tegudest, mida saab pidada ebaausaks konkurentsiks, ei ole

tegemist ammendava loeteluga, st kohus peab igal konkreetsel juhul hindama, kas esile

toodud asjaoludel saab tegu pidada ebaausaks konkurentsiks või mitte. Seega saab igasugust

ebaausat ning heade kommete ja tavade vastast äritegevust pidada õigusvastaseks ning isik,

kellele osutatakse ebaausat konkurentsi, saab VÕS § 1055 lg 1 esimese lause alusel

koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 7 ja EKTÄKS §-ga 3 nõuda selle lõpetamist ja sellest

hoidumist.

Siinses asjas saab hageja esile toodud ja tõendatud asjaolude alusel järeldada, et kostja II

rikkus ebaausa konkurentsi osutamise keeldu, sest ausalt ja heas usus tegutsev ettevõtja ei

kasuta oma äritegevuses teise samal tegevusalal teguseva konkureeriva ettevõtte veebilehega

identse kujunduse ja sisuga veebilehte äriliste eeliste saamiseks.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kantud äriregistrisse 11.04.2001, tema

põhitegevusalaks on äriregistris märgitud muu mujal liigitamata teenindus (dtl 7) ning ta

tegeleb lukkude paigaldamise, vahetamise ja avamisega, millele viitab hageja ärinimi ning

mida kinnitab mh ka hageja veebileht (dtl 10–19). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et nii

kostja I kui ka lukuabipood OÜ registreeriti äriregistris 29.07.2019, s.o samal päeval, ja nende

tegevusalaks on märgitud muu teendus/mujal liigitamata teenindus, mida kinnitavad ka

äriregistri väljavõtted (dtl 9, 35 ja 90–91). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja I ja lukuabipood

OÜ tegelevad lukkude paigaldamise, vahetamise ja avamisega, millele viitavad mh ka nende

ärinimed. Seega on hageja asutatud enne kostjat I ja lukuabipood OÜ-d ning hageja, kostja I

ja lukuabipood OÜ konkureerivad lukkude paigaldamise, vahetamise ja avamise teenust

osutades samal turul sama teenust osutades.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et vaidlusalused veebilehed https://lukuabi24.eu/ ja

https://lukuabii24h.ee/index.html on kujunduse ja sisu poolest peaaegu identsed hageja

kasutatava veebilehega https://lukuabi.eu/, mida kinnitavad ka nende veebilehtede

väljaprindid (dtl 10–19; 20–29; 95–104). Peamised erisused seisnevad teenust osutava isiku

ärinimes ja kontaktandmetes. Seega on vaidlusalused veebilehed äravahetamiseni sarnased

hageja veebilehega ning võivad teenuse tarbijaid eksitada.

Pooltel ei ole erimeelsusi ka selle üle, et hageja registreeris oma veebilehe domeeni

07.04.2006 (dtl 31–32). Vaidlusalusete veebilehtede domeenid on registreerinud lukuabipood

OÜ vastavalt 20.05.2022 ja 08.08.2022 (dtl 89 ja 105), s.o oluliselt hiljem hageja domeenist.

22.12.2022 tegi Harju Maakohus tagaseljaotsuse, millega keelas lukuabipood OÜ-l I

vaidlusaluse veebilehe avaldamise hageja veebilehega sarnasel kujul ja kohustas lukuabipood

OÜ-d avaldama sellel veebilehel kohased kontaktandmed (dtl 37–38). Kohtutäitur algatas

2022 lõpus tagaseljaotsuse täitmiseks täitemenetluse, kuid päev pärast täitmisteate edastamist

10

2-23-3169

I vaidlusalust veebilehte kontrollides selgus, et veebileht on visuaalselt endine, kuid sellel on

viited hoopis teisele äriühingule (kostjale I) koos kohtulahendis nimetatud kontaktandmete ja

rekvisiitidega (dtl 48). Hagi esitamise ja täiendamise ajal olid mõlemad vaidlusalused

veebilehed identsed, sh sisaldasid identseid kontaktandmeid, mille kohaselt tuli teenuse

saamiseks ühendust võtta kostjaga I ning e-postiaadressiks oli märgitud XXX, s.o I

vaidlusaluse veebilehe domeeniga seotud e-postiaadress (dtl 28 ja 103). 27.02.2023 seisuga ei

nähtunud WHOIS avalikest andmetest enam, kes on registreerinud I vaidlusaluse veebilehe

domeeni (dtl 33–34), st need andmed olid eemaldatud. Ringkonnakohtu istungi toimumise

ajal (11.03.2025) oli I vaidlusalune veebileht jätkuvalt sama sisuga kättesaadav, kuid II

vaidlusaluse veebilehe sisu ei avanenud. Seega on lukuabipood OÜ registreerinud 2022

mõlemad vaidlusaluse veebilehe domeenid, kuid pärast tema kahjuks 22.12.2022 tehtud

tagaseljaotsust on lukuabipood OÜ domeeni haldajana muutnud veebilehe kontaktandmeid, et

veebilehte ei saaks temaga seostada, ning eemaldanud ka WHOIS andmebaasist temale

viitavad andmed, jättes samal ajal jätkuvalt muutmata I vaidlusaluse veebilehe kujunduse ning

jätkates sellega identse II vaidlusaluse veebilehe avaldamist teisel talle kuuluval domeenil.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II on nii kostja I kui ka lukuabipood OÜ juhatuse ainuke

liige, ainuosanik ja tegelik kasusaaja, mida kinnitavad ka äriregistri väljavõtted (dtl 9, 35 ja

90–91). Seega tegutseb kostja II lukkudega seotud teenusturul kahe talle kuuluva äriühingu

(kostja I ja lukuabipood OÜ) kaudu ning sisuliselt on kostja II registreerinud mõlema

vaidlusaluse veebilehe domeenid lukuabi OÜ nimele ning hallanud domeene, sh kujundanud

nende veebilehtede sisu. Kuigi kostja II väitel ei olnud tal kontrolli vaidlusaluste veebilehtede

üle, ei ole kostja II toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostja II on

lukuabipood OÜ nimel viimasele kuulunud domneeni võõrandanud või see on muul viisil

tema kontrolli alt väljunud. Arvestades seda, et domeenid olid registreeritud lukuabipool OÜ

nimele, saab eeldada, et domeenid olid nõuete esitamise ajal jätkuvalt registreeritud

lukuabipood OÜ nimele ning kostja II sai selle äriühingu juhatuse liikmena veebilehti hallata,

sh saab ta ka praegu hallata I vaidlusalust veebilehte. Seega ei ole põhjendatud kostja II

vastuväide, et tal ei olnud võimalik veebilehe sisu ja kujundust muuta. Ringkonnakohus jätab

tähelepanuta ringkonnakohtu istungil avaldatud kostja II lepingulise esindaja uued väited selle

kohta, et kostja II ei ole isiklikult veebilehte hallanud, sest need on esitatud selgelt hilinenult,

ühtlasi ei ole kostja II täpsustanud, kes veebilehte tegelikult haldas, ega esitanud selle kohta

tõendeid.

Eeltoodut arvestades on kostja II, olles samal ajal nii kostja I kui ka lukuabipood OÜ ainuke

juhatuse liige, ainuosanik ja tegelik kasusaaja, avaldanud talle kuuluvate äriühingute kaudu

oma äritegevuse edendamiseks samal teenusturul tegutseva hageja veebilehtedega

äravahetamiseni sarnased veebilehed ning asunud talle ebasoodsa kohtulahendi täitmise

vältimiseks veebilehtede sisu talle soodsal viisil muutma ning varjama avalikult kättesaadavas

registris domeeni omaniku andmeid, mida saab pidada ebaausa konkurentsi osutamiseks

EKTÄKS § 3 lg 2 tähenduses. Ausalt ja heas usus tegutsev ettevõtja ei edendaks oma

äritegevust sellisel viisil ega kasutaks sama kujundusega äravahetamiseni sarnase veebilehe

loomise läbi ära varem turule sisenenud ettevõtja identiteeti. Sellega on kostja II ühtlasi

pannud toime VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses koosmõjus EKTÄKS § 3 lg-ga 1 õigusvastase

teo. Kostja II ei ole toonud esile ega tõendanud rikkumiste õigusvastasust välistavaid

asjaolusid. Arvestades kostja II käitumist pärast 22.12.2022 tagaseljaotsuse tegemist, esineb

selgelt oht, et kostja II võib ka tulevikus sarnaseid tegusid toime panna.

13.4. Kuigi kostja II osutas ebaausat konkurentsi talle kuuluvate äriühingute kaudu, olles

samal ajal nende äriühingute juhatuse liige, ei tähenda see seda, et hagejal ei oleks õigust

nõuda kostjalt II õigusvastase käitumise lõpetamist ja sellest edaspidi hoidumist.

11

2-23-3169

Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ebaausa konkurentsi osutamise eest saab

vastutada üksnes juriidiline isik, mitte selle juhatuse liige. Arvestades seda, et juriidiline isik

tegutseb oma organite, sh juhatuse liikme kaudu, ei ole välistatud, et ka juriidilise isiku

organi, sh juhatuse liige kui füüsiline isik paneb juriidilise isiku äritegevuse raames toime

VÕS § 1045 tähenduses õigusvastase teo. Siinsel juhul saab hagejale ebaausa konkurentsi

osutamist seostada selgelt kostja II tegevusega, sest veebilehte sai lukuabipood OÜ juhatuse

liikmena hallata just kostja II ning ebaausa eelise saamisest oli ka huvitatud just kostja II, kes

oli nii kostja I kui ka lukuabipood OÜ ainuosanik ja tegelik kasusaaja.

Lisaks märgib kolleegium, et konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg 1 kohaselt peetakse selle

seaduse tähenduses ettevõtjaks mh ettevõtja huvides tegutsevat isikut. Riigikohus on leidnud,

et kuigi konkurentsiseaduses sätestatud kõlvatut konkurentsi saab ettevõtjale osutada eelkõige

isik, kes tegutseb samas või lähedases ärivaldkonnas ettevõtjana, s.o juriidiline isik, saab

juriidilise isiku juhatuse liiget pidada KonkS § 2 lg 1 tähenduses ettevõtja huvides tegutsevaks

isikuks ning ka tema tegu võib olla kvalifitseeritav õigusvastase teona VÕS § 1045

tähenduses, kui see vastab kõlvatu konkurentsi tunnustele (RKTKo 09.12.2008, 3-2-1-103-08,

p 13). Seega pidas Riigikohus toona võimalikuks seda, et ka juriidilise isiku juhatuse liige

vastutab juhatuse liikmena toime pandud tegudega osutatud kõlvatu konkurentsi eest. Kuigi

alates 17.12.2018 sisalduvad varem KonkS §-des 50–53 sisaldunud kõlvatut konkurentsi

puudutavad sätted ebaausat konkurentsi puudutavate sätetena EKTÄKS-is, ei ole ka kehtiva

regulatsiooni alusel välistatud, et juriidilise isiku juhatuse liige paneb juhatuse liikmena toime

õigusvastase teo VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses koosmõjus EKTÄKS §-ga 3.

13.5. Kuna kostja II on eeltoodu kohaselt osutanud hagejale ebaausat konkurentsi ja pannud

sellega toime õigusvastase teo VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi koosmõjus EKTÄKS §-ga 3, ei võta

ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel seisukoha, kas kostja II võib olla lisaks

sellele rikkunud reklaamiseadust, sekkunud hageja majandustegevusse VÕS § 1045 lg 1 p 6

tähenduses või käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses.

13.6. Kuna kostja II on osutanud hagejale talle kuuluvate äriühingute kaudu ebaausat

konkurentsi, st on pannud toime õigusvastase teo VÕS § 1045 tähenduses, on hagejal VÕS §

1055 lg 1 esimese lause järgi õigus nõuda kostjalt II, et ta lõpetaks ebaausat konkurentsi

osutava tegevuse ning hoiduks sellest ka tulevikus.

Oma nõude maksmapanekuks palub hageja keelata kostjal II avaldada vaidlusaluseid

veebilehti hageja veebilehe kujul ning kohustada teda hoiduma tulevikus selliseid veebilehti

avaldamast. Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja, et ta soovib, et kostja II ei avaldaks

veebilehti hageja veebilehega sama kujundusega (11.03.2025 kohtuistungi protokoll, ajamärk

07:16). Ringkonnakohtu hinnangul on selliselt sõnastatud nõue selge ja täidetav.

Ühtlasi veendusid kohus ja menetlusosalised ringkonnakohtu istungil, et II vaidlusalune

veebileht ei ole enam kättesaadav (11.03.2025 kohtuistungi protokoll, ajamärk 11:19).

Eeltoodut arvestades ei riku II vaidlusaluse veebilehe avaldamine enam hageja õigusi,

mistõttu ei ole enam vaja keelata kostjal sellel domeenil hageja veebilehe kujundusega

äravahetamiseni sarnase veebilehe avaldamist ning ringkonnakohus jätab selles osas hageja

nõude kostja II vastu rahuldamata. Ringkonnakohus arvestab mh, et hageja on sellel domeenil

samasisulise veebilehe avaldamise eest kaitstud läbi hageja nõude kohustada kostjat II

hoiduma tulevikus vastava kujundusega veebilehti avaldamast.

12

2-23-3169

Ülejäänud osas on hageja nõue põhjendatud ja tuleb VÕS § 1055 lg 1 esimese lause alusel

rahuldada. Kostja II ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et

hagejal ei ole VÕS § 1055 lg 2 järgi õigust nõuda kostjalt II rikkumise lõpetamist.

14. Ülaltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus osaliselt apellatsioonkaebuse, tühistab

maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi kostja II vastu kogu ulatuses rahuldamata,

ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ka kostja II vastu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu kostjat II puudutavas osas tuleb TsMS § 173 lg

3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud jätta kostja II vastu esitatud nõude osas

maakohtus kantud menetluskulud ja ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja II kanda. Kuigi ringkonnakohus ei rahulda hagi kostja II vastu kogu ulatuses, ei ole

siinses asjas põhjendatud jaotada menetluskulusid erinevalt TsMS § 162 lg-s 1 sätestatust, sest

hagi esitamise ajal oli rikkumise kõrvaldamise nõude esitamine kostja II vastu mõlema

domeeni osas põhjendatud. Ringkonnakohus jätab hagi osaliselt rahuldamata üksnes seetõttu,

et ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on ühe veebilehe sisu eemaldatud, mistõttu ei ole

enam vajadust kohustada kostjat II rikkumist kõrvaldama.

Arvestades seda, et maakohus jättis kostja I vastu esitatud nõude osas menetluskulud kostja I

kanda ja ringkonnakohus jätab kostja II vastu esitatud nõude osas menetluskulud kostja II

kanda ning pooled ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud menetluskulude võrdsetes

osades jagunemist kostjate vahel, jäävad maakohtus kantud menetluskulud kokkuvõttes TsMS

§ 165 lg 1 alusel võrdsetes osades kummagi kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud

jäävad aga kogu ulatuses kostja II kanda, sest kostja I ei ole apellatsioonimenetluses osalenud.

16. Kuna maakohus määras kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse,

saab ringkonnakohus mõista ülal nimetatud muudetud menetluskulude jaotuse alusel kostjalt

II hageja kasuks välja ka menetluskulude hüvitise. Arvestades seda, et maakohus luges hageja

põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1470 eurot ja mõistis sellest kostjalt I

hageja kasuks välja poole, s.o 735 eurot, ning pooled ei vaidlustanud maakohtu kindlaks

määratud menetluskulude suurust, tuleb hageja ülejäänud menetluskulude katteks mõista ka

kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 735 eurot.

17. Lisaks määrab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3

ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks ka

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse.

17.1. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 420 eurot, mida saab TsMS § 174

lg 1 järgi pidada kogu ulatuses vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks.

17.2. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja menetluskulude nimekirja ja istungil esitatud taotluse kohaselt kulus hageja

lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 5,5 tundi, sh

apellatsioonkaebuse koostamiseks 3 tundi, kostja II vastusele seisukoha koostamiseks 1 tund,

kohtuistungiks valmistumiseks 0,5 tundi ja kohtuistungil osalemiseks vastavalt istungi

13

2-23-3169

toimumise ajale 1 tund. Arvestades maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse sisu ning mahtu

on kolleegiumi hinnangul hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele

kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik, v.a kostja II vastuse kohta seisukoha esitamise kulu

(1 tund), sest ringkonnakohus ei ole palunud hagejal täiendavat seisukohta esitada. Kokku on

seega põhjendatud ajakulu 4,5 tundi.

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga) ja 122

eurot (käibemaksuga), mis ei ületa oluliselt juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega

vaidluste puhul. Hageja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta saab käibemaksu tagasi

arvestada, sest ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada ilma

käibemaksuta summana, s.o tunnihinnaga 100 eurot.

Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 450

eurot (4,5 tundi × 100 eurot/tund) ning apellatsioonimenetluse kulud kokku 870 eurot

(450+420), mis tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista.

18. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

14